3-23-2838/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2838

Haldusasi

Sunsa OÜ kaebus Pärnu Linnavalitsuse 08.11.2023

otsuse nr 3-5.4/755 "Mari ja Rahe kinnistute

projekteerimistingimuste andmisest keeldumine"

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – Sunsa OÜ, lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Vitali Šipilov ja Triin Kaurov

Vastustaja – Pärnu linn, seaduslik esindaja Taavi

Käärid

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14. november

2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sunsa OÜ esitas 16.03.2023 Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale

projekteerimistingimuste taotluse nr 2311002/02563 Aruvälja külas Mari ja Rahe

(katastritunnused 62401:001:1528 ja 62401:001:1527) kinnistutel kuue väiketuuliku

püstitamiseks.

Pärnu Linnavalitsus tegi 08.11.2023 otsuse nr 3-5.4/755 "Mari ja Rahe kinnistute

projekteerimistingimuste andmisest keeldumine", millega keeldus Sunsa OÜ taotluse

rahuldamisest.

2. 11.12.2023 saabus Tallinna Halduskohtule Sunsa OÜ kaebus Pärnu Linnavalitsuse

08.11.2023 otsuse nr 3-5.4/755 "Mari ja Rahe kinnistute projekteerimistingimuste andmisest

keeldumine" tühistamiseks.

12.12.2023 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 30.04.2024 määrusega määras kohus

asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

3. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

3.1. Kuni 24 m mikrotuulikute ehitus ei ole vastuolus Audru valla üldplaneeringu ega KSH

aruandega. 2 MW piirang ei tohiks laieneda mikrotuulikutele.

Nõuet, mille kohaselt võib endise Audru valla territooriumil püstitada ainult uusi vähemalt

2MW või suurema võimsusega tuulegeneraatoreid (üldplaneeringu p 2.2.5), ei saa laiendada

mikrotuulikutele. Üldplaneeringu seletuskirjas on silmas peetud traditsioonilise

konstruktsiooniga tuulegeneraatoreid kõrgusega 80 m ja kõrgemad, millistel on oluliselt

suurem keskkonnamõju. Kliendi paigaldatav tehnoloogia on uudne ning ei kuulu oma

füüsiliste parameetrite poolest üldplaneeringu seletuskirjas mainitud tuulegeneraatorite

kategooriasse. Kõnealune piirang on ilmselt seotud tuulikute keskkonnamõjuga, kuid

arvestades mikrotuulikute oluliselt väiksemat keskkonnamõju, oleks suurema võimsusega

tuulikute paigaldamise nõue ülemäärane. Nimetatud katastriüksustel asub päikeseelektripark.

Kavandatavate tuulikute püstitamise eesmärgiks on taastuvenergiapargi rajamine

päikesepaneelidest ja mikrotuulikutest koosneva koostootmisjaamana. Mikrotuulikud on

vaikse töörežiimiga (tuulikute müra on 35,0 dB). Mikrotuulikutega ei kaasne saasteainete

sisalduse suurenemist välisõhus. Tegevuse ekspluatatsiooniga ei kaasne heitmeid vette ega

pinnasesse, mistõttu ei ole selle kasutusajal ette näha negatiivset mõju pinnaveele ega

põhjaveele. Need selgitused on klient esitanud planeerimisosakonnale juba 17.07.2023 e-

kirjaga. Eelnõust ei nähtu, et neid oleks kaalutud ja arvesse võetud.

Audru valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP) seletuskirjas on 2 MW miinimumnõuet käsitlevas

alapunktis (p 2.2.5 alapunkt 7, lk 22) märgitud järgmiselt: Audru valda tohib püstitada ainult

uusi vähemalt 2 MW või suurema võimsusega uusi tuulegeneraatoreid. Sellise piirangu

seadmise eesmärk on tagada parima võimaliku tehnoloogia kasutamine. Tuulepargi rajamise

võimalikkus otsustatakse eraldi valla osa üldplaneeringu või teemaplaneeringu alusel.

Viimasest lausest tuleneb, et 2 MW võimsuse nõue on mõeldud üksnes selliste tuulikute

jaoks, mida saab püstitada vaid teemaplaneeringu alusel. Mikrotuulikute puhul võimsuse

miinimumnõue seega ei kehti – mikrotuuliku püstitamiseks ei ole üldplaneering ega

teemaplaneering vajalik. Et kavandatud mikrotuulepargi jaoks oleks vajalik üld- või

teemaplaneering, ei ole kordagi väitnud ka vastustaja. Seega ei olnud ÜP eesmärgiks kindlasti

mikrotuuleparkide rajamise keelamine, vaid suuremate tuuleparkide elektrituulikute

reguleerimine eesmärgiga rakendada parim võimalik tehnoloogia. Praegu on see eesmärk ka

täidetud.

Vastustaja tõlgendus muudaks ÜP p 2.2.5 alapunkti 7 vastuoluliseks ja sisutühjaks. Nimelt

kujuneks olukord, kus alapunkti esimese lause järgi ei saaks mikrotuulikuid justkui rajada,

kuid viimase lause kohaselt peaks nende rajamise otsustama üldplaneeringu/teemaplaneeringu

alusel, mis ei ole mikrotuulikute puhul üldse vajalik ega otstarbekas. Seega tuleb ÜP p 2.2.5

alapunkti 7 süstemaatiliselt tõlgendada nii, et selle esimene lause laieneb üksnes tuulikutele,

mis vajavad teemaplaneeringut.

Eelnevat on sõnaselgelt kinnitanud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oma arvamuses

projekteerimistingimuste kohta. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pädevuses on

maakonnaplaneeringu koostamise korraldamine (PlanS § 55 lg 4) ja ÜP heakskiitmine (PlanS

§ 90 lg 1). Ministeerium on 21.09.2023 arvamuses (vastustaja 30.01.2024 vastuse lisa 2, dtl

49-51) selgitanud (p 3):

Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3.2 on antud üldised tingimused

taastuvenergeetika arendamiseks. Tingimuste kohaselt tuleb tuulikuparkide rajamisel lähtuda

tuuleenergeetika teemaplaneeringus seatud põhimõtetest ja väiketuulikute rajamise

kasutamise tingimused määrata üldplaneeringuga. Tuuleenergeetika teemaplaneeringust

tuleb lähtuda juhul, kui soovitakse rajada vähemalt kahest, alates 500 kW võimsusega,

elektrituulikust koosnevat elektrivõrku ühendatavat tuuleparki. Seega ei käsitle

tuuleenergeetika teemaplaneering soovitud võimsusega väiketuulikute kavandamist ning

lähtuda tuleb kehtivast üldplaneeringust.

Ministeeriumi selgitustest järeldub, et teemaplaneeringu nõue kohaldub vaid tuulikutele

võimsusega alates 500 kW. Kaebaja kavandatud tuulikute võimsus on oluliselt alla selle (90

kW). Seega ei kohaldu neile ka teemaplaneeringuga seotud 2 MW miinimumnõue.

3.2. Kavandatav tuulepark on kooskõlas üldplaneeringu eesmärgiga tagada parima võimaliku

tehnoloogia kasutamine. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on 2MW võimsuse nõude

eesmärk tagada parima võimaliku tehnoloogia kasutamine. Märgime, et sama eesmärki teenib

ka kavandatava tuulepargi rajamine kinnistutel juba asuva päikeseelektrijaama juurde. See

võimaldab opereerida koostootmisjaama ja tõhustada energia- jm ressursikulusid. Sarnaselt on

ka nt mikrotuulikuid sisaldava Aidu taastuvenergiapargi puhul leitud, et parim võimalik

tehnoloogiline lahendus on päikesepaneelidest ja mikrotuulikutest koosnev koostootmisjaam

(vt Aidu taastuvenergiapargi 2021. a KSH aruanne1).

ÜP-s on sõnaselgelt toodud, et 2 MW miinimumnõude eesmärk on tagada parima võimaliku

tehnoloogia kasutamine. Kavandatud tuulikutega sarnased mikrotuulikud (55 kW) on Aidu

taastuvenergia pargi osa. Aidu taastuvenergia pargi KSH aruandes (lisa 1) on selgitatud

järgmist: a. parim võimalik tehnoloogiline lahendus on taastuvenergiapargi rajamine

päikesepaneelidest ja mikrotuulikutest koosneva koostootmisjaamana (lk 68); b.

koostootmisjaama eelis on tootmise mitmekesisus ja sellest tulenevalt ka võrku edastamise

stabiilsus (lk 62).

Seega tagab mikrotuulepargi rajamine olemasoleva päikesepargi kõrvale parima

tehnoloogilise lahenduse. Osutatud KSH aruanne lükkab ühtlasi ümber vastustaja seisukoha,

mille järgi on aruandes toodud järeldus justkui Aidu karjääriala spetsiifiline. Aruandest on

selgelt näha, et järeldus põhineb tehnoloogial, mitte konkreetsel objektil või asukohal.

Kaebaja rõhutab, et Aidu taastuvenergia pargi jaoks viidi läbi põhjalik keskkonnamõjude

hindamine (tellijaks oli SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur) ning KSH aruanne on

1 Kättesaadav: https://www.lyganuse.ee/et/detailplaneeringud, lk 68.

koostatud 15.05.2023 – st see peegeldab hiljutist tehnoloogilist olukorda. Seega põhineb

kaebaja seisukoht parima võimaliku tehnoloogilise lahenduse osas usaldusväärsel tõendil.

Seejuures on kaebaja vastavad seisukohad esitanud juba haldusmenetluses (kaebuse lisa 5, dtl

18-21). Ometi ei ole vastustaja ei vaidlusaluses otsuses ega vastuses kaebusele põhjendanud

(ega isegi väitnud), et kaebaja kavandatud tuulepark ei vastaks parima võimaliku tehnoloogia

põhimõttele.

Kaebaja lisab, et vaidlusalune otsus töötaks parima võimaliku tehnoloogia kasutamisele vastu.

Nimelt on Aidu taastuvenergia pargi puhul leitud, et koostootmine päikesepaneelidest ja

mikrotuulikutest on tehnoloogiliselt eelistatud tootmisele vaid päikesepaneelidest (vt

alternatiivide kirjeldust lisas 1, lk 14-15). See tähendab, et kui kaebaja kavandatud

mikrotuulepark jääb rajamata, siis ei ole parima võimaliku tehnoloogia kasutamine tagatud.

3.3. Tuulikutel puudub oluline mõju keskkonnale, seda on kinnitanud ka Keskkonnaamet.

Keskkonnaamet on oma 28.08.2023 antud seisukohas nr 7-9/23/16549-2 kinnitanud, et

projekteeritavad tuulikud ei asu kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse

üksikobjekti kaitsevööndis. Samuti ei ole alal registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti.

Keskkonnaamet on pidanud vajalikuks üksnes linde puudutava olukorra jälgimist tuulikute

rajamise järgselt. Ehkki Mari ja Rahe kinnistud paiknevad rohevõrgustiku alas, ei ole leitud,

et neil oleks negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale või loodusele. Ei ole tuvastatud, et

tuulikute paigaldamine tooks kaasa mõjutusi rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele. Seega

on planeerimisosakonna 25.07.2023 e-kirjas toodud väide, mille järgi põhjustavad

tuulegeneraatorid liiga suurt keskkonnamõju, üheselt ümber lükatud. Kohalik omavalitsus ei

tohi seada rangemaid keskkonnakaitselisi nõudmisi kui asjas arvamust andnud

Keskkonnaamet.

Eesti praktikas on ka oluliselt suurema mikrotuulikutest tuulepargi puhul (vt Aidu

taastuvenergiapargi 2021. a KSH aruanne2; 692 vertikaalset ja/või horisontaalset

mikroelektrituulikut ja/või paikesepaneeli) leitud, et päikesepaneelidest ja mikrotuulikutest

koosneva koostootmisjaamal oluline mõju keskkonnale puudub. Sealjuures oli samuti

tegemist olukorraga, kus kavandatav taastuvenergiapark asus rohekoridoris.

Mikrotuulikutel on ka oluliselt väiksem keskkonnamõju. Seda isegi oluliselt suurema

mikrotuulikute pargi puhul nagu Aidu tuulepark. Mikrotuulikute eristamine ÜP nõude

tõlgendamisel on põhjendatud ka sellega, et nende keskkonnamõju on oluliselt väiksem. Nii

on Aidu taastuvenergia pargi KSH aruandes (lisa 1, dtl 76-178) toodud, et: a. mikrotuulikud

on vaikse töörežiimiga (lk 68); b. mikrotuulikutega ei kaasne saasteainete sisalduse

suurenemist välisõhus. Kerge negatiivne mõju välisõhule võib esineda vaid energiapargi

ehituse perioodil, käitamise perioodil on mõju välisõhule koguni positiivne (lk 98).

Väärib märkimist, et Aidu taastuvenergiapark oleks kaebaja kavandatud koostootmisest

oluliselt suurem: kui praegu on vaidluse all 6 mikrotuulikut koguvõimsusega vaid kuni 90

kW, siis Aidu mikrotuulikute pargi võimsus oleks kuni 692*55 kW3 = 38 060 kW – ehk üle

400 korda suurem. Kui ka Aidu taastuvenergiapargi puhul on KSH tulemusena jõutud

järeldusele, et oluline keskkonnamõju puudub, siis seda enam ei esineks seda nii väikese

mikrotuulikute pargi puhul nagu praegu.

Lisaks on mikrotuulikute keskkonnamõju väiksem järgmiste aspektide poolest:

2 Samas, lk 63-68.

3 1 Vt andmed Aidu tuulepargi kohta lisa 1, lk 15

a. Energia tarbimine kogu elutsükli jooksul (kulud tuulikute tootmisele, paigaldamisele,

tarnimisele, opereerimisele, utiliseerimisele) – kaebaja kasutatavate Freen-204 tuulikute puhul

3 MWH (0,15 MWh 1 kW võimsuse kohta), suuremate tuulikute puhul aga ligikaudu 4500

MWh (2 MWh 1 kW võimsuse kohta). Seega tarbivad kavandatud tuulikud energiat

mitukümmend korda vähem kui suuremad tuulikud.

b. CO2 sidumise maht elutsükli jooksul – kaebaja kasutatavate tuulikute puhul 25 g/kWh, mis

on võrreldav hüdroenergiaga. Suuremate tuulikute puhul on CO2 sidumise maht ligi 7 g/kWh

ja päikesepaneelide puhul – 41 g/kWh5.

c. Tuulikud ei kahjusta linde ega putukaid – tuulikute konstruktsiooni eripära ning labade

väiksema kaalu ja pöörlemiskiiruse tõttu lendavad linnud ja putukad läbi ning ka kokkupõrke

korral ei hävi nagu suuremate tuulikute puhul.

d. Tuulikute opereerimisel ei kasutata transmissiooniõli ja reguleeritakse kuumutust – selle

tulemusena ei esine auramist.

e. Ei ole nõutavad pikad ja keerukad montaažitööd nagu suuremate tuulikute puhul – seega on

vaja kasutada vähem tehnikat (sh ekskavaatoreid), kaevetöid, teetöid, kütust jne. f. Tuulikud

on utiliseeritavad 95% ulatuses – metall ja labade osad lähevad ümbertöötlemisele. See

vähendab kliimamõju võrreldes suuremate tuulikutega. Toodud tehnilised andmed suuremate

tuulikute kohta on matemaatiliselt tuletatud avalikult kättesaadavatelt andmetelt6 .

Vajadusel on kaebaja valmis esitama nimetatud asjaolude kohta täiendavaid selgitusi ja

tõendeid. Siiski tuleb arvestada, et kaebaja kavandatud tuulikuid puudutav teave kujutab

endast ärisaladust.

3.4. Tuuleenergia rajatiste paigaldamine ei ole üldplaneeringu järgi rohealal välistatud.

Üldplaneering ei piira rohealal rajatiste ehitamist.

Eelnõu kohaselt ei ole projekteerimistingimuste väljastamine võimalik, kuna üldplaneeringu

kohaselt on Mari ja Rahe kinnistud rohevõrgustiku alas, mille kohaselt võib kinnistul

paikneda üks elamu ja abihooned (üldplaneeringu p 2.6.1.1). Planeerimisseaduse § 75 lg 10

kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate

tingimuste täpsustamine ning nendest tekkivate kitsenduste määramine. Üldplaneeringu p-st

2.6.1.1. ei tulene siinkohal piirangut rohealale (tuuleenergia) rajatiste paigaldamiseks.

Üldplaneeringust tulenev tingimus, mille järgi on lubatud ehitada üks elamu- või

talukompleks kinnistu kohta, puudutab olemuslikult teistsugust olukorda – mh on elamu-

talukompleks hoonete kogu, tuulikud on aga rajatised. Seda kinnitab ka seletuskirja järgmine

lause7. Rajatiste paigaldamise seisukohast üldplaneering projekteerimistingimuste taotlusele

vastavas olukorras piiranguid ei sea. Pealegi asub kinnistutel juba rajatis ehk päikesepark.

ÜP ei sea piiranguid rajatiste paigaldamisele, seda on kinnitanud ka vastustaja nii

vaidlusaluses otsuses kui ka varasemas praktikas. Vaidlusaluses otsuses on vastustaja selgelt

leidnud: Kuigi üldplaneering rohevõrgustiku alal rajatiste paigaldamisele piiranguid ei sea,

tuleb ka rohevõrgustiku toimimise ebasoodsaks mõjutamiseks üksnes lokaalselt näidata,

millised muud olulised huvid selle mõju üles kaaluvad. Sama on kirjas ka otsuse eelnõus.

4 Vt https://windeurope.org/annual2024/wp-content/uploads/ninja-forms/6/Freen-20-small-vertical-wind-

turbine.pdf.

5 Vt https://www.solar.com/learn/what-is-the-carbon-footprint-of-solar-panels/.

6 Nt andmed Vestas 2MW tuulikute kohta:

https://www.vestas.com/en/energy-solutions/onshore-wind-turbines/2-mw-platform.

7 „Alla 3 ha kinnistule ei ole lubatud hooneid ehitada ilma detailplaneeringuta, kuid sellisel juhul ei

tohi kinnistule ette näha enam kui ühte ühepereelamut ja selle juurde kuuluvaid abihooneid.“

Seega on Pärnu linnavalitsus haldusmenetluses läbivalt olnud seisukohal, et ÜP piirab

rohevõrgustiku alal vaid hoonete rajamist. See on kooskõlas ka sellega, et varasemalt on

Pärnu linnavalitsus lubanud rajada kinnistutele päikesepargi – st ÜP tõlgendust, mille järgi ei

takista see rajatiste püstitamist, on vastustaja varem järginud ka praktikas. Vastuses toodud

vastupidine seisukoht on sellega vastuolus ja ebaõige.

Võimalikud lokaalsed mõjud rohevõrgustikule on praegu selgelt õigustatud. Praegu on

täidetud ka eelmises punktis osutatud tingimus, mille järgi tuleb näidata, millised olulised

huvid kaaluvad üles rohevõrgustiku toimimise võimalikku lokaalset ebasoodsat mõjutamisest.

Kavandatava mikrotuulepargi puhul oleks nõutav mõjude tasakaal kindlasti tagatud:

a. mikrotuulikute keskkonnamõju on väike;

b. ka Keskkonnaamet on praegu leidnud, et olulist keskkonnamõju pole tõendatud (kaebuse

lisa 3, dtl 13-14);

c. võimalik ebaoluline keskkonnamõju on õigustatud taastuvenergeetika arendamisega.

Riigikohus on leidnud, et tuuleenergia arendamine on oluline avalik huvi (26.05.2021 otsus

asjas nr 3-17-2013, p 20).

3.5. Maa sihtotstarvet on võimalik muuta. Kinnistutel asub juba elektritootmise rajatis e.

päikesepark.

Ehkki tootmistegevus ei vastaks kinnistute sihtotstarbele (100% maatulundusmaa), on

kinnistute tegelikuks õiguspäraseks kasutuseks juba praegu tootmistegevus. Lisaks on

kinnistute sihtotstarvet võimalik muuta. Olukorras, kus kinnistutel asub rajatisena päikesepark

(kasutusele võetud 2020. a, kasutamise otstarbega muu energiatööstuse rajatis), oleks

ebaproportsionaalne leida, et rajatise paigaldamist ei võimalda kinnistu paiknemine rohealal

ega maatulundusmaa sihtotstarve. Projekteerimistingimuste andmine tuleb otsustada

kaalutlusõigust rakendades, arvestades seejuures, et olemuslikult on kinnistutel

energiatootmist päikesepargi rajamisega juba lubatud.

Projekteerimistingimuste väljastamist ei takista ka see, et kinnistute sihtotstarbeks on

maatulundusmaa.

a. Esmalt puudub seaduses (EhS § 32) vastav keeldumise alus. Ka vaidlustatud otsuses on

vastustaja õigusliku alusena viidanud vaid EhS § 32 punktile 2, mis käsitleb

projekteerimistingimuste väidetavat vastuolu ÜP-ga.

b. Teiseks, nagu põhjendatud kaebuse punktis 5, lasus vastustaja projekteerimistingimuste

andmisel lai kaalutlusõigus ning vastustaja pidi kindlasti arvestama, et kinnistutel juba asub

õiguspäraselt püstitatud päikesepark. Seega ei ole tegemist uue maakasutuse lisandumisega.

Sisuliselt toimuks projekteerimistingimuste alusel olemasoleva taastuvenergia

tootmispaigaldise laiendamine.

c. ÜP lubab rohevõrgustiku aladel maa sihtotstarbe muutmist. Isegi kui tegu oleks formaalselt

maa sihtotstarbe muutmisega, on see lubatud. ÜP seletuskirjas on toodud: Käesolev

üldplaneering teeb ettepaneku täpsustada ja täiendada Pärnu maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringut Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused sõnastades Audru

valla territooriumi ulatuses ümber seal olevad tingimused: Tegevused, mis muudavad maa

sihtotstarvet rohelise võrgustiku aladel või kavandavad joonehitisi (avalikuks kasutuseks

olevate teede asukohad, põhivõrgu elektriliinid jt tehnovõrkude magistraaltrassid), näevad

ette looduslike veekogude õgvendamist või voolusängi muutmist vms vee erikasutust tuleb

kooskõlastada Audru vallavalitsuse, keskkonnaameti ja maavalitsusega; Sellest tulenevalt

võimaldab ÜP rohevõrgustiku aladel maa sihtotstarbe muutmist.

Vastustaja pidi seda projekteerimistingimuste andmise menetluses vähemalt kaaluma, kuid ei

ole seda teinud.

3.6. Vastustaja seisukohad ei ole usaldusväärsed, seda kinnitab nende muutumine menetluse

käigus. Et vastustaja seisukohad tuulikute rohevõrgustiku alale püstitamise osas on ebaõiged,

kinnitab ka asjaolu, et need on haldusmenetluse jooksul pidevalt muutunud.

a. Esmalt leidis Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna ametnik 10.07.2023 e-kirjas

(kaebuse lisa 1, lk 3), et projekteerimistingimusi väljastada ei saa: Kuna planeeritav tuulepark

asub Audru üldplaneeringu rohevõrgustiku alal ja on seega vastuolus Audru

üldplaneeringuga, ei saa Pärnu linnavalitsus antud ehitise jaoks projekteerimistingimusi

väljastada.

b. Seejärel, pärast seda, kui kaebaja esitas täiendavad põhjendused 17.07.2023 e-kirjas, vastas

linnavalitsus 7.08.2023 e-kirjas (kaebuse lisa 1, lk 5), et projekteerimistingimuste

väljastamine sõltub Keskkonnaameti arvamusest: Arutame teemat kolmapäeval arhitektidega

ja kaasame ka Keskkonnaameti spetsialisti.

c. Keskkonnaameti seisukoht (kaebuse lisa 3, dtl 13-14) toetas linnavalitsuse 28.08.2023

kinnitusel projekteerimistingimuste andmist (kaebuse lisa 2, dtl 9-12, lk 2),: Laekus

Keskkonnaameti seisukoht (lisas) Millest nähtuvalt saame edasi liikuda

projekteerimistingimuste väljastamisega.

d. Siiski viitas linnavalitsus lõpuks, et projekteerimistingimusi ei saa väljastada, kuna

„varasema praktika järgi ei vasta selline tootmistegevus maatulundusmaa otstarbele“

(6.09.2023 e-kiri, kaebuse lisa 2, dtl 9-12, lk 4). See näitab, et vastustaja ei oma seisukohtades

olnud lõpuni kindel ning tema seisukohad ei ole usaldusväärsed.

Igal juhul on vaidlusalune otsus olulise põhjendamispuudusega ning kuulub tühistamisele.

Vastustaja vastuolulised ja mittejälgitavad põhjendused kujutavad endast

põhjendamiskohustuse olulist rikkumist. Kuna projekteerimistingimuste väljastamisel lasus

vastustajal lai kaalutlusruum, siis sellega kaasnes ka tavapärasest ulatuslikum põhjendamise

kohustus ning põhjendamisvead võisid mõjutada asja otsustamist HMS § 58 mõttes.

Riigikohus on leidnud, et kui otsuse tegemisel on tuginetud asjakohaste kaalutluste kõrval ka

asjakohatutele, ei ole võimalik veenduda kaalutlusotsuse ratsionaalsuses ning kaalutlusotsus

tuleb tühistada (otsused asjas nr 3-17-563, p 12.3, asjas nr 3-3-1-18-08, p 13 ja asjas nr 3-3-1-

54-03, p 40). Praegu on vaidlusalune otsus igal juhul oluliste põhjendamispuudustega. Näiteks

ei ole otsuse põhjendustes kuidagi kajastatud seisukohta, et ÜP keelaks rohevõrgustiku alal

tuulikute püstitamist – otsuses on toodud vastupidine seisukoht, millest vastustaja on

kohtumenetluses taganenud. Samuti jääb täiesti arusaamatuks mida on silmas peetud

„varasema praktika“ all seoses maa sihtotstarbega.

3.7. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 2595 eurot (ilma

käibemaksuta) vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (dtl 179-181).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

4.1.

Kaebaja leiab, et Audru valla üldplaneeringus elektrituulikutele ehk

tuulegeneraatoritele seatud ülempiir 2 MW ei ole ülekantav kaebaja taotletavatele

mikrotuulikutele (90 kW). Põhjendustest nähtuvad eelkõige selgitused soovitud tuulikute

mõjude puudumisest, mida ei ole vastustaja justkui taotluse läbivaatamisel kaalunud, või

arvamus, et Audru valla üldplaneeringus ei peetud silmas kaebaja soovitud

tuulegeneraatoreid.

Vastustaja leiab, et kaebaja eksib, kuivõrd projekteerimistingimuste andmisel ei saa

kaalutlusõiguse teostamise teel kõrvale kalduda üldplaneeringus sätestatud tingimustest ja

piiridest.

Tulenevalt ehitusseadustiku § 32 p-st 2 keeldub pädev asutus projekteerimistingimuste

andmisest, kui projekteerimistingimuste taotlus ei vasta üldplaneeringule.

Vastustaja on vaidlusaluse otsuse andnud lähtuval asjaolust, et kaebaja taotlus

projekteerimistingimuste saamiseks on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga. Üldplaneeringu

punkti 2.2.5 kohaselt tohib endise Audru valla territooriumile püstitada vaid uusi vähemalt 2

MW või suurema võimsusega tuulegeneraatoreid. Seega ei ole ilmselgelt Audru valla

üldplaneeringuga kooskõlas selliste tuulegeneraatorite püstitamine, mille võimsus jääb alla 2

MW (dtl 47). Kaebaja soovib püstitada 90 kW ehk ca 20 korda väiksema võimsusega 24

meetri kõrguseid tuulegeneraatoreid, mistõttu on vaidluseta selge, et kavandatavad

tuulegeneraatorid ei vasta üldplaneeringule.

Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 järgi tuleb haldusorganil teostada kaalutlusõigust kooskõlas

volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi

asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

Üldplaneering on kohustusliku iseloomuga õigusakt, mida tuleb järgida ka vastustajal

(Riigikohtu halduskolleegiumi 30. märtsi 2021 otsus asjas 3-18-1901, p 14). Viidatud

piirangutest ei nähtu, et projekteerimistingimuste andmise menetluses oleks võimalik kõrvale

kalduda üldplaneeringus seatud 2 MW võimsuspiirangust. Seega ei ole vastustajal võimalik

anda projekteerimistingimusi ka väiksema võimsusega tuulegeneraatorite paigaldamiseks

olukorras, kus üldplaneering ei ole sellist kaalutlusruumi vastustajale andnud. Seega ei ole

vastustajal võimalik anda projekteerimistingimusi kaebaja esitatud põhjendustel ja seda ka

juhul, kui kaebaja tuulegeneraatorid on vaikse töörežiimiga, nendest ei teki saasteaineid

välisõhku või mõnel muul kaebaja kirjeldatud põhjusel.

4.2. Kaebaja selgitab, et kavandatav tuulepark on kooskõlas üldplaneeringu eesmärgiga

tagada parima võimaliku tehnoloogia kasutamine. Tehtud järeldus tugineb Aidu

taastuvenergiapargi 2021. aasta KSH aruandele.

Vastustaja hinnangul on kaebuses esitatud väited ja selgitused valdavas osas hüpoteetilised

ning tehtud järeldused mittejärgitavad. Seda on ka kaebaja esitatud selgitus selles osas, et

mikrotuulikute kujul oleks tegemist parima võimaliku tehnoloogiaga. Esmalt vajab märkimist,

et üldplaneeringus seatud võimsuspiirangust ei ole võimalik kõrvale kalduda ka juhul, kui

tuulegeneraatori tehnoloogia on parim võimalikest – vastustajale ei ole antud

projekteerimistingimuste andmise menetluses sellist kaalutlusruumi, mis võimaldaks kaebaja

taotlust rahuldada. Teisena on oluline märkida, et Aidu taastuvenergiapargi 2021. aasta KSH

aruandes esitatud soovitus on esitatud Aidu karjääriala kasutuselevõtu osas ning ei ole seega

ülekantav kõnealustele Mari ja Rahe kinnistutele.

4.3. Kaebaja leiab, et soovitud tuulegeneraatoritel puudub oluline mõju keskkonnale, kuivõrd

seda on kinnitanud ka Keskkonnaamet. Kaebaja leiab, et kuivõrd ei ole kinnitatud tuulikute

negatiivset keskkonnamõju, siis seda ei olegi.

Kaebaja järeldused on arusaamatud. Keskkonnaameti 28. augustil 2023 antud seisukohast nr

7-9/23/16549-2 (dtl 13-14) ei nähtu, et Keskkonnaamet oleks (a) mõju keskkonnale

hinnangud ja (b) järeldanud, et mõju keskkonnale puudub. Seega ei ole Keskkonnaamet

olulise mõju puudumist ka kinnitanud. Lisaks ei saa keskkonnamõju puudumist kinnitada

asjaoluga, et mõju ei ole hinnatud ja seega seda ka tuvastatud. Haldusmenetlus kätkeb endas

ka haldusorgani uurimispõhimõtet ja seega ei saa haldusorgan anda projekteerimistingimusi

põhjendusega, et haldusmenetluses ei ole uurimispõhimõtet järgitud ehk keskkonnamõjude

hindamata jätmisel ei ole tuvastatud keskkonnamõjusid.

4.4. Kaebaja selgitab, et Audru valla üldplaneeringus (p 2.6.1.1) ei ole rohevõrgutiku osas

seatud piiranguid ega kitsendusi rajatiste ehitamisel, vaid see puudutab üksnes hooneid ja

nende komplekse.

Vastustaja kaebajaga ei nõustu. Üldplaneeringu grammatilise kui ka teleoloogilise

tõlgendamise teel on tuleb järeldada, et rohevõrgustiku ala toimimiseks on lubatud alal rajada

üksnes elamuid ja talukomplekse. Seega ei ole üldplaneeringuga kooskõlas alale

koostootmisjaama rajamine ja seda ka juhul, kui üldplaneering sõnaselgelt

koostootmisjaamade rajamist ei keela.

4.5. Kaebusest nähtub ka kaebaja arvamus, et Mari ja Rahe kinnistute sihtotstarvete muutmine

on võimalik ja seda eelkõige seetõttu, et juba täna toimib alal elektrienergia tootmine.

Selline järeldus ei põhine õigusaktidel. Kuivõrd kaebaja ei ole käesoleval juhul tehtud

järeldust õiguslikult põhistanud, on sellisele järeldusele vastamine ka võimatu. Kinnistul

asutavate rajatiste kasutusotstarve kui ka kinnistu sihtotstarve peavad olema vastavuses

juhtotstarvetega ning sellest kõrvalekalded ei ole võimalikud üksnes sel põhjusel, et kinnistu

omanik tegutseb kinnistul tootmisega.

Mari ja Rahe kinnistud asuvad üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku tuumalal, kus

üldplaneeringu punkt 2.6.1.1 kohaselt on lubatud ehitada üksnes üks elamu- või talukompleks

üldplaneeringu kehtestamise hetkel olemas olnud kinnistu kohta. Sellel alal kinnistute

sihtotstarbe muutmine oleks vastuolus üldplaneeringuga.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud Pärnu Linnavalitsuse 08.11.2023 otsust nr 3-

5.4/755 "Mari ja Rahe kinnistute projekteerimistingimuste andmisest keeldumine",

asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid

kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval

juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud haldusakt rikuks kaebaja õigusi ja

oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluks tühistamisele.

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui

kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist

või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude

kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus

seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud

juhul kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud otsuses

(dtl 22-25), kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks

konkreetselt kaebuses toodud väidetele (vt ülal). Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat

menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel

vaid toodud selgituste ja põhjendustega. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida lühidalt

üksnes alljärgnevat.

7. Kohus märgib esmalt, et pooled ei vaidle selle üle, et 16.03.2023 esitas kaebuse esitaja

Pärnu Linnavalitsusele projekteerimistingimuste taotlus nr 2311002/02563 (dtl 53-56)

Aruvälja külas Mari ja Rahe (katastritunnused 62401:001:1528 ja 62401:001:1527)

kinnistutel tuulepargi püstitamiseks.

Taotluse kohaselt soovitakse tuulikuid püstitada Mari (62401:001:1528, maatulundusmaa

100%, pindala 2824 m²) ja Rahe (62401:001:1527, maatulundusmaa 100%, pindala 6221 m²)

katastriüksustele.

Ehitisregistri kohaselt paikneb kinnistutel osa Kaerapõllu päikesejaamast (EHR kood

221313655) ehitisealuse pinnaga 7700 m2. Kaebaja soovib taotluse kohaselt püstitada kokku

kuus väiketuulikut kõrgusega kuni 24 m, iga tuulik võimsusega kuni 15 kW so kokku 90 kW.

Nimetatud katastriüksustel ning samuti naaberüksustel on juba välja ehitatud

päikeseelektrijaam. Tuulikute püstitamise eesmärgiks on taastuvenergia koostootmisjaama

rajamine, mis koosneb päikesepaneelidest ja mikrotuulikutest.

8. Riigihalduse minister kehtestas 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 maakonnaplaneeringu

Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas,

Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas. Nimetatud maakonnaplaneeringu

lisaks nr 6 on „Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu“ seletuskiri.

Asjas puudub vaidlus selles, et katastriüksused Mari ja Rahe ei jää viidatud

teemaplaneeringuga määratud Audru valla elektrituulikute arendusala (P12) sisse. Seejuures

nõustub siinkohal kohus kaebajaga ja märgib, et kaebaja on asjakohaselt välja toonud, et

kaebaja poolt soovitud tuulikud sinna alasse ei pea ka jääma, kuna teemaplaneeringut

tuulikutele mille koguvõimsus on 90 kW ei kohaldata. Samas on soovitatav järgida

teemaplaneeringus välja toodud põhimõtteid. Nimelt teemaplaneeringu seletuskirja kohaselt:

„Kui soovitakse rajada tuulikuparki8, kus on rohkem kui 5 tuulikut koguvõimsusega üle 7,5

MW, tuleb koostada üldplaneering või üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering, mis

on tuulikupargi rajamise aluseks.

Teemaplaneeringust tuleb lähtuda juhul, kui soovitakse rajada vähemalt kahest, alates

500 kW võimsusega, elektrituulikust koosnevat elektrivõrku ühendatavat tuuleparki, milles

kasutatakse elektrituulikuid, mille torn on maksimaalselt 175 m kõrge, rootori labade

diameeter kuni 150 m ja elektrituuliku maksimaalne kogukõrgus (koos labadega) 250 m ning

ühe elektrituuliku emiteeritav müratase ei ole tugevam kui 110 db. Kõrgemate kui 250 m

(kogukõrgus koos labadega) tuulikute kavandamisel tuleb koostada asjakohane üldplaneering

või maakonnaplaneering. Planeering käsitleb tuulikuparke ning ei käsitle üksikuid

elektrituulikuid. Üksiku elektrituuliku rajamine toimub kohaliku omavalitsuse poolt

kehtestatud detailplaneeringu alusel. Üksiku tuuliku planeerimisel on soovitatav järgida

käesolevas teemaplaneeringus esitatud põhimõtteid ja tingimusi.“

9. Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19 on kehtestatud Audru valla

üldplaneering (üldplaneering)9.

Üldplaneering sätestab, et: „Audru valda tohib püstitada ainult uusi vähemalt 2 MW või

suurema võimsusega uusi tuulegeneraatoreid. Sellise piirangu seadmise eesmärk on tagada

parima võimaliku tehnoloogia kasutamine. Tuulepargi rajamise võimalikkus otsustakse eraldi

valla osa üldplaneeringu või teemaplaneeringu alusel.“

Kaebaja on taotlenud projekteerimistingimusi soovides alale rajada kokku kuus väiketuulikut

võimsusega kuni 15 kW so kokku 90 kW ehk alla 2 MW. Seega ei saa olla vaidlust, et

kaebaja soovib püstitada tuulegeneraatoreid, mille püstitamine on otseselt välistatud

üldplaneeringuga nende füüsiliste tootmisvõimsuse parameetri alusel. Kohus leiab sarnaselt

8 Tuulikupark (kasutatakse ka tuuleelektrijaam ja tuulepark) – mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid

omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam.

Käesoleva teemaplaneeringu mõistes koosneb tuulikupark alates 2 tuulikust.

9 Kättesaadav arvutivõrgus: https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/uldplaneeringud2

vastustajaga, et nimetatud piirangu seadmine on olnud vastustaja teadlik otsus ja seda ei saa

muuta kaebaja poolt pakutud tõlgenduse alusel.

Samuti nähtub üldplaneeringust põhimõte, et tootmishoonete ja tootmismaade

(tootmisterritooriumite) planeerimisel tuleb koostada üldjuhul detailplaneering. Seejuures

eeldab maa kasutamine tootmismaana omakorda, et tegemist on tootmismaaga, mitte

maatulundusmaaga nagu käesoleval juhul.

Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et Mari ja Rehe kinnistute suhtes ei ole kehtestatud

detailplaneeringut.

10. Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on

õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Vastavalt HMS §-le 54 on

haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele.

11. Kaebaja viitas esmalt kaebuses, et otsus rikub kaebaja õigusi ning on õigusvastane,

kuivõrd vastustaja on tõlgendanud üldplaneeringus sätestatud nõudeid valesti. Kohus kaebaja

seisukohaga ei nõustu ning leiab arvestades ülal tuvastatud asjaolusid, et vastustaja on õigesti

asunud seisukohale, et projekteerimistingimusi ei ole võimalik väljastada, kuivõrd

projekteerimistingimuste taotlus ei vasta üldplaneeringule.

Vastustaja on vaidlustatud otsuses asjakohaselt välja toonud, et vastavalt ehitusseadustiku

(EhS) § 12 lõikele 2 peab ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, olema kooskõlas

ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Detailplaneeringu puudumisel

peab ehitatav ehitis olema kooskõlas üldplaneeringuga ja projekteerimistingimuste olemasolu

kohustuse korral ka projekteerimistingimustega. Planeerimisseaduses sätestatud juhul peab

ehitatav ehitis olema kooskõlas riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga.

Ehitustegevuse ja projekteerimistingimuste väljastamise võimalikkuse kaalumisel on vajalik

arvestada kooskõla kehtiva üldplaneeringuga. Juhul kui arendustegevus ei ole

üldplaneeringuga kooskõlas, on planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 1 kohaselt võimalik

põhjendatud juhul teha ettepanek üldplaneeringu muutmiseks detailplaneeringuga.

12. EhS § 32 punkt 2 kohaselt pädev asutus keeldub projekteerimistingimuste andmisest, kui

projekteerimistingimuste taotlus ei vasta üldplaneeringule.

Kohus toob välja, et projekteerimistingimusi ei ole võimalik anda kui need ei vasta

üldplaneeringule ning selles osas puudub vastustajal kaalutlusõigus.

Antud juhul taandub vaidlus eelkõige sellele, kas vastustaja on üldplaneeringus sätestatud

piirangut, et Audru valda tohib püstitada ainult uusi vähemalt 2 MW või suurema võimsusega

uusi tuulegeneraatoreid, sisustanud õigesti. Kohus leiab, et on. Üldplaneeringu esmane

tõlgendaja on kohalik omavalitsus, kes on selle kehtestanud.

Kaebaja on tõlgendades teemaplaneeringut, selle kohta antud regionaal- ja

põllumajandusministeeriumi selgitust (dtl 49-51) ja üldplaneeringut teinud eksliku järelduse,

et kuivõrd kaebaja kavandatud tuulikute võimsus (90 kW) on oluliselt alla teemaplaneeringu

kohaldamise eelduse (500 kW), siis ei kohaldu neile ka teemaplaneeringuga seotud

üldplaneeringus sätestatud 2 MW miinimumnõue. Sellist järeldust üldplaneeringust kohtu

hinnangul teha ei saa. Üldplaneeringus sätestatud 2MW miinimumnõue ei ole nähtuvalt selle

tekstist ja mõttest seotud mitte ainult teemaplaneeringu (olemasolu/koostamisega) või valla

osa üldplaneeringu nõudega, vaid üldiselt. Vastava järelduse saab teha üldplaneeringu

sõnastusest nii grammatilisel kui teleoloogilisel tõlgendamisel. Üldplaneeringus on selgelt

väljendatud, et Audru valda tohib püstitada ainult uusi vähemalt 2 MW või suurema

võimsusega uusi tuulegeneraatoreid. Sellise piirangu seadmise eesmärk on tagada mitte ainult

teatavatele parameetritele vastava, vaid ka seejuures parima võimaliku tehnoloogia

kasutamine.

Kohus nõustub vastustajaga selles, et üldplaneering on kohustusliku iseloomuga õigusakt,

mida tuleb vastustajal järgida. Viidatud piirangutest ei nähtu, et projekteerimistingimuste

andmise menetluses oleks võimalik kõrvale kalduda üldplaneeringus seatud 2 MW

võimsuspiirangust. Vastav piirang on kehtiv ning ka kaebaja ei ole seda vaidlustanud. Seega

ei olnud vastustajal võimalik anda projekteerimistingimusi ka väiksema võimsusega

tuulegeneraatorite paigaldamiseks olukorras, kus üldplaneering ei ole sellist kaalutlusruumi

vastustajale andnud. Seega ei ole vastustajal võimalik anda projekteerimistingimusi kaebaja

esitatud põhjendustel ja seda ka juhul, kui kaebaja tuulegeneraatorid on vaikse töörežiimiga,

nendest ei teki saasteaineid välisõhku või mõnel muul kaebaja kirjeldatud põhjusel. Samal

põhjusel ei pidanud vastustaja hakkama ka esitama põhjalikke kaalutlusi seoses võimaliku

keskkonnamõju jms kaebaja poolt välja toodud asjaoludega.

Kohus selgitab siinkohal menetlusosalistele, et vastavast üldplaneeringus sätestatud

piirangust on võimalik mööda minna üksnes üldplaneeringut muutva

detailplaneeringuga, millisel juhul tuleks vastustajal kõiki kaebaja poolt välja toodud

asjaolusid kaaluda ning langetada kaalutletud otsus. Üldplaneeringut muutva

detailplaneeringuga on mh võimalik muuta ka maa sihtotstarvet. Vastustajal tuli

projekteerimistingimuste taotlust lahendades olukorras, kus üldplaneeringust tulenes

konkreetne piirang ning kaebaja taotlus oli selle piiranguga vastuolus, EhS § 32 punkti 2

alusel paratamatult taotluse rahuldamisest keelduda, sest projekteerimistingimustega ei ole

üldplaneeringu muutmine kehtiva seaduse kohaselt võimalik. Seetõttu puudus ka vajadus

hakata pikemalt kaaluma muid asjaolusid. Tegemist ei ole seega kaalutlusveaga nagu ekslikult

leiab kaebaja. Kaebaja poolt vaidlustatud haldusakti eelnõule esitatud seisukohtadele on

seejuures vastatud.

13. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtu hinnangul ei esine vaidlustatud haldusaktis selliseid

vormi- ega menetlusvigu, mis tooksid käesoleval juhul kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise.

14. Küll aga peab kohus vajalikuks märkida veel, et vastustajal tasuks üldplaneeringu

järgmisel ülevaatamisel kaaluda nii päikeseparkide kui väiketuulikute osas eraldi täpsustava

regulatsiooni kehtestamist arvestades üldplaneeringu kehtestamisest möödunud aega ning ka

tehnoloogia arengut tagamaks taastuvenergia maksimaalne võimalik kasutus sh arvestades, et

hetkel kehtiv üldplaneeringus sätestatud piirang, mis põhimõtteliselt välistab väiketuulikute

rajamise, ei pruugi kõigil juhtudel täita oma eesmärki (kui see on eelkõige looduse ja

elukeskkonna kaitsmine ja uusima tehnoloogia kasutamise tagamine) ja olla proportsionaalne.

15. Menetluskulud

Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik