Legislator Case Law & Legislation
2-23-145512/16 AI generated

2-23-145512/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-23-145512/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Pärnu Maakohtu 22.04.2024 otsus osas, millega maakohus jättis O.S-ilt Teha O.S-ile otsuse resolutsioon teatavaks väljaande Ametlikud Teadaanded

Legislator headnote

AI generated

2-23-145512/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Pärnu Maakohtu 22.04.2024 otsus osas, millega maakohus jättis O.S-ilt Teha O.S-ile otsuse resolutsioon teatavaks väljaande Ametlikud Teadaanded

Keywords

AI generated
investment company investments and financial aid private equity changed financial circumstances technical barriers regulation of investments
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-145512

Kohtuasi

OMEGA INVEST OÜ hagi O.S vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 22.04.2024 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

OMEGA INVEST OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

Kostja O.S (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 22.04.2024 otsus osas, millega maakohus jättis O.S-ilt

välja mõistmata OMEGA INVEST OÜ kasuks menetluskulud 340 euro ulatuses.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista O.S-ilt OMEGA INVEST OÜ

kasuks välja menetluskulud vastavalt otsuse tervikresolutsiooni sõnastuses

märgitule. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata.

2. Rahuldada OMEGA INVEST OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

4.2. Mõista O.S-ilt OMEGA INVEST OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 6914,79

eurot, intressid 455,55 eurot, lepingute haldamisega seotud kulud 23,60 eurot,

sissenõudmiskulude hüvitis 65 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 503,15

eurot.

4.3. Mõista O.S-ilt OMEGA INVEST OÜ kasuks välja viivis määras 0,049%

päevas tasumata põhivõlgnevuselt (6914,79 eurot) alates 19.12.2023 kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

4.4. Jätta maakohtu menetluskulud O.S kanda.

2-23-145512

4.5. Mõista O.S-ilt OMEGA INVEST OÜ kasuks välja põhjendatud ja vajalikud

maakohtu menetluskulud 1300 eurot, sh riigilõiv 770 eurot, maksekäsu

kiirmenetluses avaldaja menetluskulu katteks 20 eurot ja õigusabikulud 510

eurot.

4.6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb O.S-il tasuda alates

tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

4.7. Tunnistada otsus, välja arvatud O.S-ilt OMEGA INVEST OÜ kasuks välja

mõistetud menetluskulu 340 euro osas, tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4.8. Toimetada otsus pooltele kätte.

4.9. Teha O.S-ile otsuse resolutsioon teatavaks väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OMEGA INVEST OÜ (hageja) esitas 10.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse O.S-ilt (kostja) 7830,26 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi

14.11.2023 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. Pärnu Maakohus andis 27.11.2023 nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. 18.12.2023 esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt

välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 6914,79 eurot, intressid 455,55 eurot, lepingute

haldamisega seotud kulud 23,60 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 65 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 503,15 eurot ja viivis määras 0,049% päevas tasumata põhivõlgnevuselt

(6914,79 eurot) alates 19.12.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv 770

eurot, õigusabikulud hagimenetluses 680 eurot ning maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja 23.12.2022

väikelaenu laenulepingu, mille alusel väljastati kostjale laenu 7000 eurot (laenusumma kanti

laenulepingu sõlmimise päeval kostja pangakontole), intressiga 17,9% aastas,

tagasimaksetähtajaga 84 kuud, igakuise laenu haldustasuga 5,90 eurot. Kostja kohustus

laenuandjale tagastama laenu ja tasuma intresse ning laenu haldustasu igakuiste maksetena

vastavalt laenulepingule lisatud maksegraafikule. Viivise määraks lepiti kokku 0,049%

päevas, mis on lepingujärgne intressimäär. Krediidi kulukuse määraks oli 21,16% aastas.

2-23-145512

Laenuandja järgis laenulepingut sõlmides kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Laenuandja omandas enne laenulepingu sõlmimist kostja kohta teabe, mis võimaldas hinnata,

kas kostja on võimeline laenu laenulepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja

hindas kostja krediidivõimelikust, jõudes ühesele seisukohale, et kostja on krediidivõimeline.

Kostja ei tasunud laenulepingust tulenevaid makseid kohaselt, rikkudes sellega laenulepingust

tulenevaid kohustusi, olles viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (s.o

10.04.2023, 10.05.2023, 10.06.2023, 10.07.2023 maksegraafiku kohased põhiosa, intressi ja

laenuhaldustasu maksed). Kosjale anti 09.07.2023 kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis täiendav kahenädalane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja

ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumatajätmise korral laenulepingu üles ja nõuab

kogu võla tasumist, pakkudes kostjale ühtlasi võimalust läbirääkimisteks. Kuna kostja ei

tasunud võlgnevust talle antud tähtaja jooksul, siis ütles laenuandja laenulepingu üles

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis alates 24.07.2023.

Laenuandja loovutas 24.07.2023 laenulepingust tulenevad laenuandja nõuded kostja vastu

hagejale.

Kostjal on tasumata laenulepingust tulenev põhivõlgnevus 6914,79 eurot, intresside võlg

455,55 eurot, laenulepingu haldamisega seotud kulud 23,60 eurot. Seisuga 18.12.2023 on

laenulepingust tulenev sissenõutavaks muutunud viiviste võlgnevus kokku 503,15 eurot.

Laenuandja on laenulepingu kehtivuse ajal edastanud kostjale tasulisi meeldetuletuskirju

võlgnevuse likvideerimise kohta kolmel korral, millises tasust on kostjal tasumata 15 eurot

(ühe meeldetuletuskirja eest summas 5 eurot). Pärast laenulepingu lõppemist edastas hageja

kostjale kuuel korral tasulisi meeldetuletuskirju, millest tulenevalt on kostja kohustatud

tasuma sissenõudmiskulude hüvitist kokku 50 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja hagile vastust ei esitanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 22.04.2024 tagaseljaotsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlgnevuse 6914,79 eurot, intressid 455,55 eurot, lepingute haldamisega

seotud kulud 23,60 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 65 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 503,15 eurot ja viivise määras 0,049% päevas tasumata põhivõlgnevuselt (6914,79

eurot) alates 19.12.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud

kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 960 eurot ja viivise kuni

täitmiseni.

5. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kostjale

kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 05.04.2024. Kostja ei ole kohtule

tähtaegselt vastanud.

6. Maakohus lahendas hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel, mille

kohaselt kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

7. Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda, sest otsus on kostja

kahjuks. Hageja menetluskuludena märgitud riigilõiv 770 eurot on vältimatu ja põhjendatud

2-23-145512

kulu. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja

kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja

lepingulise esindaja ajakulu nõutava nelja tunni asemel ühe tunni ulatuses summas 170 eurot

(ilma käibemaksuta). Maakohus arvestas ajakulu kindlaksmääramisel, et osad hagi

koostamiseks ja esitamiseks vajalikud toimingud tehti ilmselt maksekäsu kiirmenetluses,

mille eest on hageja lepingulisele esindajale seaduse kohaselt ette nähtud maksimaalne tasu

20 eurot, mis on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel tuleb

kostjat kohustada tasuma menetluskuludelt viivist.

Apellatsioonkaebus

8. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Pärnu Maakohtu 22.04.2024 otsuse

tühistada osas, millega jäeti kostjalt välja mõistmata hageja kasuks menetluskulud

(õigusabikulud) 510 eurot. Hageja palub tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista

kostjalt hageja kasuks menetluskulud maakohtus kokku 1470 eurot. Apellatsioonimenetluse

menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

9. Maakohus on menetlusõiguse normi oluliselt rikkudes jätnud põhjendamatult kostjalt välja

mõistmata hageja õigusabikulud summas 510 eurot. Hagiavalduse koostamise ja esitamise

eest on hageja tasunud õigusabikulu summas 680 eurot, so ajakulu neli tundi, tunnitasuga 170

eurot tunnis (summa ilma käibemaksuta). Maakohus, asudes seisukohale, et hageja

põhjendatud ja vajalik ajakulu õigusabile on vaid üks tund, on selgelt ületanud

diskretsioonipiire. Selline kohtu seisukoht ajakulu osas muudab kohtumenetluses

professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamise majanduslikult ebamõistlikuks ja

selle kaudu kohtusse pöördumise õiguse näiliseks, sest ühe tunniga ei ole võimalik teha kõiki

hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks vajalikke toiminguid. Väikseim mõistlik ajakulu,

mis oli hagejal hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks vältimatult vajalik, ongi neli tundi.

Vastustaja seisukoht

10. Kostja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata hageja kasuks hageja menetluskulu 340 eurot.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

täiendavalt menetluskulu 340 eurot. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

12. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse põhjal maakohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu

otsust on vaidlustatud üksnes osas, milles maakohus jättis hageja menetluskuludena kindlaks

määramata hageja õigusabikulud kolme tunni eest kokku 510 eurot. Ringkonnakohus

kontrollib seega vaidlustatud otsust üksnes viidatud osas.

13. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

2-23-145512

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab

kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 17; 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14).

Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga

(RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.3; 27.05.2020, 2-17-16812, p 19.2). Esindaja ajakulu

põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse

alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang

on ilmselgelt põhjendamatu.

14. Kolleegiumi arvates on maakohus diskretsioonipiire ületanud. Kolleegium ei nõustu

maakohtu järeldusega, et hagiavalduse esitamiseks ja koostamiseks kulunud õigusabile saab

käeoleval juhul pidada põhjendatud ja vajalikuks ajaks vaid üks tund ja seega ühe tunni eest

õigusabikulu 170 eurot.

15. Hageja märkis hagiavaldusega esitatud menetluskulude nimekirjas, et hagejale on

osutatud õigusabi hagiavalduse koostamisel ajakuluga neli tundi. Apellatsioonkaebuses on

hageja esile toonud konkreetsed hagi koostamiseks vajalikud toimingud: hagi koostamiseks

vajalike dokumentide ja info kogumine, dokumentide salvestamine; hagi koostamiseks

vajalike dokumentide ja andmetega tutvumine (sh laenuleping koos lisadega, vastutustundliku

laenamise põhimõtet tõendavad dokumendid jm); võlgnevuse arvestuse õigsuse kontrollimine

ja arvestuse koostamine olemasolevate andmete põhjal; hagiavalduse koostamine kaheksal

leheküljel ja kliendile edastamine; kliendile info edastamine riigilõivu tasumiseks vajalike

andmete kohta; hagi lisade komplekteerimine; hagiavalduse digitaalne allkirjastamine;

hagiavalduse ja lisade kohtule esitamine. Põhjendatud on järeldada, et eelviidatud toiminguid

tegemata ei ole võimalik korrektset hagi koostada ega kohtule esitada. Kuigi hageja oli

esitanud oma nõude esialgselt maksekäsu kiirmenetluse avalduses, siis ei ole põhjendatud

arvata, et menetluse jätkamisel hagimenetluses poleks need toimingud olnud põhjendatud ja

vajalikud.

16. Arvestades hagiavalduse sisulist osa, kus hageja nõue tuleneb ühest laenulepingust,

ülejäänud osas on kirjeldatud materiaalõiguse norme, väikest lisade hulka, samuti konkreetse

vaidluse vähest keerukust, siis peab ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatuks kuluks

hagiavalduse koostamiseks vajalike toimingute osas kokku kolm tundi.

17. Kuna maakohus on põhjendatuks pidanud hageja vandeadvokaadist lepingulise esindaja

tunnitasuna 170 eurot (ilma käibemaksuta), siis tuleb kostjal hagejale hüvitada hageja

õigusabikulud lisaks ühele tunnile 170 eurot veel kahe tunni eest 340 eurot (2 x 170 eurot).

18. Maakohtu otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summade osas on otsus

jätkuvalt viivitamata täidetav, aga ringkonnakohtu otsusega suurendatud menetluskulu

hüvitise, s.o 340 euro osas saab otsust täita alles pärast jõustumist.

19. TsMS § 178 lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

2-23-145512

20. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)