3-24-1850/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.10.2024, Tallinnas

Haldusasja number

3-24-1850

Haldusasi

Xi kaebus Eesti Töötukassa 08.04.2024 otsuse nr

TVH/24/013736, 09.04.2024 otsuse nr

TVT/24/018681 ja 24.05.2024 vaideotsuse nr

VO/24/1068 tühistamiseks ning kohustamisnõue

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute

ees- ja perekonnanimed tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt

14.11.2024.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine

menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-1850

1. X esitas 21.03.2024 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse

(dtl 72-81).

2. Eesti Töötukassa (töötukassa) 08.04.2024 otsusega nr TVH/24/013736

tuvastati, et X’i töövõime ei ole vähenenud (dtl 7-9). Sellest tulenevalt

jättis töötukassa 09.04.2024 otsusega nr TVT/24/01868 ka

töövõimetoetuse määramata (dtl 25).

3. X esitas 18.04.2024 töötukassale vaide (dtl 11-13). Töötukassa jättis

24.05.2024 vaideotsusega nr VO/24/1068 X’i vaide rahuldamata (dtl 14-

23).

4. X esitas 20.06.2024 kaebuse Tallinna Halduskohtule.

5. 27.06.2024 määrusega võttis Tallinna Halduskohus menetlusse X’i

kaebuse Eesti Töötukassa 08.04.2024 otsuse nr TVH/24/013736,

09.04.2024 otsuse nr TVT/24/018681 ja 24.05.2024 vaideotsuse nr

VO/24/1068 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata

tema töövõime hindamise taotlus uuesti läbi ning tunnistas vastustajaks

Eesti Töötukassa.

6. Töötukassa esitas 29.08.2024 seisukoha kaebuse kohta (dtl 60-71).

7. Tallinna Halduskohus määras 26.08.2024 asja lahendamise kirjalikus

menetluses ning andis menetlusosalistele täiendavate seisukohtade ja

menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 30.09.2024 ning määras kohtuotsuse

teatavaks tegemise aja. Kaebaja esitas täiendava seisukoha 05.09.2024 (dtl 415

ja 416) ja vastustaja oma täiendava seisukoha 09.09.2024 (dtl 450 ja 451).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

8. Töötukassa 08.04.2024.a otsus on õigusvastane, kuna selle tegemisel on

rikutud tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise

taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja

töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) ja haldusmenetluse

seaduse (HMS) sätteid. Töötukassa võttis aluseks üksnes eksperdiarvamuse ega

ole üritanudki kaebaja terviseseisundit välja selgitada ega eksperdihinnangu

usaldusväärsust kontrollida. Kaebaja on jäetud ära kuulamata, rikkudes HMS §

40 lg-t 1.

8.1. Ekspertarst on väsimustunde kui töövõimet oluliselt vähendava faktori

jätnud tähelepanuta. Samuti ei ole ekspertarst võtnud seisukohta, kas ja kuidas

muud korduvekspertiisitaotluse kolmandas osas kirjeldatud tööülesannete

täitmisega seotud probleemid mõjutavad kaebaja töövõimet. Ekspertiis on tehtud

ülimalt pealiskaudselt, rikutud on uurimispõhimõtet (HMS § 6).

2(14)

3-24-1850

8.2. Kaebaja oli eelnevalt töötukassa 22.08.2022 otsusega nr TVH/22/033112

tunnistatud osaliselt töövõimetuks (dtl 27-29). Kaebaja tervislik seisund ei ole

sellest ajast muutunud, selle asjaolu on fikseerinud kõik arstid, kelle poole

kaebuse esitaja on pöördunud. Kuid perioodiliselt korduvate valude tõttu on

kaebuse esitaja elukvaliteet halvenenud. Tema liikuvus on vähenenud, mis on

kaasa toonud koormuste talumise võime nõrgenemise. Kui võrrelda kahte

eksperthinnangut (22.08.2022 - kui oli kindlaks tehtud osaline töövõimetus (dtl

30-38) ja 08.04.2024 oma (dtl 39-50)), siis võib näha, et ekspert annab kaebuse

esitaja seisundile samasugustes olukordades erineva hinnangu.

8.3. Töötukassa jättis töövõime hindamise taotlust läbi vaadates tähelepanuta

kaebuse esitaja isikliku hinnangu oma seisundile ja võimele tööd teha. Kaebuse

esitaja ei saa tegelikult jalale toetuda, liikudes tekkivad perioodiliselt tugevad

valud. Haiguse teravnemise ajal ei ole ta tegelikult suuteline oma töökohustusi

täitma, kuna jalalabas olevad vigastused ei võimalda liiklusvahendit juhtida (see

iseenesest juba räägib olukorrast, kus töövõime ei saa olla täielik). Lihtne

kaupluse või arsti külastamine võtab kaebajal mitu korda rohkem aega, kui

täiesti tervel inimesel. Liikumiseks trepil ühe trepivahe võrra kulub kuni kaks

minutit, samas kui terve inimene teostab selle toimingu mõnekümne sekundi

jooksul. Sealjuures tunneb kaebaja liikudes või koormuse korral luu- ja

lihaskonna süsteemile (isegi istuvas asendis) küllalt tugevat valu. Kaebaja ei saa

teha ühtegi tööd ilma valuta, kuna igasuguse töö tegemine on nii või teisiti

seotud luu- ja lihaskonna süsteemi kasutamisega.

8.4. Kaebaja käib regulaarselt arstide vastuvõtul. Üldiselt teadaolev probleem

seisneb selles, et siis, kui arst teeb kande tervisliku seisundi arvestuse

elektroonsesse infosüsteemi, vähendab ta oluliselt patsiendilt saadud teabe

hulka. Ei ole võimalik saada täielikku pilti isiku võimest seda või teist tööd teha

ainult terviseseire süsteemi (terviseportaali) kirjete alusel. Töövõime hindamise

metoodika kohaselt hindab arst-ekspert töövõimet dokumentide põhjal

(hindamine dokumentide alusel) või dokumentide ja taotlejaga isikliku

kohtumise käigus (hindamine visiidi põhjal) saadud informatsiooni põhjal,

kaasates vajaduse korral ekspertkomisjoni. Kaebajal olevate vigastuste ja

haiguste korral peab arst-ekspert ekspertiisi läbi viimisel kaebuse esitajaga

isiklikult kohtuma ja hindama visuaalselt, millisel määral suudab kaebuse esitaja

mistahes tööd teha.

8.5. Kaebaja töötab valvefirmas juba üle 20 aasta ja sellises olukorras on ilma

mingi muu oskuseta praktiliselt võimatu teist töökohta leida. Lisaks tuleb

arvesse võtta ka tema vanust, selles eas on väga keeruline midagi uut juurde

õppida. Sellepärast on põhjendamatu töötukassa argument, et kaebuse esitaja

võib valida mingi muu töö. Kaebajale jääb selgusetuks, kuidas ta saab olla

täielikult töövõimeline, kui isegi vaidlustatavas otsuses tuleb töötukassa

järeldusele, et kaebajal on piirangud füüsilise koormuse talumisel, mis ei

võimalda tal täisväärtuslikult tööülesandeid täita.

3(14)

3-24-1850

8.6. Töövõime hindamisel on jäetud tähelepanuta olukord tööturul, kus isegi

täiesti töövõimeline inimene ei leia tööd majanduslanguse ja massiliste

koondamiste tõttu. Arvestades kaebajal olevaid mitmesuguseid

liikumispiiranguid ei ole võimalik eeldada, et mingi tööandja loob töökoha, kus

ta saaks tööd teha.

8.7. Kaebaja võtab haiguse tõttu regulaarselt ravimeid, ilma milleta on tema

igapäevane elu võimatu. Juba see iseenesest räägib asjaolust, et kaebuse esitaja

töövõime sõltub täielikult ravimite manustamisest. Töötukassa jätab oma

otsusega kaebuse esitaja ilma võimalusest kasutada hinnasoodustust

manustatavatele ravimitele, nende väljaostmine täishinna eest on väga kallis.

Samuti tuleks arvesse võtta, et kaebaja on haiguse teravnemise korral sunnitud

vormistama endale töövõimetuslehti (dtl 51).

9. Kaebaja taotleb, et tema esitatud kaebuse läbi vaatamisel määratakse ja

teostatakse kordusekspertiis, kus võetakse arvesse kaebaja enesehinnangut oma

tervislikule seisundile ja analüüsitakse terviseportaali „digilugu“ tehtud kandeid.

Kaebaja palub muu hulgas korduvekspertiisi läbiviimisel teostada seda

dokumentide ja taotlejaga isikliku kohtumise käigus silmast-silma visiidi alusel

(hindamine visiidi põhjal).

Vastustaja seisukohad

10. Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

11. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks kaebaja enda

poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele

ja tervise infosüsteemi kantud terviseandmed. Kaebaja ise on taotluses

märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teadvusel

püsimise ja enesehoolduse valdkondades. Samuti on vaide esitaja taotluses

märkinud, et tal esinevad piirangud sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite

kõrvaltoimete osas.

12. Tervishoiuteenuse osutaja Sihtasutus Jõhvi Taastusravi Keskus ekspertarst Y

(edaspidi TTO), võttes aluseks kaebaja poolt esitatud taotluses märgitud

hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed,

koostas 08.04.2024 eksperdiarvamuse (dtl 82-93), mille vastustaja võttis

töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Kaebaja esitas töötukassale

vaide, milles ei nõustunud töövõime hindamise tulemusega ning esitas

täiendavad selgitused temal esinevate tegutsemispiirangute kohta (dtl 94-97).

TTO ekspertarst analüüsis 22.04.2024 vaidemenetluse raames veel kord kaebaja

terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma

tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid kogumis ning

jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud

hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud (dtl 98-

110). TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa

töövõime hindamise ekspertarst.

4(14)

3-24-1850

13. Käesoleva kohtumenetluse raames toimus 18.07.2024 visiit (dtl 633-650),

mille käigus hinnati füsioterapeudi Y poolt kaebaja kehalist võimekust, samuti

vaatas töötukassa ekspertarst läbi TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse, kaebaja

poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed terviseandmed üle

ja jäi eeltoodud seisukohtade juurde (dtl 651-656).

13.1. Liikumise valdkonnas ei saa piirangut hinnata suuremaks kui kergeks.

13.1.1. 18.07.2024 toimunud visiidi ajal kõndis kaebaja iseseisvalt nii põrandal

kui treppidel, kõnniabivahendeid ei kasutanud, kuid tema kõnnitempo oli

normaalsest mõnevõrra aeglasem ja esines kerge probleem tasakaalu

säilitamisel. Kuigi kaebaja väitis 18.07.2023 toimunud visiidi ajal, et ta töötab

turvatöötajana ja sõidab patrullautoga ning jalavalu tõttu on tal autoga sõitmine

raskendatud, siis töötervishoiuarsti Y 16.02.2023 epikriisi kohaselt kaebajal

töötamiseks vastunäidustusi ei esine ja perearsti Y 23.01.2023 epikriisi kohaselt

võib ta juhtida nii 1. kui 2. grupi sõidukeid.

13.1.2. Kaebaja kirjeldatud piirangud (juhtub ootamatult desorientatsioonihoog,

vajan aega keskendumiseks, et aru saada olukorda) ei leidnud TIS andmetel

kinnitust. Taotluses nimetatud desorientatsioonihoogude kohta TIS andmeid ei

ole ning ka 18.07.2024 toimunud visiidi käigus nimetatud hooge ei täheldatud.

Visiidi käigus ilmnenud kerget probleemi tasakaalu säilitamisel on arvestatud

võtmetegevuse „Liikumine eri tasapindadel“ juures.

13.1.3. Kaebaja suudab seista ja istuda, samuti kehaasendit vahetada, kuid

seismist ja istumist häirivad valud jalgades ning kehaasendi vahetamisel võib

tekkida pearinglus. 18.07.2024 toimunud visiidi ajal teostas kaebaja siirdumisi

(st seisva ja istuva asendi vahetamisi) ilma käte abita ning nende sooritamise

tempo oli keskmine, kuid esimesed sammud pärast püsti tõusmist olid lühemad

ja ettevaatlikud. Kükitamist teostas kaebaja probleemideta. Mis puudutab

taotluses nimetatud jalgade asendi regulaarse vahetamise vajadust, siis see

piirangut ei suurenda, sest kehaasendi regulaarne muutmine on töövõime

hindamise metoodika kohaselt lubatud.

13.1.4. Regulaarse kõrvalabi vajaduse kohta TIS andmeid ei ole. Ortopeediliste

sisetaldade kasutamine ja kodus harjutuste tegemine tegusemispiirangut ei

põhjusta, sest kõiki piiranguid hinnatakse koos abivahendite ja raviga (mille

hulka kuulub ka füsioteraapia). Taotluses nimetatud teise inimese abi vajaduse

kohta TIS andmeid ei ole.

13.1.5. Kaebaja poolt nimetatud väsimustunnet on arvestatud liikumise

valdkonnas, võtmetegevuse „Liikumine eri tasapindadel“ juures.

13.2. Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas (käelabad ja

sõrmed muutuvad ootamatult tuimaks, peab neid masseerima) ei leidnud TIS

andmetel kinnitust. 18.07.2024 toimunud visiidi käigus käte funktsiooni ei

hinnatud, sest TIS andmetel ei ole kaebajal diagnoositud ühtegi haigust, mis

5(14)

3-24-1850

võiks põhjustada piiranguid käelise tegevuse valdkonnas ning töövõime

hindamiseks tehtava visiidi käigus haigusi ei diagnoosita. Kaebaja kirjeldatud

piirangud (käe lihasjõu arendamiseks kasutab espanderit) ei ole töövõimet

mõjutavad. Harjutuste tegemine ei ole piirang ega mõjuta töövõimet.

13.3. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas kaebaja kirjeldatud

piirangud (valuhoog jalgades mõnikord kestab pikaajaliselt, mitu päeva, selle aja

jooksul ei saa jalale astuda, vajab teise inimese abi, et poodi minna, vannitoas

pesemiseks jne) ei mõjuta töövõimet. Terviseandmed ei kinnita seda, et kaebaja

vajaks püsivalt abi enesehooldusel ja riietumisel. Regulaarse kõrvalabi vajaduse

kohta terviseandmeid ei ole. Aeg-ajalt esinevat jalgade valu on arvestatud

liikumise valdkonna piirangute hindamisel. Kõrvalabi vajadust ei ilmnenud ka

18.07.2024 visiidi käigus. Jalavalude ägenemise korral võib kaebaja teise

inimese abi vajada, kuid selleks ajaks on tal võimalik saada ajutist töölt

vabastust töövõimetuslehe alusel, mida kaebaja on ka kasutanud. TIS andmetel

on kaebaja viimase kahe aasta jooksul vajanud muude liigeste artroosist tingitud

jalavalude tõttu ajutist töölt vabastust kuuel korral (dtl 657), kuid kõikidel

kordadel on töövõime taastunud 1-2 nädalaga. Töövõime hindamisel töötukassa

poolt võetakse arvesse püsiva kuluga tegutsemispiiranguid, mis vaatamata

adekvaatsele ravile püsivad kauem kui 6 kuud ja takistavad töötamist.

13.4. Kaebaja kirjeldatud piirang sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite

kõrvaltoimete osas (nahasügelus vähemalt kaks korda nädalas) ei leidnud TIS-i

andmetel kinnitust. Raskete kõrvaltoimete kohta andmed puuduvad.

13.5. Kaebaja kirjeldatud piirang muude tervisehäirete osas (veresuhkru

langemiseks võtab tabletti millest tekib iiveldustunne) ei leidnud TIS-i andmetel

kinnitust. Töövõimet mõjutavate ravimite kõrvalnähtude kohta TIS-is andmeid

ei ole. Kui kaebajal tekib veresuhkru langetamiseks mõeldud tablettide võtmisel

iiveldustunne, peab ta pöörduma oma perearsti või endokrinoloogi poole.

14. Kokkuvõtlikult on kaebajal kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas,

mille põhjuseks on kõrgvererõhkhaigused ja artroosid. Kaebajal on labajalgade

valu, perioodilise vererõhu kõrgenemise ja pearinglustunde tõttu kergelt piiratud

pikkade vahemaade kõndimine, treppidest liikumine ja pikemaaegsem seismine.

Jalavalude ägenemise korral võib kaebaja teise inimese abi vajada, kuid selleks

ajaks on tal võimalik saada ajutist töölt vabastust töövõimetuslehe alusel.

Töövõimetuslehed väljastatakse ajutise töövõimetuse korral (näit ägeda haiguse

või kroonilise haiguse ägenemise korral), kuid töötukassa hindab püsivat

töövõime vähenemist, mis vaatamata adekvaatsele ravile kestab kauem kui 6

kuud. Seega töövõimetuslehel olemine ei tähenda veel seda, et kaebaja oleks

töövõimetoetuse seaduse mõistes osalise või puuduva töövõimega.

Retseptipõhiseid valuvaigisteid (mis on tugevamad kui käsimüügist ostetavad

valuvaigistid) on kaebajale viimase kahe aasta jooksul välja kirjutatud ainult

ühel korral (14.08.2023 – ibuprofeen). Järelikult ei ole ka valuravi võimalused

6(14)

3-24-1850

ammendatud. Kõiki tegutsemispiiranguid ja töövõimet tervikuna aga hinnatakse

koos adekvaatse raviga.

15. Kaebaja viitab, et 2022. aastal tuvastati tal osaline töövõime, tema tervislik

seisund ei ole sellest ajast muutunud. Vastustaja selgitab, et on tõsi, et kaebaja

tervislik seisund ei ole pärast 15.08.2022 (kui tema töövõime hinnati osaliseks

kehtivusajaga 1 aasta) oluliselt muutunud, kuid 2022. aastal on kaebaja

piirangud liikumise valdkonnas üle hinnatud (on hinnatud mõõdukateks, kuid

oleks tulnud hinnata kergeteks). Kuigi kaebaja märkis oma eelmises taotluses, et

ta liigub aeglaselt, tal esinevad valud ja lihaskrambid jalgades, suutis ta kõndida

iseseisvalt ilma abivahendi ja teise inimese abita ning taotluses nimetatud tugeva

hingelduse ja varvaste tuimuse kohta tervise infosüsteemis andmeid ei olnud.

Eelmisel töövõime hindamisel ei olnud arvestatud ka seda, et kehaasendi

regulaarne vahetamine seismisel ja istumisel on töövõime hindamise metoodika

kohaselt lubatud ning jalgade valust tingitud tegutsemispiirangut ei suurenda.

Vastustaja märgib, et kaebaja töötab ja töötas ka osalise töövõime otsuse

kehtivuse ajal koormusega 1,0, st täiskoormusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Leian, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Vaidlustatud otsused on

põhjendatud ja seaduslikud ning nende tühistamiseks ei ole alust.

17. Käesoleval juhul on menetlusosaliste vahel vaidlusaluseks küsimuseks, kas

vastustaja on õigesti hinnanud kaebaja töövõimet ning leidnud, et kaebajal ei ole

töövõime vähenenud. Kaebaja viitab, et töötukassa oli varasemalt tuvastanud

osalise töövõime ning kaebaja tervislik seisund ei ole sellest ajast muutunud,

perioodiliselt korduvate valude tõttu on kaebuse esitaja elukvaliteet halvenenud

ja liikuvus on vähenenud, mis on kaasa toonud koormuste talumise võime

nõrgenemise. Kaebaja hinnangul jättis töötukassa töövõime hindamise taotlust

läbi vaadates tähelepanuta kaebuse esitaja isikliku hinnangu oma seisundile ja

analüüsimata tervise infosüsteemi (TIS) andmed. Kaebaja leiab, et tema

tervisliku olukorra hindamiseks tuleks määrata visiidipõhine hindamine.

18. Enne käesoleva juhtumi analüüsi juurde asumist selgitan üldiseid

põhimõtteid seoses töövõime hindamisega.

18.1. Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse, kas inimene on

töövõimeline, tal on säilinud osaline töövõime või puudub tal töövõime

täielikult. Töövõime hindamise käigus võib ilmneda ühtlasi vajadus suunata

inimene täpsustavatele uuringutele. Samuti hinnatakse inimese töövõime

hindamise raames tema abivahendite kasutamise ja rehabilitatsiooni vajadust,

mille eesmärgiks on mh tervisekahjustuse süvenemise ennetamine, et kaitsta

inimese töövõimekust ja võimalusel taastada tema tervis ja töövõime.

Terviseseisundi hindamisel lähtutakse meditsiinilistest andmetest, mida on

inimese kohta andnud tema pere- või raviarst. Inimene annab töövõime

hindamise taotlusel hinnangu oma võimetele põhitegevustes. Töövõimet hindav

7(14)

3-24-1850

arst (töötukassa töötaja ja/või lepinguline tervishoiuteenuse osutaja) annab

terviseandmete alusel või visiidi alusel ning arvestades inimese hinnanguid,

arvamuse töövõime ulatuse kohta.

18.2. Kui inimesel esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangud, prognoosib

töövõimet hindav arst nende piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja

eeldatavat kestust. Samuti antakse soovitused ka töötingimuste või töö iseloomu

kohta, mis oleksid inimesele tema terviseseisundist tulenevalt sobivad ja ei

kahjusta inimese tervist.

18.3. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime

hindamise süsteem on suunatud nende isikute abistamisele, kelle

tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole

tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd

leidma ega omale sissetulekut tagama. TVTS § 5 lg 1 kohaselt töövõime

hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus.

Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud

diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o

isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg

2).

18.4. TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema

töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit

ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja

eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei

anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul

on pikaajaline tervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku

igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on

võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Seega tuleb töövõime

hindamisel hinnata, kas ja kuivõrd isiku tervisekahjustus talle igapäevaelus

piiranguid seab.

19. TVTS §-dest 6 ja 7 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39

„Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise

tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt

toimub töövõime hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse

hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes

piirangute esinemise või puudumise kohta. Taotlejal on seega võimalik taotluses

loetleda üles kõik tema töövõimet välistavad seisundid, märkida üksikasjalikult

üles kõik tema tegutsemispiirangud. Seejärel koostatakse töövõime hindamiseks

ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise

infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas

ekspertidelt saadud või isiku arsti vastuvõtu käigus saadud andmetest.

19.1. Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade

võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas

8(14)

3-24-1850

(liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus,

õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning

inimestevaheline lävimine ja suhtes). Need valdkonnad on omavahel jaotatud nn

võtmetegevusteks, mille sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga

valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni

4, kus: 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista

eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang

takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt

raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 seda, et

piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt,

tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav

ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada.

19.2. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud

raskusastmed 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks võetakse

aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud

arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta.

20. Käesoleval juhul hindas töötukassa kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks

kaebaja enda poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid

oma tervisele ja tervise infosüsteemi kantud terviseandmed. Ekspertarsti

ülesandeid täitis tervishoiuteenuse osutaja Sihtasutus Jõhvi Taastusravi Keskus

ekspertarst Y (edaspidi TTO ekspertarst (dtl 82-93)), kes analüüsis ka

vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid ning jäi

vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud

hinnangu juurde (dtl 98-110). TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus

sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Kaebaja taotles

visiidipõhist hindamist, mis toimus käesoleva kohtumenetluse raames

18.07.2024, mille käigus hindas füsioterapeut Y kaebaja kehalist võimekust (dtl

633-650), mille järgselt vaatas töötukassa ekspertarst veel kord läbi TTO

ekspertarsti arvamuse, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja

objektiivsed terviseandmed ja jäi eelnevate seisukohtade juurde (dtl 651-656).

21. Selgitan, et kohtu pädevus töövõime hindamise käigus koostatava

ekspertarvamuse sisulisel hindamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida, kas

ekspertarvamus vastab määruse nr 39 §-s 7 toodud nõuetele ning kas ekspert on

hinnanud kõiki kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes

esinevaid piiranguid, mida isik on oma taotluses kirjeldanud. Kohus ei saa

sisuliselt kontrollida ekspertarvamuses esitatud meditsiiniliste hinnangute

õigsust. See tähendab, et kui pädeva isiku poolt koostatud ekspertarvamuses on

meditsiinialastele erialateadmistele tuginevalt asutud seisukohale, et isikul

esinevad kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes teatud

intensiivsusega piirangud, siis saab kohus sellise hinnangu ebapädevaks

tunnistada vaid juhul, kui toimikus olevatest andmetest nähtub, et

eksperdiarvamuse koostaja ei ole arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid, ent

9(14)

3-24-1850

arvesse võtmata jäetud asjaolude arvesse võtmise korral oleks võinud eksperdi

lõppjäreldus osutuda teistsuguseks.

22. Kaebaja on märkinud, et tal esinevad tegutsemispiirangud liikumise

valdkonnas, teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ning ravimite

kõrvaltoimetega seonduvalt. Muude valdkondade osas kaebaja

tegutsemispiiranguid ei kirjeldanud. Järgnevalt võrdlen kaebaja enda kirjeldatud

piiranguid erinevates võtmetegevuste valdkondades ekspertarstide antud

hinnangutega.

22.1. Liikumise valdkonnas on kaebaja kirjeldanud piiranguid võtmetegevustes

„liikumine eri tasapindadel“; „ohutu ringiliikumine“; „seismine ja istumine“

ning kirjeldanud ka liikumisega seotud muid probleeme. Kaebaja kirjeldab et, tal

võib olla kõrgest vererõhust tingitud tasakaaluhäireid, desorientatsiooni, kiiresti

tekib väsimuse tunne. Tema parem jalg võib muutuda tuimaks, vasakus jalas

esineb teravaid valuhooge ja siis ei saa mitme päeva jooksul jalale asutada ning

ta vajab teise inimese abi, et nt poodi minna. Treppidel liigub aeglaselt,

käsipuust kinni hoides.

22.1.1. Ekspertarstid on kokkuvõtvalt leidnud, et kaebajal esineb liikumise

valdkonnas kerge piirang (arvväärtus 1 ehk piirang, mis oluliselt ei takista

igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast). Ekspertarstid on, lisaks kaebaja

taotluses märgitule, tuginenud oma hinnangus TIS-is leiduvatele epikriisidele

(perearsti Y 26.06.2024 ja 08.12.2023; ortopeedi Y 15.03.2024; arsti Y

17.02.2024 ja endokrinoloogi Y 15.01.2024; 31.05.2023 oftalmoloog dr Y;

16.02.2023 töötervishoiuarst dr Y epikriisid). Epikriiside kohaselt on valude ja

krampide põhjuseks keskpöia liigeste artroos ning väljapöörd-suurvarbad.

Soovitatud on tallatugede ja vajadusel ka valuvaigistite kasutamist ning

koormuse reguleerimist. Lisaks on kaebajal diagnoositud südamekahjustusega

kõrgvererõhktõbi ilma südamepuudulikkuseta ja insuliinsõltumatu suhkurtõbi,

mis võivad põhjustada väsimust, õhupuudust ning mõnikord ka

pearinglustunnet, kuid mis on raviga kompenseeritavad. Kaebaja ravi on olnud

ebaregulaarne, sest paljud viimase kahe aasta jooksul kaebajale välja kirjutatud

kõrgvererõhktõve ja suhkurtõve ehk diabeedi ravimid ning veresuhkru mõõtmise

vahendid on välja ostmata ning retseptid annulleeritud. Ekspertarstid märgivad,

et kuigi 18.07.2023 toimunud visiidi ajal märkis kaebaja, et ta töötab

turvatöötajana ja sõidab patrullautoga ning jalavalu tõttu on tal autoga sõitmine

raskendatud, siis töötervishoiuarsti Y 16.02.2023 epikriisi kohaselt kaebajal

töötamiseks vastunäidustusi ei esine ja perearsti Y 23.01.2023 epikriisi kohaselt

võib ta juhtida nii 1. kui 2. grupi sõidukeid. Ekspertiisitaotluses nimetatud

desorientatsioonihoogude kohta tervise infosüsteemis andmeid ei ole ning ka

18.07.2024 toimunud visiidi käigus nimetatud hooge ei täheldatud. Visiidi

käigus ilmnenud kerget probleemi tasakaalu säilitamisel on arvestatud

võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ juures. Kaebaja suudab seista ja

10(14)

3-24-1850

istuda, samuti kehaasendit vahetada, kuid seismist ja istumist häirivad valud

jalgades ning kehaasendi vahetamisel võib tekkida pearinglus.

22.1.2. Kokkuvõtvalt on ekspertarstid leidnud, et liikumise valdkonna piirangut

ei saa hinnata suuremaks kui kergeks (arvväärtus 1), sest 18.07.2024 toimunud

visiidi ajal kõndis kaebaja iseseisvalt nii põrandal kui treppidel,

kõnniabivahendeid ei kasutanud, kuid tema kõnnitempo oli normaalsest

mõnevõrra aeglasem ja esines kerge probleem tasakaalu säilitamisel. Siirdumisi

(st seisva ja istuva asendi vahetamisi) teostas kaebaja ilma käte abita ning nende

sooritamise tempo oli keskmine, kuid esimesed sammud pärast püsti tõusmist

olid lühemad ja ettevaatlikud. Kükitamist teostas kaebaja probleemideta (vt dtl

630-650). Ortopeediliste sisetaldade ehk tallatugede kasutamine töövõimet

mõjutavaid tegutsemispiiranguid ei põhjusta, sest kõiki piiranguid ja töövõimet

tervikuna hinnatakse koos abivahenditega, mille hulka kuulvad ka tallatoed.

Ekspertiisitaotluses nimetatud teise inimese abi vajaduse kohta tervise

infosüsteemis andmeid ei ole ning kõrvalaabi vajadust ei ilmnenud ka visiidi

käigus.

22.2. Käelise tegevuse valdkonnas on kaebaja märkinud piirangu

võtmetegevustes „käteosavus“ ja „käelise tegevusega seotud muud probleemid“.

Kaebaja märgib, et käelabad ja sõrmed muutuvad ootamatult tuimaks, kaebaja

peab neid masseerima. Käe lihasejõu arendamiseks kasutab ekspandrit.

22.2.1. Vastustaja ekspertarstid viitavad, et käelise tegevuse valdkonna

piiranguid kinnitavaid andmeid TIS-is ei ole, kaebajal ei ole diagnoositud ühtegi

haigust, mis võiks põhjustada piiranguid käelise tegevuse valdkonnas.

Ekspertiisitaotluses märgitud ekspandri kasutamine töövõimet mõjutavaid

tegutsemispiiranguid ei põhjusta, sest kõiki piiranguid ja töövõimet tervikuna

hinnatakse koos abivahenditega, kui isik neid kasutab. Seega selles valdkonnas

ekspertarstid piiranguid ei tuvastanud, visiidipõhise hindamise käigus käelist

tegevust ei hinnatud, kuna visiidipõhisel hindamisel ei panda iseseisvaid

diagnoose, vaid kontrollitakse TIS-is sisalduvate andmetega seonduvaid

piiranguid.

22.3. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna puhul on kaebaja

märkinud, et valuhoog jalgades kestab mõnikord mitu päeva ja selle aja jooksul

ei saa ta jalale astuda, vajab teiste inimeste abi, et poodi minna, vannitoas

pesemiseks jne. Ekspertarstid ei ole selles osas tegevuspiiranguid tuvastanud,

sest sellise abivajaduse kohta tervise infosüsteemis andmeid ei ole ning

kõrvalabi vajadust ei ilmnenud ka visiidi käigus. Jalavalude ägenemise korral

võib kaebaja teise inimese abi vajada, kuid selleks ajaks on tal võimalik saada

ajutist töölt vabastust töövõimetuslehe alusel, mida kaebaja on ka kasutanud.

Tervise infosüsteemi andmetel on kaebaja viimase kahe aasta jooksul vajanud

muude liigeste artroosist tingitud jalavalude tõttu ajutist töölt vabastust kuuel

korral, kuid kõikidel kordadel on töövõime taastunud 1-2 nädalaga. Vastustaja

11(14)

3-24-1850

märgib, et töövõime hindamisel töötukassa poolt võetakse arvesse püsiva kuluga

tegutsemispiiranguid, mis vaatamata adekvaatsele ravile püsivad kauem kui 6

kuud ja takistavad töötamist. Selliseid olukordi ei ole kaebaja puhul esinenud.

22.4. Ravimite kõrvaltoimetena on kaebaja nimetanud, et kui ta võtab

veresuhkru langetamiseks tabletti, tekib iiveldustunne. Vastustaja viitab, et

tervise infosüsteem aga selliseid vaevusi ei kinnita ja märgib, et sellise olukorra

tekkimisel tuleks kaebajal pöörduda esmalt perearsti või endokrinoloogi poole.

23. Kokkuvõtvalt on kaebaja poolt esitatud taotluses märgitud piiranguid TIS

andmete põhjal analüüsinud TTO ekspertarst ja töötukassa ekspertarst ning

leidnud, et kaebaja puhul on taotluses märgitud piirangud kinnitust leidnud vaid

liikumise valdkonnas ning ka selles osas tuleb piiranguid hinnata arvväärtusega

1 ehk kergeks (piirang esineb kuid ei takista eriti igapäevaelu või esineb vähem

kui 25% ajast). Muudes valdkondades TIS andmed kaebaja kirjeldatud

piiranguid ei kinnita. Ka kaebuse esitamise järgselt toimunud visiidipõhise

hindamise tulemusel ei ole ekspertarstid pidanud vajalikuks senist seisukohta

muuta.

24. Minu hinnangul on vastustaja ja ekspertarstid lõppkokkuvõttes arvestanud

kõigi kaebajal diagnoositud ja kaebuses viidatud seisunditega ning lähtunud ka

kaebaja enda poolt töövõime hindamise taotluses antud hinnangutest ja tervise

infosüsteemi andmetest. Seetõttu ei ole alust asuda seisukohale, et töövõime

hindamisel on olulised asjaolud arvesse võtmata jäetud või hindamine sooritatud

pealiskaudselt uurimisprintsiipi rakendamata. Kaebaja ei ole kaebuses

osundanud, et mingid konkreetsed TIS kanded on ekspertarstide poolt

analüüsimata jäetud, pigem on kaebaja seisukohal, et ekspertarstid on TIS

andmete alusel asunud ebaõigele seisukohale. Märgin täiendavalt, et töövõime

hindamisel ei ole määravaks mitte haiguste diagnoosid, vaid nendest põhjustatud

püsivad tegevuspiiranguid ning kõiki neid piiranguid on kaebaja töövõime

hindamisel arvesse võetud. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on

väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka terviseandmed.

25. Kordan juba eelpooltoodut, et kohus ei saa sisuliselt kontrollida

ekspertarvamuses esitatud meditsiiniliste hinnangute õigsust vaid saab sellise

hinnangu ebapädevaks tunnistada vaid juhul, kui toimikus olevatest andmetest

nähtub, et eksperdiarvamuse koostaja ei ole arvesse võtnud kõiki olulisi

kättesaadavaid andmeid. Käesoleval juhul sellist olukorda tekkinud ei ole, sest

asja materjalidest nähtuvalt on ekspertarstid kõiki TIS-is sisalduvaid andmeid

analüüsinud ning vastustaja on kohtumenetluse raames korraldanud ka kaebaja

visiidipõhise hindamise.

26. Võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga

valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse alati

koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire

kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid

12(14)

3-24-1850

jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Käesoleval juhul nähtub

ekspertarstide hinnangust, et TIS andmete kohaselt on kaebaja ravi olnud

ebaregulaarne, sest mitmel juhul on välja kirjutatud ravimid ja abivahendid

jäänud välja ostmata. TTO ekspertarst on märkinud, et kaebaja töövõimet

toetaks regulaarne ravi.

27. Töövõime hindamisel saab ekspertarst lisada soovitused kaebajale sobivate

ja mittesobivate töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise

kohta ning seda on TTO ekspertarst ka teinud, märkides, et kaebajale ei sobi

raske füüsiline koormus, seisev töö. Töövõime hindamisel võetakse arvesse

igasugust isikule sobivat tööd, mis ei pruugi olla füüsiliselt raske töö. Seega

juhul, kui kaebajale ei sobi senine töö, on kaebajal võimalik otsida töö, mis ei

eelda rasket füüsilist koormust. Nõustuda ei saa kaebaja viidetega sellele, et

kaebaja vanust arvestades on teistsuguse töökoha leidmine raskendatud. Kaebaja

ei ole sellises vanuses, et saaks väita, et tal puuduvad vanusest tulenevalt

võimalused seniste oskuste täiendamiseks või ümberõppeks.

28. Kaebaja viitab, et tal on varasemalt tuvastatud osaline töövõime. Asja

materjalidest nähtub, et 15.08.2022 on töötukassa tuvastanud kaebajal osalise

töövõime kestusega üks aasta ning see tähendabki, et järgneval perioodil viib

töötukassa läbi uue hindamise ja võib asuda ka eelnevast erinevale seisukohale.

Eelneva hinnangu olemasolu põhjal ei saa eeldada, et järgnevatel hindamistel

jääb hinnang muutumatuks. Vastustaja on ka selgitanud, et kaebaja

terviseandmete analüüsi tulemusel on selgunud, et 2022 aastal on kaebaja

piiranguid liikumise valdkonnas üle hinnatud (on hinnatud mõõdukateks, kuid

oleks tulnud hinnata kergeteks). Kaebaja töötab ja töötas ka osalise töövõime

otsuse kehtivuse ajal koormusega 1,0, st täiskoormusega. Vaideotsuses on

vastustaja kaebajale ka eelneva hindamisperioodiga seonduvat selgitanud.

29. Kokkuvõttes on vastustaja piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, miks

kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele ja -piirangutele ning vastustaja hinnang

kaebaja töövõimele on erinevad. Märgin täiendavalt, et kui kaebaja

terviseseisund on võrreldes viimase töövõime hindamise taotluse esitamise

ajaga halvenenud ja kaebaja on käinud täiendavalt perearsti või eriarsti

vastuvõttudel, on kaebajal võimalik esitada töötukassale uus taotlus töövõime

hindamiseks, viidates asjakohastele andmetele TIS-is.

30. Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Kuna kaebus

töötukassa otsuste tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka

vaideotsuse tühistamise nõue ning kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks

läbivaatamiseks.

Menetluskulud

31. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks.

13(14)

3-24-1850

Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega

jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

Isikute nimede asendamine lahendis

32. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel

asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või

tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi

ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohus

asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute

nimed tähemärkidega.

Maret Hallikma

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)