3-24-2671/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2671

Määruse kuupäev

16.10.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X kaebus Tartu Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seonduvalt 24.07.2024 advokaadiga kõne

katkestamisega, helistamise piiramisega ja 23.07.2024

jalutuskäigu piiramisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X taotlused kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest

vabastamiseks ja tõendite kogumiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. X (edaspidi ka kaebaja) esitas 24.07.2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles

väidab, et 24.07.2024 katkestas vangla valvur tema telefonikõne advokaadiga ja võttis telefoni

ära, öeldes, et 1 tund on täis. Kaebaja palus helistamise taotluses kõne mitte piirata, kuid

vangla piirab korduvalt helistamist. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 3 järgi ei tohi piirata

ega katkestada kõnet riigiasutustega ega advokaadiga. 23.07.2024 võimaldati kaebajale

jalutuskäiku värskes õhus vähem kui 60 minutit. Kaebaja palub hüvitada talle tekitatud kahju

seoses helistamise piiramisega 600 euro ulatuses ja seoses värskes õhus viibimise piiramisega

300 euro ulatuses.

1.1. Tartu Vangla jättis 25.09.2024. a otsusega nr 1-13/24/461-2 kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata. Tartu Vangla kodukorra (TVK) p 12.13 sätestab, et kinnipeetava telefoni

kasutamise maksimaalne aeg päevas on tehniliselt piiratud 60 minutile. Põhjendatud vajadusel

(näiteks helistamisel kaitsjale, ametiisikutele, perekonna liikmele jne) pikendab

vanglaametnik ühekordselt kinnipeetava telefoni kasutamist. Eeluuritavate eluhoone E1

osakonnas toimusid graafiku alusel tavahelistamised teisi- ja neljapäeviti ning erakorralisi

telefonikõnesid võimaldati vajadusel igapäevaselt pöördumise alusel.

Vahistatu X viibis 24.07.2024 kartserirežiimil, mistõttu kehtis tema suhtes ka helistamise osas

erirežiim, mis on reguleeritud TVK p-des 12.8 jj. Kuivõrd 24.07.2024 oli kolmapäev, siis saab

sellest järeldada, et vanglaametnik oli andnud kaebajale loa helistamiseks väljaspool

kodukorras reguleeritud korralist helistamise aega helistamaks ametiasutustele (TVK p

3-24-2671

12.8.4). Kahjunõude menetluse käigus on selgunud, et 24.07.2024 anti kaebajale telefon

kambrisse kell 09.24—10.05; 11.03—13.13 ja 14.17—16.18, s.o kokku oli telefoniaparaat

kaebaja valduses 4 tundi ja 52 minutit. Sellel päeval võimaldati kaebajal helistada kokku 120

minutit ning tema poolt reaalselt sooritatud kõnede kestus sel päeval оli kokku 1 tund 59

minutit ja 57 sekundit, mis on vangla hinnangul piisav.

Tartu Vanglale teadaolevalt on kaebaja kaitsja käesoleval hetkel Anne Vissak. Vangla

kõneside süsteemist nähtub, et kaebaja on vestelnud telefoni teel A. Vissakuga 24.07.2024

kell 09.26.43–09.50.06 ning rohkem sellel päeval kaebaja A. Vissakule ei helistanud ega ka

proovinud helistada. Telefon võeti kambrist ära kell 10.05. Ajavahemikus kell 11.23.59–

11.30.00 vestles kaebaja ka advokaat Tiia Tafenauga. Kõne advokaadiga ei katkestatud ja

viimase kõne selle helistamise sessiooni vältel sooritas kaebaja Antsla Vallavalitsusse

ajavahemikus kell 11.39.09–11.59.45. Telefon võeti kambrist ära kell 13.13. Pärast telefoni

uuesti kambrisse andmist proovis kaebaja helistada alates kella 14.57.16-st ühele ja samale

inimesele, kellega ta sai ühendust kell 15.20.50 ja kellega ta vestles kuni kella 16.01.26-ni.

Siis täitus kaebajal päevane, juba ühekordselt pikendatud kõnelimiit 120 minutit. Sellest

tulenevalt saab järeldada, et ka seda kõne ei katkestanud ära ametnikud, sest siis täitus

kaebajal hoopis temale ette nähtud päevane kõnelimiit. Telefon võeti kambrist ära kell 16.18.

Eelnevast lähtuvalt ei vasta tõele kaebaja väited, et 24.07.2024 katkestati tema telefonikõne

advokaadiga ning et talle ei võimaldatud sellel kuupäeval piisavalt helistada.

Seonduvalt jalutamise aja lühendamisega on vangla kaamerate salvestiste abil tuvastatud, et

kaebaja saadeti 23.07.2024 valvuri poolt jalutama kell 08.04.52 ja toodi jalutuselt tagasi sama

marsruuti pidi sama valvuri poolt kell 09.04.52. Seega kestis kaebaja jalutuskäik värskes õhus

23.07.2024 täpselt tund aega. Eelnevast lähtuvalt ei vasta tõele kaebaja kahjunõudes esitatud

väide, et temal ei võimaldatud 23.07.2024 jalutuskäiku värskes õhus vähemalt üks tund.

Seega puudub Tartu Vangla tegevuses õigusvastasus.

2. X esitas 24.09.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Tartu Vanglalt välja mõista

mittevaralise kahju hüvitise 900 eurot. Kaebaja esitas 24.07.2024 Tartu Vanglale kahjunõude

(nr 2-24/2-2/8012), kuid vangla ei ole kaebajale vastanud, kuigi vastamiseks ette nähtud

tähtaeg on möödunud.

3. Tartu Halduskohus jättis 25.09.2024. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale

tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli kohtule täpsustada

kahjunõude alust ja selgelt märkida, millis(t)e vangla tegevus(t)e eest ta kahju hüvitamist

taotleb ehk milles kaebajale tekitatud kahju seisneb ja millal talle kahju tekkis. Veel tuli

kaebajal teada anda, millist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve

rikuti. Kaebajal tuli ka tasuda kaebuselt riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus.

4. X märkis 03.10.2024 kaebuse täienduses, et vangistusseaduse kohaselt ei tohi piirata

kinnipeetava telefonikõne ega seda katkestada, kui kinnipeetav suhtleb ametiasutuse,

advokaadi või lepingulise esindajaga. Tartu Vangla katkestas kaebaja kõne 24.07.2024, kui

kaebaja rääkis advokaadiga, ning lisaaega kaebajale ei antud. Kaebaja ei saanud viibida

värskes õhus 60 minutit, sest tema jalutuskäik lõpetati varem. Kaebaja palub vabastada ta

riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Lisaks palub kaebaja vanglalt välja nõuda

kõnelogid 24.07.2024. a helistamiste kohta ja E1 osakonna videosalvestised, ning võimaldada

kaebajal nendega tutvuda.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kaebaja taotleb HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vanglalt välja mõista mittevaralise kahju

hüvitise 900 eurot selle eest, et 24.07.2024 katkestati tema telefonivestlus advokaadiga ilma

lisaaega andmata ning 23.07.2024 ei tagatud talle 60-minutilist jalutuskäiku värskes õhus,

3-24-2671

vaid seda aega lühendati. Kuigi kaebaja ei ole vaatamata kohtu nõutule kaebuse täienduses

välja toonud, millist tema RVastS § 9 lg-s 1 märgitud õigushüve rikuti, võib kaebuses

kirjeldatud asjaolusid arvestades pidada rikutud õigushüveks väärikuse alandamist.

6. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

7. Kaebaja taotleb Tartu Vanglalt 900 euro suuruse hüvitise väljamõistmist. Seega jääb

kaebaja nõutava varalise hüve väärtus alla 1000 euro ning kaebaja õiguste riivet saab rahalise

nõude suurust arvestades pidada väheintensiivseks. Kohtu hinnangul saab analoogia korras

lähtuda HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus

asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive

väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kohus leiab ka, et

kaebaja poolt etteheidetav helistamisega seonduv vangla tegevus 24.07.2024 ei saanud riivata

tema õigusi niivõrd intensiivselt, et see õigustaks täiemahulise kohtumenetluse läbiviimist.

Kohtu arvates ei saanud kaebaja õigusi intensiivselt riivata ka see, kui tema jalutuskäik oleks

lõpetatud mõned minutid varem enne 60 minuti täitumist.

8. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6

sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Avaliku võimu kandja tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle

võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. RVastS § 9 lg 1 alusel

saab isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise

kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise,

au või hea nime teotamise korral. Kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb kindlaks teha,

kas avalik-õiguslikus suhtes on isiku subjektiivseid õigusi rikutud ja sellega talle kahju

tekitatud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ning

kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Samuti on oluline

esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kohtu hinnangul on kaebajale rahalise hüvitise

määramine ning seega kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, kuna kahju hüvitamise eeldused ei

ole täidetud.

9. Kaebaja heidab vanglale ette, et vangla katkestas 24.07.2024 tema telefonikõne

advokaadiga ja piiras helistamist, millega rikkus VangS § 28 lg-t 3.

9.1. VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud

mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni

kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Sama sätte lõige 3 sätestab,

et telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende

ametiisikutega, samuti kaitsjaga ja advokaadist esindajaga on keelatud. Muudel juhtudel, sh

erakõnede tegemiseks, võimaldatakse justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 51 lg 2 kohaselt kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks

kord nädalas. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. TVK

p 12.13 sätestab, et kinnipeetava telefoni kasutamise maksimaalne aeg päevas on tehniliselt

piiratud 60 minutile. Põhjendatud vajadusel (nt helistamisel kaitsjale, ametiisikutele,

perekonna liikmele jne) pikendab vanglaametnik ühekordselt kinnipeetava telefoni

kasutamist. Vangla on selgitanud, et eeluuritavate eluhoone E1 osakonnas toimusid graafiku

alusel tavahelistamised teisi- ja neljapäeviti ning erakorralisi telefonikõnesid võimaldati

vajadusel igapäevaselt pöördumise alusel. Vangla selgitas veel, et kaebaja viibis 24.07.2024

3-24-2671

kartserirežiimil, mistõttu kehtis tema suhtes helistamise osas erirežiim, mis on reguleeritud

TVK p-des 12.8 jj. Kuna 24.07.2024 oli kolmapäev, saab järeldada, et kaebajale oli antud

luba helistamiseks väljaspool kodukorras reguleeritud korralist helistamise aega helistamaks

ametiasutustele (TVK punkt 12.8.4).

9.2. Kaebaja viitas kohtueelses menetluses VangS § 28 lg-le 3, mille kohaselt ei tohi piirata

ega katkestada kõnet riigiasutustega ega ka advokaadiga. Tartu Vangla on kohtueelse

kahjunõude lahendamisel uurinud kaebaja 24.07.2024 toimunud telefonikõnede väljavõtet ja

E1 osakonna valvekaamera salvestisi, millest nähtub, mis kell telefon kaebajale 24.07.2024

kambrisse anti. Vangla kinnitusel nähtus videosalvestistelt, et sellel päeval anti kaebajale

telefon kambrisse kolmel korral: kell 09.24–10.05, kell 11.03–13.13 ja kell 14.17–16.18 (s.o

kokku oli telefon kaebaja valduses 4 tundi ja 52 minutit), ja kaebaja sai helistada piisavalt.

Tartu Vanglale teadaolevalt on kaebaja kaitsja A. Vissak. Kaebaja telefonikõnede väljavõttest

nähtus, et kaebaja vestles temaga 24.07.2024 kell 09.26–09.50 ja rohkem sellel päeval kaebaja

A. Vissakule ei helistanud ega proovinud helistada. Väljavõttest nähtus veel, et kaebaja

vestles sel päeval kell 11.23–11.30 advokaat Tiia Tafenauga, kõne ei katkestatud ja viimase

kõne selle helistamise sessiooni vältel sooritas kaebaja Antsla Vallavalitsusse kell 11.39.

Telefon võeti kambrist ära kell 13.13. Järgnevalt sai kaebaja telefoni kambrisse kell 14.17 ja

proovis helistada alates 14.57 ühele ja samale inimesele, kellega ta sai ühendust kell 15.20 ja

kellega ta vestles kuni kella 16.01-ni, mis teeb kokku 40 minutit ja 36 sekundit. Siis täitus

kaebajal päevane, juba ühekordselt pikendatud kõnelimiit 120 minutit. Seega ka seda kõne ei

katkestanud ametnikud, vaid siis täitus kaebajal talle ette nähtud päevane kõnelimiit.

Seega nähtub eelnevast, et kaebaja on 24.07.2024 saanud helistada rohkem, kui kehtiva

õigusega sätestatud minimaalne helistamise sagedus. Veel nähtub Tartu Vangla poolt

väljatoodust see, et vangla ei ole sel päeval katkestanud kaebaja kõne tema esindajaga. Nendel

põhjustel ei ole kohtu hinnangul võimalik asuda seisukohale, et kaebaja hüvitamisnõudel

seonduvalt helistamise piiramisega ja advokaadi kõne väidetava katkestamisega oleks

perspektiivi. Kohtu esmasel hinnangul puudub Tartu Vangla tegevuses seoses kaebajale

helistamise võimaldamisega 24.07.2024 õigusvastasus. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja

ei saa eeldada, et tal peaks vanglas olema võimalus helistada piiramatult kogu päeva vältel.

Kehtivast õigusest ei tulene kaebajale sellist subjektiivset õigust. Ka kohtupraktikas on

selgitatud, et helistamise võimalus vanglas ei ole piiramatu ning seda isegi olukordades, mis

puudutavad helistamist VangS § 28 lg-s 3 nimetatud isikutele ja asutustele (Riigikohtu

halduskolleegiumi 31.10.2007. a otsus asjas nr 3-3-1-54-07, p 9). Seega eelnevat arvestades ei

ole asjas seonduvalt kaebaja kõne katkestamisega ja helistamise piiramisega täiemahulise

kohtumenetluse läbiviimine põhjendatud.

10. Kaebaja viitab kaebuses veel, et vangla rikkus VangS § 55 lg-t 2, mille kohaselt

võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Senises

kohtupraktikas on peetud põhjendatuks hüvitada VangS § 55 lg-s 2 sätestatud õiguse

nõuetekohase tagamata jätmisega tekitatud mittevaraline kahju olukorras, kus kinnipeetavale

ei tagatud nõuetekohast jalutamisvõimalust järjest pikema perioodi vältel. Kaebajale

võimaldati 23.07.2024 jalutuskäik värskes õhus, kuid kaebaja hinnangul kestis see vähem kui

60 minutit. Seega ei jäänud sellel päeval kaebajal jalutuskäik ära, vaid tema hinnangul oli see

lühendatud. Eelnevat arvestades leiab kohus, et isegi kui kaebaja toodi 23.07.2024

jalutuskäigult tagasi mõned minutid varem kui 60 minutit, ei oleks selle eest vanglalt

kahjuhüvitise väljamõistmine tõenäoline. Praegusel juhul nähtub kohtule esitatud vangla

25.09.2024. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsusest, et menetluse käigus

kontrollitud valvekaameratest nähtus, et kaebaja saadeti valvuri poolt 23.07.2024 jalutama

kell 08.04 ja toodi jalutuselt tagasi sama marsruuti pidi sama valvuri poolt kell 09.04. Seega

kestis kaebaja jalutuskäik värskes õhus 23.07.2024 täpselt tund aega. Seetõttu ei ole olnud

3-24-2671

Tartu Vangla tegevus selles osas õigusvastane, täitmata on kahju hüvitamise üks eeldustest ja

kaebuse rahuldamine ka selle kahjunõude aluse osas on vähetõenäoline.

11. Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaebuse. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

12. Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus läbi vaatamata kaebaja taotlused kaebuse

esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja täiendavate tõendite kogumiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)