2-20-4773/43 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-4773

Tsiviilasi

T.K. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine,

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik:

T.K.

(ik

XXX; elukoht:

xxxxxxxxXXX xxxxx; e-post: XXX)

Võlausaldajad:

1. Kohtutäitur Ivi Kalmet (e-post XXX)

2. Aktsiaselts PlusPlus Capital

(rg-kood

11919806; e-post XXX)

3. Tartu Linnavalitsus (rg-kood 75006546; e-post

XXX)

4. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(rg-kood 70000349; e-post XXX)

5. Kohtutäitur Jaanika Pajuste (e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda T.K. (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

2. Lõpetada T.K. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada T.K. usaldusisiku kohustustest T.K. kohustustest vabastamise menetluses.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade T.K. kohustustest vabastamata

jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 13.05.2020 välja T.K. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks

Margo Normanni. Tartu Maakohtu 10.03.2021 kohtumäärusega (jõustus 06.04.2021)

lõpetati T.K. pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku suhtes kohustustest

vabastamise menetlus. T.K. kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik

määramata ning kohustati võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisikul tuli

esitada aruanne kaks kord aastas, 10.septembril ja 10.märtsil. Väljamaksed tuli teha iga

aasta 5.märtsil.

2. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 10.09.2021. Võlgnik esitas aruande 04.10.2021

pärast kohtu poolset meeldetuletust. Aruande kohaselt töötas võlgnik terviseprobleemide

tõttu osalise koormusega ettevõttes Vxxxxxxxxx OÜ. Kohus palus võlgnikul aruannet

täiendada ja esitada täiendavaid andmeid, kuid võlgnik seda ei teinud. Kohus määras

võlgniku ärakuulamiseks 26.11.2021 istungi ja selgitas pankrotimenetluse läbimise

tingimusi ja korda.

3. Teise aruande esitamise tähtaeg oli 10.03.2022. Võlgnik aruannet tähtajaks ei esitanud.

Kohus saatis võlgnikule 15.03.2022 meeldetuletuse e-posti aadressil XXX . Võlgnik esitas

aruande 23.03.2022, töökoht sama.

4. Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 10.09.2022. Võlgnik aruannet tähtajaks ei

esitanud. Kohus saatis võlgnikule 16.09.2022 meeldetuletuse e-posti aadressil XXX. Kuna

ka siis võlgnik aruannet ei esitanud, siis kohus helistas võlgnikule ning võlgnik lubas

aruande esitada 19.10.2022. Võlgnik esitas aruande 18.10.2022, töökoht sama.

5. Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 10.03.2023. Võlgnik aruannet tähtajaks ei esitanud.

Kohus saatis võlgnikule 21.03.2023 meeldetuletuse e-posti aadressil XXX. Võlgnik esitas

aruande 28.03.2023, töökoht sama.

6. Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 10.09.2023. Võlgnik aruannet tähtajaks ei esitanud.

Kohus saatis võlgnikule korduvalt 02.10.2023 ja 24.10.2023 meeldetuletused e-posti

aadressil XXX ning 13.11.2023 kohus helistas võlgnikule. Võlgnik esitas aruande

21.11.2023, töökoht sama. Võlgnik oli pärinud oma venna võlad, mistõttu oli kohtutäitur

korduvalt arestinud võlgniku töötasu. Võlgniku sõnul on need võlad aruande esitamise

ajaks likvideeritud, kuid seetõttu ei olnud võimalik võlausaldajatele koguda ja

väljamakseid teha.

7. Kuuenda aruande esitamise tähtaeg oli 10.03.2024. Võlgnik aruannet tähtajaks ei esitanud.

Kohus saatis võlgnikule korduvalt 18.03.2024, 16,04.2024 ja 22.05.2024 meeldetuletused

e-posti aadressil XXX, kuid võlgnik aruannet ei esitanud.

8. Seitsmenda aruande esitamise tähtaeg oli 10.09.2024. Võlgnik aruannet tähtajaks ei

esitanud. Kohus saatis võlgnikule 20.09.2024 meeldetuletuse e-posti aadressil XXX, kuid

võlgnik aruannet ei esitanud. Kohus helistas 11.10.2024 võlgniku telefoninumbril XXX ja

võlgnik oli nõus menetluse lõpetamisega.

KOHTU SEISUKOHT

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

3. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest

vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes

2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku

kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

4. Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb PankrS § 175 lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis 2

esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning

keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

5. PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta.

Tartu Maakohtu 10.03.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise

menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule

perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele

väljamaksete tegemise kohta.

Võlgnik on aruannete kohaselt töötanud osalise koormusega kuna tervis ei lubavat

täiskoormusega töötada. Samas ei ole võlgnikul tuvastatud töövõime puudumist ning ta ei

ole edastanud kohtule tõendeid enda terviseprobleemide kohta. Käesolevaks ajaks peaks

olema menetluses esitatud seitse aruannet, kuid viimased kaks aruannet on võlgnikul

esitamata. Võlgnik on esitanud kõik aruanded pärast korduvaid kohtu poolseid

meeldetuletusi. Viimase aasta kohta on aruanded kohtule esitamata ja võlgnik ei ole kohtu

e-kirjadele vastanud.

Võlgnik ei ole täitnud aruande esitamise ega teabe andmise kohustust.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud

kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta

ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.

6. PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, mis ei ole ületanud mittearestitava sissetuleku

määra. Võlgnik on menetluse algul teinud vabatahtlikke eraldisi ja väljamakse

võlausaldajatele kogusummas 500 eurot.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud

eraldamiskohustust.

7. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte

kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104

kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud

juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku

süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS §

104 lg 2).

Võlgnik ei ole kohtule esitanud aruandeid oma viimase aasta tegevuse kohta. Kohtul ei ole

olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle kuna selle kohta puudub

kohtul info. Võlgnik on aruannete kohaselt töötanud osalise koormusega kuna tervis ei

luba täiskoormusega töötada. Samas ei ole võlgnikul tuvastatud töövõime puudumist ning

ta ei ole edastanud kohtule tõendeid enda terviseprobleemide kohta, mis takistavad tal

täiskoormusega töötada. Kohus on võlgnikule juba menetluse alguses toimunud

ärakuulamisel selgitanud menetluse läbimise tingimusi ja korda ning võlgnik avaldas toona

soovi menetlust jätkata, kuid märkis, et on nõus menetluse lõpetamisega kui veel

probleeme esineb. Võlgnik avaldas 11.10.2024 telefonivestluse käigus, et lõpetame

menetluse ära.

Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lõigetes 2-

5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste

täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.

8. Rikkudes oma kohustusi on võlgnik käitunud võlausaldajate huve kahjustavalt. Riigikohus

on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 määruse p-s 11 märkinud, et kohustustest vabastamise

võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja et

lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle

uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse

saamiseks peab aga võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast

parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas esitama kohtule tõeseid andmeid

oma sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2).

9. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et T.K. kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud

PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik

on rikkunud vähemalt olles hooletu oma PankrS § 173 lõigetes 2 sätestatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb keelduda

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

10. Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohti, kuna

võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega võlausaldajate õigusi ei rikuta.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

11. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda T.K.-d pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka T.K. pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

12. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab T.K. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb T.K. vabastada ka

usaldusisiku kohustustest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik