2-24-7298/13 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24-7298

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.10.2024, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-24-7298

Tsiviilasi

X.V hagi T.V vastu elatise nõudes

Hagihind

2589,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

X.V

(isikukood: XXX; elukoht: xxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx),

seaduslik esindaja H.Z (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx),

lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov (XXX);

Kostja: T.V (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxx; e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja loobumine tagasiulatuva elatise nõudest perioodil 01.06.2023-

11.06.2023 ja lõpetada selles nõudes menetlus.

2. Hagi rahuldada osaliselt.

3. Välja mõista T.V-lt X.V kasuks elatis järgmiselt:

2.1 Tagasiulatuvalt perioodil 12.06.2023-31.07.2024 ühekordse summana 2900,56

eurot.

2.2 Otsuse tegemise ajal on elatise suuruseks 249,59 eurot kuus [272,76 eurot

(baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) –

28,125 eurot (lasterikka pere toetus 450 eurot jagada kahega, misjärel jagada laste

arvuga, kes saab toetust, s.o 4) – 50 eurot (50% lapsetoetusest)]. Nimetatud summas

tuleb elatis tasuda perioodil 01.08.2024 kuni 31.03.2025.

2.3 Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 lause 2, § 21 lg 2) suuruse muutumisel alates lapse- ja lasterikka

pere toetuste suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2. Tagasiulatuva elatise nõudest loobumise osas jätta menetluskulud hageja kanda.

Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata, sest kostjal puuduvad

2-24-7298

menetluskulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluse käik. Menetlusosaliste seisukohad

1. X.V esitas kohtule hagi T.V vastu elatise nõudes. Hagi kohaselt elavad pooled Eestis ning

hageja on ainult ema ülalpidamisel. Kostja ei tasu elatist seadusjärgses määras ega osale ka

muul viisil hageja kasvatamises. Hageja nõuab elatist alates miinimummääras muutuvas

suuruses 09.05.2024 ning tagasiulatuvalt perioodil 01.06.2023-08.05.2024 summas 2965,27

eurot. Elatise arvutamisel arvestas hageja üksnes lapsetoetust 80 eurot.

Vastavalt kohtukirjale teatas hageja lepinguline esindaja, et hageja seadusliku esindaja sõnade

kohaselt ta ei saa lasterikka pere toetust alates 2024.a maist.

2. Kostja sai hagimaterjalid kätte 16.05.2024, kuid kirjalikku seisukohta hagile ei esitanud.

3. Kohus määras asja lahendamise kirjalikku menetlusse ning andis pooltele tähtaja kirjalike

lõppseisukohtade esitamiseks. Kumbki pooltest lõppseisukohti ei esitanud.

12.08.2024.a määrusega uuendas kohus asja arutamise, sest selgusid elatise nõude suurust

mõjutavad täiendavad asjaolud, millest hageja seaduslik esindaja kohut ei teavitanud. Selgus,

et xxxxxxxxxx seisuga on hageja seaduslikul esindajal neli alaealist last (noorim sündis

xxxxxxxxxx) ning hageja seaduslikule esindajale on siiski regulaarselt makstud lasterikka pere

toetust. Kohus määras poolte ärakuulamiseks kohtuistungi.

4. Kostja 24.09.2024 kohtuistungile ei ilmunud. Hageja lepinguline esindaja selgitas, et kui

kohus küsis temalt lasterikka peretoetuse kohta, siis kinnitas hageja ema, et ei saanud toetust,

midagi oli kaartidega ja ta ei saanud raha. Tuli välja, et hageja ema sai siiski toetusi, aga

tagantjärgi. Hageja seaduslik esindaja saab alates augustist täiendavalt raha 100 eurot. Hageja

nõustub, et see vähendab elatise summat. Maha tuleks arvestada veel pool lastetoetusest, s.o

50 eurot. Kuna hageja tuli Eestisse 12.06.2023, siis soovib ta elatist ajast, mil ta Eestisse tuli

ning loobub tagasiulatuva elatise nõudest perioodil 01.06.2023-11.06.2023.

Kohtu põhjendused

5. Tagasiulatuva elatise nõudest osalise loobumise lahendamine

24.09.2024 istungil loobus hageja osaliselt nõudest. Hageja loobus tagasiulatuvast elatise

nõudest perioodil 01.06.2023-11.06.2023. Loobumine on protokollitud.

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist

loobunud. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja

loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on

esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

Hageja on selgelt väljendanud, et loobub tagasiulatuva elatise nõudest osaliselt perioodil

01.06.2023-11.06.2023. Kohus on seisukohal, et nõudest loobumine on esitatud tähtaegselt

ning vastavalt seaduses sätestatule. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hageja nõudest

loobumise vastu ning lõpetab selles nõudes menetluse määrusega TsMS § 428 lg 1 p 3

kohaselt lõpplahendit tegemata.

2-24-7298

Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise tagajärjel ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432).

6. Elatise nõude lahendamine

6.1.Kohus tegi sünnitunnistuse alusel kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: X.V

(sünd. xxxxxxxxxx) on H.Z ja T.V laps.

6.2.Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama

ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise

astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused

hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse

ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või

muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101

lg-d 3-7 näevad ette seadusjärgse elatise arvutamise alused:



Arvutamise aluseks on baassumma, mis ühe lapse kohta on 200 eurot ning mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (lg 3)



Baasummale lisatakse kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (lg 4)



Elatise summast lahutatakse maha terve lapsetoetus ja pool lasterikka pere toetusest

(mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel), sest selle arvelt saavad

lapse vajadused juba rahuldatud (lg 5). Lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurused

on määratud perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 ja § 21 lg-s 2 ja 3.



Elatist vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui

laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist

ööpäeva kuus. (lg 6)



Kui kohustatud isik peab elatist maksma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse

järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes.

Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem

kui 3 aastat. (lg 7)

6.3.Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas

suuruses. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi

põhjendama ega tõendama.

Kostja ei ole elatise nõudele seisukohta ega vastuväiteid esitanud. Kohtule ei ole teada

asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel allapoole

seadusega ettenähtud alammäära.

Hagimaterjalidest ei nähtu, et hageja viibiks kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus. Kostja vastupidiseid seisukohti ega tõendeid esitanud. Kostja ei ole

kohustatud maksma sama pere mitmele lapsele. Hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on vaid

2-24-7298

üks ühine alaealine laps. Seega ei kuulu PKS § 101 lg 6 ja 7 kohaldamisele. Kohus määrab

elatise kindlaks vastavalt PKS § 101 lg-tele 3-5.

Hageja on nõudnud elatist seadusjärgses miinimummääras ning esitas hagis elatise suuruse

arvutuskäigu, sama tagasiulatuva elatise nõude osas. Hageja on seadusjärgset elatist arvutanud

ebaõigesti. Kohus arvutab elatise ning tagasiulatuva elatise ümber vastavalt seadusele ning

hagi kuulub seetõttu rahuldamisele osaliselt.

6.4.Kohus selgitab, et hagi esitamise ajal oli ühe kuu elatise suurus hagejale 240,22 eurot

(baassumma 272,76 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 54,96 eurot, millest tuli maha

lahutada pool lapsetoetusest ehk 50 eurot ja pool lasterikka peretoetusest 225 eurot jagatuna

kahele ja seejärel jagatuna 3 lapsega kes toetust sel hetkel said) ja praegu on ühe kuu elatise

suurus hagejale 249,59 eurot (baassumma 272,76 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk

54,96 eurot, millest tuleb maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 50 eurot ja pool lasterikka

peretoetusest 225 eurot jagatuna kahele ja seejärel jagatuna 4 lapsega kes toetust saavad).

Kohus mõistab elatise hageja kasuks seadusjärgses miinimummääras kuni hageja täisealiseks

saamiseni selliselt, et jooksva elatise väljamõistmise algusajaks on 01.08.2024, mil hageja

seadusliku esindaja noorim laps hakkas peretoetusi saama ning mil tuli lasterikka pere toetust

arvesse võtta nelja lapse osas. Kohus mõistab elatise välja muutuvas suuruses, mis tähendab,

et elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse ja lasterikka peretoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2, § 21 lg

2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

6.5.Hageja nõuab elatist ka tagasiulatuvalt 12.06.2023-07.05.2024. Elatise hagi esitamisest

08.05.2024 kuni 31.07.2024 arvestab kohus tagasiulatuva elatise hulka, kuna alates 01.08.2024

muutus elatise suurus seetõttu, et lasterikka pere toetust tuli arvestada kolme lapse asemel

nelja lapse osas. Tagasiulatuva elatise perioodiks jääb 12.06.2023-31.07.2024. PKS § 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi

kohtule esitamist. Hageja tagasiulatuv elatise nõue on põhjendatud. Tagasiulatuva elatise

mõistab kohus hagejale välja ühekordse summana 2900,56 eurot [(196,16€/30p x 19p) +

(196,16€ x 6k) + (212,83€ x 3k) + 240,22€ + (240,22€ x 3k)].

Menetluskulude jaotus

7. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas,

alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

Elatise nõudest loobumise osas kannab TsMS § 168 lg 4 alusel menetluskulud hageja, kuna ta

ei loobunud nõudest seetõttu, et kostja oleks nõude rahuldanud. Kohus ei määra kostja

menetluskulude rahalist suurust kindlaks, kuna kostja ei ole menetluskulusid kandnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

Kohtunik