2-24-4987/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Õ i g e k s v õ t u l p õ h i n e v k o h t u o t s u s

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2024.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-4987

Tsiviilasi

R.L-i hagi C.W vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Piret Kergandberg

Kostja: C.W (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R.L-i hagi C.W vastu õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lõpetada R.L-i (isikukood XXX) ja C.W (isikukood XXX) kaasomand

kinnistule, mille eriomandi esemeks on eluruum nr 6, asukohaga XXX, Tallinn

(registriosa numbriga xxxxxx) selliselt, et müüa kinnistu avalikul

enampakkumisel. Kinnisasja müügist saadud raha arvelt tasutakse esimeses

järjekorras avaliku enampakkumise läbiviimisega seotud kulud, teises

järjekorras laenulepingust nr 2020004357 tulenevad kohustused ning seejärel

kolmandas järjekorras jagada allesjäänud raha poolte vahel võrdselt.

3. Kohtuotsuse täitmiseks tuleb pöörduda kohtutäituri poole.

4. Käesolev hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav

(TsMS § 468 lg 1 p 1).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud C.W kanda.

6. Määrata R.L-i menetluskuludeks 2006 eurot ja mõista C.W-lt välja R.L-i kasuks

menetluskulud 2006 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

2-24-4987

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb

apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtu menetluses on R.L-i hagi C.W vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.

2. Kostja esitas 22.04.2024 hagivastuse, milles teatas, et tema hagi ei tunnista ning tegi

hagejale omapoolse kompromissettepaneku.

3. Tsiviilasjas toimus 25.09.2024 kohtuistung, milles pooled väljendasid küll nõusolekut

kaasomandi lõpetamiseks kompromissiga, kuid pooltel oli erinev nägemus omandikaotuse

hüvitise suuruse osas. Istungil väljendas kostja soovi esitada vastuhagi kaasomandi

lõpetamiseks teisel viisil, s.o korteri jätmisega kostja omandisse hagejale makstava

omandikaotuse hüvitise vastu. Kohus määras kostjale tähtaja vastuhagi esitamiseks kuni

09.10.2024.

4. Kostja esitas 07.10.2024 vastuse, milles teatas, et vastuhagi ei esita ja nõustub hageja poolt

välja pakutud kaasomandi jagamise viisiga, s.o lõpetada poolte kaasomand ja müüa kinnistu

avalikul enampakkumisel nii, et tasuda müügist saadud rahast esimeses järjekorras

enampakkumise läbiviimisega seotud kulud, teises järjekorras laenulepingust tulevad

kohustused ning ülejäänud summa jagada poolte vahel võrdselt. Kostja palub jätta

menetluskulud hageja kanda.

5. Harju Maakohus selgitas 07.10.2024 kirjas pooltele, et kostja on 07.10.2024 seisukohas,

milles on nõustunud kaasomandi lõpetamisega hageja taotletud viisil, võtnud hagi õigeks

TsMS § 440 tähenduses. Kohus määras menetlusosalistele tähtaja menetluskulude

nimekirjade esitamiseks hiljemalt 11.10.2024 ja vastaspoole menetluskulude osas seisukoha

esitamiseks hiljemalt 15.10.2024.

6. Hageja esitas 08.10.2024 oma menetluskulude nimekirja. Kostja esitas 15.10.2024

seisukoha hageja menetluskulude osas.

7. Kohus selgitab, et kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis

vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi. Lisaks tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib

kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi õigeksvõtul

põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 1).

8. Kuivõrd kostja võttis 07.10.2024 vastuses hagi õigeks, rahuldab kohus hagi ning lõpetab

kaasomandi kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel. Hageja on taotlenud

kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist, mille kohaselt kinnistu müügist saadud raha

arvelt tasutakse esimeses järjekorras enampakkumise läbiviimise kulud, teises järjekorras

täidetakse laenulepingust nr 2020004357 tulenevad kohustused ning seejärel kolmandas

järjekorras peale nimetatud kohustuste täitmist jagada allesjäänud raha poolte vahel võrdselt.

Kostja ei ole kohtuotsuse täitmise korrale vastuväiteid esitanud.

2-24-4987

9. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Kohus peab taotletud kohtuotsuse täitmise korda

põhjendatuks ja rahuldab selle.

Menetluskulude jaotus

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks

otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Erandi sellest kehtestab

TsMS § 168 lg 6, mis sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja

menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega

peavad selle sätte rakendamiseks leidma tõendamist asjaolud, millised annavad kohtule

veenva aluse asuda seisukohale, et kostja ei andnud oma käitumisega hagejale põhjust hagi

esitamiseks.

11. Käesoleval juhul võttis kohus 27.03.2024 esitatud kaasomandi lõpetamise hagi menetlusse

28.03.2024 määrusega, millega anti kostjale tähtaeg hagiavaldusele oma vastuse esitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt oli hageja sunnitud pöörduma kaasomandi lõpetamise nõudega kohtu

poole, kuivõrd kostja ei ole hageja pöördumisele sisuliselt vastanud ega teinud ühtegi aktiivset

sammu kaasomandi lõpetamiseks. Kostja esitas 22.04.2024 hagivastuse, milles teatas, et tema

hagi ei tunnista ning tegi hagejale omapoolse kompromissettepaneku. Samuti on kostja oma

vastuses toonud välja, et hageja on ise põhjustanud kohtumenetluse, kuivõrd hageja kui

pealaenusaaja ei pöördunud panga poole laenulepingu tingimuste muutmiseks ega nõustunud

kaasomandi lõpetamisega kokkuleppel. Pooled ei saavutanud kompromissi ka kohtumenetluse

käigus, kuivõrd pooltel on erinev nägemus omandikaotuse hüvitise suuruse osas. Kostja

vaidles hagile vastu ka 25.09.2024 kohtuistungil ja avaldas soovi esitada vastuhagi

kaasomandi teisel viisil lõpetamiseks. Kohus andis 25.09.2024 kohtuistungil kostjale tähtaja

vastuhagi esitamiseks kuni 09.10.2024. Kostja esitas 07.10.2024 vastuse, milles teatas, et

nõustub hageja pakutud kaasomandi lõpetamise viisi (s.o kinnistu müügiga avalikul

enampakkumisel) ja korraga.

12. Eeltoodust selgub, et ehkki mõlemad pooled olid juba enne kohtumenetlust kaasomandi

lõpetamisega nõus, esitati kohtusse hagi seetõttu, et pooled ei saavutanud kohtuväliselt

kokkulepet kaasomandi lõpetamise viisi osas, olles mh eriarvamusel omandikaotuse hüvitise

suuruse osas. Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et kostja ei võtnud hagi kohe õigeks,

kuivõrd 22.04.2024 esitatud hagivastuses kostja teatas, et vaidleb hagiavaldusele vastu. Seega

TsMS § 168 lg 6 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 4

kohaldamiseks käesolevas vaidluses alused puuduvad.

13. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt

määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.

14. Hageja esitas 08.10.2024 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele.

15. Hageja esitas 08.10.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja

menetluskuludeks kokku 5279,66 eurot, mis koosneb riigilõivust 420 eurot, 08.04.2024

menetluskulude nimekirjas esitatud õigusabikuludest 1138,66 eurot (s.o 4 tundi ja 40 minutit

tööd tunnihinnaga 200 eurot, lisandub käibemaks) ning õigusabikuludest 3721 eurot (s.o 15

2-24-4987

tundi ja 15 minutit tööd tunnihinnaga 200 eurot, lisandub käibemaks) ehk kokku 19 tundi ja

55 minutit. Hageja vandeadvokaadist esindajate tunnitasu suuruseks on 200 eurot, millele

lisandub käibemaks. Hageja on kinnitanud, et kõik käesolevas menetlusdokumendis välja

toodud kulud on seotud tsiviilasjaga nr 2-24-4987 ning ta ei ole käibemaksukohustuslane või

ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palub märkida

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

16. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka

Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14).

Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud

arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

17. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses

tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud

siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu

suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis

menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks

vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1

tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab

nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud

tunnitasu määra korrutisele.

18. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 4 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud ning seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud. TsMS § 175 lg 1

kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu

kohaselt. TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste postikulud.

TsMS § 143 p 2 kohaselt asja läbivaatamise kuluks tõendi saamise kulud, mh tõlkekulud.

19. Hagejat esindasid vandeadvokaadist lepingulised esindajad. Menetluskulude hüvitamist

nõuab hageja lisaks riigilõivule lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on

põhimõtteliselt hüvitatavad.

20. Tsiviilasja nr 2-24-4987 menetluses on vandeadvokaatide tunnitasumääraks märgitud 200

eurot, millele lisandub käibemaks 22% ehk 244 eurot. Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust

tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et arvestades asja sisu, mahtu ja keerukust vastavad

hageja esindajate tasumäärad kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele. Kostja ei ole

samuti hageja esindajate tunnihinnale vastuväiteid esitanud.

21. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

2-24-4987

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu

tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka

Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kuivõrd hageja on kohtule kinnitanud, et

ta ei ole käibemaksukohustuslane, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja koos

käibemaksuga.

22. Kostja esitas 15.10.2024 menetlusdokumendi, milles palus menetluskulud hageja kanda

jätta ega esitanud hageja menetluskuludele sisulisi vastuväiteid.

23. Kohtu hinnangul, olles tutvunud hageja 08.04.2024 ja 08.10.2024 esitatud menetluskulude

nimekirjadega, on hageja lepinguliste esindajate poolt kulutatud aeg osaliselt põhjendamatu

ega ole tegemist terves ulatuses põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 tähenduses.

24. Hagejal on 27.03.2024 hagiavalduse koostamiseks kulunud 4 tundi ja 10 minutit ning

08.04.2024 menetluskulude nimekirja koostamisele 30 minutit ehk kokku 1138,66 eurot.

Hagiavaldus ei ole mahukas (sisult ca 2 lk) ega õiguslikult keerukas. Kohus peab

hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakuluks 2 tundi, millele lisandub menetluskulude

nimekirja koostamise kulu 0,5 tundi. Seega kokku on põhjendatud ajakulu 2,5 tundi.

25. Hagejal on erinevate materjalide hankimisele ja nõupidamisele kliendiga kulunud

perioodil 11.06.2024 kuni 02.07.2024 kokku 2,25 tundi. Kohus peab arvestades tsiviilasja

mahtu ja sisu põhjendatud ajakuluks 1 tund.

26. Hagejal on kompromissidokumentide koostamisele perioodil 17.07.2024 kuni 08.08.2024

kulunud kokku 9,25 tundi. Samas ei nähtu toimikust ühtegi võimalikku kompromissi

puudutavat dokumenti kõnealusel perioodil, mistõttu peab kohus eelnimetatud kulu

põhjendamatuks. Toimikus on vaid 13.05.2024 kirjavahetus (dtl 116-117), milles hageja tegi

kostjale omapoolse kompromissettepaneku. Kohus peab põhjendatud ajakuluks seoses

kompromissläbirääkimistega 1 tund.

27. Hagejal on 25.09.2024 kohtuistungiks ettevalmistamiseks perioodil 08.08-25.09.2024

kulunud 2,25 tundi ja osalemiseks 25.09.2024 istungil 1 tund. Kohtuistungi protokollist

nähtuvalt kestis istung 13 minutit, mistõttu peab kohus 25.09.2024 kohtuistungi põhjendatud

ajakuluks koos kohtuistungiks ettevalmistamisega kokku 1,5 tundi.

28. Hageja 08.10.2024 menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 0,5 tundi on

põhjendatud ja vajalik.

29. Kohus vähendab õigusabile kulunud aega 13 tundi ja 25 minutit ning põhjendatud

ajakuluks on 6 tundi ja 30 minutit (19 tundi ja 55 minutit – 13 tundi ja 25 minutit). Seega on

hageja põhjendatud õigusabikulu 1586 eurot (6,5x244).

30. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal

hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti

menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb

kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 420 eurot.

31. Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus

määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal

2006 eurot (1586+420), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kuna

menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega

kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.

32. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel lahendisse, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse

2-24-4987

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

33. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

kohtunik