2-15-17008/136 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Hannes Olev

Kohtujurist

Katalyn Tähismaa

Määruse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-17008

Tsiviilasi

J A kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: J A (endine perekonnanimi B, isikukood xxx,

elukoht xxx);

Võlausaldajad: Kohtutäitur xxx, xxx OÜ, xxx OÜ, xxx

OÜ (xxx OÜ), xxx OÜ, xxx AS, xxx OÜ, Kohtutäitur

xxx, xxx AS, OÜ xxx, AS xxx, xxx AS, Eesti Vabariik

Maksu- ja Tolliameti kaudu, xxx OÜ, xxx AS, OÜ xxx

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada J A (B, isikukood xxx) kohustustest vabastamise menetlus.

2. Vabastada J A pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Vabastada J A enda usaldusisiku kohustustest.

4. Pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused.

5. Avaldada teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud

Võlgnik pankrot kuulutati välja 18.01.2016.a Harju Maakohtu kohtumäärusega,

pankrotihalduriks nimetati Andres Hermet. 13.06.2016.a määrusega kinnitas kohus

jaotusettepaneku. 13.01.2017 lõpetas kohus pankrotimenetluse, kinnitas lõpparuande, algatas

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja määras võlgniku usaldusisikuks võlgniku

enda.

17.06.2022 määruses asus kohus seisukohale, et kohtul ei ole võimalik võtta seisukohta

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise kohta ning seetõttu pikendas J A kohustustest vabastamise

menetlust kuni seitsme aastani. Kohus lähtus kohustustest vabastamise aluspõhimõttest, mis

sätestab, et võlgnikule tuleb anda võimalus oma varasemad ebaõnnestumised krediidisuhetes

heastada. Kohus juhtis määruses täiendavalt võlgniku tähelepanu asjaolule, et makseid tuleb

teha vastavalt jaotuskavale ning kõiki võlausaldajaid tuleb kohelda võrdselt, kedagi

võlausaldajatest eelistamata.

Võlgnik esitas kohtule usaldusisiku aruanded 23.02.2018, 13.01.2019, 25.01.2020, 7.01.2021,

26.01.2022, 11.01.2023 ning 12.01.2024. Võlgnik esitas taotluse kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks

29.02.2024.a.

23.01.2023 teavitas võlausaldaja AS xxx, et võlgnik on oma kohustuse täitnud.

02.05.2024 esitas seisukoha võlgniku taotlusele kohtutäitur xxx, kelle vastuse kohaselt

pankrotimenetluses tunnustatud, kuid täitmata jäänud nõue 16,70 eurot on tasutud.

Võlausaldajal ei ole vastuväiteid kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas.

07.05.2024 esitas seisukoha võlausaldaja xxx OÜ. Võlausaldaja on arvamusel, et võlgnik ei

võtnud midagi ette selleks, et kustutada vähemalt pool oma võlgnevusest. xxx OÜ ei ole nõus

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega ja võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega.

08.05.2024 esitas seisukoha xxx OÜ. Võlausaldaja leiab, et käesoleval juhul on võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine põhjendatud ning võlgniku avaldus tuleks

heaks kiita.

08.05.2024 esitas seisukoha võlgniku taotlusele Maksu- ja Tolliamet. Seisukoha kohaselt on

võlgnevus tasutud ning võlausaldajal ei ole vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamise osas ning võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu

otsustada.

13.05.2024 esitas seisukoha xxx AS, kes on nõus kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamisega ning võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega.

16.05.2024 esitas seisukoha xxx OÜ, kes palub jätta võlgniku taotlus kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamiseks rahuldamata.

17.05.2024 seisukohas jätab võlausaldaja xxx OÜ asja kohtu otsustada. Võlausaldaja teavitab,

et võlausaldajale on laekunud kohustustest vabastamise menetluse kestel kokku 1358,87

eurot.

21.05.2024 kohtule esitatud seisukohas jätab AS xxx kohtu otsustada, kas võlgnik vabastada

kohustustest või mitte.

22.05.2024 esitas seisukoha xx OÜ, kes on nõus võlgniku taotlusega kohustustest vabastamise

osas.

13.06.2024 toimunud istungil osales võlgnik, kes teavitas, et omab käesoleval ajal töökohta

xxx AS-is ning on tutvunud kõikide võlausaldajate seisukohtadega.

Kohtumääruse põhjendused

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-st 2 lähtuvalt kohaldatakse enne FiMSi

jõustumist esitatud kohustustest vabastamiste avalduste alusel algatatud menetlustele

pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022.a.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

PankrS § 175 lg 5¹ kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille

möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla

kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 17.06.2022 määrusega pikendati J A

kohustustest vabastamise menetlust kuni seitsme aastani alates kohustustest vabastamise

menetluse algusest. Kohustustest vabastamise menetlus algas 13.01.2017 ja seitsmeaastane

periood sai läbi 13.01.2024.

Tulenevalt PankrS§ 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära

usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab

vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja

jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Võlgniku ärakuulamine toimus 13.06.2024.

PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s

173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest

keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate

nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas

tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus

käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus

õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse

kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on

kohtule esitanud igal aastal aruandeid, käinud tööl ning teinud võlausaldajatele regulaarselt

väljamakseid.

Käesolevas asjas ei nähtu, et võlgnik oleks oma kohustusi rikkunud, v.a osas, mis käsitleb

väljamaksete tegemist vastavalt jaotuskavas sätestatud proportsioonidele. Võlgnik on

enamuse kohustustest vabastamise menetluse perioodist töötanud ning teinud võlausaldajatele

väljamakseid, sealjuures on osade võlausaldajate nõuded makstud ära täies ulatuses. Kohus

möönab, et võlgnik ei ole järginud väljamakseid tehes jaotuskavas sätestatud proportsioone

ning selle järgimise kohustust on võlgnikule varasemalt ka selgitatud.

PankrS § 173 lõikest 5 tulenevalt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 ja

§ 132 lg 1).

Võlgniku sissetulek on olnud igakuiselt 700-800 eurot. Käesolevas asjas nähtub, et võlgnik on

teinud kohustustest vabastamise menetluse vältel võlausaldajatele väljamakseid, mis kohtu

hinnangul näitavad võlgniku soovi tasuda oma võlga. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma

kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid

arvestatavas ulatuses lähtuvalt tema sissetulekutest.

Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest

vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks

lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse

normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p

10). Riigikohtus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei

ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke.

(RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696 p 19). Kohustustest vabastamise

menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita.

Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes

nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu

lahendid nr 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14).

Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele

kahjustamisele. Kohus leiab, et võlgnik on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks

majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning ta tuleb

tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle

määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma

kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete

rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul,

kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest

vabastamise määruse tegemist.

PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest

vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS §

175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata

jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale

elatise maksmise kohustused.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hannes Olev

kohtunik