3-24-1978/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1978

Haldusasi

Autoettevõtete Liidu kaebus Riigi Tugiteenuste

Keskuse kohustamiseks viia riigihanke nr 280254

alusdokumendid õigusaktidega kehtestatud nõuetega

vastavusse

Menetlusosalised

Kaebaja – Autoettevõtete Liit, volitatud esindaja

vandeadvokaat Jaana Nõgisto

Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud

esindajad H.F, S.J ja G.O

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15.08.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Autoettevõtete Liidu apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Autoettevõtete Liidu apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 15.08.2024 otsus haldusasjas nr 3-24-1978 muutmata.

2. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.10.2024.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Tugiteenuste Keskus avaldas 05.06.2024 hanketeate, mille kohaselt korraldab ta

Kliimaministeeriumi volitusel sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse riigihanget nr 280254

„Autoveoalaste dokumentide andmine“. Ühtlasi avaldas vastustaja riigihanke alusdokumendid

(RHAD).

2. Autoettevõtete Liit esitas 19.06.2024 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse. VAKO jättis 02.07.2024 otsusega vaidlustuse riigihangete seaduse (RHS) §

192 lg 3 p 7 alusel läbi vaatamata, sest tal puudub pädevus vaidlustuse lahendamiseks.

3-24-1978

Riigihanke tulemusena ei sõlmi Kliimaministeerium hankelepingut RHS § 8 tähenduses,

vaid halduslepingu halduskoostöö seaduse (HKTS) tähenduses. HKTS § 13 lg-te 1 ja 4

kohaselt tuleb halduslepingu sõlmimisel juhinduda RHS-s sätestatud teenuste

hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast, kuid selle suhtes ei

kohaldata muu hulgas RHS 8. peatüki ehk vaidlustusmenetluse sätteid.

3. Autoettevõtete Liit esitas 04.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigi Tugiteenuste

Keskuse kohustamiseks viia õigusaktidega kehtestatud nõuetega vastavusse järgmised

riigihanke nr 280254 alusdokumentide regulatsioonid:

1) „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“;

2) „Tehniline kirjeldus“ p 1.51 ja „Halduslepingu projekt“ p 5.1 (lepingu jõustumine

01.01.2025);

3) „Tehniline kirjeldus“ p 1.45 ja „Halduslepingu projekt“ p 3.4. (lepingu hinna muutmine);

4) „Pakkumuse kogumaksumuse ja dokumentide andmise eest aastatel 2025–2029 saadava

tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise vorm“;

5) „Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse kord“ p 8 (läbirääkimiste pidamine);

6) RHAD osas, milles see ei näe ette lepingu täitmise algusaja edasi lükkamist juhuks, kui

hankijal ei õnnestu enne lepingu täitmise algusaega riigihanget korraldada ja lepingut

sõlmida.

4. Riigi Tugiteenuste Keskus palus jätta kaebus rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 15.08.2024 otsusega kaebuse osaliselt, kohustades

vastustajat viima riigihanke nr 280254 alusdokumentide koosseisus olev dokument

„Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ vastavusse õigusaktidega kehtestatud

nõuetega. Muus osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata.

5.1. Hanke eesmärk on välja selgitada mittetulundusühing, kellega Kliimaministeerium

sõlmib halduslepingu riigi ülesande täitmiseks. RHAD-st nähtuvalt on hankelepingu

esemeks autoveoalaste dokumentide andmine.

Riigihanke esemesse kuuluvate autoveoalaste dokumentide hulka kuuluvad ühenduse

tegevusluba (nii veose- kui sõitjateveol), selle kinnitatud ärakiri (veoseveol) ja tõestatud

koopia (sõitjateveol), juhitunnistus (veoseveol), oma kulul sõitjateveo sertifikaat,

Rahvusvahelise Transpordifoorumi (ITF) Euroopa Transpordiministrite Konverentsi (CEMT)

aastase ja lühiajalise kehtivusega veoluba, CEMT-i kolimisveoluba ja kahepoolne veoluba ja

juhuveo kontrolldokument.

5.2. Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad

Kaebaja on õigesti järeldanud, et eri kriteeriumidele omistatud osakaalud moodustavad

terviku ning on seetõttu teineteisest sõltuvad. Juhul, kui üks hindamiskriteerium on

põhjendamatu või sellele antav osakaal ilmselgelt ebaproportsionaalne, ei ole

hindamiskriteeriumite kohaldamine tervikuna võimalik.

5.2.1. Regionaalse kättesaadavuse kriteeriumist loobumine

Vastustaja tunnistas 06.02.2024 varasema, s.o 30.10.2023 avaldatud riigihanke (riigihange nr

270582) kehtetuks. Nimetatud varasemas hankes oli kuuendaks hindamiskriteeriumiks

„Hankija hindab pakkuja suutlikkust osutada halduslepingust tulenevaid teenuseid lisaks

Tallinnas ja Tartus asuvale kontorile ka muudes Eesti maakonnakeskustes“. Selle kriteeriumi

eest oli võimalik saada maksimaalselt 6 väärtuspunkti. Hindamiskriteeriumist loobumine on

2(8)

3-24-1978

õigusvastane. Hankelepingu sõlmimise otsustamisel arvesse võetavate kriteeriumite osas on

vastustajal avar otsustusruum, kuid praegusel juhul oli ühest kriteeriumist loobumine

põhjendamatu ja kaebaja õigusi rikkuv.

Läbipaistvuse ning võrdse kohtlemise põhimõttega on vastuolus hindamiskriteeriumite

muutmine (ilma objektiivse ning äratuntava põhjenduseta) viisil, mille puhul pole kahtlust, et

see halvendab ühe pakkuja võimalusi osutuda hankel edukaks. Vastustaja ei ole esitanud

ühtegi kaalukat põhjust, mis viitaks vajadusele kaotada hindamiskriteeriumide hulgast nn

regionaalse kättesaadavuse kriteerium.

5.2.2. Hindamiskriteerium „Teenuste hind“

Pakkumuse maksumuse osakaal moodustab hindamiskriteeriumidest 40%. Olukorras, kus

vastustaja on pidanud põhjendatuks lähtuda hinnakriteeriumi ning kvaliteedikriteeriumide

puhul nn 40:60 jaotusest ning ei ole ka uue hanke korraldamisel seda jaotust muutnud, ei ole

alust pidada kriteeriumit õigusaktidega vastuolus olevaks. Asjakohane on vastustaja selgitus,

et praegusel juhul ei olnud teenuse hind primaarne, kuna sooviti hinnata pakutavat teenust

kogumis ning tagada haldusülesande võimalikult kvaliteetne täitmine.

5.2.3. Hindamiskriteerium „Hankija hindab pakkuja eelnevaid kogemusi haldusülesannete

täitmisel“ (osakaal 18%)

Hankija kehtestas uue lisatingimuse, mille järgi omistatakse väärtuspunktid suures osas

töötaja eest, kes on viimase viie aasta jooksul täitnud avaliku võimu ülesannet.

Üksnes asjaolu, et uue hanke korraldamisel konkretiseeritakse või muudetakse varasemat

nõuet või lisatakse mõni varasemast rangem kriteerium, ei tähenda ilmtingimata, et vastustaja

tegevus oleks õigusvastane. Kohus ei kontrolli haldusorgani otsuste kohasust õigusväliste

standardite järgi, sh otsuste otstarbekust. Vastustaja on käesoleval juhul kooskõlas RHS § 85

lg-ga 1 hindamiskriteeriumid kindlaks määranud ja need on hankelepingu esemega seotud.

Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses on hankijal oluliselt laiemad õigused hankemenetluse

kujundamisel.

Kriteerium võimaldab objektiivset hindamist. Põhjendatud pole kaebaja seisukoht, et võib

tekkida oht, et võimalikul pakkujal tegelikkuses nõutavat kogemust ei ole. Vaidlusalune

hindamiskriteerium koosneb kahest alakriteeriumist. Hinnatakse nii pakkuja eelnevat

kogemust avalike ülesannete täitmiseks sõlmitud lepingu täitmisel kui ka seda, et pakkuja

käsutuses on vähemalt üks töötaja, kes on vastavaid ülesandeid viimase 5 aasta jooksul

vähemalt 1-aastasel perioodil täitnud.

Õige pole seisukoht, et RHS § 85 lg 8 võimaldab seada hankelepingu täitmisel tingimusi

üksnes vahetult osalevatele spetsialistidele, mitte pakkuja isikule. RHS § 85 lg 8 on näitlik,

avatud loetelu ning ei ole välistatud, et sõltuvalt konkreetse hanke eripärast võivad

kvalitatiivsed kriteeriumid laieneda pakkujale kui juriidilisele isikule.

5.2.4. Hindamiskriteerium „Hankija hindab pakkuja eelnevaid rahvusvahelisi kogemusi“

(osakaal 12%)

Kriteeriumi järgi peab rahvusvaheline kogemus olema vähemalt 1-aastane ja saadud viimase

15 aasta jooksul. Varasema hankega võrreldes suurendas vastustaja kriteeriumi osakaalu 10

punktilt 12 punktile.

Nimetatud kriteeriumi puhul ei pruugi n-ö täiendava kvaliteedi tegeliku realiseerimise

võimalus olla selgelt äratuntav. Samas ei saa väita, et vastav kriteerium oleks ilmselgelt

põhjendamatu või diskrimineeriv.

3(8)

3-24-1978

Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et kriteerium puudutab pakkujat kui juriidilist isikut ning

ei ole kuidagi tagatud, et rahvusvahelise organisatsiooni töös osalenud spetsialisti kasutatakse

hankelepingu täitmisel. Nagu juba eelnevalt selgitatud, on RHS § 85 lõikes 8 toodud loetelu

avatud ning ei ole välistatud, et teatud juhtudel arvestatakse pakkuja kogemust.

Kaebaja leiab, et asjaomase hindamiskriteeriumi osakaal on ülepaisutatud ja hankelepingu

eseme suhtes ebaproportsionaalne. Hankija avar otsustusruum hõlmab igale

hindamiskriteeriumile osakaalu määramist. Ei nähtu, et praegusel juhul saaks kriteeriumi

osakaalu pidada ilmselgelt põhjendamatuks.

Kogemuse ajaline piirang (15 aastat) ei viita pakkujate diskrimineerimise soovile. Vastustaja

on asjakohaselt põhjendanud, et 15 aasta pikkune periood on seatud eelkõige seetõttu, et 15

aastat tagasi (aastal 2009) võeti vastu asjaomased Euroopa Liidu õigusaktid, mis reguleerivad

enamike hanke esemesse kuuluvate autoveoalaste dokumentidega seonduvat. 15 aastat on

piisavalt pikk periood, mil veonduse valdkonnas tegutseval MTÜ-l on olnud võimalik

nõutavat kogemust omandada.

5.2.5. Hindamiskriteerium „Haldusülesannete täitmise eest vastutavate isikute haridus ja

töökogemused“ (osakaal 21%)

Kaebaja hinnangul on haldusülesande täitmise eest vastutavate isikute haridus ja kogemus

ning majandustegevuse registri (MTR) registreeringu nõue õigusvastane, kuna sellel puudub

igasugune seos riigihanke esemega. Halduslepingu projekt ega tehniline kirjeldus ei sätesta

nõuet, et hankelepingut peab täitma hindamiskriteeriumide asjaomases alajaotuses sätestatud

pädevusele vastav isik, st isik, kellel on registreering MTR-is või ERRU-s (European

Register of Road Transport Undertakings). Ei ole aru saada, mis on veokorralduse

pädevusega isiku registreeringu nõude seos hankelepingu esemega. Seega on tingimus

vastuolus RHS § 85 lõikega 1.

Vastustaja on selgitanud, et vastutava isiku puhul on nõutud registrikande olemasolu, et

vastustajal oleks võimalik veenduda isiku vastavuses seatud hanketingimustele. Kui isik

täidab mingis osas veokorraldusjuhi nõudeid, kuid teda ei lisata asjakohasesse registrisse

vastutava isikuna, siis ei ole tema nõuetele vastavust ka kontrollitud.

Vastustaja põhjendus on asjakohane ning puudub alus arvata, et tegemist oleks põhjendamatu

ning vastustaja avarat otsustusruumi pahatahtlikult ära kasutava hindamiskriteeriumiga.

5.2.6. Hindamiskriteerium „Töötajate töökogemused“ (osakaal 9%)

Kuigi hankeobjekt ei ole muutunud, on võrreldes eelmise riigihankega lisandunud ühe

täiendava töötaja nõue.

Kaebaja väide, et selle kriteeriumi osakaal on suurenenud, on ekslik. Varasemalt oli selle

kriteeriumi eest võimalik saada 12 punkti, kuid vaidlusaluse hanke puhul on maksimaalseks

väärtuspunktide arvuks 9 punkti. Järelikult ei saa punktide jaotus mõjutada kaebaja

konkurentsivõimet.

Kuigi ei ole välistatud, et olukorras, kus varasema 2 töötaja asemel hinnatakse nüüd 3 töötaja

töökogemust, võib mõni pakkuja saada eelise, on tegemist otseselt hangitava teenuse

kvaliteeti puudutava tingimusega ja hankijal on õigus selliseid tingimusi seada. Nõue ei ole

diskrimineeriv.

5.3. Kaebus pole ka ülejäänud väidete osas põhjendatud. Õigusvastane on üksnes regionaalse

kättesaadavuse nõudest loobumine. Kuna see mõjutab hindamiskriteeriumide hindepunktide

osakaalu, tuleb hindamiskriteeriumid tervikuna tunnistada õigusvastaseks.

4(8)

3-24-1978

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Autoettevõtete Liit palub apellatsioonkaebuses muuta Tallinna Halduskohtu 15.08.2024

otsuse põhjendusi hindamiskriteeriumide 2–5 osas.

Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu otsust osas, millega kohus jättis kaebuse rahuldamata muude

RHAD tingimuste õigusaktidega kooskõlla viimiseks kohustamise nõudes. Samuti ei vaidlusta

kaebaja otsust hindamiskriteeriumi „Teenuse hind“ põhjenduste osas.

Kvalifitseerimistingimused on koostatud nii, et nendele vastab ainult Eesti Rahvusvaheliste

Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA). Teisisõnu pole ühtegi teist sellist veonduse valdkonna

MTÜ-d, kellel oleks üheaegselt veonduse valdkonna rahvusvahelise organisatsiooni ja

halduslepingu täitmise kogemus. Jääb üles mõistlik kahtlus, et riigihanget suunatakse

sihilikult olemasolevale lepingupartnerile.

Hindamiskriteeriumil peab olema selge seos hankelepingu esemega, st see peab äratuntavalt ja

objektiivselt aitama kaasa hankelepingu kvaliteetsemale täitmisele. See tähendab, et suvaliste

kvaliteedikriteeriumide sätestamine pole lubatud. Ülemäärased on ka kriteeriumid, mis pole

hankelepingu täitmiseks vajalikud, on vastuolus haldusmenetluses ja riigihankeõiguses

kehtiva proportsionaalsuse põhimõttega. Ülemääraseid kriteeriume ei saa pidada

hankelepingu esemega seotuks ehk RHS § 85 lg-ga 1 kooskõlas olevaks, kuna need piiravad

asjatult konkurentsi.

Kriteeriumi „Hankija hindab pakkuja eelnevaid kogemusi haldusülesannete täitmisel“ puhul

ei ole halduskohus hinnanud kaebaja väidet, et mistahes avaliku ülesande või halduslepingu

täitmine ei ole tingimata seotud riigihanke esemeks oleva halduslepingu täitmise kvaliteediga.

Kriteeriumi „Hankija hindab pakkuja eelnevaid rahvusvahelisi kogemusi“ osas on

halduskohus möönnud, et hankelepingu täitmise täiendava kvaliteedi tegeliku realiseerimise

võimalus ei ole selgelt äratuntav, kuid leidis siiski, et kriteerium pole ilmselgelt põhjendamatu

või diskrimineeriv. Kohus oleks pidanud tuvastava kriteeriumi vastuolu RHS § 85 lg-ga 1.

Kohtu seisukoht on vastuoluline. Kaebaja leiab jätkuvalt, et hankelepingu kvaliteetne täitmine

ei eelda rahvusvahelise organisatsiooni liikmesust ega ka osalemist selle töös. Hankelepingu

esemeks ei ole Eesti riigi esindamine rahvusvahelises organisatsioonis ega liikmelisus selles.

Kohus pole selles osas seisukohta võtnud. Teise riigi pädevalt asutuselt info küsimine ei eelda

rahvusvahelise organisatsiooni liikmesust. Jääb arusaamatuks, kuidas liikmesus aitab kaasa

teise riigi registrist teabe hankimise kvaliteedile. Kohus ei pööranud tähelepanu ka kaebaja

väitele, et vaidlusaluse kriteeriumi osakaal (12%) on ebaproportsionaalne.

Kriteeriumi „Haldusülesande täitmise eest vastutavate isikute haridus ja töökogemused“

raames

hinnatakse

vastutava

isiku kogemust

tegutsemisel

veokorraldajana

või veokorraldusjuhina ning kogemust tõendab registreering MTR-s või

ERRU süsteemis. Kaebaja juhib tähelepanu, et riigihankel ei hangita teenust, mille puhul oleks

nõutav veokorraldaja või veokorraldusjuhi registreering, kuna riigihankel ei hangita

veoteenust. Vastustaja pole selgitanud, kuidas on veokorraldusjuhi pädevusnõue seotud

hangitava teenuse osutamisega. Lisaks pole vastustaja selgitanud, miks ei ole sisulise

kogemuse objektiivne kontroll võimalik vastutava isiku tööandja kinnituse või muude

dokumentide alusel.

Kriteeriumi „Töötajate töökogemused“ vaidlustas kaebaja põhjusel, et selles sätestatud kolme

teatud tingimustele vastava töötaja nõudel puudub äratuntav seos hankelepingu eseme ja

kvaliteediga. Eelmisel hankel nõudis vastustaja kahe töötaja kogemuse esitamist. Vastustaja

pole põhjendanud, miks oli muudatus vajalik. Hankelepingu mahtu arvestades pole sugugi

5(8)

3-24-1978

enesestmõistetav, et kvaliteedi tagamiseks on vaja täiendavat kriteeriumi nõuetele vastavat

töötajat.

7. Riigi Tugiteenuste Keskus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kaebaja ei saa vaidlustada halduskohtu otsuse resolutsiooni, vaidlustamata otsuse põhjendusi,

sest otsuse põhjendused ei oma mõju kaebaja õigustele ja kohustustele (HKMS § 180 lg 1).

Halduskohtu otsuse põhjenduste ja resolutsiooni kohaselt peab vastustaja viima

hindamiskriteeriumid õigusaktidega kooskõlla, lisades hindamiskriteeriumidele regionaalse

kättesaadavuse kriteeriumi ja selle osakaalu. Täiendava kriteeriumi lisamisel tuleb vastustajal

muuta kõiki hindamiskriteeriumeid tervikuna nende osakaalude osas.

Riigihange toimub eriteenuste erimenetluse reeglite alusel. Avatud hankemenetlusega

võrreldes on siin hankijal olulised laiemad õigused. Hindamiskriteeriumid on põhjendatud,

seotud hanke esemega ja võimaldavad objektiivset hindamist. Toimuv hange on eraldiseisev

riigihanke menetlus ning põhjendamatu on seda võrrelda hankega viitenumbriga 270582.

Hindamiskriteeriumides märgitud tingimused ei ole seatud taotluslikult pakkujate kõrvale

jätmiseks riigihankest, vaid on seotud hankelepingu esemega ning nende eesmärk on selgitada

välja majanduslikult soodsaim pakkumus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebuse esitamine on lubatav, sest praegusel juhul on tegemist

olukorraga, kus põhjendused omavad kaebaja õigustele iseseisvat mõju (HKMS § 180 lg 1).

Halduskohtu otsuse resolutsiooni tuleb vaadelda koos otsuse põhjendustega. Kuigi

halduskohus kohustas vastustajat viima hindamiskriteeriumid vastavusse õigusaktidega

kehtestatud nõuetega, tähendab halduskohtu otsuse täitmine faktiliselt seda, et vastustaja peab

lisama täiendava hindamiskriteeriumi (regionaalne kättesaadavus) ning sellest lähtuvalt

muutma kõigi hindamiskriteeriumide osakaalusid. Selline tulemus ei vasta aga praeguse

kaebuse eesmärgile, kus kaebajal on esitanud vastuväited kõigi olemasolevate

hindamiskriteeriumide õiguspärasusele. Kuna halduskohtu otsuse kohaselt on eelnimetatud

hindamiskriteeriumid õiguspärased, on ilmne, et dokumendi „Hindamiskriteeriumid ja

hinnatavad näitajad“ muutmisel jätab vastustaja kaebusega hõlmatud kriteeriumid muutmata.

Efektiivse õiguskaitse põhimõttega pole kooskõlas olukord, kus kaebaja peab peale vastustaja

poolt halduskohtu 15.08.2024 otsuse täitmist pöörduma muudetud hindamiskriteeriumide

vaidlustamiseks uuesti kohtusse, tuues esile samad vastuväited, mis kuuluvad juba praeguse

menetluse esemesse. Sellise uue kaebuse esitamine ei pruugi olla seaduse kohaselt lubatavgi,

kuna kaebuse ese ja alus kattuksid juba käesolevas asjas lahendatud kaebuse omadega.

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Vastustaja korraldab riigihanget eesmärgiga leida isik, keda volitada halduslepinguga

haldusülesande täitmiseks (HKTS § 13 lg 1). Autoveoseaduse (AutoVS) § 47 lg 1 alusel on

halduslepinguga lubatud volitada järgmine tegevus: tegevusloa, tegevusloa ärakirja,

juhitunnistuse ja sertifikaadi andmine, nende kehtivuse peatamine ning kehtetuks

tunnistamine, veoloa andmine ja andmise otsuse kehtetuks tunnistamine või veokorraldusjuhi

hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamine ning vedaja tegevusalal tegutsemise nõuetele

vastavuse kontrolli teostamine. Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 42 lg 2 alusel saab

mittetulundusühingule halduslepinguga volitada ühenduse tegevusloa, ühenduse tegevusloa

tõestatud koopia ja juhuveo kontrolldokumendi andmise, nende kehtivuse peatamise ning

6(8)

3-24-1978

kehtetuks tunnistamise või veokorraldaja hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamise ja

vedaja tegevusalal tegutsemise nõuetele vastavuse kontrolli teostamise.

Eelnevast nähtub, et tegemist on spetsiifilise haldusmenetlusega, mis nõuab valdkonna head

tundmist. Halduslepingu sõlmimisel peab riik veenduma, et mittetulundusühing, kes hakkab

haldusülesandeid täitma, on suuteline seda tegema nõuetekohaselt. Kui mittetulundusühing ei

saa ülesannetega hakkama ning selle tagajärjel tekib kahju, on kahju hüvitamiseks kohustatud

isikuks jätkuvalt riik (riigivastutuse seaduse § 12 lg 3).

Eelnevat silmas pidades pole alust väita, et kaebaja vaidlustatud hindamiskriteeriumid ei vasta

RHS § 85 nõuetele.

11. Eelnevad kogemused haldusülesannete täitmisel on olulised. Mittetulundusühing,

kellega hankeleping sõlmitakse, peab hakkama korraldama haldusmenetlust ning peab

seetõttu omama vastavaid teadmisi. Kuna haldusmenetluse põhimõtted on universaalsed, pole

oluline, kui varasemalt on täidetud haldusülesandeid, mis ei seondu veonduse valdkonnaga.

Seega ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga, et kriteerium „Hankija hindab pakkuja eelnevaid

kogemusi haldusülesannete täitmisel“ pole seotud hankelepingu täitmise kvaliteediga.

Samuti on asjakohane kriteerium „Hankija hindab pakkuja eelnevaid rahvusvahelisi

kogemusi“. Hindamismetoodika kohaselt saab samapalju väärtuspunkte nii siis, kui pakkuja

on kuulunud veonduse korralduse valdkonnaga seotud rahvusvahelise organisatsiooni

liikmeskonda, kui ka siis, kui pakkuja on üksnes osalenud rahvusvahelise organisatsiooni

veonduse korralduse valdkonnaga seotud töös. Arvestades et haldusülesanne, milleks

mittetulundusühingut volitatakse, nõuab nii ühenduse õiguse tundmist kui ka veondusalast

rahvusvahelist suhtlust, aitab varasema kogemuse kriteerium tagada, et volitatud isik saab

vahetult hankelepingu sõlmimise järgselt ülesannete täitmise hakkama. Loa- ja

kontrollimenetlusi tuleb hakata korraldama kohe, Kliimaministeerium ülesande volitajana ei

saa jääda ootama, et isik alles hakkab vajalikke kogemusi koguma. Kriteeriumi osakaal (12%)

ei ole ilmselgelt ülemäärane.

Kriteerium „Haldusülesande täitmise eest vastutavate isikute haridus ja töökogemused“ tagab

haldusülesande täitmise kvaliteeti. Riigihankega ei hangita veoteenust, kuid hangitakse

veoalaste dokumentide väljastamisega seotud teenust. Veokorraldusjuhile esitatud nõuded

(AutoVS § 8 ja ÜTS § 44) tagavad, et haldusülesannet teostama hakkaval isikul on vajalikud

teadmised ja usaldus olemas. MTR-i või ERRU süsteemi kande tingimus ei ole ülemäärane.

Kaebaja ei ole väitnud, et seda tingimust pole võimalik täita või et see oleks mingil viisil

diskrimineeriv või konkurentsi pärssiv.

Kriteeriumi „Töötajate töökogemused“ vaidlustab kaebaja põhjusel, et kui varasemas

hankemenetluses tuli ära näidata kahe töötaja, siis praeguses menetluses kolme töötaja

kogemused. Arvestades volitatavate haldusülesannete sisu, pole kolme klientide teenindamise

töökogemusega töötaja nõudmine äratuntavalt ebaproportsionaalne. Asjaolu, et varasemas

hankemenetluses oli kahe töötaja tingimus, ei tõenda vastupidist.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et kõik käsitletud hindamiskriteeriumid ei ole pakkumuse

esitamist välistavad, sest nendest sõltuvad üksnes pakkumusele antavad väärtuspunktid, mitte

aga pakkumuse lubatavus või vastavus. Nii näiteks saab iga vajaliku töökogemusega töötaja

eest kaks väärtuspunkti, seega on võimalik pakkumus esitada ka juhul, kui kaebajal on üks või

kaks sobivat töötajat. Isik ei saa nõuda, et hindamiskriteeriumid peavad olema sellised, et ta

saaks igas kategoorias maksimumpunktid. Asjaolu, et kaebaja väitel suudab ERAA

kriteeriume paremini täita, ei tähenda, et tingimused on suunatud teiste pakkujate tõrjumiseks.

7(8)

3-24-1978

12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)