2-23-1491/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

16.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-1491

Kohtuasi

Z.P avaldus lepitusmenetluse algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.05.2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.A määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

määruskaebuse menetlemisel

Avaldaja Z.P (isikukood XXX)

Puudutatud isik W.R (isikukood

XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Leino Biin

Puudutatud isik K.A (isikukood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Paavo

Paal

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 27.05.2024. a määrus muutmata.

2-23-1491

2. Jätta K.A määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud K.A kanda.

4. Z.P-l ei ole määruskaebemenetluses kindlaksmääratavaid meneltuskulusid

tekkinud.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 08.04.2016.a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-2633 määrati kindlaks

alaealise lapse W.R (puudutatud isik) suhtluskord oma isa Z.P-ga (avaldaja).

2. Avaldaja esitas 27.01.2023 Harju Maakohtule avalduse lepitusmenetluse algatamiseks.

Avalduse kohaselt on lapse isa ja lapse vaheline suhtlus takistatud juba 2021. aastast. Lapse

kohtumised isaga on aja jooksul järjest harvemaks jäänud, mistõttu on lapse suhted isaga

halvenenud. Avaldaja palus võimaldada lapse vanematel osaleda perelepituses, kuna lapse

ema takistab lapse isal lapsega suhtlemist. Lapse telefon on pidevalt välja lülitatud. Avaldaja

on valmis tegema koostööd ja otsima lahendusi, mis aitaksid parandada tema ja lapse vahelisi

suhteid.

3. Lapse ema K.A (lapse ema) vaidles isa avaldusele vastu ning selgitas, et ei tee lapse ja isa

suhtlemisele takistusi. Lapse ema sõnul on poeg ise avaldanud, et ei soovi isaga suhelda, sest

tunneb isa pärast häbi. Lapse isa häirib lapse ema ja tema abikaasa kodust elu alusetute

süüdistustega.

4. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et lepitusmenetlus on vajalik ning

vastaks lapse ja tema vanemate huvidele.

5. Saue valla esindaja toetas lapse isa avaldust lepitusmenetluse algatamiseks, leides, et kuna

lapse vanemate vahel puudub vanemlik koostöö, siis on vaja seda osalemisega

perelepitusteenusel toetada.

6. Harju Maakohus kuulas 09.08.2023 ära lapse vanemad ja lapsele määratud esindaja.

7. Maakohus peatas 08.09.2023. a määrusega menetluse ning suunas lapse vanemad

perelepitusteenusele.

8. Maakohus uuendas 26.01.2024. a määrusega menetluse, kuna perelepitus ebaõnnestus.

9. Maakohus kuulas menetlusosalised uuesti ära 12.02.2024. Laps avaldas, et ei soovi isaga

kohtuda. Lapse ema leidis, et lapse arvamusest tuleb lähtuda. Lapse esindaja leidis, et lapsel

on isa suhtes täielik vastumeelsus ning praegu ei tule lapsel isaga suhtlemisest midagi välja.

Kohtulahend ei ole õige viis lapse ja isa vahelise suhte taastamiseks. Saue valla esindaja

toetas lapsele määratud esindaja seisukohti.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2-23-1491

10. Harju Maakohus tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks. Maakohus muutis Harju

Maakohtu 08.04.2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-2633 kehtestatud suhtluskorda ning

määras lapse ning isa suhtluskorra selliselt, et lapse ja isa kohtumised toimuvad vaid lapse

soovil ning lapsele sobival ajal ja kohas. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 kohaselt pootle endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi tasu ja

kulud, mis jäid riigi kanda.

10.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda,

sest praegune lahend on tehtud alaealise lapse huvides. Samuti ei ole põhjendatud jätta

menetluskulusid kummagi vanema kanda, kuna lapse isa ei pöördunud kohtusse

põhjendamatult. Suhtluskorra täitmise probleemid olid olemas. Lapse emale ei saa

suhtluskorra täitmise takistamist ette heita, kuna selgus, et laps ise ei soovi suhtluskorra alusel

isaga suhelda. Neid asjaolusid arvestades, tuli menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

11. Lapse ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 3) tühistada ning

teha uue määruse, millega jätta menetluskulud lapse isa kanda. Lapse ema palus mõista lapse

isalt koos seadusjärgses määras viivisega välja menetluskulud 5004,72 eurot.

11.1. Lapse ema hinnangul esitas lapse isa menetluses põhjendamatuid taotlusi ning väiteid.

Lapse ema pöördus advokaadi poole esindamiseks eelkõige lapse isa esitatud valeväidete

tõttu. Menetluse alustamise tingis asjaolu, et lapse isa nõudis lapsele inimväärset kohtlemist

ning lapsega suhtlemiseks eriesindaja määramist. Maakohus leidis määruses, et vaidlus

puudub selles, et poeg ei soovi oma isaga juba pikemat aega kohtuda ning keegi teine poja ja

isa omavahelist suhtlemist ei takista. Praeguse vaidluse põhjustas lapse isa, kes esitas

maakohtule avalduse. Lahend puudutab lapse isa huve. Lapse isa on praeguses menetluses

süüdistanud lapse ema ja abikaasat lapse ja isa vahelise suhtlemise takistamises. Menetluses

esitatud tõenditest nähtub aga, et laps ei soovi ise isaga suhelda.

12. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis lapse isale tähtaja määruskaebusele

seisukoha esitamiseks.

13. Lapse isa vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

puudutatud isiku määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659

muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2-23-1491

16. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Seega vaatab ringkonnakohus

maakohtu määruse läbi üksnes menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni

p 3).

17. Kolleegium leiab, et maakohus on TsMS § 172 lg 1 järgi jätnud mentetluskulud õigesti

poolte enda kanda, mistõttu puudub alus maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas

muuta. Menetluskulude jaotus on maakohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes siis, kui maakohus on diskretsiooni piire ületanud.

18. Kolleegium ei nõustu lapse ema seisukohaga, et lapse isa esitas menetluses

põhjendamatuid taotlusi ja väiteid ning et lahend on tehtud lapse isa huvides. Toimiku

materjalidest (avaldusele lisatud dokumendid, poolte menetluses esitatud kirjavahetus ning

Saue valla esindaja avaldatu) nähtub, et lapse isal oli keeruline oma pojaga ühendust saada

ning suhtlust säilitada. Lapse ema ei suutnud samuti aidata kaasa tsiviilasjas nr 2-16-2633

kindlaksmääratud suhtluskorra täitmisele, sest tegemist on teismelise lapsega. Lapse isa lootis,

et lepitusmenetluse kaudu on tal võimalik suhteid pojaga taastada ja parandada. Menetluse

käigus selgitati välja poolte seisukohad ja lapse nägemus sellest, millisel kujul ja kui tihti ta

soovib isaga edaspidi suhelda. Väljaselgitatu tulemusena muutis maakohus tsiviilasjas nr 2-

16-2633 kindlaksmääratud suhtluskorda, viies selle paremini kooskõlla lapse soovidega.

Maakohus lähtus suhtluskorra muutmisel põhjendatult lapse huvidest, mistõttu maakohus

jaotas ka menetluskulud nii, et need jäid poolte endi kanda. Lepitusmenetluse ja suhtluskorra

vaidluste lahendamisel peab kohus tegema oma otsustuse lähtudes lapse huvidest, mistõttu ei

ole õige ema seisukoht, et praegusel juhul puudutas menetlus lapse isa huve. Neil

põhjendustel jätab kolleegium maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse

rahuldamata.

19. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 kohaselt lapse ema kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei olnud lapse

isal määruskaebemenetluses esindajat, mistõttu tal ei tekkinud menetluskulusid, mida oleks

vaja rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt