3-24-2490/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedVõtta menetlusse K.W ja CoDe-Invest OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu Jätta K.W ja CoDe-Invest OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
Legislator headnote
AI generated3-24-2490/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Võtta menetlusse K.W ja CoDe-Invest OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu Jätta K.W ja CoDe-Invest OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Veiko Vaske, liikmed Maret Altnurme ja
Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
16.10.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2490
Haldusasi
K.W , Y.Y , O.O. F ja CoDe- Invest OÜ kaebus
keelata Saku vallal kaeveluba väljastada, alternatiivselt
keelata mullatööde tegemine lähemal kui 25 m
kaebajate kinnistust ja kohustada Saku valda kaebajaid
kaeveloa väljastamise menetlusse kaasama
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.09.2024 määrus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Kaebajad K.W , Y.Y , O.O, CoDe-Invest OÜ
Vastustaja Saku vald
Menetluse alus ringkonnakohtus
K.W ja CoDe-Invest OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta menetlusse K.W ja CoDe-Invest OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu
09.09.2024 määruse peale.
2. Jätta K.W ja CoDe-Invest OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
09.09.2024 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
3. Muuta Tallinna Halduskohtu 09.09.2024 määruse resolutsiooni punkti 2 ja jätta
esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Muuta selles osas halduskohtu määruse
põhjendusi.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole
määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. K.W , Y.Y , O.O ja CoDe-Invest OÜ (kaebajad) esitasid 03.09.2024 Tallinna
Halduskohtule kaebuse keelata Saku vallal kaeveloa väljastamine, alternatiivselt keelata
mullatööde tegemine lähemal kui 25 m kaebajate kinnistust ja kohustada Saku valda
kaebajaid kaeveloa väljastamise menetlusse kaasama. Koos kaebusega esitasid kaebajad ka
3-24-2490
taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras Talve tee L1 kinnistul hooldusraie, võsaraie,
raadamine ning igasugune looduskoosluse mõjutamine kuni käesoleva haldusasja menetlust
lõpetava lahendi jõustumiseni.
Kaebuse eesmärgiks on keelata Talve tee L1 kinnistul (katastritunnusega 71801:001:2136,
külaplatsi territooriumil) praegune ja edaspidine kontrollimatu loodusressursi raiskamine,
kaasa arvatud sellel kinnistul mullatöid lubavate kaevelubade andmine (sh Lars Laj OÜ-le
kaeveloa andmine), mis oleks riigihanke 277155 teostamise esimene eeltöö enne külaplatsi
rajamist. Keelamiskaebusega soovitakse keelata kaeveloa väljastamine ja raieala suuruse
määramine Üksnurme külaplats-mänguväljaku kogu ehitusalal.
2. Tallinna Halduskohus tagastas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel 09.09.2024 määrusega
kaebajate kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse läbi
vaatamata (resolutsiooni p 2).
Kaebajate keelamiskaebuse eesmärgiks on keelata Saku vallal kaevelubade andmine Talve tee
L1 kinnistul (katastritunnusega 71801:001:2136). HKMS § 45 lg 1 piirab keelamiskaebuse
esitamise kolme kumulatiivse eeldusega: on põhjust arvata, et 1) vastustaja annab haldusakti
või teeb toimingu, 2) haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi ning 3) õigusi ei saa tõhusalt
kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Viimast kriteeriumit on Riigikohus
selgitanud järgmiselt: õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära
hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või
kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline (Riigikohtu 24.11.2017 määrus asjas
nr 3-17-1398, p 12). Saku Vallavolikogu 11.06.2009 määruse nr 6 „Saku valla kaevetööde
eeskiri“ § 4 lg 2 kohaselt avalikustatakse info väljastatud kaevetöö lubade kohta Saku valla
dokumendiregistris. Kaebusest ei selgu, et Talve tee L1 kinnistule oleks kaeveluba
väljastatud. Saku valla dokumendiregistrist ei nähtu, et Talve tee L1 kinnistu suhtes oleks
kehtivaid kaevelube. Kui tulevikus Talve tee L1 kinnistule kaeveluba väljastatakse, siis on
kaebajatel kaebeõiguse olemasolul võimalik kaevelube tühistamiskaebusega vaidlustada.
Kaebajatel puudub seega ilmselgelt kaebeõigus võimalike tulevikus antavate kaevelubade
andmise keelamiseks.
Arusaamatuks jääb, milliseid kaebajate subjektiivseid õigusi saab rikkuda Talve tee L1
kinnistu kaevelubade väljastamine ja nende alusel erinevate kaevetööde tegemine. Kui
menetlus kaeveloa andmiseks haldusorganis algab, tuleb haldusorganil põhjendatud juhul
menetlusse kaasata ka kaebajad. Seetõttu on põhjendamatu menetleda halduskohtus nõuet
kaasata haldusmenetlusse kaebajad ning riigihanke võitja Lars Laj OÜ. Kaasamise üle peab
vastustaja otsustama haldusmenetluses. Käesolevas asjas jääb lisaks ebaselgeks CoDe-Invest
OÜ kaebeõigus, kuna kaebuse asjaoludest ei nähtu, et nimetatud äriühingul oleks puutumus
Talve tee 61 kinnistuga. Kaebuses on välja toodud, et CoDe-Invest OÜ on pakkumuse
tegijana hankemenetluses nr 277155 hankest huvitatud isikuks. Hankeasjades tuleb isikul
pöörduda hankija otsuste vaidlustamiseks esmalt riigihangete vaidlustuskomisjoni poole (vt
HKMS § 268 lg 1). Kaebusel on erinevaid puudusi (osade kaebajate allkirjade puudumine, ei
nähtu riigilõivu tasumist), kuid kaebeõiguse puudumise tõttu kuuluks kaebus ka puuduste
kõrvaldamisel tagastamisele.
Kaebuse tagastamisel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu jääb läbi vaatamata taotlus
esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, kuna õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks
on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht
selle õiguse kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal.
2(4)
3-24-2490
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3. K.W ja CoDe_invest OÜ paluvad määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja
CoDe-Invest OÜ kaasamist halduskohtumenetlusse.
Halduskohus ei süvenenud kaebaja väidetesse ja kiirustas kaebuse tagastamisega. Enne
kaebuse täpsustamist ei saanud halduskohus eeldada kaebeõiguse puudumist. Kaebuse
täpsustamine oli aga kõrvaldatav puudus, milleks pidanuks halduskohus andma täiendava
tähtaja. Kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge. Ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse
menetlusse võtmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4; § 252 lg 7),
määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning seda on võimalik menetleda.
Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p
9).
5. Määruskaebus jääb rahuldamata.
6. Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et praegusel juhul ei ole täidetud HKMS § 45
lg-s 1 sätestatud keelamiskaebuse eeldus, et kaebaja õigusi ei ole võimalik tõhusalt kaitsta
haldusakti hilisemal vaidlustamisel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega
korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Seejuures on K.W ja CoDe-Invest OÜ ka
varem pöördunud kaebustega kaeveloa väljastamise ja kaevetööde keelamiseks
halduskohtusse ning kohtud on vastavad kaebused tagastanud ja selgitanud kaebajatele
tagastamise põhjuseid (vt Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 ja Tallinna Ringkonnakohtu
27.03.2024 määrused haldusasjas nr 3-24-555; Tallinna Ringkonnakohtu 09.09.2024 määrus
haldusasjas nr 3-24-1589).
7. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajate haldusmenetlusse
kaasamiseks kohustamisnõude esitamise eeldused ei ole täidetud. Kuna haldusmenetlusse
kaasamine on menetlustoiming, siis peavad kaasamiseks kohustamise nõudega kohtusse
pöördumiseks olema täidetud HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud tingimused. HKMS § 45 lg 3
kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta
esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi sõltumata haldusaktist või
lõplikust toimingust või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja
õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kui isik soovib tegelikult
õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata
(Riigikohtu 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, p 11). Võimalik kaasamata jätmine ei saaks
rikkuda kaebajate õigusi menetluse lõpptulemusena antavast haldusaktist sõltumata. Isegi kui
kaeveluba puudutaks kaebajate õigusi ning nad jäetaks haldusmenetlusse kaasamata, ei tingiks
see vältimatult nende õigusi rikkuva haldusakti andmist, vaid kaebajate õiguste tegelikku
rikkumist saaks hinnata üksnes tagantjärele. Ka juhul, kui lähtuda vaid menetluslike õiguste
rikkumisest, peaks ennetava kohustamisnõude esitamiseks olema alust arvata, et haldusorgan
ei kavatse kaebajaid menetlusse kaasata. Kaebajad ei ole viidanud asjaoludele, millest
järelduks, et Saku vald jätaks nad haldusmenetlusse kaasamata, kui kavandatav kaevetegevus
võiks puudutada kaebajate õigusi (vt nt raieloa menetlusse kaasamiseks kohustamise
küsimuses Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-2281, p 8).
3(4)
3-24-2490
8. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata kaebuse tagastamise tõttu.
Kuna vaidlustatud halduskohtu määrus polnud kaebuse tagastamise osas jõustunud, ei saanud
esialgse õiguskaitse taotlust jätta läbi vaatamata, vaid see tuli lahendada (vrd Riigikohtu
17.05.2017 määrus nr 3-3-1-88-16, p 15; Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2023 määrus asjas
nr 3-23-489, p 15; Tallinna Ringkonnakohtu 09.12.2020 määrus asjas nr 3-20-1986, p 15;
Tallinna Ringkonnakohtu 04.08.2020 määrus asjas nr 3-20-1041, p 14; Tallinna
Ringkonnakohtu 22.12.2017 määrus nr 3-17-1909, p 17; 19.04.2017 määrus nr 3- 17-581, p
15; 04.03.2016 määrus nr 3-16-318, p 10). Esialgse õiguskaitse taotluse võib jätta läbi
vaatamata juhul, kui esialgse õiguskaitse vajadus langeb ära esialgse õiguskaitse taotluse
lahendamisel ajal, nt kui vaidlustatud haldusakt tunnistatakse kehtetuks (HKMS § 249 lg 3 ls
2). Eelnevale vaatamata ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Kaebajatel
puudub ilmselgelt kaebeõigus ja neil puudub seetõttu ka esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse
õiguskaitse vajaduse puudumise korral jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (vt ka
Riigikohtu 08.02.2021 määrus asjas nr 3-20-915, p 15).
9. Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu
09.09.2024 määruse resolutsiooni p 2 ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning
muudab osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu määruse
põhjendustega. Muus osas jääb halduskohtu 09.09.2024 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)