3-24-2169/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 16.10.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2169 Haldusasi XXi esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 24.07.2024 käskkirja nr 1-24/1-2/325 täitmise peatamiseks ja XXi kambrist nr R4-13 vabastamiseks ning kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – XX Eeldatav vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31.07.2024 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus XXi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XXi määruskaebus haldusasjas nr 3-24-2169 tehtud Tallinna Halduskohtu 31.07.2024 määruse resolutsiooni punkti 2 peale.

2. Jätta XXi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.07.2024 määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei sa edasi kaevata (halduskohtu menetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD, HALDUSKOHTU MÄÄRUS JA MÄÄRUSKAEBUS

1. Tallinna Vangla 24.07.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/325 kohaldati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, tal keelati kehakultuuriga tegelemine ning piirati tema vanglasisest liikumisja suhtlemisvabadust.

2. Kaebaja esitas 24.07.2024 Tallinna Vanglale vaide nimetatud käskkirja peale.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 25.07.2024 kaebuse, milles taotles Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamist. Samuti esitas ta esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 24.07.2024 käskkirja nr 1 24/1-2/325 täitmise peatamiseks ja tema vabastamiseks kambrist nr R4-13. Kokkuvõttes leidis kaebaja, et tema tervislik seisund on halb, ta on pidanud üksikkambris ilma meditsiinilise abita viibima juba kokku 84 päeva ning vangla ei ole põhistanud, et kaebaja on ohtlik kaaskinnipeetavatele.

3-24-2169 2(2)

4. Tallinna Vangla esitas 29.07.2024 vastuse esialgse õiguskaitse taotlusele ning palus jätta taotluse rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohus jättis 31.07.2024 määruse resolutsiooni punktiga 2 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused on järgmised. Tallinna Vangla 24.07.2024 käskkirjast nähtuvalt jätkab kaebaja distsiplinaarrikkumiste toimepanemist, käitudes ametnikega agressiivselt ja ähvardavalt. Vangla on piisaval määral põhistanud XXi suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust. Seega on vanglale 24.07.2024 esitatud vaide edulootused vähesed. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine piirab oluliselt kaebaja õigusi, kuid arvestades võimalikku ohtu vangla julgeolekule, ei saa õiguste riivet pidada vähemalt ilmselgelt ebaproportsionaalseks või põhjendamatuks. Puudub alus arvata, et kaebaja terviseseisund võiks takistada tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist.

6. Kaebaja esitas 01.08.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, paludes halduskohtu 31.07.2024 määrus tühistada ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Ta märgib, et on vaatamata vaimse tervise probleemidele juba pikka aega viibinud üksikvangistuses, mille tulemusel halveneb tema psüühiline seisund veelgi ning see omakorda on ohuks vangla julgeolekule, suurendab retsidiivsusriski ja mõjutab kogu ühiskonda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

8. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtule teadaolevalt vabanes kaebaja vanglast 29.08.2024. Hiljemalt sel kuupäeval lõppes tema suhtes seega ka vangla 24.07.2024 käskkirja alusel täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine. Seetõttu ei saa kaebajal enam olla esialgse õiguskaitse vajadust. See iseenesest on piisav, et jätta määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub siiski halduskohtu järeldusega, et kaebaja väiteid silmas pidades ei olnud esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust ka halduskohtu määruse tegemise ajal. Kinnipeetava suhtes kohaldatud julgeolekumeetmete lõpetamine esialgse õiguskaitse korras tähendaks sisuliselt nende meetmete võtmise õiguspärasust puuduvata põhivaidluse ette ära otsustamist. Sellises olukorras oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, kui asjaolude pinnalt saaks pidada tõsiseltvõetavaks, et meetmete kohaldamise jätkamine võib konkreetsetel asjaoludel tuua kaasa kinnipeetavale (nt tema tervisele) eriti raske tagajärje ning samas, et on tõsiseid viiteid sellele, et meetmete kohaldamine toimus õigusvastaselt. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et võttes arvesse vangla 24.07.2024 käskkirjas esile toodud asjaolusid ja kaebaja väiteid, ei ole eelviidatud tingimused täidetud. Seega jättis halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse õigesti rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)