2-24-777/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Maarja-Liis Lall Kohtujurist Anna-Mariel Kink Määruse tegemise aeg ja koht 16.10.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-777 Tsiviilasi V. K., T. K. hagi I. K. vastu elatise nõudes Menetlusosalised (pooled) ja nende esindajad Hageja I: V. K. (isikukood xxxx) Hageja II: T. K. (isikukood xxxx) Hagejate seaduslik esindaja ema A. K. ja lepinguline esindaja Aleksandr Anissimov Kostja: I. K. (isikukoodxxxx) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetluse liik Asja läbivaatamine 10.10.2024 kohtuistungil RESOLUTSIOON 1. Kinnitada hageja I, V. K. (isikukood xxxx), hageja II, T. K. (isikukood xxxx) ja kostja, I. K. (isikukood xxxx) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1. Kostja kohustub tasuma hagejale I elatisvõlgnevuse summas 1613,27 eurot alates 01.06.2025 12 kuu jooksul võrdsetes osades igakuiselt 134,43 eurot. 1.2. Kostja kohustub tasuma hagejale II elatisvõlgnevuse summas 1225,77 eurot alates 01.06.2025 12 kuu jooksul võrdsetes osades igakuiselt 102,14 eurot. 1.3. Kostja kohustub tasuma hagejale I ülalpidamiseks igakuiselt elatist 200 eurot kuus alates 01.11.2024 kuni 01.06.2025. 1.4. Kostja kohustub tasuma hagejale II ülalpidamiseks igakuiselt elatist 200 eurot kuus alates 01.11.2024 kuni 01.06.2025. 1.5. Kostja kohustub alates 01.06.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni maksma hagejale I ülalpidamiseks igakuiselt elatist 287,72 eurot kuus (baassumma + 3% keskmisest brutopalgast - pool lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutopalga muutumisest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumises alates lapsetoetuse suuruse muumise järgmisest kuust. 1.6. Kostja kohustub alates 01.06.2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni maksma hagejale II ülalpidamiseks igakuiselt elatist 244,56 eurot kuus (baassumma + 3%

2-24-777 keskmisest brutopalgast - pool lapsetoetusest x 0,85), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutopalga muutumisest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumises alates lapsetoetuse suuruse muumise järgmisest kuust. 1.7. Elatis makstakse hagejate ema kontole jooksva kuu 15. kuupäevaks. 2. Lõpetada tsiviilasja menetlus. 3. Tühistada Harju Maakohtu 05.02.2024. a määrusega käesolevas asjas määratud hagi tagamise abinõud (kostja kohustused tasuda hagejale elatist menetluse ajal). 4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 1. Hagejad esitasid 16.01.2024 hagid kostja vastu, paludes kohtul mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni seadusjärgses miinimumsummas, s.o hagejale I 260,33 eurot ja hagejale II 221,28 eurot. Hageja palus ka määrata, et elatisesumma muutuks lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 2. Hagejad palusid määrata kindlaks otsuse täitmise korra, mille kohaselt peab kostja tasuma lastele elatist jooksva kuu 10. kuupäevaks A. K. arveldusarvele nr xxxx selgitusega „elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: - Kostja on hagejate isa. Hageja I sündis xxxx ja hageja II sündis xxxx. - Hagejate seaduslik esindaja ja kostja ei ela koos alates 29.10.2023 ning alates sellest ajast elavad hagejad koos emaga. 2024. a ja ka praegu lapsed valdavalt elavad ema juures. Hagejate ema peab lapsi ülal, rahuldab eranditult kõiki laste vajadusi, ostab kõiki vajalikke asju ja teeb muid vajalikke kulutusi laste peale enda isiklikest rahalistest vahenditest. 3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja peamised vastuväited olid järgmised: - Kostja tasus lastele elatist sularahas nii november kui ka detsember 2023.a. Samuti ostis lastele kingitused nii sünnipäevadeks kui ka pühadeks. Oma lastele ei ole kostja iialgi keeldunud ülalpidamist andmast ega tee seda ka edaspidi. 2 (3)

2-24-777 - Hagejate peres elab ka veel kolmas alaealine laps, sündinud xxxx.a. Alates 01.01.2024.a. on lasterikka pere toetus 450 eurot, mis teeb ühe lapse kohta 150 eurot kalendrikuus, ühe vanema osa 75 eurot. 4. Pooled jõudsid 10.10.2024 kohtuistungil kompromissini. KOHTU PÕHJENDUSED 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 6. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. TsMS §-s 432 nimetatud tagajärjed ja kompromissi alusel tekkivad kohustused käidi istungil üle. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. 7. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 8. Kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse (TsMS § 386 lg 4). 9. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled ei ole kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud ega välistanud määruskaebuse esitamise õiguse. Maarja-Liis Lall Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 3 (3)