2-18-9757/86 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-18-9757

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2024. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

Q Q hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) vastu

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

19. september 2019. a, 07. mai 2020. a, 07. märts 2024. a

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

Kostja esindaja:

Q Q (isikukood xxx, elukoht: xxx)

Vandeadvokaat Janek Valdma, riigi

õigusabi korras, Advokaadibüroo

Valdma & Partnerid, e-post:

janek@lawpartner.ee

Eesti Vabariik (Viru Vangla kaudu,

aadress: Ülesõidu 1, Jõhvi, e-post:

viruv.info@just.ee

A R

RESOLUTSIOON

Jätta Q Q hagi rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Riigi õigusabikulud jätta riigi kanda.

Kostjal rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on

ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

HAGIAVALDUS

1. Q Q esitas Viru Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) vastu mittevaralise

kahju nõudes. Hagiavalduse kohaselt vahistati hageja 06.03.2014. a. 12.03.2014. a võeti

hagejalt analüüsid. Alates 15.04.2014. a kannab hageja karistust Viru Vanglas.

Vastuvõtuosakonna valveõde teatas hagejale, et Tartu Vanglas tehtud analüüsid näitavad

hageja haigestumist xxx. Perearst R A teatas hagejale, et tal ei ole mingit xxxi. 27.03.2018. a

sai hageja järjekordsed analüüside tulemused, mis näitasid hagejal xxxi. 11.06.2018. a anti

hagejale kõikide tehtud analüüside tulemused, mis näitasid, et juba alates 12.03.2014. a on

hagejal Tartu Vanglas diagnoositud x-xxx. Hagejale ei osutati mingit ravi seoses xxxga.

Hagejat hoiti pikka aega lukustatud kambris üksikvangistuses. Hageja põeb xxx, kuid

vaatamata sellele ei toimu arstide visiite. 02.05.2018. a elas hageja üle xxx. Hageja viidi ravile

SA-sse Ida-Viru Keskhaigla. Arst V S määras ravi, samuti taastusravi kuuri ja taastusravi

tingimused. Vaatamata sellele toodi hageja 09.05.2018. a tagasi vanglasse ja

meditsiiniosakonna asemel paigutati hageja tagasi üksikvangistusse. Viru Vangla meedikud

ignoreerisid arsti poolt määratud taastusravi kuuri ning määrasid omalt poolt mingisuguse

ravi, millest hageja tunneb end halvasti ja 18.05.2018. a kaotas teadvuse. Hageja ei julgenud

enam vanglas ravimeid vastu võtta. R A määras hagejale psühhotroopsed ravimid, omamata

selleks õigust. Arst V S määras hagejale korduva kompuuteruuringu, kuid Viru Vangla ei ole

seda teinud. Hageja on keeldunud vastu võtmast ravimeid, sest on tõsiselt mures oma tervise

pärast. Hageja soovib, et kohus mõistaks välja õiglase ja mõistliku hüvitise. Kolme tableti

asemel, mille kirjutas välja dr. S, määrati hagejale vanglas 7 tabletti ja unerohtu. Vanglas ei

ole ravitud hagejal diagnoositud xxxi ning on teostatud valeravi. 16.02.2020. a

menetlusdokumendis märkis hageja, et tsiviilasjas tehtud ekspertiisiaktis toodud järeldused on

kaootilised ja ebaprofessionaalsed. Ekspertarst on hinnanud üksnes vangla meditsiiniosakonna

poolt esitatud andmeid. Vangla arstid R A ja V B saadeti Soomest tagasi Eestisse, kuna nad ei

omanud arsti kvalifikatsiooni. Hageja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses insuldi

esilekutsumise ja mitteravimise läbi tervise kahjustamise eest elu ohtu seadmise eest 50 000

eurot ning seoses pikaajalise x-xxx varjamise ja ravi mitteosutamise eest 50 000 eurot.

2. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja, vandeadvokaat Janek Valdma 14.01.2019.

a seisukoha järgi on hageja nõue õiguslikult perspektiivikas, kui osutub õigeks hageja väide,

et tal diagnoositi 12.03.2014. a Tartu vanglas xxx, kuid talle ei võimaldatud xxx ravi Viru

Vanglas kuni 2018. aastani. 07.05.2020. a menetlusdokumendis märgib hageja esindaja, et

asjaolu, et 2019. a septembris hakati hagejal ravima kroonilist xxxi, näitab seda, et xxx viirus

oli hagejat vaevanud juba kauemat aega kestvalt, tõenditest nähtuvalt juba vähemalt alates 15.

aprillist 2014. a, kui õendusanamneesist nähtus „xxx.2014“. Hageja xxx ravi alustati alles xa

viis ja pool aastat hiljem – 04. septembril 2019. a, kui haigus oli juba krooniliseks kujunenud.

KOSTJA VASTUS

3. Kostja on seisukohal, et hagejale on vanglas osutatud pidevat ning asjakohast

tervishoiuteenust. VÕS § 770 lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja eelkõige

diagnoosi- ja ravivigade eest ning seda juhul, kui ta on selles süüdi. VÕS § 762 sätestab

tervishoiuteenuse osutaja kohustuse osutada tervishoiuteenust selliselt, et see vastaks

vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda osutataks

tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. VÕS § 770 lg 3 kohaselt lasub

tõendamiskoormis patsiendil, käesoleval juhul kuna ette heidetakse tegevusetust, peab hageja

tõendamisel lähtuma sellest kriteeriumist, muuhulgas tuleb hagejal tõendada, et vangla oleks

pidanud hageja soovitud tervishoiuteenuse osutama hagis väidetud ajal. Tõendiks ei saa olla

hageja subjektiivne arvamus, millal tema arvates oleks tulnud tervishoiuteenust osutada.

Kostja on seisukohal, et käesoleval hetkel (hagis) ei ole hageja tõendanud ühtegi nõude

elementi.

4. Hageja on olnud vangla tervishoiutöötajate pideva jälgimise all, ta on käinud jooksvalt

erinevate tervishoiutöötajate vastuvõttudel, kuid esmakordselt on ta xxx küsimuse teemaks

võtnud 15.03.2018. a vestlusel üksuse õe A.J (ravilugu 225). Infektsionist ei pidanud

erakorralist sekkumist vajalikuks ning pidas patsiendi (hageja) üldist tervislikku seisundit

arvestades mõistlikuks kaaluda ravi alustamist peale seda, kui uus ravim on vanglasse

saabunud. Hageja sai xxx ravi. Sama toimeainega ravimid võivad turul olla erinevate

kaubamärkide all. Hagejale ordineeritud ravimid on nähtavad tervisekaardilt, samuti on näha

see, et talle on korduvalt tervishoiutöötajate poolt erinevate ravimite vajadust ja toimet

selgitatud.

EKSPERTIIS

5. Kohtu 14.10.2019. a määrusega määrati kohtuarstlik ekspertiis.

6. Ekspertiisi teostas kohtuarst-ekspert M V. Kohtule esitati 20.01.2020. a ekspertiisiakt nr

19E-xxx.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

7. Viru Maakohtu 29.05.2020. a kohtuotsusega jäeti Q Q hagi rahuldamata.

8. Tartu Ringkonnakohtu 23.11.2020. a kohtuotsusega rahuldati Q Q apellatsioonkaebus

osaliselt, tühistati Viru Maakohtu 29. mai 2020. a otsus ja saadeti tsiviilasi tagasi maakohtule

uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus märkis, et kui

õendusanamneesi ja haigusjuhtumi põhjal võib asuda seisukohale, et positiivne leid oli

hagejal juba aastal 2014, siis oleks maakohus pidanud selgitama välja, miks hageja suunati

alles 2018 infektsionisti vastuvõtule ning miks haiguse kulgu koheselt jälgima ei hakatud.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ole teinud kindlaks, miks raviga ei alustatud varem

ning kas kostja poolt hagejale alles 2019. a määratud ravim oli ainuke võimalus xxx raviks ja

muud alternatiivsed ravivõimalused puudusid täiesti. Kostja väitel oli hageja vereanalüüsiga

tuvastatud xxx sobiv ravim xxx, kuid asja materjalidest ei selgu, kas enne selle ravimi Eesti

turule jõudmist ja kostjale kättesaadavaks muutumist ei oleks üldse hagejal xxx-xxxi ravida

saanud. Ringkonnakohus märkis, et asja uuel menetlemisel tuleb maakohtul kontrollida

tervishoiuteenuse osutamise lepingust tuleneva teavitamiskohustuse rikkumise või

mittenõuetekohase raviga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldusi: seega seda,

kas kostja on rikkunud hageja teavitamiskohustust ning kas kostja ei oleks saanud alustada

hageja raviga varem. Maakohtul tuleb hinnata, kas hagejale on tekkinud hüvitamisele kuuluv

mittevaraline kahju.

9. Kohus määras 25.04.2024. a kordusekspertiisi, esitades eksperdile alljärgnevad küsimused:

(1) Millal on varaseimalt Q Ql tuvastatav xxx-xxx viiruse markerite leid, mille puhul on

välistatud valepositiivne tulemus? Eksperdil selgitada asja materjalide hulgas oleva 15. aprilli

2014. a õendusanamneesi (I kd, tl 73) tähendust, mille kohaselt on hagejal xxx.2014? (2)

Millal oli võimalik diagnoosida patsiendil X-xxx? (3) Arvestades viiruse positiivset leidu,

millal oleks olnud vajalik/võimalik olnud alustada aktiivse raviga, arvestades patsiendi teisi

kaasuvaid haigusi ning turul olnud X-xxx müügiloaga ravimeid? (4) Kas patsiendile määratud

X-xxx ravi ravimiga Xxx vastas arstiteaduse keskmisele tasemele? (5) Milline oli Q Q

terviseseisundi dünaamika X-xxx diagnoosimisest (või ajahetkest, kui diagnoosimine muutus

võimalikuks) kuni: a) Ravimi Xxx Eestis üldiselt kasutusele võtmiseni; b) eelmises punktis

märgitud ajahetkest kuni ravi alustamiseni 04.09.2019. a? (6) Kas vanglas osutatud

tervishoiuteenus vastas arstiteaduse keskmisele tasemele, arvestades patsiendi poolt vanglale

teatavaks tehtud terviseandmeid ning avaldatud ja objektiivse kinnituse leidnud kaebusi? (7)

Kas ravi kohene mittemääramine võis kaasa tuua haiguse süvenemist/tervise kahjustumist?

(8) Kas vangla on teinud ravivea patsiendi X-xxx käsitlemisel, arvestades võimalikke

ravivõimalusi, sh turul olevaid müügiloaga ravimeid ning patsiendi kaasuvaid haigusi?

10. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) esitas kohtule 11.07.2024. a ekspertiisi akti nr

24E-AOK xxx (kohtuarstlik komisjoniekspertiis, eksperdid A A, M V ja J T).

11. 13.09.2024. a andis kohus menetlusosalistele tähtaja kohtukõne teeside esitamiseks.

12. Kostja märkis kohtukõne teesides, et hageja kohustuseks tõendada, et kostja on oma

meditsiiniteenuse osutamise kohustustrikkunud ning hagejale on sellest tulenevalt kahju

tekkinud. Sellise tõendamiskoormise sätestab ka VÕS § 770 lg 3, mille kohaselt patsient peab

tõendama raviviga, samuti lg järgi tekkinud kahju. Hageja ei ole tõendanud kumbagi

komponenti. Esiteks ei ole ka täiendavas ekspertiisis tuvastatud tervishoiuteenuse osutaja

raviviga. Kostja on olnud läbi menetluse kestval seisukohal, et tervishoiuteenus oli vähemalt

keskmise kvaliteediga ning seda kinnitas ka 25.04.2024. a ekspertiisijäreldus. Seega on

täitmata hageja esmane ja olulisim tõendamiskoormis – tema väide, et ravi ei olnud nõuetele

vastav. Teine ja mitte vähemtähtis on asjaolu, et nagu viimases komisjoniekspertiisis

tuvastati, on tegelikult hageja ise hüpertooniatõve jt kaasuvate haiguste raviskeemide

rikkumisega teinud võimatuks tema terviseseisundi dünaamika adekvaatse hindamise.

Ekspertiis tõi välja ka selle, et hagejal diagnoositud X-xxx ei vaja erakorralist sekkumist ning

ravi Xxxiga oli adekvaatne. Hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et ravi oli

arstiteaduslikus mõttes hilinenud (ehk siis oleks tehtud raviviga), nagu ta paljasõnaliselt

väidab. Võimalik tervisekahju saaks hüpoteetiliselt seisneda selles, kui patsiendi esmasest

diagnoosist kuini teavitamiseni ja ravi alustamiseni oleks tekkinud terviseseisundi negatiivne

muutus. Käesoleval juhul hageja seda tõendanud ei ole. Isegi kui täiesti hüpoteetiliselt

eeldada, et kostja hilines hageja X-xxxst teavitamisega (millele kostja vastu vaidleb), siis

oleks hageja TsMS § 230 lg ja VÕS § 770 lg 3 ja 4 tõendamiskoormise järgi pidanud

tõendama, et selline teavitamine oleks pidanud toimuma varem, raviga oleks saanud varem

alustada ning kostja tegevus (viivitus) tõi kaasa kahju (terviseseisundi muutuse). Kui

eeldadagi hageja väite, et tal oli xxx 12.04.2024. a esmaste proovide võtmise ajal, õigsust, siis

oli tal haigus (tervisekahju) olemas juba vanglasse saabudes ning ekspertiis ei tuvastanud, et

tema terviseseisundi dünaamikas oleks xxxst tingituna negatiivsed muutused toimunud.

13. Hageja kohtukõne kirjalike teese ei esitanud, kuid esindaja märkis oma 06.03.2024. a

kirjalikus seisukohas järgmist. Ringkonnakohus on andnud suunised asja edasiseks

arutamiseks. Ringkonnakohus on muuhulgas öelnud: Ringkonnakohus leiab, et kui

õendusanamneesi ja haigusjuhtumi põhjal võib asuda seisukohale, et positiivne leid oli

hagejal juba aastal 2014, siis oleks maakohus pidanud selgitama välja, miks hageja suunati

alles 2018 infektsionisti vastuvõtule ning miks haiguse kulgu koheselt jälgima ei hakatud.

Hageja väidab, et kostja rikkumine seisnebki eelkirjeldatud kahes ringkonnakohtu poolt

tuvastatud asjaolus: (1) et hageja suunati alles 2018 infektsionisti vastuvõtule ning (2) haiguse

kulgu koheselt jälgima ei hakatud. Kui puuduvad mõistlikud meditsiinilised põhjused hageja

kohese ravi ja jälgimise alustamiseks, on tegemist rikkumisega, mis on hagi rahuldamise

aluseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) alusel

(vangistusseaduse, VangS § 49 lg 1). Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate

terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama

ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde (VangS § 52 lg 2 ja 53 lg 1).

15. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 1 kohaselt kohustub tervishoiuteenuse osutamise

lepinguga üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule

(patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise

huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti

teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse

osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud

tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust.

16. VÕS § 762 sätestab, et tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele

tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt

oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti

juurde või kaasama eriarsti.

17.VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele.

18. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise

kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik

rahasumma.

19. Hagejale tervishoiuteenuse osutamine vanglas on nähtav hageja tervisekaardi (I kd tl 77-

150) andmetest. Sealhulgas nähtuvad tervisekaardist patsiendi (hageja) kaebused.

19.1. Viru Vangla õendusanamnees 15.04.2014: patsient Q Q. Anamneesis xxxx 2014. aastal.

Kaasuv haigus: xxx.

19.2. Viru Vangla väljavõtted haigujuhtudest.

Haigusjuht nr A771 2018: 18.04.2018. a võetud veri xxx, saadetud laborisse – xxx.

Haigusjuht nr A778 2018: 18.04.2018. a xx xxx.

Haigusjuht nr A1224 201: 24.04.2018. a xxx.

Haigusjuht nr A1274 201: 24.04.2018. a xxx

Haigusjuht nr A1430 201: 25.04.2018. a kinnipeetav kutsub üksuseõde. Kinnipeetav palub, et

saaks kirjalikult tema vereanalüüside vastused. Antud seletused, et isik peab kirjutama

taotluse, siis saame anda vastuse, kuid kinnipeetav ei soovi seda teha, kuna ei soovi, et

valvemeeskond või keegi teine oleks teadlik, et tal selline xxx kahtlus on. Mures ka enda xxx

tõttu. Palub kasvõi xxx maksa toetavaks ravimiks endale panna. Kokkuvõte ja soovitused:

soovitatud kirjutada avaldus, et soovib teada enda analüüside vastuseid. Õde lubas minna ise

isiklikult võtta 26.04.2018. a see taotlus isiku käest ära ja toimetada üksusesse. xxx 1 × 3 kuni

25.05.2018. a, pandud pinalisse alates 26.04.2018. a.

Haigusjuht nr A1867 201: 02.05.2018. a kella 13;58 paiku kutse kambrisse, kinnipeetaval

mingid probleemid xxx. xxx.

Haigusjuht nr A2392 201: 09.05.2018 kinnipeetav tagasi vanglas. xxx.

Haigusjuht nr A2399 201: 09.05.2018 . a kell 10:39 toodud tagasi haiglast, kuhu viidi

erandkorras. xxx

19.3. SA Ida-Viru Keskhaigla statsionaarse epikriisi andmetel viibis Q Q ravil 02.05–

09.05.2018. a erakorralisena. Diagnoosid: xxx

07.05.2018. a ultraheliuuring kõhu- ja vaagnapiirkonnast: kliinilised andmed – xxx

07.05.2018 VR/24T: xxx

09.05.2018 kompuutertomograafiline uuring peaajust: kliinilised andmed – xxx

Kirjutatud välja 09.05.2018. a meditsiinilise transpordiga meditsiiniosakonda Viru vanglasse

heas üldseisundis. xxx

19.4. Viru Vangla haigusjuht nr A4579 201, 06.06.2018. a: anamnees – xxx

19.5. xxx ambulatoorne epikriis nr 2890, digiloo haigusjuhtum nr A1258 2019: anamnees –

xxx

20. Kostja esindaja selgituste kohaselt tuli X-xxx tõhus ravim Xxx Eestis müügile 2017. aasta

teisel poolaastal. Hageja saab seda ravimit alates 04.09.2019. a, sest ravim on kallis ning seda

ostetakse riigihanke korras.

21. 02.05.2018. a diagnoositi hagejal SA Ida-Viru Keskhaiglas xxx

22. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja on muutnud insuldijärgselt arsti poolt määratud

raviskeemi. Ravimid on toimeainepõhised, st erinevad ravimitootjad toodavad erinevate

kaubamärkide all ravimeid, kuid tähtsust omab ravimi toimeaine. xxx toimeaine on xxx ja xxx

toimeaine on xxx ja xxx. Hagejale määratud ravimid xxx ja xxx sisaldavad sama toimeainet

(xxx, xxx, xxx).

23. Eeltoodust tulenevalt on hageja ravi vanglas olnud vastavuses erialaarsti poolt

ordineeritud juhistele.

24. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku

seose tuvastamisel lähtuma nn xonditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt

eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks

ajaliselt hilisemat sündmust toimunud.

25. TsMS § 293 lg 1 kohaselt kohtul on menetlusosaliste taotlusel õigus küsida eksperdi

arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Selleks, et täita

ringkonnakohtu juhiseid, määras kohus kordusekspertiisi. Ekspertiisiakti kohaselt Q Q on

toimetatud Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse 12.03.2014. a. Samal päeval tehtud

tervisekaardi sissekande põhjal on kinnipeetava seisund xxx.

26. Ekspertiisiakti kohaselt X-xxx ei ole erakorralist sekkumist nõudev haigus ning selle

raviga alustamine sõltub paljudest erinevatest teguritest (sh kaasuvad haigused, patsiendi

üldseisund, laboratoorsete uuringute tulemused, sobiva ravimi kättesaadavus jm) ning vastava

raviotsuse teeb infektsioonhaiguste arst. Xxx raviga alustamise viibimist antud juhul ei saa

hinnata arstlikuks veaks ning see ei ole põhjustanud Q Qle märgatavat tervisekahju.

27. Ekspertiisiakti kohaselt kuna X-xxx esmase positiivse analüüsitulemuse osas on andmed

vasturääkivad, siis puudus objektiivne alus nimetatud haiguse diagnoosimiseks enne

03.08.2018. a. Raviskeem Xxxiga oli asjakohane ja vastas arstiteaduse keskmisele tasemele.

Vastuseks küsimusele „Milline oli Q Q terviseseisundi dünaamika X-xxx diagnoosimisest (või

ajahetkest, kui diagnoosimine muutus võimalikuks) kuni: a) Ravimi Xxx Eestis üldiselt

kasutusele võtmiseni; b) eelmises punktis märgitud ajahetkest kuni ravi alustamiseni

04.09.2019. a?“ vastasid eksperdid: Q Q terviseseisundi dünaamika nimetatud ajavahemikel

ei ole adekvaatselt hinnatav, kuna kinnipeetav rikkus süstemaatiliselt temale kaasuvate

haiguste (sh hüpertooniatõve) tõttu määratud ravirežiimi. Eksperdid märkisid, et Q Qle

vanglas osutatud tervishoiuteenus vastas arstiteaduse keskmisele tasemele. Q Q

terviseandmetele tuginedes ei ole X-xxx ravi kohene mittemääramine toonud talle kaasa

märgatavat tervisekahju. Küll aga ravimata jäänud xxx ja xxx ning on suurimaks xxx haiguste

(sh xxx ja xxx) riskifaktoriks. Vangla tegevust Q Q X-xxx käsitlemisel ei saa hinnata

arstlikuks veaks.

28. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi on põhjendamatu ja tõendamata ning tuleb jätta

rahuldamata. Hageja tugineb väidetava kahju osas ainult enda tõendamata ning

subjektiivsetele hinnangutele.

29. Kuna hagejale on määratud riigi õigusabi ning kostjal menetluskulud puuduvad, jäävad

riigi õigusabi kulud riigi kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik