3-23-2499/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

16.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2499

Haldusasi

Meie Nursipalu MTÜ kaebus Keskkonnaameti

27.09.2023 nõusoleku nr 6-2/23/6572-5 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Meie Nursipalu MTÜ, esindaja Henno

Nurmsalu

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja M. R

Kolmas isik – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus,

esindaja J.V

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.08.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Meie Nursipalu MTÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Meie Nursipalu MTÜ määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 09.08.2024 määruse haldusasjas nr 3-23-2499

resolutsiooni p-d 3 ja 4 ning saata asi menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet andis 27.09.2023 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele (RKIK)

looduskaitseseaduse § 38 lg 4 p 10 alusel nõusoleku nr 6-2/23/6572-5 Võru maakonnas

Rõuge vallas Tsirgupalu külas Rõuge metskond 69 katastriüksusele ja Võru vallas Juba külas

Võru metskond 229 katastriüksusele Rõuge jõe ehituskeeluvööndisse riigikaitselise tee ja

kahe teraskaarsilla ehitamiseks.

2. Meie Nursipalu MTÜ esitas 06.11.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse (hiljem

täiendatud) Keskkonnaameti 27.09.2023 nõusoleku tühistamiseks. Tartu Halduskohus andis

haldusasja 09.11.2023 määrusega kohtualluvuse järgi üle Tallinna Halduskohtule.

3-23-2499

3. Tallinna Halduskohus võttis 14.12.2023 määrusega kaebuse menetlusse ning andis

kaebajale kaebuse tähtaegsuse osas seisukoha ja tõendite või kaebetähtaja ennistamise

taotluse esitamiseks tähtaja 02.01.2024. Halduskohus oli määruses kaebaja kodulehel

01.10.2023 avaldatud uudisele „RKIKi juhtimisel toimuvad Nursipalus seadusi rikkuvad

ehitustööd“ viidates seisukohal, et kaebaja oli Keskkonnaameti nõusolekust eelduslikult

teadlik juba 01.10.2023, mistõttu on 06.11.2023 esitatud tühistamiskaebus esitatud

kaebetähtaja rikkumisega.

4. Meie Nursipalu MTÜ oli 02.01.2024 vastuses seisukohal, et kaebus on tähtaegne.

01.10.2023 artikli kirjutamise ajal ei olnud kaebajale teada, et Keskkonnaamet andis

nõusoleku vaidlusalusteks tegevusteks. Artikli aluseks oli Keskkonnaameti 29.08.2023 kiri nr

6-2/23/6572-4 „Arvamus Rõuge jõge ületavate sildade projektide keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse kohta ja nõusolek veekaitsevööndis raieks” ja kaebajale teabenõude vastusena

saadetud raadamise alusdokumendid. Lisaks oli kaebaja arvamusel, et kõik silla ehitusega

seotud menetlused seotakse Vabariigi Valitsuse asjakohase korraldusega, mida selleks ajaks ei

olnud antud ja avalik arutelu seisis alles ees. Kaebajale ei olnud teada, et RKIK kavatseb

ühendusteid (sh sildade rajamist) eraldi Nursipalu harjutusväljaku laiendamisest. Lisaks

pöördus kaebaja koostööpartner MTÜ Roheline Pärnumaa 20.10.2023 teabenõudega

vastustaja poole 27.09.2023 nõusoleku saamiseks, ent ei saanud seda.

5. Keskkonnaamet oli 31.01.2024 vastuses seisukohal, et tühistamiskaebus on esitatud

kaebetähtaega ületades. Kaebetähtaja rikkumist kinnitab kaebaja kodulehel 01.10.2023

avaldatud uudis, kust nähtub, et kaebaja oli Keskkonnaameti 27.09.2023 nõusolekust teadlik

juba 01.10.2023.

6. RKIK palus 31.01.2024 vastuses lõpetada haldusasja menetlus seoses kaebetähtaja

rikkumisega.

7. Tallinna Halduskohus lõpetas 09.08.2024 määrusega menetluse kaebetähtaja rikkumise

tõttu (resolutsiooni p 3) ning jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda

(resolutsiooni p 4).

Kaebaja 01.10.2023 artiklist nähtub, et talle oli teada, et Keskkonnaamet on andnud RKIK-ile

riigikaitselise erandina silla ehitamiseks nõusoleku. Seda kinnitab artiklis väljendatu:

„Keskkonnaamet on andnud küll RKIK-le loa riigikaitselise erandina sild ehitada, aga seda

tingimusel, et Vabariigi Valitsus on vastu võtnud otsuse Nursipalu harjutusvälja

laiendamiseks.…“. Usutav ei ole, et see lause tugineb Keskkonnaameti 29.08.2023 kirjale nr

6-2/23/6572-4, kuna selle kirjaga ei antud nõusolekut sildade ehitamiseks, vaid selle sisuks oli

veekaitsevööndis puude raiumine, ning otsuses oli selge viide, et sildade rajamise kohta teeb

Keskkonnaamet eraldi otsuse. Ei nähtu, et kaebaja oleks küsinud Keskkonnaametilt, millal

29.08.2023 kirjas viidatud sildasid puudutav otsus kavatsetakse teha või palunud, et

Keskkonnaamet selle otsuse ka kaebajale edastaks.

MTÜ Roheline Pärnumaa 20.10.2023 teabenõudega seonduv ei ole asjassepuutuv, kuna

viimane ei ole kaebaja ning pole tõendatud, et ta oleks tegutsenud kaebaja volitusel, samuti ei

nähtu, et kõnealuse teabenõude eesmärk oleks olnud 27.09.2023 nõusoleku välja nõudmine.

Eelnevast tulenevalt teadis kaebaja, et Keskkonnaamet on andnud nõusoleku, kuid ei astunud

ühtegi sammu selle nõusoleku saamiseks. Esimest korda soovis kaebaja nõusoleku esitamist

alles kohtule esitatud kaebuses (06.11.2023) ehk enam kui kuu aega hiljem haldusakti

olemasolust teadasaamisest. Kuna kaebaja ei esitanud haldusakti teadasaamisest 30 päeva

jooksul Keskkonnaametile taotlust haldusakti väljanõudmiseks ega kaebust halduskohtule,

tuleb kooskõlas asjakohase kohtupraktikaga (Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p

2(6)

3-23-2499

19) lugeda, et kaebuse esitamise ajal (06.11.2023) oli kaebetähtaeg ületatud. Ka

keskkonnaorganisatsioon peab oma põhikirjaliste eesmärkide täitmisel olema hoolas ning

seisma hea selle eest, et kohtusse pöördutakse tähtaegselt.

Kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud. Seega loeb kohus, et kaebus esitati

kaebetähtaja rikkumisega ning kooskõlas HKMS § 152 lg 1 p-ga 2 lõpetab asja menetluse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Meie Nursipalu MTÜ palub 26.08.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna

Halduskohtu 09.08.2024 määruse resolutsiooni p 3.

Kaebaja ei ole ebamõistlikult viivitanud kaebuse esitamisega. Vastustaja on 29.08.2023 kirjas

nr 6-2/23/6572-4 selgelt sedastanud, et: „[s]ildade rajamine toimub üle veekogu kalda

ehituskeeluvööndis, kus uute ehitiste ehitamine on keelatud (LKS § 38 lg 3). Antud keeld ei

laiene Keskkonnaameti nõusolekul riigikaitselisele ehitisele (LKS § 38 lg 4 p 10).

Keskkonnaamet annab nõusoleku eraldi otsusena.“. 29.08.2023 kirjas ei ole märgitud, mis

ajal nimetatud otsus tehakse ja seda infot ei edastatud otsuse tegemise järgselt kaebajale (kuigi

varasemalt esitatud teabenõude alusel oli vastustajale teada, et kaebaja on huvitatud osapool,

keda tuleks informeerida). 29.08.2023 kiri sai kaebajale teatavaks läbi

dokumendihaldussüsteemi juhuslikult.

Kaebajale oli vastustaja dokumendihaldussüsteemis näha ainult 27.09.2023 nõusoleku

pealkiri, mitte sisu. Pealkirja alusel ei olnud võimalik väita, et tegemist on haldusaktiga.

Kohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja esitatud MTÜ Roheline Pärnumaa teabepäringu

kohaselt oli 27.09.2023 dokumendil juurdepääsupiirang, mis ei võimaldanud teada

dokumendi sisu. Kohus on tähelepanuta jätnud ka asjaolu, et kaebaja proovis erinevatel

viisidel teada saada, kas vastav otsus on tehtud, kuid seda infot ta ei saanud. Kaebaja sai

MTÜ-lt Roheline Pärnumaa teada, et ka neile vastavat teavet ei edastatud. Kaebaja esitas

vastustajale teabenõude 31.10.2023, millele samuti ei vastatud, seejärel pöördus kaebaja

kohtusse. Alles 06.10.2023 toimunud Vabariigi Valitsuse korralduse tutvustusüritusel märkis

RKIK esindaja esimest korda ja umbmääraselt, et osad teed rajatakse harjutusvälja laiendusest

sõltumatult. Alles siis võis kaebaja kahtlustada, et samaaegselt toimub n-ö paralleelmenetlus.

Kaebaja esitas kaebuse pärast kohapealse paikvaatluse käigus (27.10.2023) ilmsiks tulnud

asjaolu, et sildade ehitustegevus käib ning avaliku dokumendiregistri kohaselt on

Keskkonnaamet väljastanud juurdepääsupiiranguga asjakohase loa. See juhtus aga vähem kui

30 päeva enne kaebuse esitamist (ehk neli päeva enne teabenõude esitamist ja 10 päeva enne

kaebuse esitamist). Seega ei ole 06.11.2023 kaebus esitatud kaebetähtaega ületades. Kaebaja

astus mõistlikke samme, et võimalikust teda puudutavast haldusaktist teada saada, kuid

vastustaja tegevus ei võimaldanud tal vastavat teavet saada.

9. Keskkonnaamet palub 16.09.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Usutav ei ole kaebaja väide, et 01.10.2023 artiklis märgitu, et „Keskkonnaamet on andnud

küll RKIK-le loa riigikaitselise erandina sild ehitada“, aluseks on Keskkonnaameti

29.08.2023 kiri nr 6-2/23/6572-4 ja kaebajale teabenõude korras edastatud raadamise

alusdokumendid.

Kaebaja on selgitanud, et 29.08.2023 kiri sai talle teatavaks läbi Keskkonnaameti

dokumendihaldussüsteemi. Seega pidi talle olema arusaadav ja teada, et sildade ehitamiseks

on vaja Keskkonnaameti nõusolekut ning see antakse eraldi dokumendiga.

3(6)

3-23-2499

Keskkonnaamet ei pidanud edastama infot 27.09.2023 nõusoleku andmise järgselt kaebajale.

Vastustajal ei olnud kohustust kaasata isikut menetlusse ainuüksi põhjusel, et tal võib olla asja

vastu huvi. Kaebaja ei esitanud Keskkonnaametile taotlust, et teada saada, millal

Keskkonnaamet 29.08.2023 kirjas viidatud sildade otsuse tegemine on kavandatud ega

palunud endale otsust edastada.

Paljasõnaline on kaebaja väide, et ta proovis erinevatel viisidel teada saada, kas vastav otsus

on tehtud, kuid ei saanud infot. Seejuures on asjakohane halduskohtu seisukoht, et MTÜ

Roheline Pärnumaa pöördumist ei saa käsitada kaebaja tegevusena. MTÜ Roheline Pärnumaa

20.10.2023 teabenõude eesmärgiks ei olnud vaidlustatud nõusoleku väljanõudmine. Samuti

on MTÜ Roheline Pärnumaa teabenõudes märkinud, et „varem ei olnud samal dokumendil

juurdepääsupiirangut“, mis tõendab, et tal oli võimalik vaidlusaluse nõusolekuga tutvuda, sest

vastupidisel juhul oleks dokumenti Keskkonnaametilt küsitud. Seega ei ole usutav, et kaebaja

ei saanud infot haldusakti andmise kohta dokumendihaldussüsteemi ega ka oma

koostööpartneri vahendusel varem kui määruskaebuses märgitud 4 päeva enne 31.10.2023

teabenõude esitamist.

10. RKIK palub 18.09.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Ei ole usutav, et kaebaja 01.10.2023 artiklis väljendatud teadmise, et Keskkonnaamet on

andnud RKIK-le loa riigikaitselise erandina sild ehitada, aluseks on Keskkonnaameti

29.08.2023 kiri ja kaebajale teabenõude korras edastatud raadamise alusdokumendid.

Nimetatud dokumendid ei käsitle loa andmist RKIK-ile ega saa seega olla aluseks 01.10.2023

artiklis väljendatud teadmisele loa andmisest. Vastustaja 29.08.2023 kirjas ei pidanudki olema

teavitust, millal nõusolek antakse. Samuti ei saanud RKIK kui taotleja anda kaebajale infot

taotluse menetluse kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale ei olnud vaidlusalust Keskkonnaameti 27.09.2023

nõusolekut enne halduskohtule kaebuse esitamist teatavaks tehtud. Seega tuleb kaebetähtaja

arvestamisel kohaldada HKMS § 46 lg-t 7, mille kohaselt loetakse kaebetähtaeg möödunuks

juhul, kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil

teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega.

12. Kui haldusakti pole isikule teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et on

olemas teda puudutav haldusakt, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme

selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (Riigikohtu 21.12.2000 määrus nr 3-3-1-52-00, p

2; 10.06.2009 määrus nr 3-3-1-25-09, p 11, 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p 19). Teatavaks

tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist

teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks. Sellele järgneb aeg, mil

haldusorgan isikule haldusakti esitab. Pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb

isikul pöörduda kohtusse 30-päevase tähtaja jooksul (Riigikohtu 09.05.2007 määrus nr 3-3-1-

23-07, p 10; 28.01.2008 otsus nr 3-3-1-82-07, p 15; 18.04.2013 määrus nr 3-3-1-3-13, p 16).

Teatvaks tegemata haldusakti puhul ei ole kahekuuline ajavahemik kohtusse pöördumiseks

ebamõistlikult pikk (Riigikohtu 09.05.2007 määrus nr 3-3-1-23-07, p 12). Seega tuleb

teatavaks tegemata haldusakti puhul kontrollida seda, kas isiku poolt haldusakti

väljanõudmine on toimunud mõistliku aja jooksul ning kas pärast haldusakti

teatavakstegemist on isik kohtusse pöördunud 30 päeva jooksul haldusakti

teatavakstegemisest arvates. Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on

teatavaks tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva

4(6)

3-23-2499

jooksul kaebuse esitanud (HKMS § 46 lg 7, vt ka Riigikohtu 10.06.2009 määrus nr 3-3-1-25-

09, p 13 ja 18.04.2013 määrus nr 3-3-1-3-13, p 16).

13. Halduskohus oli vaidlustatud määruses seisukohal, et kaebaja poolt tema kodulehel

(www.nursipalu.org) 01.10.2023 avaldatud artiklist nähtub, et kaebajale oli teada, et

Keskkonnaamet on andnud kolmandale isikule nõusoleku riigikaitselise erandina silla

ehitamiseks.

14. Kaebaja on 01.10.2023 avaldatud artiklis „RKIKi juhtimisel toimuvad Nursipalus seadusi

rikkuvad ehitustööd“ välja toonud, et: „Keskkonnaamet on andnud küll RKIK-le loa

riigikaitselise erandina sild ehitada, aga seda tingimusel, et Vabariigi Valitsus on vastu

võtnud otsuse Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks.“ Samuti on märgitud, et „MTÜ Meie

Nursipalu juhatuse liige MN rõhutab, et silla ehitamiseks üle Rõuge jõe on Tinter-Projekt OÜ

projektis öeldud järgnevat: “Projekteeritud lahenduse koostamisel on arvestatud, et ei

väheneks jõe ristlõige ning jõesäng jääks puutumatuks, seega kaevetöid normaalveetasemest

allapool ei teostata ja sild ehitatakse nii, et kaevetööd toimuvad jõekaldal ning säilitatakse

kallasrada elustikule vähemalt 1 m laiuses mõlemal kaldal. Mida aga laupäeva õhtul kohal

olles näha võis, oli ehmatav ja pani küsima, kuidas riigiameti poolt korraldatavaid töid nii

räigelt seadusi rikkudes tehakse. Kus on järelevalve AS Taalri Varahalduse silmad? Kuigi

raie veekaitsevööndis on Keskkonnaameti loal lubatud, peab metsateatise aluseks olema

Vabariigi Valitsuse korraldus Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud töödeks. Seda

korraldust aga ju ei ole!”

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et 01.10.2023 avaldatud artiklist

ilmneb, et kaebaja oli selle koostamise ajaks teadlik, et Keskkonnaamet on andnud RKIK-le

nõusoleku riigikaitselise erandina sild ehitada. Vastupidisel juhul ei oleks kaebaja saanud seda

artiklis märkida. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja 02.01.2024 seisukohas toodud väide, et

artikkel tugineb Keskkonnaameti 29.08.2023 kirjale nr 6-2/23/6572-4. Nimetatud kirjaga ei

antud nõusolekut sildade ehitamiseks ega ka kinnitatud, et selline nõusolek on antud. Kirja p-s

1 on selgesõnaliselt märgitud, et sildade rajamiseks teeb Keskkonnaamet eraldi otsuse.

Kaebaja on selgitanud, et ta nägi vastustaja dokumendihaldussüsteemis üksnes

Keskkonnaameti 27.09.2023 kirja pealkirja, sest tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks

tunnistatud dokumendiga. Kaebaja ei ole täpsustanud, millal ta vastustaja dokumendiregistris

27.09.2023 kirja pealkirja („Nõusolek Rõuge jõe ehituskeeluvööndisse riigikaitselise erisuse

alusel tee ja teraskaarsildade ehitamiseks“) nägi, kuid ringkonnakohtu hinnangul pidi

kaebajale sellest hiljemalt 01.10.2023 artikli avaldamise ajaks olema selge Keskkonnaameti

nõusoleku olemasolu riigikaitselise erisuse alusel tee ja teraskaarsildade ehitamiseks. Kuna

kaebajale oli juba Keskkonnaameti 29.08.2023 kirjast teada, et vastustaja annab sildade

rajamiseks nõusoleku eraldi otsusena, oli kaebajal ka alust sellise nõusoleku andmist oodata.

16. Seega sõltub kaebuse tähtaegsus sellest, kas kaebaja poolt haldusakti väljanõudmine

toimus mõistliku aja jooksul ning kas pärast haldusakti teatavakstegemist pöördus kaebaja

kohtusse 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates.

17. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja viidatud MTÜ Roheline Pärnumaa poolt

20.10.2023 Keskkonnaametile esitatud teabenõudest ei nähtu, et selle eesmärk oleks olnud

Keskkonnaameti 27.09.2023 kirja nr 6-2/23/6572-5 väljanõudmine. MTÜ Roheline Pärnumaa

on teabenõudes soovinud infot selle kohta, miks on 27.09.2023 dokumendile seatud

juurdepääsupiirang ja miks juurdepääsupiirang ühtäkki lisati, kui varem samal dokumendil

seda polnud. Samuti esitati küsimus, miks andis Keskkonnaamet nõusoleku riigikaitselisele

objektile enne Natura hindamise läbiviimist. Seega ei saa seda käsitada haldusakti

väljanõudmise taotlusena.

5(6)

3-23-2499

18. Samas ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et haldusasja materjalide

põhjal ei astunud kaebaja ise ühtegi sammu vaidlustatud haldusakti saamiseks enne

halduskohtule kaebuse esitamist. Halduskohus on ekslikult tuvastanud, et kaebaja on esimest

korda avaldanud soovi Keskkonnaameti 27.09.2023 nõusoleku väljanõudmiseks

halduskohtule esitatud kaebuses (06.11.2023). Kaebaja on 02.01.2024 halduskohtule esitatud

menetlusdokumendi p-s 6 märkinud, et esitas teabenõude Keskkonnaameti 27.09.2023

nõusoleku väljanõudmiseks 31.10.2023, seega 30-päevase ajavahemiku sees, ja

Keskkonnaameti nõusolek tehti talle teatavaks 07.11.2023 vastusega. Kaebaja seda väidet

kinnitab 07.11.2023 kaebuse täiendusele lisatud Keskkonnaameti 07.11.2023 vastuskiri nr 2-

6/23/325-2, kus on viide „Teie 31.10.2023“ (vastuse tekstis osutatakse 01.11.2023

teabenõudele). Keskkonnaameti vastus on adresseeritud Henno Nurmsalule, kes on kaebaja

esindajaks käesolevas kohtuasjas ning kelle tegevuse teabenõude esitamisel saab omistada

kaebajale sõltumata sellest, kas teabenõudes oli teabenõudjana märgitud kaebaja või H.

Nurmsalu. Kaebaja on H. Nurmsalule muu hulgas selliseks asjaajamiseks andnud volituse

21.09.2023 allkirjastatud volikirjaga. Seega on tuvastatud, et kaebaja oli vaidlustatud

nõusolekust teadlik 01.10.2023, pöördus asjaomase dokumendi saamiseks vastustaja poole

31.10.2023 (ehk 30 päeva jooksul) ning olemata veel saanud vastustajalt vastust, esitas

kohtule kaebuse 06.11.2023 ja sai järgmisel päeval, st 07.11.2023 vastuse ka oma

teabenõudele. Kaebaja pöördus kohtusse niisiis 36 päeva pärast haldusakti olemasolust

teadasaamist ja 6 päeva pärast haldusakti väljanõudmiseks vastustaja poole pöördumist,

mistõttu ei ole kaebaja haldusakti väljanõudmise ega kohtusse kaebuse esitamisega

ebamõistlikult viivitanud. Kaebaja ei saa kaebetähtaja osas sattuda ebasoodsamasse olukorda

põhjusel, et ta esitas kohtule kaebuse enne teabenõudele vastuse saamist. Puuduvad andmed,

mis lubaksid järeldada, et kaebaja sai 27.09.2023 nõusoleku tervikdokumendina kätte varem

kui 07.11.2023.

19. Eelneva põhjal tuleb Meie Nursipalu MTÜ määruskaebus rahuldada, Tallinna

Halduskohtu 09.08.2024 määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4 tühistada ning saata haldusasi

menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtusse.

20. Ringkonnakohus juhib lisaks halduskohtu tähelepanu asjaolule, et RKIK võib olla

ekslikult kaasatud praeguse haldusasja arutamisele kolmanda isikuna (vrdl Riigikohtu

21.11.2023 määrus nr 3-21-1203).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)