3-24-2561/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

15.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2561

Haldusasi

XX

esialgse

õiguskaitse

taotlus

Politsei-

ja

Piirivalveameti

03.09.2024

relvaloa

kehtetuks

tunnistamise otsuse nr 4.2-1/6935-9 resolutsiooni

punktide 2 ja 3 täitmise peatamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – XX, esindaja Valentin Moto

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.09.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23.09.2024 määruse peale

haldusasjas nr 3-24-2561.

2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.09.2024 määrus

haldusasjas nr 3-24-2561 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 235 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 03.09.2024 otsuse nr 4.2-1/6935-9, millega tunnistas

XXle väljastatud relvaloa kehtetuks (p 1); kohustas XXd tulirelva laskemoona (selle

olemasolul) hiljemalt 04.09.2024 üle andma politseile (p 2); kohustas XXd võõrandama relvad

ja laskemoona kolme kuu jooksul või alustama võõrandamist (p 3) ning teatas, et otsus jõustub

teatavakstegemisest (p 4).

2. XX esitas 10.09.2024 vaide PPA 03.09.2024 otsusele.

3. XX (taotleja) esitas 11.09.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse PPA

03.09.2024 otsuse nr 4.2-1/6935-9 resolutsiooni p-de 2 ja 3 täitmise peatamiseks.

Relvaloa kehtetuks tunnistamiseks puudub õiguslik ja faktiline alus. Tegemist on taotleja

omandiõiguse ebaproportsionaalse riivega. Oluline on tagada, et põhivaidlus ei muutuks

sisutuks. Ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata sunnib PPA taotlejat relvi ja laskemoona

võõrandama, mis muudab positiivse kohtuotsuse hilisema täitmise võimatuks.

4. PPA vaidles esialgse õiguskaitse taotlusele vastu.

3-24-2561

2(3)

Taotleja tulirelvad on võetud hoiule. Samuti on ta PPA-le teada andnud, et tema valduses ei ole

laskemoona ega relvi. Taotlejal on relvaseaduse (RelvS) § 44 lg 7 alusel õigus jätta vaide- ja

kohtumenetluse ajal relvad ja laskemoon võõrandamata.

5. Tallinna Halduskohus jättis 23.09.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

Taotleja ei ole põhjendanud, milles seisneb tema õiguskaitse vajadus 03.09.2024 otsuse p 2

osas, millega sätestati laskemoona üleandmise kohustus. Taotleja on relvad PPA-le 02.08.2024

üle andnud (dtl 44) ning on 13.09.2024 andnud laskemoona hoiule (dtl 94-95). Laskemoona

üleandmine on küll omandiõiguse kui põhiõiguse riive, kuid taotleja ei ole põhistanud, millised

tagajärjed talle seetõttu tekivad. Piiratud teabe valguses ei saa anda hinnangut kaebuse

eduväljavaadetele, kuid haldustoimikust nähtuvate andmete alusel (tütre ja abikaasa

pöördumised – dtl 39 ja 42, tervishoiuasutuse vastus – dtl 40, piirkonnapolitseiniku ettekanne

– dtl 43, perearsti arvamus – dtl 55-56) võib esineda oluline avalik huvi, et taotleja käsutuses ei

oleks relvi ega laskemoona, kuna taotleja terviseseisund ei pruugi vastata relva käsitlemiseks

vajalikele tingimustele. Avalik huvi seisneb vajaduses tõrjuda ohtu teiste inimeste elule,

tervisele ja varale. Seega puudub taotlejal laskemoona üleandmise osas õiguskaitse vajadus

ning ka selle olemasolul esineb sellele vastanduv oluline avalik huvi tagada inimeste ohutus.

Taotlejal võib esineda õiguskaitse vajadus, kui vaidemenetluse ajal tekib tal kohustus relvad ja

laskemoon võõrandada (03.09.2024 otsuse p 3). Hiljem võib samade relvade tagasisaamine olla

relvade edasi võõrandamise korral raskendatud. Samas sätestab RelvS § 44 lg 7, et juhul kui

soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse peale esitati

kaebus kohtule või vaie PPA-le ning kohus või PPA on tunnistanud loa kehtetuks tunnistamise

või kehtivuse peatamise seadusega vastuolus olevaks, on PPA kohustatud taastama soetamisloa

või relvaloa kehtivuse ning tegema sellekohase kande teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.

Soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse jõusse jäämise korral on relva- ja

laskemoonaomanikul või -valdajal kohustus need võõrandada RelvS § 44 lg-s 6 kehtestatud

korras alates otsuse jõustumise päevast. Kuigi normist ei tulene otse, et vaie või kaebus peatab

haldusakti täitmise, vastab selline järeldus normi tõlgendusele ja eesmärgile. Kui RelvS § 44

lg-l 7 puuduks haldusakti täitmist peatav toime, muutuks kogu lõige eesmärgipäratuks, sest

samast sättest tulenev relvaloa tagastamise kohustus on lahutamatult seotud samast sättest

tuleneva õigusega jätta kohtumenetluse ajal relvad võõrandamata. Kuigi haldusakti

vaidlustamine ei mõjuta reeglina selle kehtivust ja kehtiv haldusakt on täitmiseks kohustuslik

(haldusmenetluse seaduse § 60), näeb RelvS § 44 lg 7 ette teistsuguse korra – relvaloa omanikul

puudub kohustus vaidluse ajal relva võõrandada ja relva võõrandamise kohustus sõltub sellest,

kuidas vaidlus lahendatakse (vt sama Tallinna Halduskohtu 21.05.2019 otsuse nr 3-19-131 p

11). Eeltoodust tulenevalt puudub taotlejal õiguskaitse vajadus, kuna tal on seadusest tulenev

õigus jätta vaide- ja kohtumenetluse ajal relvad ja laskemoon võõrandamata. Seega puudub ka

PPA-l õigus asuda relvi sundvõõrandama. PPA vastusest (dtl 37) nähtub sama arusaam.

6. XX palub 08.10.2024 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 23.09.2024 määrus tühistada

ja uue määrusega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada.

Halduskohus on vääralt hinnanud faktilisi asjaolusid ning taotleja põhjendusi. Taotleja soovib

esialgset õiguskaitset PPA otsuse p-de 2 ja 3 osas, mis võimaldaks tal käsutada oma omandit.

Taotlejal oleks võimalus laskemoona seaduslikult käsutada, näiteks andes selle üle relvaluba

omavale isikule. Samuti oleks tal võimalus kasutada laskemoona lasketiirus koos

relvainstruktoriga. Esialgse õiguskaitse rakendamine annaks taotlejale õiguskindluse ja

turvatunde, et tema omandiõigus relvade ja laskemoona üle on kaitstud kuni vaidluse lõpuni.

Vastasel juhul puudub taotlejal kindlus, et tema vara ei võõrandata või hoitakse PPA valduses

3-24-2561

3(3)

ebamäärase aja jooksul. Kuna puudub selge arusaam otsuse jõustumisest, võib PPA nõuda

relvade võõrandamist kolme kuu jooksul.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1)

ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

8. Määruskaebuse rahuldamiseks ja Tallinna Halduskohtu 23.09.2024 määruse tühistamiseks

puudub alus.

9. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel

teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul

võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab seega isikut ähvardama

tagajärg, mille kõrvaldamine asjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või

ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3

järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi isikule, avalikule

huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Esialgse

õiguskaitse taotluse võib esitada kohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5).

10. Määruskaebuse p-s 3.1.1 märgitu kohaselt on taotleja laskemoon juba PPA-le hoiule

antud, s.o 03.09.2024 otsuse p 2 on täidetud. Taotleja eesmärki – anda laskemoon ise hoiule

enda valitud isikule ja kasutada seda lasketiirus koos relvainstruktoriga – aitaks saavutada see,

kui kohus kohustaks PPA-d esialgse õiguskaitse korras tagastama taotlejale laskemoona. Asja

materjalide põhjal saab aga nõustuda halduskohtu hinnanguga, et taotlejal puudub esialgse

õiguskaitse vajadus ning isegi kui seda möönda, räägib taotlejale laskemoona tagastamise vastu

oluline avalik huvi välistada oht teiste inimeste elule, tervisele ja varale. Puudub vajadus korrata

selles osas halduskohtu määruse põhjendusi (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Taotleja

omandiõiguse riive on väheintensiivne, sest taotlejale tekkivate tagajärgede raskuse seisukohalt

ei ole olulist vahet, kas tema laskemoon on hoiul PPA-s või mõne kolmanda isiku juures.

Taotleja väide, et tal tekiks võimalus kasutada oma laskemoona lasketiirus laskeinstruktori

juhendamisel, on hüpoteetiline. Seetõttu on avalik huvi praegusel juhul kaalukam.

11. PPA 03.09.2024 otsuse p-ga 3 kohustati taotlejat võõrandama relvad ja laskemoon või

alustama võõrandamist kolme kuu jooksul. Selles osas ei ole asjas äratuntav taotlejale vaide-

või kohtumenetluse kestel sellise kahjuliku tagajärje saabumine, mis õigustaks esialgse

õiguskaitse abinõu kohaldamist. PPA on kohtule 19.09.2024 edastatud vastuses (dtl 37)

kinnitanud, et tõlgendab RelvS § 44 lg-t 7 selliselt, et vaide- ja kohtumenetluse ajal on taotlejal

õigus jätta relvad ja laskemoon võõrandamata. Seega puudub reaalne oht, et taotlejat sunnitakse

relvi võõrandama vaide- või kohtumenetluse ajal või PPA asub neid sundvõõrandama (RelvS

§ 44 lg 8). Esialgse õiguskaitse vajadus puudub, kui on ilmselge, et haldusorgan ei tegutse

kardetud viisil. Pelgalt ebamugavuste talumine vaide- või kohtumenetluse ajal ei ole piisav, et

jaatada esialgset õiguskaitset.

12. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.09.2024

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)