1-24-5369/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H

T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2024, Võru kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-5369

Kohtunik

Anu Vilt

Kohtuistungi sekretär

Marve Alaver

Kriminaalasi

Jaanus Urbi süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo

Süüdistatav

Jaanus Urb

isikukood: 38012096524; elukoht xxx; xxx; xxxharidus;

emakeel: xxx; xxx kodanik

varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu

05.09.2018. a otsusega KarS § 424 lg 1 järgi 4-kuulise

vangistusega; KarS § 68 lg 1 alusel kandmata karistus 3 kuud

ja 27 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel

1-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Tartu

Maakohtu 21.08.2019. a määrusega pöörati mõistetud

karistus täitmisele. Karistus kantud 23.01.2020.

tõkendit pole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 01. –

02.07.2024

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas:

1. Tunnistada süüdi Jaanus Urb KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 10 kuud

vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Jaanus Urbi eelvangistuses viibitud aeg 01. – 02.07.2024, s.o 2

päeva karistusaja hulka ning määrata, et Jaanus Urbil tuleb ära kanda veel 9 kuud ja 28 päeva

vangistust.

3. KarS § 424 lg 4 p 1 ja § 74 lg 2 alusel määrata, et Jaanus Urbil tuleb kohe ära kanda 21

päeva vangistust.

4. Kohustada Jaanus Urbi ilmuma kohe kandmisele kuuluva karistuse kandmiseks Tartu

Vanglasse kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. KrMS § 414 lg 2 alusel arvestada kohe

kandmisele kuuluva karistuse kandmise aja algust Jaanus Urbi ilmumisest vanglasse karistust

kandma.

5. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 9 kuud ja 7 päeva vangistust täitmisele

pööramata, kui Jaanus Urb ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab

KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid. Jaanus Urb peab:

5.1. elama aadressil xxx;

5.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

5.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

5.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui 15 päevaks;

5.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

5.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

6. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel keelata Jaanus Urbil käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

7. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Jaanus Urbi pöörduma katseajal kriminaalhooldaja

määratud ajal vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames ja

läbima alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames esmase vastuvõtu. Ravivajaduse

ilmnemisel tuleb Jaanus Urbil läbida vajalik ravi täies mahus. Tõendi vastuvõtu ja vajadusel

ravi läbimise kohta esitab Jaanus Urb kriminaalhooldajale.

Vaimse tervise õe vastuvõtt alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames on kättesaadav

Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus, Valga

Haiglas, Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonnas, Tartu Ülikooli Kliinikumi

Psühhiaatriakiilinikus, Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Viljandi Haigla

Psühhiaatriakliinikus, AJK Kliinikus, Viru Haigla Tapa Tervisekeskuses ja Kuressaare

Haiglas.

8. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 16. oktoobrist

2024, välja arvatud KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist

alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

9. KarS § 75 lg 5 alusel peatub käitumiskontrolli nõuete täitmine kohaselt kandmisele kuuluva

vangistuse kandmise ajaks ja käitumiskontrolli nõudeid hakatakse taas kohaldama, kui Jaanus

Urb vabaneb vangistuse kandmiselt.

10. KarS § 424 lg 4 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Jaanus Urbilt ära

sõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. KarS § 55 lg 1 järgi laieneb juhtimisõiguse äravõtmine

vangistuse kandmise ajale ja kohtuotsusega määratud tähtajale.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb juhiluba loovutada Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul

käesoleva otsuse jõustumisest.

11. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Jaanus Urbilt

Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses

222,04 eurot ja sundraha 615 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 837,04 eurot.

12. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda sundraha 615 euro ulatuses.

13. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Jaanus Urbil tasuda menetluskulud kokku

837,04 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks

kuupäevaks

selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb tasuda 69,75 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 69,79

eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank või EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor

Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99924700028660.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt

võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu

ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu

Jaanus Urbi süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi selles, et tema isikuna, keda on Tartu

Maakohtu 05.09.2018. a otsusega nr 1-18-1467 kriminaalkorras karistatud KarS § 424 lg 2

järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja kelle karistus pole kustunud, juhtis

01.07.2024 kella 07.20 ajal xxx läheduses taaskord mootorsõidukit Audi A4

registreerimisnumbrimärgiga xxx, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas

õhus oli vähemalt 1,27 milligrammi alkoholi.

Oma teoga rikkus J. Urbi liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille järgi juht ei

tohi olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht

alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi

või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega pani J. Urb toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki

korduva juhtimise joobeseisundis.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Jaanus Urb ja

tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem sõlmisid kokkuleppe järgnevas.

J. Urb tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja teda tuleb karistada 10-kuulise

vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata J. Urbi eelvangistuses viibitud aeg 01. –

02.07.2024, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 9 kuud ja

28 päeva vangistust. KarS § 424 lg 4 p 1 ja § 74 lg 2 alusel määrata kohe kandmisele

kuuluvaks karistuseks 21 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud

karistus 9 kuud ja 7 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui J. Urb ei pane 2-aastase

katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud

kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust hoiduda alkoholi

tarvitamisest ja talle tema nõusolekul KarS § 75 lg 4 alusel pandud kohustust pöörduda

katseajal kriminaalhooldaja määratud ajal vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise

häire ravi teenuse raames, läbida alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames esmane

vastuvõtt ja ravivajaduse ilmnemisel läbida vajalik ravi täies mahus. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel

võtta lisakaristusena J. Urbilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Mõista J. Urbilt

välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 222,04 eurot ja

sundraha 615 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 837,04 eurot. Jätta riigi kanda sundraha

615 euro ulatuses. Võimaldada J. Urbil tasuda menetluskulud summas 837,04 eurot ositi 12

kuu jooksul.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav

väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil

kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2.

jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

J. Urb tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe

kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele.

Kriminaalasjas on menetluskulud määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 222,04 eurot

ja sundraha 1230 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi

kanda sundraha 615 euro ulatuses, sest J. Urb on xxx ja tal puuduvad xxx. J. Urbilt tuleb välja

mõista määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 222,04 eurot ja sundraha 615 euro

ulatuses, s.o menetluskulud summas 837,04 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg

3 neljandast lausest võimaldada J. Urbil tasuda menetluskulud kogusummas 837,04 eurot ositi

12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)