3-24-2008/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Veiko Vaske (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika

Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2008

Haldusasi

Osaühingu Balti Intermed kaebus Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 27.06.2024 otsuse vaidlustusasjas

nr 103-24/261546 ja sihtasutuse Põhja-Eesti

Regionaalhaigla 20.05.2024 otsuse tühistamiseks

riigihankes nr 261546

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kaebaja/vaidlustaja) ‒ Osaühing Balti

Intermed, lepingulised esindajad vandeadvokaat Erki

Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer

Vastustaja (hankija) – sihtasutus Põhja-Eesti

Regionaalhaigla, volitatud esindaja I.O

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21. augusti 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Osaühingu Balti Intermed apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühingu Balti Intermed apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 21. augusti 2024. a otsus muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 28. oktoobril 2024. a

(HKMS § 278 lg 1 ja TsÜS § 136 lg 8). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa

(HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

(PERH) avaldas 03.07.2023 avatud

hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Operatsioonilauad 2“ (viitenumber 261546)

hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD).

2. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitas pakkumuse kaks ettevõtjat: Osaühing Balti

Intermed (apellant) ja AB Medical Group Eesti osaühing (ABMG). PERH tunnistas

06.10.2023 vastavaks ja edukaks ABMG pakkumuse.

3-24-2008

3. Apellant esitas 16.10.2023 otsusele riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse, millega taotles ABMG pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste

kehtetuks tunnistamist. VAKO jättis 07.11.2023 otsusega vaidlustuse rahuldamata. Apellant

esitas VAKO otsusele kaebuse Tallinna Halduskohtule. Kohus rahuldas 19.12.2023 otsusega

haldusasjas nr 3-23-2608 kaebuse ja tühistas VAKO ja vastustaja otsused, järeldades, et

ABMG pakkumus on RHAD-le mittevastav. PERH-i poolt esitatud apellatsioonkaebuse jättis

Tallinna Ringkonnakohus 13.02.2024 otsusega rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus on

jõustunud.

4. PERH tegi 18.03.2024 otsuse, millega tunnistas hankemenetluse kehtetuks. Apellant

esitas 28.03.2024 otsusele vaidlustuse. VAKO rahuldas vaidlustuse 23.04.2024 otsusega

vaidlustusasjas nr 54-24/261546 ja tunnistas vastustaja otsuse kehtetuks. VAKO selgitas

otsuse punktis 12, et vaidlustatud otsusest ega hankija vastustes vaidlustusele toodud

põhjendustest ei nähtu, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks esineks põhjendatud

vajadus. PERH ei esitanud VAKO otsusele kaebust ja otsus on jõustunud.

5. PERH tegi 20.05.2024 uue hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse, tuginedes

RHS § 73 lg 3 p-le 6 ja väitele, et menetluse kehtetuks tunnistamiseks esineb põhjendatud

vajadus. Põhjendatud vajadust põhistas vastustaja otsuses kokkuvõtlikult järgmiselt:

Hankemenetlusega jätkates ei ole võimalik konkurentsi efektiivselt ära kasutada (RHS § 3 p

3), kuna hankija eeldas hanketingimusi kehtestades, et talle teadaoleva kahe turul tegutseva

pakkuja pakutavad tooted vastavad RHAD-le, kuid haldusasjas nr 3-23-2608 tuvastasid

kohtud, et RHAD tehnilisele kirjeldusele (TK) vastasid ainult apellandi pakutavad tooted.

Halduskohtu ja ringkonnakohtu poolt haldusasjas nr 3-23-2608 TK p-dele 9.1 ja 11.2 antud

tõlgendus oli rangem, kui hankija ise oma tegelikest vajadustest lähtudes tingimusi

kehtestades mõistis. Tingimused osutusid seetõttu hankija tegelikke vajadusi arvestades

liigselt piiravateks, olles seetõttu vastuolus ka RHS § 88 lg-st 7 tuleneva nõudega, et tehniline

kirjeldus peab tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed võimalused pakkumuse esitamiseks ega

tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile.

Pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ei ole võimalik RHAD tingimusi enam muuta. Hankija

hinnangul ei ole eelkirjeldatud olukorras hankemenetlust jätkates ja ainsa järele jäänud

pakkujaga lepingut sõlmides tegemist konkurentsi efektiivse ärakasutamisega ja hankija

rahaliste vahendite otstarbeka ning säästliku kasutamisega olukorras, kus ainsa järele jäänud

pakkuja pakkumuse maksumus on oluliselt, s.o 765 016 eurot, kallim kui ABMG pakkumus.

Riigihanke väljakuulutamise ajaga (03.07.2023) võrreldes on ka hankija majanduslikud

võimalused oluliselt muutunud ning 2024. aastaks prognoositud majandustegevuse kahjumit

arvestades tuleb kulusid oluliselt piirata. Selleks tuleb uuesti hinnata, millised on hankija

eelarvelised võimalused hangitavate toodete soetamiseks, vaadates üle nii hangitavate toodete

loetelu kui ka mahud. Seetõttu ei ole otstarbekas ja põhjendatud ega hankija rahaliste

vahendite säästliku kasutamise eesmärgiga kooskõlas oluliselt kallima hinnaga toodete

soetamine.

6. Apellant esitas 30.05.2024 VAKO-le vastustaja otsuse peale vaidlustuse, mille VAKO

jättis 27.06.2024 otsusega vaidlustusasjas nr 103-24/261546 rahuldamata.

VAKO otsuse põhjendused olid kokkuvõttes järgmised: RHS ei sätesta konkreetseid aluseid,

millistel juhtudel on hankija õigustatud hankemenetluse RHS § 73 lg 3 p 6 alusel kehtetuks

tunnistama. Määratlemata õigusmõiste „põhjendatud vajaduse korral“ sisustamisel on nii

Euroopa Kohtu kui ka Eesti kohtute praktika siiani tunnustanud hankemenetluse kehtetuks

tunnistamise otsustamisel hankija väga laia diskretsiooniruumi. Kokkuvõtvalt on Eesti kohtud

olnud seisukohal, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus,

mis on kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega ning on reaalne (Tallinna

2(13)

3-24-2008

Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-18-452, p 13 teine lõik). Põhjendatud vajadus

hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks võib olla nii hankijast sõltumatu kui ka hankijast

tulenev, see ei pea olema kaalukas või oluline (Euroopa Kohtu otsus C-27/98, p-d 23 ja 25),

kuid see ei tohi olla meelevaldne.

VAKO tunnustab Euroopa Kohtu otsustest C-27/987 (p-d 26, 32, 34) ja C-44/13 (p-d 35-36)

tulenevalt hankija põhimõttelist õigust mitte jätkata hankemenetlust ja tunnistada see

kehtetuks, kui menetlusse on jäänud vaid üks pakkuja. Nimetatud Euroopa Kohtu otsuste sisu

on avanud Tallinna Ringkonnakohus oma otsuse nr 3-18-452 p-s 13, millest nähtuvalt ei ole

oluline, kui palju pakkumusi riigihankes esitati (kas hinnakonkurents oli olemas), vaid kui

palju jääb pakkujaid lõpuks menetlusse (kui mitu pakkujat on võimelised riigihankelepingut

täitma). Seega on konkurentsi puudumisena käsitatav olukord, kus erinevatel põhjustel on

hankemenetlusse jäänud vaid üks pakkuja, millise juhtumiga on tegemist ka praegu.

Vaidlustaja ei väidagi, et hankijal oleks kohustus igal juhul hankeleping sõlmida, aga

vaidlustaja väidab, et põhjendused, millega hankija õigustab menetluse kehtetuks

tunnistamist, ei ole reaalsed, kontrollitavad ega võimalda järeldada, et riigihankega jätkamine

pole võimalik. Konkurentsi puudumise väite esitamisel ei pea hankija põhjendama lisaks seda,

et riigihankega jätkamine ei ole objektiivselt võimalik. Isegi juhul, kui hankijal on

põhimõtteline võimalus jõuda vaidlustajaga hankelepingu sõlmimiseni, ei pea hankija seda

võimalust kasutama.

Konkurentsi puudumise põhjendusega haakuvad otseselt ka hankija põhjendused seoses kohtu

poolt haldusasjas nr 3-23-2608 TK p-dele 9.1 ja 11.2 antud tõlgendusega, kuna riigihankesse

jäi pärast nende TK punktide tõlgendamist vaid üks vastav pakkumus. See, et vaidlustaja ja

kohtud tõlgendasid TK tingimusi hankijast erinevalt, ei tähenda tingimata vajadust riigihange

kehtetuks tunnistada (hankijal pole keelatud hankelepingu sõlmimine ainsa pakkujaga, kelle

pakkumus vastab riigihanke alusdokumentidele, kellel on nõuetekohane kvalifikatsioon ja

kelle suhtes puuduvad kõrvaldamise alused). Samas ei saa olla vaidlust, et haldusasjas nr 3-

23-2608 tehtud kohtulahenditest nähtuvalt on hankija sõnastanud TK tingimused viisil, et

sellele vastab riigihankes vaid üks pakkumus. Antud juhul on hankija korduvalt kinnitanud, et

ei soovinud kehtestada TK-s selliseid tingimusi, mis algusest peale välistavad ühe turul oleva

tootja tooted ja loovad konkurentsieelise vaidlustaja pakutavatele toodetele. Hankija otsuse

põhjenduste kohaselt ei vasta TK p-de 9.1 ja 11.2 sõnastus hankija tegelikule vajadusele,

millest on selgelt mõistetav, et hankija on oma soovide väljendamisel RHAD-s eksinud.

Vaidlustaja pädevuses ei ole öelda, et TK p-d 9.1 ja 11.2 on sõnastatud hankija vajadusi

arvestades ja peavadki olema operatsioonilaudade hankimisel alati just sellises sisus.

Juhtumitel, kus hankija eksimuse tõttu on tarvis RHAD-d muuta või täiendada, on lubatav

riigihanke kehtetuks tunnistamine RHS § 73 lg 3 p 6 alusel. VAKO leiab, et arvestades vähest

konkurentsi riigihanke eseme valdkonnas, on riigihanke kehtetuks tunnistamiseks piisav

põhjendus hankija eesmärk muuta uue riigihanke tehnilises kirjelduses esitatavaid tingimusi

operatsioonilauale selliselt, et hankija vajadustele ja riigihanke alusdokumentidele vastava

pakkumuse saaksid esitada vähemalt kaks pakkujat.

7. Apellant esitas 08.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles VAKO

27.06.2024 otsuse vaidlustusasjas nr 103-24/261546 ja vastustaja 20.05.2024 otsuse

riigihankes nr 261546 tühistamist.

Kaebuse kohaselt ei nähtu vastustaja otsusest põhjendatud vajadust hankemenetluse kehtetuks

tunnistamiseks. Esimeses hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuses ei viidanud

vastustaja ühelegi nendest põhjendustest, millele ta viitab nüüd. Vastustaja põhjendus oli

toona, et TK on mitmeti tõlgendatav ning seda tuleb läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise

tagamiseks täpsustada. VAKO tuvastas, et see põhjendus on meelevaldne. Vastustaja ei

3(13)

3-24-2008

viidanud toona konkurentsi puudumisele, oma majanduslikele võimalustele ega sellele, et

kehtiv TK ei vasta tema tegelikele vajadusele.

Vastustaja soov riigihanke kehtetuks tunnistamiseks on tingitud tahtmisest sõlmida leping

AMBG-ga. Vastustaja on üritanud riigihanke esemeks olevaid operatsioonilaudasid hankida

alates 2022. a keskpaigast. Vastustaja tunnistas kehtetuks esimese menetluse ning soovib

nüüd korraldada operatsioonilaudade saamiseks juba kolmanda menetluse. Kaebaja on olnud

kaks aastat olukorras, kus ta on esitanud majanduslikult soodsaima pakkumuse, kuid

vastustaja ei soostu pakkumust edukaks tunnistama ega hankelepingut sõlmima.

Vastustaja pole üheski dokumendis selgitanud oma vajaduste muutumist võrreldes kehtiva

TK-ga, nagu nõudis esimeses vaidlustusmenetluses ka VAKO, et vastustaja selgitaks,

milliseid muudatusi on RHAD-s vaja teha, et hanketingimused oma tegelike vajadustega

kokku viia. Hetkel vaidlustatud otsuses on aga VAKO asunud justkui seisukohale, et

vastustaja ei peagi vajaduste muutmist põhjendama, eirates eelmist jõustunud otsust. Kaebaja

peab äärmiselt ebatõenäoliseks, et vastustaja vajaduseks on see tõlgendus, mille ta esitas

kohtumenetluses, kuna sel juhul ei oleks TK-s mis tahes nõudeid sellele, kui rasket patsienti

peab olema operatsioonilaudadel võimalik opereerida. Üksnes keskmisel plaadiosal – millele

väitis vastustaja TK p-des 9.1 ja 11.2 sätestatud kaalunõuded kohalduvat – ei tehta ega tohigi

teha patsiendiga ühtegi toimingut.

Vastustaja põhjendus eelarveliste kulude piiramise vajaduse kohta ei ole realistlik. See, et

PERH-i nõukogu on 13.02.2024 koosoleku otsusega planeerinud majandustulemiks kahjumi,

ei tähenda, et iga riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine saaks sel põhjusel automaatselt

olla õiguspärane. Nõukogu ei ole otsustanud, et kokkuhoid tuleb leida konkreetse riigihanke

menetluse kehtetuks tunnistamisest ja uue menetluse alustamisest. Vastustaja ei ole millegagi

põhistanud, et tal puuduvad konkreetseks soetuseks rahalised vahendid, samuti ei ole ta

viidanud, millisel viisil saavutatakse uues riigihankes kokkuhoid. See eeldaks, et vastustajal

oleks selge arusaam, mida ta muuta kavatseb ja kuidas sellega kokkuhoid saavutatakse.

Millised on need tooted, mille soetamine lükatakse edasi ning mille mahtusid vähendatakse,

vastustaja selgitanud ei ole. Kaebajale teadaolevalt on vastustajal kõiki riigihanke esemeks

olevaid tooteid vaja. Vastustaja üldsõnaline väide, et võib-olla vähendatakse mahtusid, ei ole

samuti loogiline, kuna menetluse tulemusel sõlmitakse raamleping, milles ei ole vastustaja

kohustatud ostma ainsatki toodet. Kokkuhoid ei ole ABMG-ga hankelepingu sõlmimise korral

ka võimalik, kuna hetkel kasutatakse PERH-is kaebaja tooteid. Teise pakkujaga lepingu

sõlmimisel tuleks kõik operatsioonilauad välja vahetada, kuna kaks laudade süsteemi koos ei

toimi.

VAKO otsuse põhjendus konkurentsi puudumise kohta on samuti meelevaldne, riigihankes

oli hinnakonkurents ja kaebaja pakkus TK-le vastavaid tooteid ning odavamalt, kui vastustaja

riigihanke eeldatava maksumuse põhjal eeldas. Oma varasemas praktikas ei ole vastustaja

tunnistanud menetlust kehtetuks isegi siis, kui esitatud on ainult üks pakkumus ja

meditsiinisektoris ongi tavapärane, et kindlale tootele ongi ainult üks sobiv pakkuja.

8. PERH palus jätta kaebuse rahuldamata, põhjendades, et ta ei ole hankemenetlust

meelevaldselt ega „otsitud põhjendustel“ kehtetuks tunnistanud. Ei vasta tõele, et hankija ei

ole oma 20.05.2024 otsuses viidanud mitte ühelegi põhjusele, mis oli kajastatud hankija

18.03.2024 otsuses. Põhjendused hankemenetluse teistkordsel kehtetuks tunnistamisel

erinesid esimesest korrast seetõttu, et vastustaja mõistis pärast VAKO 23.04.2024 otsuse

saamist, et oli oma otsuses hankemenetluse kehtetuks tunnistamist ebapiisavalt ja ebaselgelt

põhjendanud. Hankija viitas nii oma 18.03.2024 otsuses kui ka sellele järgnenud

vaidlustusmenetluses asjaoludele, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise tingisid

4(13)

3-24-2008

halduskohtu ja ringkonnakohtu otsustes TK p-dele 9.1 ja 11.2 kohtute poolt antud tõlgendused

ning hankija majanduslikud võimalused on oluliselt muutunud.

RHAD ettevalmistamisel lähtus hankija talle teadaolevast informatsioonist, et mõlema

pakkuja, s.o nii kaebaja kui ka ABMG pakutavad tooted vastavad hankija tegelikele

vajadustele ning TK-d koostades oli hankija eesmärgiks sätestada tingimused, mille järgi

saavad mõlemad pakkujad pakkumuse esitada. Haldusasjas nr 2-23-2608 tehtud

ringkonnakohtu otsuse tulemusena selgus, et riigihankes kehtestatud tingimused on sõnastatud

hankija tegelikke vajadusi arvestades liigselt piiravalt, mille tõttu on võimalik vastavaks

tunnistada vaid ühe pakkuja pakkumus ega ole võimalik järgida konkurentsi efektiivse

ärakasutamise põhimõtet. Konkurentsi puudumise tõttu tunnistas hankija kehtetuks ka

käesolevale eelnenud operatsioonilaudade hanke. Käesolevas riigihankes leevendas hankija

TK tingimusi, kuid kohtumenetluses selgus, et konkurents ei olnud endiselt tagatud.

Hankides tooteid, mis n-ö ületavad hankija tegelikke vajadusi ning mille maksumus on

hankija vajadustele vastavate seadmete maksumusest ligikaudu 765 000 eurot kallim, ei ole

tagatud riigihanke üldpõhimõtete (RHS § 3 p-d 3 ning 5) täitmine. Hankija ei vaja antud

riigihanke tulemusena operatsioonilaudu, mille patsiendi kandevõime on koos kõikide

võimalike lisaseadmetega oleks vähemalt 250 kg (TK p-d 9.1 ja 11.2), niivõrd suure kaaluga

patsiente esineb Eestis haruharva ning seni ei ole mitte ükski patsient jäänud vajaliku

tervishoiuteenuseta. Kohtud ega ka kaebaja ei saa hankija eest otsustada, kas kaebaja või

ABMG poolt pakutavad tooted vastavad hankija tegelikele vajadustele või mitte.

Põhjendatud ei ole kaebaja väide, nagu oleks hankija pidanud hankemenetluse kehtetuks

tunnistamise otsuses selgitama, kuidas ta kavatseb TK-d muuta. Õigusaktid ega kohtupraktika

ei näe ette kohustust põhjendada RHAD plaanitavaid muudatusi detailselt, hankija on

20.05.2024 otsuses piisavalt selgitanud TK muutmise vajadust tulenevalt nii kohtute antud

tõlgendusest kui hankija majanduslike võimaluste muutumisest.

Hankija majanduslikud võimalused on võrreldes riigihanke väljakuulutamise ajaga oluliselt

muutunud ja nõukogu poolt 13.02.2024 nõukogu koosoleku otsusega kinnitatud 2024. a

eelarvest lähtuvalt tuleb hankijal nii käesoleval kui tõenäoliselt ka järgnevatel aastatel oma

kulusid ulatuslikult piirata. Hankija nõukogu 13.02.2024 koosoleku otsus allkirjastati

protokollija ning kõigi nõukogu liikmete poolt enne VAKO 23.04.2024 otsuse tegemist,

mistõttu ei ole hankija majandusliku olukorra oluline muutumine „otsitud“ põhjus, vaid

reaalne ja kontrollitav.

9. Tallinna Halduskohus jättis 21.08.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte

menetluskulud nende endi kanda. Halduskohus nõustus täielikult VAKO otsuse

põhjendustega ja viitas nendele.

Täiendavalt märkis halduskohus, et „põhjendatud vajadus“ hankemenetluse kehtetuks

tunnistamiseks RHS § 73 lg 3 p 6 mõttes on määratlemata õigusmõiste, mis annab hankijale

laia diskretsiooni otsustada, millised on need asjaolud, mille esinemise korral on hankijal

mõistlik ja põhjendatud hankemenetlus kehtetuks tunnistada. Tegemist on hankija

kaalutlusotsusega, mille kohtulik kontroll on piiratud ja kohus ei teosta kaalutlusõigust

hankija eest. Halduskohtu hinnangul on hankija hankemenetluse lõpetamise otsuse tegemisel

diskretsiooniõigust kohaselt rakendanud, tuues otsuses välja piisavas ulatuses sisulisi

põhjendusi, mis võimaldavad hankija otsustust sisuliselt kontrollida ning veenduda, et hankija

on hankemenetluse lõpetamise otsustamisel lähtunud kohastest kaalutlustest. Hankija otsust ei

saa seega pidada meelevaldseks.

Nii Euroopa Kohtu kui ka Eesti kohtute praktika on korduvalt tunnustanud hankija väga laia

diskretsiooniruumi hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsustamisel. Seejuures on

hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjendatud vajadusena käsitatud muuhulgas, kuid

5(13)

3-24-2008

mitte ainult, olukorda, kus hankemenetlusse on jäänud vaid üks pakkuja ja selle tulemusena ei

ole konkurentsi võimalik efektiivselt ära kasutada, samuti hankija vajaduste muutumist ja

majanduslikku konteksti (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2018 otsus asjas nr 3-18-452 p

13 ja seal viidatud kohtupraktika). Vaidlust ei saa olla selles, et haldusasjas nr 3-23-2608

toimunud vaidluse tulemusena oli tekkinud olukord, kus kaebaja oli hankemenetluses jäänud

ainsaks pakkujaks. Hankija on sellest tulenevalt pidanud vajalikuks hankemenetlus lõpetada,

sest sellises olukorras ei ole võimalik tagada RHS § 3 p-s 3 toodud üldpõhimõtet (konkurentsi

efektiivne ärakasutamine). Kohtud on tunnustanud sellises olukorras hankija põhimõttelist

õigust mitte jätkata hankemenetlust ja tunnistada see RHS § 73 lg 3 p 6 alusel kehtetuks ning

seda ka olukorras, kus algselt on hankemenetluses olnud rohkem pakkujaid. Sellest tulenevalt

ei ole põhjendatud kaebaja viide, et hankes oli esitatud kaks pakkumust ja hinnakonkurents oli

olemas, nagu ka väide, et kuivõrd kaebaja pakkumuse maksumus oli hanke eeldatavast

maksumusest (7 600 000 eurot) märksa väiksem, oli kaebaja pakkumus sedavõrd soodne, et

hankija vahendite võimalikult efektiivne kasutamine oleks olnud igal juhul saavutatav.

Hankija on kohtule esitatud vastuses märkinud, et on riigihangete registris riigihanke

eeldatava maksumuse ekslikult valesti määranud, märkides riigihanke eeldatava

maksumusena ekslikult lepingu maksimaalse maksumuse.

Asjakohased ei ole kaebaja viited vastustaja varasemale praktikale, kus hankemenetlust ei ole

sarnases olukorras kehtetuks tunnistatud ega sellele, et meditsiinisektoris on tavapärane, et

kindlale tootele ongi ainult üks sobiv pakkuja. Hankemenetluse lõpetamise vajadust saab

hinnata vaid konkreetse hangitava toote või teenuse kontekstis. Käesoleval juhul on hankija

selgitanud, et temale teadaolevalt on hankija vajadustele vastavaid operatsioonilaudu

võimelised tarnima vähemalt kaks pakkujat, mistõttu soovib hankija, et hankemenetluses

oleks võimalik osaleda mõlemal pakkujal ja seeläbi oleks tagatud ka konkurents.

Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda ka kaebaja väitega selles, et hankemenetluse kehtetuks

tunnistamine konkurentsi puudumise tõttu on „otsitud põhjus“, mis on suunatud eelkõige

hankija soovile sõlmida ilmtingimata leping üksnes hankes osalenud teise pakkujaga.

Asjakohane ei ole ka kaebaja viide sellele, et kuivõrd hankija kasutab praegu kaebaja tarnitud

operatsioonilaudu, ei olevat isegi võimalik hankida teise pakkuja pakutavaid tooteid, sest need

ei ühildu olemasolevatega. Selline väide viitab pigem sellele, et kaebaja enda sooviks on iga

hinna eest konkurentsiolukorda vältida – see aga ei ole kooskõlas hankemenetluse

üldpõhimõtetega. Pealegi on hankija selgitanud, et enamus kasutusel olevatest laudadest on

soetatud enam kui 10 aastat tagasi ning nende eeldatavat eluiga arvestades tuleb need

lähiaastatel välja vahetada. Kaebaja ei saa asuda hankija eest tema vajadusi hindama.

Eeltooduga haakub ka vaidlustatud otsuses toodud teine põhjendus, kus eelneva vaidluse

tagajärjel on ilmnenud, et hankemenetluse tehnilist kirjeldust tuleb tõlgendada selliselt, et

hangitavad operatsioonilauad ei vastaks hankija vajadusele. Hankija on selgitanud, et

käesoleval juhul tekiks olukord, kus hankija peaks hankima tooteid, mis n-ö ületavad hankija

tegelikke vajadusi ning mille maksumus on hankija vajadustele vastavate seadmete

maksumusest kallimad. Hankija on seejuures õigesti viidanud, et ei kaebaja ega ka kohtud ei

saa hankija eest otsustada, kas kaebaja või ABMG poolt pakutavad tooted vastavad hankija

tegelikele vajadustele või mitte. Hankijal on õigus kehtestada enda eesmärkidele vastavad

hanketingimused, lähtudes mh oma varasematest kogemustest. Asjaolu, et hankija ei ole

suutnud hanketingimusi oma vajadustele vastavalt sõnastada, ei tekita kaebajale õiguspärast

ootust hankelepingu sõlmimiseks olukorras, kus hankijal ei ole selliste omadustega toodete

järele vajadust.

Põhjendatud ei ole kaebaja viide sellele, et hankija ei ole otsuses piisava põhjalikkusega välja

toonud, kuidas kavatseb hankija TK-d muuta. Sellise üksikasjaliku kirjelduse toomine ei ole

otsuse põhjendatuse kontrollimiseks vajalik. Hankija on vaidlustatud otsuses selgitanud

6(13)

3-24-2008

piisavalt TK muutmise vajadust (erinevalt hankija 18.03.2024 otsusest, mille sisalduvaid

põhjendusi ei pidanud VAKO piisavaks) ning täpsema kirjelduse välja toomine tähendaks

sisuliselt juba uute hankedokumentide sõnastusele viitamist.

Kolmanda põhjendusena on hankija vaidlustatud otsuses välja toonud, et riigihanke

väljakuulutamise ajaga (03.07.2023) võrreldes on oluliselt muutunud hankija majanduslikud

võimalused. Hankija 13.02.2024 nõukogu koosoleku otsusega kinnitatud 2024. a eelarvest

lähtuvalt tuleb hankijal nii käesoleval kui tõenäoliselt ka järgnevatel aastatel oma kulusid

ulatuslikult piirata, kuivõrd 2024. a majandustulemiks on planeeritud -5,6 miljoni euro

suurune kahjum. Sellest tulenevalt on igati mõistlik, et hankijal tuleb uuesti hinnata, millised

on hankija eelarvelised võimalused hangitavate toodete soetamiseks, vaadates üle nii

hangitavate toodete loetelu kui ka mahud. Hankija vajaduste hindamine ning hankeotsuste

tegemine vastavalt eelarvemahule on üksnes hankija pädevuses ning sellesse ei saa sekkuda ei

kohtud ega kaebaja. Seetõttu ei pidanud hankija otsuses välja tooma, miks ta pidas

majanduslikel kaalutlustel vajalikuks käesoleva hanke kehtetuks tunnistamist ning kuidas

selle otsustusega saavutatakse vajalik kokkuhoid, samuti seda, millised on need tooted, mille

soetamine lükatakse edasi ning mille mahtusid vähendatakse. Asjakohane ei ole kaebaja viide

sellele, et kaebajale teadaolevalt on vastustajal kõiki riigihanke esemeks olevaid tooteid vaja.

Hankija vajadus erinevate meditsiiniseadmete ja -tarvikute järele on tõenäoliselt laiaulatuslik

ning üksnes hankija pädevuses on otsustada, milliste seadmete ja tarvikute hankimist tuleb

olemasolevas eelarvelises olukorras pidada prioriteetseks. Kokkuvõtvalt tuleb hankija

majanduslikku võimekust pidada niivõrd oluliseks kaalutluseks, mis ainuüksi üksikult

võetuna võib olla põhjendatud aluseks hankemenetluse lõpetamiseks selle kehtetuks

tunnistamise läbi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. Apellant esitas 02.09.2024 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles

palub tühistada Tallinna Halduskohtu 21.08.2024 otsuse ja rahuldada kaebus ning jätta

apellandi vaidlustus- ja kohtumenetluse kulud vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nähtu vastustaja otsusest põhjendatud vajadust

hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks. Kõige selgemalt ilmestab vastustaja otsuse

meelevaldsust põhjendus, et kohtute poolt haldusasjas nr 3-23-2608 TK p-dele 9.1 ja 11.2

antud tõlgenduse tulemusena ei vasta TK enam vastustaja tegelikele vajadustele. Mitte üheski

dokumendis ei ole vastustaja selgitanud, kuidas on tema vajadused võrreldes kehtiva TK-ga

muutunud. Kui esimese hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse üle toimunud

vaidlustusmenetluses heitis ka VAKO vastustajale ette, et see ei ole selgitanud, milliseid

muudatusi peab ta vajalikuks RHAD-s teha, siis nüüd on VAKO ja halduskohus asunud

vastupidisele järeldusele, et vastustaja ei peagi oma vajaduste muutumist põhjendama, eirates

seega VAKO jõustunud 23.04.2024 otsust, mis on RHS § 200 lg 6 kohaselt hankijale

täitmiseks kohustuslik. Kui vastustaja põhjendab menetluse kehtetuks tunnistamist sellega, et

TK p-d 9.1 ja 11.2 ei vasta tema tegelikele vajadustele, peaks ta suutma selgitada, miks ei

vasta need tingimused tema vajadustele ja kuidas kavatseb ta neid punkte muuta, et need tema

vajadustele vastaksid. Kui vastustaja ei tea, kuidas tema vajadused on muutunud, ei saa ta ka

väita, et need üleüldse on muutunud.

Apellant peab ebatõenäoliseks, et vastustaja tegelikuks vajaduseks on varasemas

kohtumenetluses haldusasjas nr 3-23-2608 esitatud TK p-de 9.1 ja 11.2 tõlgendus, mille

kohaselt kehtib vastavalt õlaoperatsioonide lauaplaadi ja ekstensiooniseadmega lauaplaadi

patsiendi kaalunõue üksnes alla meetri pikkusele keskmisele plaadiosale, mitte kogu

lauaplaadi kombinatsioonile. Sellisel juhul ei olekski TK-s nõudeid sellele, kui rasket

patsienti peab olema operatsioonilaual võimalik opereerida, kuna keskmisel plaadiosal ei tohi

7(13)

3-24-2008

teha patsiendiga ühtegi toimingut ja kui kaalunõue kehtib üksnes sellele, ei näita see midagi

selle kohta, millise kaaluga patsienti laual tegelikult opereerida võib. Kohtud selgitasid oma

otsuses haldusasjas nr 3-23-2608, et sellist seisukohta ei saa pidada loogiliseks ega hanke

eesmärgiga kooskõlas olevaks.

Vastustaja majanduslike võimaluste olulist muutumist ei ole vaidlustatud otsuses piisavalt

põhistatud. Väite eelarveliste kulude ulatusliku piiramise vajadusest esitas vastustaja

hankemenetluse esmakordse kehtetuks tunnistamise üle peetud vaidlustusmenetluses, mille

kohta VAKO leidis, et see väide on üldsõnaline ning tõendamata. Vaidlustatud otsuses ei ole

kaalutlusi rohkem põhistatud ja halduskohtu järeldus, et hankija ei pidanud otsuses välja

tooma, miks ta pidas majanduslikel kaalutlustel vajalikuks käesoleva hanke kehtetuks

tunnistamist, eirab jõustunud VAKO otsust.

Kuigi PERH-i nõukogu 13.02.2024 koosoleku otsus käesoleva aasta kahjumi kohta oli tehtud

juba enne hankemenetluse esmakordset kehtetuks tunnistamist 18.03.2024, ei viidanud

vastustaja sellele esimeses otsuses, vaid alles vaidlusaluses otsuses. Tegemist ei ole tegeliku

põhjusega. Kahjumi planeerimine ei tähenda, et iga riigihanke kehtetuks tunnistamine saaks

sel põhjusel olla õiguspärane. Nõukogu ei ole otsustanud, et kokkuhoid tuleb leida konkreetse

riigihanke kehtetuks tunnistamisest ja uue alustamisest. Samuti on PERH-i juhatuse esimees

avalikult kinnitanud, et negatiivsed hinnangud haigla finantsseisule on valed, kahjum on

tingitud suuremahulistest investeeringutest ja haigla ei taotlegi kasumit.

Seda, et vastustaja tugineb kahjumile üksnes ettekäändena, kinnitab asjaolu, et vastustaja ei

ole viidanud, millisel viisil saavutatakse uues riigihankes kokkuhoid. Selleks peaks vastustajal

olema selge arusaam, mida ta muuta kavatseb ja kuidas sellega kokkuhoid saavutatakse.

Vastustaja on aga viidanud üksnes üldsõnaliselt võimalikule vajadusele osade toodete

soetamine edasi lükata või mahtusid vähendada. See põhjendus ei ole loogiline, kuna

menetluse tulemusel sõlmitakse raamleping, milles ei ole vastustaja kohustatud ostma ainsatki

toodet. Põhjendus ei ole ka reaalne, vastustaja ei saavutaks ABMG-ga lepingut sõlmides

kokkuhoidu, kuna sel juhul peaks ta kohe välja vahetama kõik haigla operatsioonilauad, kuna

praegune süsteem ei ühilduks uuega, samas kui apellandilt saaks vastustaja osta

amortiseerunud operatsioonilaua osi ka tükkhaaval.

Halduskohus on teinud ebaõigeid järeldusi Tallinna Ringkonnakohtu lahendist haldusasjas nr

3-18-452 ja seal viidatud Euroopa Kohtu lahenditest. Euroopa Kohus ei väida otsustes nr

C-27/98 ja C-440/13, et riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine on alati õiguspärane, kui

menetlusse on alles jäänud üks pakkuja, vaid üksnes selgitab, et selle tõttu ei ole menetluse

kehtetuks tunnistamine välistatud. Euroopa Kohus selgitab viidatud lahendites, et hankija ei

ole kohustatud viima hankemenetlust lõpuni ainult sel põhjusel, et alles on jäänud üks

pakkuja. Ainuüksi ühe pakkuja menetlusse jäämine ei saa automaatselt õigustada menetluse

kehtetuks tunnistamist.

Halduskohus on ka ekslikult asunud seisukohale, et riigihankes puudus konkurents.

Riigihankes toimus hinnakonkurents kahe pakkuja vahel, kellest ühe pakkumus oli

mittevastav. Apellant ei lähtunud pakkumuse koostamisel eeldusest, et ainult tema tooted

vastavad TK-le, vaid pidi arvestama hinnakonkurentsiga. Oma varasemas praktikas ei ole

vastustaja samas tunnistanud hankemenetlusi kehtetuks ka olukorras, kus esitatigi ainult üks

pakkumus.

Täiendavalt esitatud seisukohas viitas apellant hiljutisele VAKO praktikale, mille kohaselt

pelk väide, et hankija vajab lisaks kirjeldatule ka teistes mõõtudes tooteid, ei ole piisav alus

hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks. Käesoleva riigihankega seotud varasemates

vaidlustes on üheselt tuvastatud, et RHAD TK ei ole mitmeti tõlgendatav, vaid ainuõigeks on

loetud apellandi tõlgendus.

8(13)

3-24-2008

11. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, viidates oma varasematele

seisukohtadele.

Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise tingis hankijapoolne põhjendatud vajadus ning

tegemist ei olnud meelevaldse ega „otsitud“ põhjendustel tehtud otsusega. Pärast VAKO

23.04.2024 otsuse saamist mõistis hankija, et oli otsuses asjaolusid ebapiisavalt ja ebaselgelt

põhjendanud ning parandas oma eksimuse. Nii esimeses otsuses kui järgnenud

vaidlustusmenetluses viitas hankija, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise tingisid

kohtute poolt TK p-dele 9.1 ja 11.2 antud tõlgendused ning hankija majanduslikud

võimalused on oluliselt muutunud.

RHAD ettevalmistamisel lähtus vastustaja talle teadaolevast informatsioonist, et kahe

pakkuja, s.o apellandi ja ABMG pakutavad tooted vastavad hankija tegelikele vajadustele

ning TK-d koostades oli eesmärgiks sätestada tingimused, mille järgi saavad mõlemad

pakkujad pakkumuse esitada, tagades ka konkurentsi efektiivse ärakasutamise kooskõlas RHS

§ 3 p-ga 3. Haldusasjas nr 3-23-2608 tehtud kohtuotsuste tulemusena selgus, et kehtestatud

tingimused on sõnastatud hankija tegelikke vajadusi arvestades liigselt piiravalt ning ei

võimalda tagada konkurentsi efektiivset ärakasutamist.

Vastustaja nõustub VAKO ja halduskohtu selgitustega, et määratlemata õigusmõiste

„põhjendatud vajadus“ annab laia diskretsiooniõiguse otsustada, millised on need asjaolud,

mille esinemise korral on hankijal mõistlik ja põhjendatud hankemenetlus kehtetuks

tunnistada. Hankija 20.05.2024 otsuses toodud põhjendused võimaldavad piisaval määral

mõista hankija vajadust hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohus on seisukohal, et vastustaja otsus hankemenetluse kehtetuks tunnistamise

kohta on õiguspärane, nõustub VAKO ja halduskohtu otsuste sellekohaste põhjendustega, ei

pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg 4 alusel korrata, kuid täiendab neid, lähtudes apellandi

poolt kohtu ette toodud väidetest.

13. RHS § 73 lg 3 p 6 sätestab kaks alternatiivset õiguslikku alust hankemenetluse

lõppemiseks hankija otsusega kehtetuks tunnistamise kaudu, millest teise alternatiivi kohaselt

lõppeb hankemenetlus kehtetuks tunnistamisega hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse

korral omal algatusel. Tegemist on hankija kaalutlusotsusega, mille faktilise alusena tuleb

hankijal välja tuua asjaolud, millest tuleneb põhjendatud vajadus hankemenetluse

lõpetamiseks ilma hankelepingut sõlmimata. Nagu VAKO ja halduskohus on oma otsustes

õigesti selgitanud, on „põhjendatud vajadus“ määratlemata õigusmõiste, mis annab hankijale

laia diskretsiooni otsustamaks, millised on need asjaolud, mille esinemise korral on hankijal

mõistlik ja põhjendatud käimasolev hankemenetlus tulemita lõpetada. Ringkonnakohus jääb

oma varasemas praktikas ja sh 25.05.2018 otsuses haldusasjas nr 3-18-452 esitatud

tõlgenduse juurde, millele viitasid ka VAKO ja halduskohus, et hankemenetluse kehtetuks

tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas riigihangete korraldamise

üldpõhimõtetega ning on reaalne. Seejuures võib põhjus hankemenetluse kehtetuks

tunnistamiseks tuleneda hankija enda eksimusest.

14. Õigusdogmaatikas on „põhjendatud vajaduse“ juhtumeid hankemenetluse kehtetuks

tunnistamiseks jagatud sisu poolest tinglikult viieks suuremaks kaasusgrupiks: (i) hankija

vigadest tingitud vajadus; (ii) hankija vajaduse muutumine; (iii) hankija võimaluste

muutumine; (iv) riigihanke eesmärgi saavutamise võimatus; (v) vähene konkurents.1

1 Parind, M., Simovart, M. A., Elias, S.: RHS § 73 komm. 21. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne,

koost. Simovart, M. A. ja Parind, M., Juura 2019 Tln.

9(13)

3-24-2008

15. Üldistatult on vastustaja tuginenud hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjendatud

vajaduse põhistamisel kahele kesksele väitele. Esiteks, tulenevalt Tallinna Halduskohtu ja

Tallinna Ringkonnakohtu otsustes haldusasjas nr 3-23-2608 TK p-des 9.1 ja 11.2

operatsioonilaudadele kehtestatud patsiendi kaalunõuetele antud tõlgendusest on vastustaja

jõudnud järeldusele, et ta on sõnastanud viidatud tingimused ekslikult liigselt piiravana,

mistõttu ületavad need tema tegelikke vajadusi (hankija eksimus) ja võimaldavad riigihankes

pakkuda ainult apellandi pakutavaid tooteid (vähene konkurents). Teiseks on vastustaja

väitnud, et tema majanduslikud võimalused on hankemenetluse ajal ahenenud ja ta peab

terviklikult kaaluma soetatavate toodete valikut ja koguseid (hankija võimaluste muutumine).

16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja on oma eksimust hanketingimuste

koostamisel piisavalt põhjendanud, st miks RHAD TK p-des 9.1 ja 11.2 esitatud nõuded

ületavad tema tegelikke vajadusi ning kaebaja ega ka kohtud ei saa hankija eest otsustada,

millised tooted tema tegelikele vajadustele vastavad. Põhjendatud ei ole apellandi väide, nagu

oleks vastustaja hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel ning VAKO ja halduskohus sellele

õigusliku hinnangu andmisel eiranud VAKO jõustunud 23.04.2024 otsuses osundatut, et

hankemenetluse esmakordne kehtetuks tunnistamine oli ebapiisavalt motiveeritud. VAKO

heitis viidatud otsuses vastustajale ette seda, et vastustaja ei olnud isegi kõige üldisemalt

näidanud, milliseid muudatusi peab ta vajalikuks riigihanke alusdokumentides teha, et

hanketingimused oma tegelike vajadustega kokku viia. Ringkonnakohtu hinnangul on

vastustaja praegu vaidlustatud otsuses sellised põhjendused jälgitaval kujul esitanud, viidates

konkreetsetele TK punktidele, mida ta kavatseb muuta, ja kirjeldades plaanitavate muudatuste

eesmärki, milleks on kõrvaldada tema vajadusteks mittetarvilik piirang, nii et tingimustele

vastaks vähemalt kaks talle teadaolevalt turul pakutavat toodet ja seeläbi võimaldada

suuremat konkurentsi, samuti on vastustaja neid põhjendusi vaidlustus- ja kohtumenetluses

asjakohaselt selgitanud.

17. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast ei ole vajalik hankija tegelike vajaduste

ammendav väljaselgitamine ega oma tähtsust see, millises konkreetses sõnastuses kavatseb

vastustaja eeldatava uue riigihanke RHAD kehtestada. Sõltumata hankemenetluse kehtetuks

tunnistamise kaalutlustest ei saa sellest tekkida hankijale juriidilist kohustust uue riigihanke

korraldamiseks ega ammugi selle korraldamiseks mingitel kindlatel tingimustel. Liiatigi ei saa

sellise võimaliku tulevase riigihanke tingimuste õiguspärasus olla praeguse riigihanke üle

peetava kohtuvaidluse esemeks. Käesolevaga on vaidluse all vastustajal põhjendatud vajaduse

olemasolu praeguse hankemenetluse lõpetamiseks ilma hankelepingut sõlmimata ja selle

põhistamiseks on piisav vastustaja kaalutluste usutav väljatoomine, mille kohaselt soovib ta

muuta operatsioonilaudade patsiendi kaalunõudeid leebemaks, nii et need tema tegelikke

vajadusi ei ületaks ning võimaldaksid pakkuda kõiki talle teadaolevaid turul pakutavaid

tooteid, mis tema vajadusi rahuldavad. Selline kaalutlus on õiguspärane ja tulenevalt

võimatusest muuta praeguses menetlusfaasis RHAD tingimusi ka asjakohane põhjendamaks

hankemenetluse kehtetuks tunnistamise vajadust.

18. Erinevalt apellandi väitest (apellatsioonkaebuse p 3.3 jj) ei nähtu ringkonnakohtule

sealjuures, et vastustaja oleks põhistanud hankemenetluse kehtetuks tunnistamise vajadust

oma sisuliste või tehniliste vajaduste muutumisega seoses hangitavate operatsioonilaudadega,

vaid on arusaadavalt selgitanud, et ta eksis oma tegelike vajaduste kirjeldamisel TK-s. Sellise

eksimuse tuvastamine ei ole lubamatu ja selle korrigeerimine pärast pakkumuste esitamise

tähtpäeva ainsal õiguslikult võimalikul viisil – hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega – on

kooskõlas hankija kohustusega mitte kehtestada riigihankes objektiivselt põhjendamatuid

konkurentsipiiranguid. Ehkki ka hankija vajaduste muutumine hankemenetluse ajal enne

hankelepingu sõlmimist saaks iseenesest olla aluseks hankelepingu sõlmimisest loobumisele

10(13)

3-24-2008

ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamisele RHS § 73 lg 3 p 6 alusel, ei ole vastustaja antud

juhul sellisele kaalutlusele hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse osas tuginenud.

19. Teoreetiliselt ei ole välistatud apellandi esitatud käsitlus, et hankija poolt järjestikku

tehtud samasisuliste otsuste motiivide vastuolulisus võiks viidata hankija otsuse

meelevaldsusele ja seeläbi RHS § 73 lg 3 p 6 II alternatiivi kontekstis tegeliku põhjendatud

vajaduse puudumisele hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks. Antud juhul seda

asjaoludest ei nähtu ja kohus ei saa teha taolist järeldust üksnes apellandi väite põhjal

olukorras, kus vastustaja on esmakordse hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse

VAKO poolt ebapiisavate põhjenduste kaalutlusel kehtetuks tunnistamise järel teinud uue

otsuse, milles põhjendusi on võrreldes varasemaga täiendatud. Esmakordselt hankemenetlust

kehtetuks tunnistades tugines vastustaja eeskätt põhjendusele, et RHAD TK p-d 9.1 ja 11.2 on

tulenevalt kohtute poolt haldusasjas nr 3-23-2608 antud tõlgendusest mitmeti tõlgendatavad ja

seetõttu vastuolus riigihanke läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtetega, mis

tingib vajaduse neid täpsustada. Käesolevas asjas vaidlustatud vastustaja otsuse põhjendused

toovad keskse põhjusena välja samade TK punktide liigse piiravuse, kuna ületavad

objektiivselt hankija tegelikke vajadusi, ning rikuvad seeläbi konkurentsi efektiivse

ärakasutamise ja rahaliste vahendite otstarbeka kasutamise põhimõtteid.

20. Vastustaja kahe otsuse motiivid ei ole kohtu hinnangul omavahel olemuslikus vastuolus,

vähemalt mitte määral, mis annaks alust kahelda vastustaja heauskses tegutsemises ja

tuvastada põhjenduste meelevaldsust või suunatust ühe pakkuja eelistamisele. Mõlemal juhul

on hankija tuginenud sisuliselt sarnasele kaalutlusele, et tulenevalt kohtute poolt antud

tõlgendusest on ta mõistnud oma eksimust TK p-de 9.1 ja 11.2 sõnastamisel, mida antud

hankemenetluse faasis ei ole võimalik enam menetlust jätkates parandada. RHS §-s 3

sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtted, millele hankija kummalgi juhul on

viidanud, ei ole üksteist välistavad, vaid loovad tervikuna ja koostoimes raamistiku RHS-i

normatiivse reeglistiku ja sh § 73 lg 3 p 6 tõlgendamiseks. Vastustaja on apellatsioonkaebuse

vastuses selgitanud (p 2.8.3), et mõistis pärast VAKO 23.04.2024 otsuse saamist, et oli

hankemenetluse kehtetuks tunnistamise asjaolusid ebapiisavalt ja ebaselgelt põhjendanud ning

tegi seetõttu uue otsuse. Apellant viitab oma 04.10.2024 täiendavas seisukohas iseenesest küll

õigesti sellele, et vastustaja apellatsioonkaebuse vastuses esitatud õiguslik argumentatsioon

TK tingimuste mitmetitõlgendatavusest ei ole antud juhul asjakohaseks põhjenduseks

hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel, kuna kohtud tuvastasid haldusasjas nr 3-23-2608, et

antud tingimused on rakendamiseks piisavalt selged, kuid see ei lükka siiski ümber vastustaja

vaidlustatud otsuse asjakohaseid põhjendusi.

21. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ka vastustaja kaalutlus hankemenetluse

kehtetuks tunnistamiseks vähese konkurentsi kaalutlusel, mis ei võimalda järgida konkurentsi

efektiivse ärakasutamise ega rahaliste vahendiste säästliku kasutamise põhimõtteid.

Konkurentsi puudumist riigihanke kehtetuks tunnistamise kaalutlusena just hankemenetluse

lõppfaasis on tunnustatud nii Euroopa Kohtu kui Eesti kohtupraktikas ning VAKO ja

halduskohus on sellele põhjendatult viidanud. Ringkonnakohus märgib seoses apellandi

väidetega, et Euroopa Kohtu otsustes C-27/98 ja C-440/13 taolist alust riigihanke kehtetuks

tunnistamiseks tegelikult ei tunnustata, järgmist. Otsuse C-27/98 p 33, millele apellant viitab,

tuleb mõista Euroopa Kohtule esitatud küsimuse kontekstis, milleks otsuse p 18 kohaselt oli,

kas direktiivi 93/37 tuleb tõlgendada nii, et hanke välja kuulutanud hankija on kohustatud

omistama hankelepingu ainsale sobilikuks osutunud pakkujale. Sellele küsimusele on

Euroopa Kohus vastanud eitavalt, selgitades mh otsuse p-des 23 ja 25, et hankemenetluse

kehtetuks tunnistamise aluseks ei pea olema tingimata olulised või erakorralised asjaolud,

ning rõhutades p-s 31, et direktiivi eesmärgiks on võimaldada hankijal võrrelda erinevaid

pakkumusi ja valida välja neist majanduslikult soodsaim. Apellandi poolt teisena viidatud

11(13)

3-24-2008

otsuse C-440/13 p-s 36 sedastatut tuleb samuti mõista otsuse kui terviku ja eriti eelneva p 35

kontekstis, kust tuleneb seisukoht, et hankijatel on hankemenetluste kehtetuks tunnistamisel

ulatuslik kaalutlusruum ning muu hulgas võib selline otsus põhineda ka asjaolul, et

konkurents ei ole piisava tasemega, kuivõrd asjaomase riigihankemenetluse tulemusel osutus

vaid üks pakkuja võimeliseks riigihankelepingut täitma.

22. Ringkonnakohus nõustub põhimõtteliselt apellandi väitega, et vaid ühe pakkuja jäämine

hankemenetlusse ei kohusta hankijat hankemenetlust kehtetuks tunnistama ega anna

„automaatset“ alust hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks, st selline olukord ei vabasta

hankijat RHS § 73 lg 3 p-st 6 tulenevast kaalutluskohustusest. Antud juhul on aga vastustaja

asjakohased kaalutlused oma otsuses välja toonud, selgitades, et tema tegelikke vajadusi

ületavad TK nõuded piiravad konkurentsi riigihankes ilma objektiivse vajaduseta ja on

tinginud olukorra, kus menetlusse on jäänud hankija vajadustele tegelikult vastavatest

pakkumustest vaid kalleim, mis ei võimalda hankija rahalisi vahendeid otstarbekalt kasutada.

23. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ka selles, et vastustaja kaalutlused

hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks muutunud rahaliste võimaluste tõttu on samuti

asjakohased. Põhjendatud ei ole apellandi väide (apellatsioonkaebuse p 3.17), nagu oleks

halduskohus eitanud vajadust hankija muutunud rahaliste võimaluste tõttu hankemenetluse

lõpetamist üldse põhjendada. Apellatsioonkaebuses viidatud lause on esitatud halduskohtu

poolt kontekstis, kus kohus selgitas, et hankija vajaduste hindamine ning hankeotsuste

tegemine vastavalt eelarvemahule on üksnes hankija pädevuses ning hankija ei pea

hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks detailselt selgitama, kuidas saavutatakse uue

riigihanke korraldamisega kokkuhoid või milliste toodete hankimine edasi lükatakse.

24. Halduskohus on sealjuures õigesti märkinud, et kohtud ega kaebaja ei saa sekkuda

hankija pädevusse määrata oma vajadused ja teha kooskõlas eelarveliste võimalustega

hankeotsused nende vajaduste rahuldamiseks. Apellandi väited vastustaja majanduslike

kaalutluste sisu kohta – PERH-i nõukogu ei ole otsustanud saavutada kokkuhoidu just

konkreetse riigihanke kehtetuks tunnistamisest; PERH ei taotlegi kasumit; vastustajal on

apellandi teada kõiki hangitavaid asju vaja; vastustaja peaks kokkuhoiu saavutamiseks täpselt

teadma, milliste toodete soetamine edasi lükatakse; operatsioonilaudade soetamisel ABMG-lt

pole kokkuhoid saavutatav, kuna erinevad lauasüsteemid omavahel ei ühildu – kuuluvad

hankija autonoomsesse pädevusse oma hankeotsuste kujundamisel ning on seetõttu

käesolevas vaidluses asjasse puutumatud. Vastustaja vaidlusaluses otsuses esitatud

põhjendused, et negatiivse finantsperspektiivi tõttu tuleb uuesti hinnata, millised on

eelarvelised võimalused hangitavate toodete soetamiseks, vaadates üle nii hangitavate toodete

loetelu kui ka mahud, ning et hankija rahaliste vahendite säästliku kasutamise eesmärgiga ei

ole kooskõlas oluliselt kallima hinnaga toodete soetamine, on vastustaja poolt

kohtumenetluses esitatud selgituste valguses kohtu hinnangul piisavad, et põhistada

hankemenetluse kehtetuks tunnistamist hankija muutunud rahaliste võimaluste kaalutlusel.

25. Vastustaja poolt vaidlusaluses otsuses toodud kaalutlused on eeltoodust tulenevalt

asjakohased, otsus vastab RHS § 73 lg 3 p 6 kohaldamise nõuetele ja ka kohtupraktikas

tunnustatud hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjendatud vajaduse põhistamise

standardile, VAKO ja halduskohus on selle oma otsustes õigesti tuvastanud ning halduskohtu

otsus jääb muutmata.

26. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei esitanud taotlust oma

menetluskulude väljamõistmiseks, jäävad apellatsioonimenetluse kulud HKMS § 108 lg 1 ja §

109 lg 1 alusel poolte endi kanda.

12(13)

3-24-2008

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)