2-23-18325/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Otsuse tegemise aeg

15. oktoober 2024. a

Tsiviilasja number

2-23-18325

Tsiviilasja hind

3204 eurot

Tsiviilasi

W.H hagi X.C vastu elatise suurendamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja W.H (isikukood XXX), seaduslik esindaja E.Q

(isikukood XXX), lepinguline esindaja Hanna Kivirand (e-

post: XXX)

Kostja X.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Helen Hääl (e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Muuta Harju Maakohtu 17.03.2022. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2022. a

otsustega tsiviilasjas nr xxx kindlaksmääratud elatise suurust. Mõista X.C-lt W.H

kasuks alates 29.12.2023 kuni W.H täisealiseks saamiseni (s.o 29.10.2026) välja elatis

482,24 eurot kuus.

3. Elatis tuleb tasuda ette iga kuu 10. kuupäevaks E.Q arvelduskontole xxx, selgitusega

"elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

4. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada, et kostja on andnud hagejale ajavahemikul

29.12.2023-15.10.2024 vahetult ülalpidamist kokku 175 euro ulatuses (selles ulatuses

tuleb lugeda ülalpidamise nõue täidetuks, lisaks tsiviilasjas nr xxx tehtud lahendi

alusel tasutud elatisele).

5. Jätta hagi rahuldamata elatist 482,23 eurot ületavas osas.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja selle põhjendus

2-23-18325

1. W.H esitas 29.12.2024 seadusliku esindaja vahendusel hagi X.C vastu elatise suurendamise

nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja laps. Hageja elab koos oma emaga ning

kohtub kostjaga harva. Harju Maakohtu 17.03.2022. a ja Tallinna Ringkonnakohtu

31.05.2022. a otsustega tsiviilasjas nr xxx mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis hageja

ülalpidamiseks 228 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Pärast lahendi tegemist on

muutunud varasema lahendi tegemise aluseks olnud olulised asjaolud. Hageja põhjendatud

vajadused on oluliselt suurenenud. Vajaduste kasvu on põhjustanud nii muudatused lapse

elamistingimustes, treeningkoormuses kui ka hüppeline hinnatõus nii tarbitavate toodete kui

ka teenuste osas. Hageja vanemad ei ole jõudnud kohtuväliselt elatise suurendamises

kokkuleppele.

Hageja elukoht on muutunud ja eluasemega seotud kulud on kasvanud. Kui eelmise

kohtumenetluse ajal elasid hageja ja hageja seaduslik esindaja Mustamäel üüripinnal, siis

praeguseks on hageja seaduslik esindaja soetanud pangalaenuga isikliku elamispinna

Kakumäel, Haabersti linnaosas. Hagejal on omaette tuba, korter on 3-toaline ja korteris

elatakse emaga kahekesi. Eluasemega seotud kulud (s.o proportsionaalne osa kasutuseelisest

ja kommunaalkuludest) on 484 eurot kuus. Sellest kasutuseelis on 391 eurot (1/2 eelduslikust

üürihinnast) ning kommunaalteenuste kulu 93 eurot (ehk hageja osa kogu kulust keskmiselt

186,78 eurot kuus)

Hageja treeningkoormus sulgpallitrennis on suurenenud ning hageja käib rohkem võistlemas.

Suurenenud on nii treeningu- kui ka võistlustasud. Suurenenud treeningkoormus suurendab

lapse energiakulu ja sellega seonduvalt ka kulutusi toidule. Samuti on seoses treeningutega

suurenenud vajadus süüa ka väljaspool kodu. Hageja leiab, et praegune põhjendatud toidukulu

(kodune toit ja söök väljaspool kodu) on vähemalt 200 eurot kuus.

Hageja teleteenuste kulu on 21,99 eurot ning sidekulud 10 eurot; kooliga seotud kulud

(õppevahendid, ekskursioonid, klassiraha jms) 30 eurot; huvitegevuse kulud 136,50 eurot;

rõivaste ja jalanõude kulu 107 eurot; meelelahutusega seotud kulu (kino, veekeskus,

muuseumikülastus jne) 25 eurot, tervishoiukulu 32 eurot, hügieenitarbed 68,50 eurot; juuksur,

maniküür, kulmuhooldus 63,40 eurot; sünnipäevapeo kulud (peoruumi rent, söök-jook,

sõprade sünnipäevad) 32,50 eurot, tehnikaseadmete soetamise kulu 37 eurot.

Ülalpidamiskulude puhul tuleb arvestada ka üldist hinnataseme kasvu kõigis valdkondades.

Kokku on hageja põhjendatud vajadused 1248 eurot kuus. Sellest 80 on kaetud

lapsetoetusega. Kuna vanemad peavad pidama last ülal võrdses ulatuses, on hageja nõue

kostja vastu 584 eurot kuus. Hageja taotleb varasema lahendi muutmist selliselt, et alates hagi

esitamisest suurendatakse kostjalt välja mõistetud elatist 584 euroni. Elatis tuleb kanda iga

jooksva kuu 10.-ndaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja kontole.

Hageja täpsustas, et huvitegevuse kuludelt ei ole põhjendatud arvata maha tulumaksu

tagastust. Hageja seadusliku esindaja enda koolituskulud ületavad mitmekordselt

maksustatavast tulust maha arvatavat summat. Taskuraha on rahaline panus, mida mõlemad

vanemad teevad vastavalt oma äranägemisele ja võimalustele. Ükski isa poolt tehtud

kulutustest ei ole elatise arvestuses ehk need ei ole vähendanud ema igakuiseid kulutusi. Isa

poolt lapsele otse antud rahasummad ei ole regulaarsed. Isaga ei ole olnud võimalik arutada

täiendavate kulude hüvitamist. Iluteenuste raha on hageja küsinud ka ema käest. Hagejale

teadaolevalt oli 2020 aastal soetatud arvuti kasutatud. Suvisel koolivaheajal

sulgpallitreeninguid ei toimu, kuid hageja käib omal initsiatiivil trennikaaslastega sulgpalli

mängimas. Selleks renditakse väljak, kulu kalendrikuus on vähemalt 80-120 eurot.

Kostja vastuväited

2-23-18325

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta hagi rahuldamata. Kostja leidis, et hageja ei ole

tõendanud, et varasema lahendi tegemise ajaga võrreldes on hageja vajadused oluliselt

muutunud. Kostja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hageja vajadused on 1,5 aasta jooksul

ca kahekordistunud. Kui taolised kulutused esinevad, siis ei ole hageja vanemad neid

omavahel kokku leppinud. Hageja emal majanduslike võimaluste paranemine ei tähenda, et

kostja peaks automaatselt samuti varasemast enam panustama.

31.05.2022 kohtuotsuses hindas kohus hageja põhjendatud ülalpidamiskuludeks 515,50 eurot

kuus, mis koosnes: toidukulu 89 eurot; eluasemekulu 257 eurot; teleteenused 5,50 eurot;

sideteenused 7 eurot; koolikulu 15 eurot; huvitegevus 58 eurot; riided ja jalanõud 44 eurot;

meelelahutusega seotud kulu 15 eurot; tervishoiu ja hügieenikulu 20 eurot; juuksuri kulu 5

eurot. 515,50 eurost tuli arvestada maha lapsetoetus. Hageja poolt praeguses hagis välja

toodud kulutused on põhjendamatus suuruses, samuti osaliselt mittevajalikud ning ka olulisel

määral tõendamata. Kulud ei ole kooskõlas ka Statistikaameti kuludega leibkondade kulutuste

kohta.

Mõistlikeks kuludeks peab kostja: toidukulu 100 eurot, eluasemekulu 370 eurot, teleteenuste

kulu 5,50 eurot, sidekulu 10 eurot, kooliga seotud kulu 15 eurot, huvitegevuse kulu 93

(miinus tulumaksutagastus, samuti tuleb arvestada, et suvel treeninguid ei toimu), sh

võistluste ja laagrite kulu on kostja kandnud ise; riiete ja jalanõude kulu 44 eurot,

meelelahutusega seotud kulu 15 eurot, tervishoiukulu 6,2 eurot, hügieenitarvete kulu 20 eurot,

iluteenuste kulu 5,5 eurot, sünnipäevapeo kulu 0 eurot, tehnikaseadmete soetamise ja

kasutamise kulu 0 eurot. Kostja leiab, et on andnud hagejale ülalpidamist vahetult, s.o tasunud

ravikulusid, soetanud esemeid, andnud raha sõprade sünnipäevade ja laagri jaoks,

lõpuaktusele kingade ostmiseks ning lõpuaktuse soengu ja meigi jaoks jne. Samuti annab ta

ülalpidamist vahetult, s.o kui hageja viibib kostjaga. Kostja on ka katnud hageja

transpordikulusid siis, kui hageja on sõitnud Tallinnast kostja juurde. Kostja on ka tasunud

välja mõistetust suuremas ulatuses elatist, et laps saaks treeninguid jätkata. Kostja on

maksnud hageja viimase ja eelmise sünnipäeva kulu ning on valmis seda kulu ka edaspidi

kandma.

Samuti annab kostja hagejale taskuraha 30-50 eurot kuus. Perioodil 23.03.2024-01.09.2024

on kostja kandnud hageja arvelduskontole taskuraha kokku 430 eurot, mida hageja kasutab

iluteenuste eest tasumiseks. Seega ei kanna hagejaga seotud iluteenuste kulusid hageja ema.

Kui laps vajab täiendavaid kulutusi ja isa käest küsib, siis ta ka saab raha.

Uue arvuti soetamiseks puudub vajadus, kuna praegune oli hagi esitamise hetkel 3 aastat vana

(soetatud 2020). Ka ei pea uus sülearvuti maksma 800 eurot, elektroonikapoodides algavad

sülearvutite hinnad 199,99 eurost ning korraliku sülearvuti hind on ca 300-400 eurot. Hageja

ei vaja keskmisest kallimat sülearvutit, teada ei ole mingit hagejale vajalikku spetsiifikat.

Arvuti kasutusiga on vähemalt 7 aastat ja nutitelefonil vähemalt 5 aastat.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p-des 1 ja 2 on sätestatud, et pärast

otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat

täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja

tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks

2-23-18325

olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud

haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise

ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt

(TsMS § 459 lg 2).

Hagiavalduses on taotletud varasemalt väljamõistetud elatise suurendamist. Hagi rahuldamise

eelduste tuvastamiseks hindab kohus TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 asjaolusid. Hageja selgituse

kohaselt on võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga suurenenud hageja konkreetsed

vajadused ning ka hinnatase on tõusnud kõigis elu valdkondades. Kostja vastuväidete kohaselt

ei ole hageja vajaduste suurenemine tõendatud, kostja on kandnud osad hageja kulud ise ning

kavatseb seda teha ka tulevikus.

5. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene

teisiti (perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1). PKS § 97 p-s 1 on sätestatud, et ülalpidamist on

õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-s 5 on sätestatud, et vanem ei

pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel.

Seadus võimaldab mõista elatise välja ka miinimumsummast suuremas summas, tulenevalt

lapse vajadusest. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist

saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise

kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete

ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise

ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2).

6. Rahvastikuregistrist nähtub, et hageja on kostja laps. Hageja kasuks on Harju Maakohtu

17.03.2022. a otsusega tsiviilasjas nr xxx mõistetud välja alates 01.01.2022 igakuine elatis

228 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2022. a

otsusega jäi varasem lahend selles osas muutmata. Vaidlus puudub selles, et elatise

väljamõistmisel ei kuulu praegu kohaldamisele PKS § 101 lg 6-7 ning lg 5 kohaselt tuleb

arvestada lapsetoetusega (hetkel 80 eurot).

7. Alljärgnevalt käsitleb kohus seda, millises ulatuses saab lapse vajadusi lugeda põhjendatuks

ja tõendatuks. Selle pinnalt saab kohus tuvastada, kas hageja põhjendatud vajadused

kogusummas on varasemas menetluses tuvastatust suuremad ning kas tegemist on vajaduste

olulise muutumisega.

8. Hageja poolt nõutud elatis ületab seadusjärgset miinimummäära. Riigikohus on 26.11.2014

otsuses nr 3-2-1-120-14 (p 14) leidnud, et mõistes kostjalt hageja kasuks välja perioodilise

elatise üle nimetatud seadusest tuleneva määra, tuli kohtutel seega arvestada ja juhtida

vajadusel poolte tähelepanu sellele, et lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad igakuised

kulutused üle selle määra peavad olema põhjendatud ja tõendatud. Viide kulutuste

põhjendatuse nõudele tähendab kohtu hinnangul seda, et kui mingi osa kulutustest on küll

tõendatud, kuid pole sellises ulatuses põhjendatud, siis ei pea kohus elatise väljamõistmisel

selle osaga arvestama. Kuivõrd nõue ületab seadusjärgset miinimummäära, on kohtupraktika

kohaselt vajalik kulutuste kandmist tõendada. Tõendada ei ole vajalik asjaolu, mida kohus

loeb üldtuntuks (TsMS § 231 lg 1) või mille vastaspool on omaks võtnud (TsMS § 231 lg 2).

Kohtu hinnangul tuleb eeltoodud seisukohtadest teha järeldus, et miinimummäära ületava

elatise nõudmisel ei ole vajalik tõendada absoluutselt iga kulutuse kandmise vajadust, vaid

ainult nende kulutuste olemasolu, mis tingivad vajaliku elatise seadusjärgset miinimummäära

2-23-18325

ületava olulise osa. Kohtu hinnangul ei ole ka mõeldav, et võimalik on tõendada ammendavalt

näiteks toidukulu või hügieenitarvete, rõivaste ja jalanõude kulu kandmist. See eeldaks

kuludokumentide kogumist pika aja vältel, kuivõrd näiteks hooajarõivaid ja –jalanõusid ei

osteta kogu aasta kestel, vaid tavapärastelt vahetult enne saabuvat hooaega või selle alguses.

Ülalpidamiskohustuse rikkumisel ei saa aga eeldada, et hagi esitatakse alles siis, kui vajalikud

tõendid aasta lõikes kogutud on. Kohtu hinnangul saab lähtuda selliste kulude põhjendatuse

hindamisel ka üldtuntud asjaoludest, et kõik inimesed vajavad rõivaid, toitu ja hügieenitarbeid

jne, samuti kohtupraktikast selliste kulutuste mõistlike piiride osas. Küll aga on võimalik

tõendada suuremate kulutuste kandmist ning hageja on sellekohased tõendid ka esitanud.

Osas, milles tõendeid ei ole esitatud või ei ole need piisavad, saab kohus lähtuda üldtuntud

asjaoludest ning menetlusosaliste väidetest.

9. Hageja eluasemekulud on hagi kohaselt 484 eurot. Ära on langenud varasem üürikulu.

Hageja ema soetas endale uue eluaseme - kolmetoaline korter asub Kakumäel, Haabersti

linnaosas ning hagejal on ka ammu soovitud omaette tuba. Eelmine eluase oli kahetoaline

üürikorter. Hagejal on oma uues elukohas täidetud parimad tingimused kasvamiseks ja

arenemiseks. Lapse eluase ei ole ka koolist kaugel. Hageja leiab, et põhjendatud on arvestada

lapse poolt kasutatava eluruumi osa suuruseks pool korterist. Vahel kasutab hageja ka

suuremat osa, s.o kui teda külastavad sõbrannad, kes jäävad ka ööseks ja kasutavad hageja

ema magamistuba.

9.1 Korteriga seonduv igakuine laenumakse on 781,61 eurot. Hageja viitab kohtupraktikale,

mille kohaselt on võimalik reaalse üürikulu asemel arvestada vanemale kuuluva eluaseme

korral kasutuseelisega ning kasutuseelis tuleks määrata läbi samaväärse eluruumi keskmise

üürihinna. Hageja hinnangul on keskmine üürihind samaväärne (ja kõrgem) hageja seadusliku

esindaja poolt tasutavast pangalaenumaksest. Seetõttu peab hageja põhjendatuks arvestada

kasutuseelise suuruseks poolt pangalaenu tagasimaksest ehk 391 eurot. Kui lähtuda

üürisummast, siis on hagejaga samas kortermajas asuv samaväärse suuruse ja muude

omadustega korteri üürisummaks 900 eurot.

9.2 Kostja on leidnud, et põhjendatud eluasemekulu ei peaks ületama varasema lahendi aegset

257 eurot kuus. Hageja ema otsus vahetada senine eluase uue ja luksuslikuma vastu ei saa

tuua kaasa kulutusi kostjale. Hageja esmavajaduseks ei saa pidada eliitrajoonis uusarenduses

3-toalises korteris elamist. Varasem elukoht oli lapse koolile (M G) oluliselt lähemal, samuti

ei asu uus elukoht lapse trenni lähedal. Pangalaenu suurus sõltub euriborist, mis hakkab

eelduslikult langema, seega väheneb ka laenusumma.

9.3 Kohus on seisukohal, et vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema ka

lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja ema otsus

vahetada senine eluase uuema vastu ei saa tuua kaasa kulutusi kostjale. Kostja viide

luksuslikule kulule ei ole ilmselt põhjendatud. Kindlasti saab lugeda põhjendatuks ja 15-

aastase neiu huvides olevaks võimaluse kasutada oma tuba. Samuti ei saa hagejale ette heita

soovi pakkuda tütrele võimalust elada rahulikus linnaosas uuemas elamus. Lapse elukvaliteedi

parandamine on kindlasti lapse parimates huvides.

9.4 Vaidlus puudub selles, et eluasemekuluna saab arvestada kasutuseelist. Vanemate vahel

on vaidlus vaid selles, kuidas selle põhjendatud suurust tuvastada. Kohtu hinnangul on

kohtupraktikast tulenevalt kohasem arvestada kasutuseelise väärtuse tuvastamisel antud

piirkonna üürihinda ja mitte laenumakset. Igakuise laenumakse suurus ei pruugi olla sama,

mis igakuine üüri maksumus, see sõltub nii sissemakse suurusest kui ka laenuperioodist.

Kostja on õigustatult viidanud sellele, et laenumaksete oluliseks mõjutajaks olev euribor on

2-23-18325

eelduslikult langemas (06.10.2023 oli see 4,128% aastas (dtl 40), samas SEB kodulehe

andmetel on 6 kuu euribor juba 3,0580, https://www.seb.ee/eraklient/laenud/kodulaen).

9.5 Hageja esitatud tõendi (dtl 173) kohaselt on hagejaga samas majas asuva samaväärse

korteri üürihind 13 eurot m2. Kostja esitatud tõendist (dtl 143) nähtub, et Haabersti linnaosas

asuva kolmetoalise 70m2 korteri üürihind on 750 eurot, s.o 10,7 m2. Kohus leiab, et

põhjendatud on lähtuda kostja esitatud tõendist. Hageja elukoha piirkonnas võib olla

suhteliselt samaväärseid kortereid väljaüürimisel ka erineva hinnaga. Kuna 750 euro eest kuus

saab tagada mõistliku elamispinna, siis saab just seda lugeda põhjendatud kasutuseelise

väärtuseks. Kohus märgib, et viidatud üüri suurus ei ole kuigi palju väiksem hageja arvestuse

aluseks olevast laenumaksest 781,61 eurot kuus. Seega on mõlemal poole väidetest lähtuv

eluasemekulu sarnases suuruses. Arvestades kostja esitatud tõendit üüri turuväärtuse kohta on

hageja 69,30m2 korteri (dtl 42 arvel märgitud eluruumi pindala) üüri turuväärtus (ja

kasutuseelis) seega 741,51 eurot.

9.6 Kostja on leidnud, et üüri suuruse kindlakstegemisel on põhjendatud jätta arvestusest välja

ema magamistuba ehk eelduslikult 13m2 kokku 69,30m2- st. Kostja arvates tuleks lähtuda

sellest, et hageja eluruumi osa on maksimaalselt 30 ruutmeetrit ning eluasemekulu oleks seega

321 eurot. Kohus ei nõustu kostja loogikaga. Lähtuda tuleb sellest, et kogu korter on võrdses

ulatuses ema ja lapse kasutuses (kumbki kasutab oma tuba ainuisikuliselt ning ülejäänud

ruume ühiselt) ning korteris elavate isikute vahel jaguneb kasutuseelise väärtus võrdselt.

Tuginedes Riigikohtu 16.10.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 (p 21) antud juhistele

tuleb lähtuda sellest, et korter on ühiskasutuses. Kohtu arvates tuleb praegusel juhul arvestada

sellega, et hageja eluruumi vajaduse rahuldamiseks kulub kuus (741,51/2) 370,76 eurot, s.o

pool kasutuseelise väärtusest.

9.7 Hageja selgituse kohaselt on eluasemekulude teiseks osaks kommunaalkulud – kogukulu

keskmiselt 186,78 eurot kuus. Kostja on leidnud, et mõistlik ja põhjendatud

kommunaalteenuste kulu (hageja ½ osa kogukulus) on 50 eurot kuus.

Kostja ei ole selgitanud, millest lähtub tema arvestus mõistliku ja põhjendatud

kommunaalkulu (lapse osa) tuvastamisel. Arvestades viimaste aastate kütte ja elektri hinna

tõusu (mille saab lugeda üldtuntud asjaoluks) ei ole kohtu hinnangul ka eluliselt usutav, et

kolmetoalise korteri keskmine kommunaalteenuste kulu on vaid 100 eurot kuus. Hageja on

tõendanud konkreetse korteriga seotud kulude kandmist. Hagiavalduse lisas 5 toodud arvetest

nähtuvalt (dtl 42-53) on hageja ema korteri 1 aasta kommunaalteenuste summa perioodil

september 2022- august 2023 olnud kokku 2241,36 eurot, sellest 1 kuu keskmine on 186,78

eurot, millest ½ (hageja osa) on 93,39 eurot. Kuivõrd hageja leibkonnas on liikmeid kaks, on

hageja põhjendatult arvestanud kommunaalteenuste kuluga 93 eurot kuus.

9.8 Kokku on igakuised põhjendatud vajadused hageja eluasemele 463,76 eurot.

10. Hageja toidukulu on hagi kohaselt ca 200 eurot kuus. Hageja selgituse kohaselt on hageja

15-aastane aktiivne neiu, kes vajab kvaliteetset ja piisavas koguses toitu. Kuivõrd laps treenib

aktiivselt (3 korda nädalas) ja veedab aega ka kodust väljas, siis toitub ta samuti aegajalt

kodust väljas. Varasemas lahendis on kohus hinnanud hageja toidukulu suuruseks 89 eurot

kuus, s.o 2,97 eurot päevas, millise eest ei ole tänaste hindade juures mitte mingil juhul

võimalik katta aktiivse eluviisiga hageja energiavajadust.

10.1 Kostja on leidnud, et põhjendatud toidukulu ei peaks ületama 100 eurot kuus (arvestades

elukalliduse tõusu ja varasemas lahendis tuvastatud kulu 89 eurot). Hageja käib koolipäevadel

2-23-18325

kostja vanemate juures pärast kooli söömas, kostja vanemad elavad 500m kaugusel. Kostja

annab vanematele selleks igakuiselt ka täiendavalt raha.

10.2 Hageja viitab sellele, et 15-aastane laps ei saa söönuks 3,33 euro eest päevas (mis vastab

100 euro suurusele toidukulule). Hageja külastab küll aeg-ajalt kostja vanemaid ja vahel ka

einestab seal, kuid mitte regulaarselt. Kostja vanemate poolt aeg-ajalt tehtav kulutus toidule ei

vähenda hageja seadusliku esindaja poolt tehtavaid kulutusi.

10.3 Kohus märgib, et üldtuntud asjaoluna on alates aastast 2022 toiduained oluliselt

kallimaks muutunud. Varasema lahendi põhjendustest nähtuvalt tugines kostja ka tookord

sellele, et hageja sai pärast kooli kostja vanemate juures süüa. Praeguseks hetkeks on hageja

alustanud õpinguid P G, mis ei ole kostja vanemate Mustamäel asuva kodu lähedal.

Arvestades, et gümnaasiumis õppival neiul on suurenenud nii õppekoormus kui ka treeningute

maht, samuti võib eeldada sotsiaalse suhtluse tõttu varasemast enam kodust eemal viibimist,

ei saa ilmselt eeldada, et ta saab jätkata igapäevaselt vanavanemate külastamist ja nende

juures söömist. Arvestades, et mingis ulatuses on vajalik kodust väljas söömine ning mingis

ulatuses on võimalik kodus ise toitu valmistada, loeb kohus põhjendatud toidukuluks 160

eurot kuus.

11. Hageja teleteenuste kuluna on hagis välja toodud 21,99 eurot kuus. Eelmises elukohas oli

selleks summaks 5,5 eurot ühe leibkonna liikme kohta, kuid praeguses elukohas ei

õnnestunud lepingut sõlmides enam samasuguse hinnaga teenust saada. Kostja on välja

toonud, et varasem kulu oli 5,50 eurot ning leidnud, et ka praegu ei peaks teleteenuste kulu

olema suurem.

Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja on vaidlustanud kulu, samas välja toomata, milliseid

komponente ja teleteenuste pakette ta täpsemalt vaidlustab ja mis oleks alternatiiv. Hageja on

tõendanud, et teleteenuste kulu on (31+12,98) 43,98 eurot (dtl 54-56), sellest ½ ehk hageja

põhjendatud osa on 21,99 eurot.

12. Hageja sidekuluna on hagis märgitud 10 eurot (telefonipaketi maksumus). Kuigi

varasemas otsuses oli tuvastatud kulu 7 eurot, ei vaidle kostja vastu, et põhjendatud summa

võiks praegu olla 10 eurot. Vastuväidete puudumisel ei vaja taoline kulu ka tõendamist.

13. Hageja kooliga seotud kuluna on toodud kokku 30 eurot kuus. Selgitusena on märgitud, et

see kulu seondub õppevahendite soetamisega (12,5 eurot kuus), lisandub ekskursioonide kulu

(eelmisel aastal oli 87 eurot), klassiraha (ca 10 eurot kuus) jne. Hageja kasutab koolis ja

trennis käimiseks vahelduvalt nii koolikotti, käekotti kui ka spordikotti ja reeglina soetatakse

need uuena igal aastal. Kõigi koolitarvete ostmise tõendamist ei saa ka eeldada, samuti ei saa

tõendada lapsele sularaha andmist näiteks uisutama minekuks. Hageja on esitanud tõendeid

(dtl 8-9) selle kulu kandmise kohta summas 229,23 eurot; samuti toonud välja et päris kõigi

õppevahendite kohta kuludokumendid puuduvad, ka tuleb maksta klassiraha ning lisanduvad

ühised uisutamised ja kinoskäigud, mis tasutakse enamasti sularahas.

13.1 Kostja on välja toonud, et varasem kulu oli 15 eurot. Kostja hinnangul on koolitarvete

aastane kulu 150 eurot ülepaisutatud ja tõendamata. Esitatud tõendite pinnalt on see kulu

51,30 eurot aastas, kuivõrd igal aastal ei ole vaja osta uut koolikotti, pinalit ning koolikoti

asemel kasutavad noored sageli ka käekotti või spordikotti, mida ei ole vaja igal aastal

uuendada. Klassiekskursioonidel saavad lapsed osaleda vastavalt vanemate võimalusele ning

tegemist ei ole ka esmavajadusega. Tõendamata on koos klassiga uisutamas ja kinos käimine.

Põhjendatud klassiraha on 10 eurot aastas, mitte kuus.

2-23-18325

13.2 Kohus nõustub hagejaga selles, et ammendavalt ei pruugi olla kõigi kulude kohta ilmselt

võimalik tõendeid esitada. Eeldada ei saa, et kooliks tarvilikud esemed soetatakse ühekorraga.

Mingis ulatuses on võimalik osta vahetult enne kooliaastat ja kooliaasta alguses enamik

vajalikest esemetest, samas tekib ka õppeaasta kestel pidevalt vajadus täiendavate tarvete

ostmiseks. Samuti on usutav, et laps vajab kord aastas kas siis koolikoti, käekoti või

spordikoti väljavahetamist (millega iganes ta oma kooliasju kaasas kannab). Klassiraha kulub

aastas kindlasti rohkem kui 10 eurot (samas ilmselt mitte 10 eurot kuus) - koolides on sageli

väikese piletihinnaga kontserdid, samuti külastatakse koos teatrit ja kino. Ka tekib lisaks

jooksvalt ettenägematuid kooliga seotud kulusid- klassipiltide tellimine, jõulukink

klassikaaslasele ja õpetajale jne. Klassiekskursiooni mõõduka summa eest (milleks 87 eurot

on) ei saa pidada selliseks luksuseks, mille toimumises peaksid vanemad eelnevalt kokku

leppima. Kostja ei ole ka tuginenud sellele, et tal ei ole nõutud ulatuses võimalik ülalpidamist

anda. Hageja kooliga seotud kulu on suurenenud ka seonduvalt üleüldise elukalliduse

tõusuga. Taotletud ulatuses ei saa lugeda kooliga seotud kulu tõendatuks, kuid kohus loeb

põhjendatud vajaduseks seoses koolikohustuse täitmisega 20 eurot kuus.

14. Huvitegevusega seotud kulude igakuise keskmisena on hagis toodud 136,50 eurot. See

hõlmab treeningute kulu (93 eurot kuus), kord kuus toimuvate võistluste kulu (20 eurot kord),

treeninglaagri maksumust (282 eurot). Laps on aastaid tegelenud sulgpalliga ja laagrites

käimine ning võistlustel osalemine on tema jaoks arusaadavalt väga oluline osa treeningutest.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagejal treeninguid suvekuudel; võistlused ja

treeninglaager ei ole kohustuslikud, mingis ulatuses on neid kulusid kandnud kostja ning

hageja ema saab arvestada nende kuludega tulumaksutagastuse taotlemisel. Varasemas

lahendis tuvastatud kulu oli 58 eurot. Tegemist on kuluka hobiga ning treeninglaagrite puhul

tuleks vanematel omavahel kokku leppida, kas on üldse võimalik selliseid kulusid kanda.

Kostja hinnangul ei saa põhjendatud huvitegevuse kulu ületada ühes kuus 93 eurot, millest

tuleks arvestada maha ka tulumaksutagastus.

Hageja selgituse kohaselt ei ole treeninguid küll suvekuudel, kuid hageja jätkab suvel

sõpradega vabatahtlikult treenimist ning hageja treeningukulud suvel ei vähene.

Treeninguteks renditakse trennikaaslasega väljak, mille ühe tunni rendihinnaks on erinevalt

kasutusajast 12-31 eurot. Keskmiseks kuluks võib lugeda seega ca 20 eurot korra eest kahele

mängijale, s.o 10 eurot ühe mängija kohta. Keskmiselt käib hageja suvevaheajal sulgpalli

mängimas kaks kuni kolm korda nädalas, seega on kulu ühes kalendrikuus vahemikus 80-120

eurot.

14.1 Hageja on huvitegevuse kulu tõendanud õppetasu arvetega summas 93 eurot kuus (dtl

65), võistluste teabega osavõtumaksu kohta a´20 eurot (dtl 66) ja laagri arvega 282 eurot (dtl

67). Kohtu hinnangul saab lugeda tõendatuks, et hagejal on aasta läbi võistluste kulu 20 eurot

kuus, laager vähemalt maksumusega 282 eurot (23,50 eurot kuus) ning 9 kuud aastas

treeningud õppetasuga 93 eurot.

14.2 Hageja väited suvel treenimise kohta on eluliselt usutavad. Hageja esitatud tõenditest (dtl

326-328) nähtub hageja väidetu, s.o et ühe väljaku rent on 12-31 eurot. Kohtu hinnangul ei

ole põhjendatud lähtuda keskmisest hinnast, kuivõrd suveperioodil on mittetöötaval isikul

võimalik külastada soodsama hinnaga klubi väiksema tasuga ajavahemikus. Samuti ei ole

päris usutav, et suvel jätkatakse treenimist 3 korda nädalas, kuivõrd suvi on mõeldud ka

puhkamiseks ja reisimiseks. Usutav võiks olla treenimine maksimaalselt kaks korda nädalas.

Suveperioodil on arvestusega 2 treeningut nädalas ühe kuu keskmine kulu (13 nädalat, 2*5

eurot) ca 45 eurot ning läbi aasta keskmine treeningukulu 81 eurot. Kui suvine väljaku rendi

kulu peaks jääma alla selle, siis tuleks ikkagi arvestada, et hageja kogukulu aastas on suurem

2-23-18325

kui väljakute kulu, laager, võistlused ja igakuised treeningud. Nimelt ei ole hagis arvestatud

vajaliku treeningvarustusega (jalanõud, spordirõivad, muu varustus), mis samuti maksab.

Kokku loeb kohus põhjendatud huvitegevuse kuluks (81+20+23,5) 124,50 eurot.

14.3 Huvitegevuse põhjendatud vajaduste suuruse tuvastamisel ei ole põhjendatud arvata

maha tulumaksutagastust. Hageja on tõendanud, et hageja seadusliku esindaja enda

koolituskulud (3400 eurot, dtl 174) ületavad maksustatavast tulust maha arvatavat summat

(kuni 1200 eurot aastas). Ei ole mingit põhjust, miks hageja ema peaks eelistama

tulumaksutagastuse taotlemisel hageja kulude hüvitamist enda kulude hüvitamisele.

14.4 Asjaolu, et kostja tasus osa viimase laagri kulust, ei välista laagrikulu väljamõistmist

edasiulatuvalt. Põhjendatud ei ole jätta nende kuludega seonduvat elatist välja mõistmata ning

loota, et vajaduse tekkimisel kannab kostja kulud vabatahtlikult. Arvestades, et kostja väidete

kohaselt ei ole võistlustel ja laagris osalemine ilmtingimata vajalik, võib eeldada, et iga kord

tekib vastava kulu kandmise vajalikkuse osas vanemate vahel vaidlus ja taolist olukorda ei saa

pidada lapse huvidega kooskõlas olevaks. Kuna kostja kinnitusel on ta valmis neid kulusid

vabatahtlikult kandma, ei saa kostja huve kuigi palju riivata see, kui need on juba elatise

summa väljamõistmisel sisse arvestatud. Taoliselt on lapsel kindlustunne, et ta saab

võistlustel ja laagrites osaleda.

14.5 Kohus märgib, et kostja on loobunud vastuväidetest, mille kohaselt ei ole tal piiratud

sissetuleku tõttu võimalik nõutud ulatuses ülalpidamist anda. Seega ei ole kohane ka viidata

sellele, et lapse enda jaoks olulises laagris osalemine peaks igakordselt otsustatama lähtuvalt

sellest, kas kostjal on parasjagu tema kulude katmiseks raha või mitte.

15. Riiete ja jalanõude kuluna on märgitud hagis 107 eurot kuus. Hageja on välja toonud, et

perioodil jaanuar 2023 - detsember 2023 on hageja rõivastele tehtud kulutuste kogusumma

1084,61 eurot, s.o keskmiselt 90 eurot kuus. Jalanõudest soetatakse hagejale aasta jooksul

keskmiselt 2 paari jooksujalatseid (70 eurot paar, kogukulu aastas 140 eurot); 1 paari

vabaajajalatseid (ca 60 eurot paar), mida kantakse kas koolis vahetusjalanõudena või suvel

niisama. Tavalise teismelisena eelistab hageja kindlat brändi. Kuigi rõivad ja jalanõud

soetatakse sooduskampaaniate ajal, ei ole ühe kuu keskmine kulu väiksem kui 107 eurot.

Kostja on leidnud, et varasemas lahendis tuvastatud kulu 44 eurot on ka praegusel hetkel

põhjendatud ja kohane, kuivõrd kulu ei ole 1,5 aastaga kasvanud. Kulu võib olla isegi

vähenenud, kuivõrd hageja käib ise suvel tööl ning kostja ja kostja vanemad annavad hagejale

samuti taskuraha, mille eest hageja ise endale riideid ja jalanõusid soetab.

15.1 Kostja hinnangul ei ole võimalik hageja esitatud tõenditest ka eristada, millised on

hageja enda ja millised hageja emale soetatud rõivad, kuivõrd mõlemad on samas kasvus.

Mõnes tõendis kajastatud tooted on ilmselt soetatud hageja emale – kui on korraga soetatud

kaks spordirinnahoidjat, suurus S ja M; samuti Nike kahed lühikesed püksid. Hageja

kinnitusel tõendavad kõik esitatud kuludokumendid just hagejale riiete ja jalanõude ostmist.

Hageja ja tema seadusliku esindaja riideid ostetakse erinevatest poodidest, kuna kummagi

stiilid ei kattu. Sooduspakkumiste ajal ostetaksegi mitu samalaadset toodet ning esemete

tegumoe tõttu võivad suurused olla erinevad. Kohtu hinnangul on hageja väited usutavad ning

tõenditest ei nähtu, et tegemist oleks hageja asemel tema emale rõivaste soetamisega.

15.2 kostja teab 08.12.2023 soetatud toodete summas 52,18 eurot osas kindlalt, et tegemist oli

hageja enda raha eest ostetud riietega, kuna hageja ütles seda kostjale. Kostja väite kohaselt

nimelt helistas hageja tol päeval poest koju jalutades kostjale ning rääkis, et käis poodides.

Kostjale teadaolevalt soetas hageja endale teksad ja pusa. Kohtu hinnangul ei ole antud

2-23-18325

tekstist võimalik välja lugeda, et hageja oleks väitnud nende rõivaste soetamist enda isiklikult

teenitud raha eest. Hageja on välja toonud, et hageja käis 2023. aastal tööl viiel päeval (6

tundi päevas); tema töötasu oli 5 eurot tunnis, seega teenis hageja kalendriaasta jooksul 150

eurot. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et detsembriks on hagejal suvel saadud töötasu

alles sellises ulatuses, et minna selle eest endale ise riideid ostma. Seega ei saa lugeda

tõendatuks, et see kulutus tehti hoopis hageja enda teenitud raha ja mitte ema vahendite eest.

15.3 Hageja on tõendanud ajavahemikus 14.02.2023-08.12.2023 (s.o ca 10 kuud) kulude

kandmist rõivastele kokku summas 974,40 eurot (dtl 68-98, 100-102) ja jalanõudele samal

perioodil 325,90 eurot (dtl 99, 103-104). Kõigist kuludokumentidest ei nähtu küll konkreetse

toote andmed, kuid SuperDry, Cropp, Sinsay, H&M jne on eeskätt noorte hulgas populaarsed

rõivabrändid.

Kohus leiab, et hagis toodud rõivaste kulu ei saa pidada elulise usutavuse pinnalt ülemäära

suureks. Hageja on vanuses, kus jalanumber veel suureneb, samuti vajab spordiga aktiivselt

tegelev ja palju liikuv noor jalanõude kulumise tõttu vigastuste vältimiseks sagedamini

jalanõude vahetust. Hageja selgituses toodud ühes aastas soetatavate jalanõude arv on ilmselt

isegi tagasihoidlik, ei nähtu et oleks arvestatud erinevatel aastaaegadel ja erinevatel puhkudel

kasutatavate jalanõudega (talvesaapad, kevad-sügisperioodil kasutatavad jalanõud,

suvekingad, rannajalatsid, pidulikud kingad jne). Kindlasti on võimalik soetada ka odavamaid

jalanõusid, kuid siis tuleb neid kehvema kvaliteedi tõttu veel sagedamini uute vastu vahetada.

Kohus loeb riiete ja jalanõude kulu põhjendatud suuruseks 107 eurot kuus.

15.4 Asjaolu, et kostja on kandnud hageja lõpuaktuse kingade kulu, ei välista kostjalt

püsikuluna jalanõude kulu väljamõistmist. Küll aga saab arvestada selles konkreetses summas

ülalpidamise andmise kohustuse täidetuks (sellest hiljem).

16. Meelelahutusega seotud kuluna on toodud 25 eurot kuus. Hageja selgituse kohaselt

sisaldub selles näiteks kino, spa, teatri- ja muuseumikülastused. Spa pilet on vahemikus 10-20

eurot, lisandub söök ja jook suurusjärgus 10-15 eurot; kinopileti hind on ca 7 eurot, jook ja

popcorn juurde ca 10 eurot. Kõiki neid kulusid ei ole võimalik tõendada, kuna reeglina annab

ema lapsele sellisteks kulutusteks raha sularahas.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole meelelahutuse kulud võrreldes varasema lahendi tegemise

ajaga muutunud, seega peaks jätkuvalt olema põhjendatud kulu 15 eurot kuus. Kohus kostjaga

ei nõustu ning leiab, et koos üleüldise elukallidusega on tõusnud ka meelelahutusega seotud

kulud. Kohtu hinnangul ei ole meelelahutusega seotud kulu 25 eurot kuus ülemäära suur ning

selle saab lugeda põhjendatuks.

17. Tervishoiukuluna on hagis toodud 32 eurot kuus. Hageja selgituse kohaselt on Eesti

kliimas vajalik tarvitada aastaringselt D-vitamiini, magneesiumit tarvitab intensiivselt treeniv

hageja treeneri ja perearsti soovitusel ning C-vitamiin on vajalik immuunsüsteemi toetuseks.

Kogukulu on 25 eurot kuus. Ravimeid tarvitab hageja keskmiselt 7 euro eest kuus.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagejal vajalik võtta vitamiine (välja arvatud D-vitamiin),

kui hageja järgib tasakaalustatud ja tervislikku toitumist. Vitamiinide ja toidulisandite kulu

56,54 eurot peaks olema aasta peale, mitte kahe kuu peale kuluv summa. Ei ole ka tõendatud

regulaarselt selliste vitamiinide ostmine ja hageja poolt tarbimine. Ravimite kulu tõenduseks

on esitatud kuludokument, millest nähtub kantud kulu summas 18,02 eurot, mis kuu lõikes

teeb 1,5 eurot. Kostja leiab, et põhjendatud kulu saab olla ühes kuus 6,20 eurot.

2-23-18325

17.1 Hageja on tõendanud tervishoiukulude kandmist väljavõttega ostukorvist (dtl 105), mis

ei ole otseselt kuludokument. Kui vaadata sama ettevõtte veebilehel (www.ecosh.ee)

sisalduvat täpsemat teavet, siis sisaldab D3 vitamiinide purk 90 kapslit, mida võetakse 1

kapsel päevas. Kuna D-vitamiini tuleb võtta Eestis elades eeskätt sügisel, talvel ja kevadel,

kulub aastas seega 3 purki ehk (3*22 eurot) 66 eurot. C-vitamiini tuleb võtta vajaduse

tekkimisel, eeskätt sügisesel perioodil ennetamaks lähenevat viiruste leviku hooaega.

Magneesiumit ei tarbita samuti aastaringselt, vaid vajaduse tekkimisel ja ka siis kuuridena.

Seega ei ole tõendatud ja põhjendatud vitamiinide kulu hagis väidetud ulatuses.

17.2 Ravimite kulu on hageja tõendanud 51,5 euro ulatuses aastas (dtl 106-109). Kohtu

hinnangul on ravimikulu puhul võimalik lähtuda ka üldtuntud teabest, mille kohaselt

haigestub keskmine inimene rohkem kui kord aastas ning vajalik on soetada ka

palavikualandajaid vms, ka samu ravimeid võib olla vaja osta aastas mitu korda.

Ravimikulule lisanduvad veel vajaduse tekkimisel eriarstide visiidi tasud, näiteks alaealise

lapse hambaravi visiiditasu 5 eurot. Kohus leiab, et mõistlikus suuruses tervishoiukulu on

ühes kuus keskmiselt 27 eurot.

18. Hügieenitarvete kuluna on hagis toodud 68,50 eurot kuus. Selle moodustab: näokreem 9,5

eurot, näopuhastusvaht 11 eurot, hooldusvahendid kuivale nahale 8 eurot,

hügieenisidemed/pesukaitsmed 10 eurot, meigi- ja meigieemaldusvahendid 12 eurot,

raseerimisvahendid 8 eurot ning kehahooldusvahendid (dušigeel, šampoon, palsam,

juuksemask, juukseõli, kehakoorija, kehakreem) 10 eurot. Hageja näol on tegemist noore

neiuga, kelle vajadused näo- ja kehahoolitsuse osas on sisuliselt võrdsed täiskasvanud

naisterahvaga.

Kostja leiab, et antud kulu ei peaks ületama 10 eurot kuus. Näokreemi, dušigeeli jne ei ole

vaja soetada iga kuu, ühte 50ml kreemi saab kasutada keskmiselt 3 kuud. Tõendatud ei ole,

kui palju kulub näopuhastuvahendi, hooldusvahendi, hügieenisidemete ja

meigieemaldusvahendite peale. Hageja on tõendanud seda kulu summas 20,5 eurot (dtl 110-

111).

Kohus nõustub kostjaga selles, et 50ml näokreem, 150ml näopuhastusvaht ning ka muud

hooldustooted ilmselt ei kulu ära päris ühe kuuga. Samas vajab noore inimese nahk ilmselt

mitmeid hooldustooteid, ennetamaks nahaprobleeme. Ka tekib selles vanuses vajadus juba

dekoratiivkosmeetika tarbimise järele. Arvestades, et hageja on noor naisterahvas, kes vajab

erinevaid hooldustooteid, ei ole kostja väidetud 10 eurot ilmselgelt piisav. Kohus loeb kulu

põhjendatuks summas 35 eurot kuus.

19. Juuksuri, maniküüri ja kulmuhoolduse kuluna on hagis toodud 63,40 eurot kuus. Hageja

selgituse kohaselt käib hageja juuksuris keskmiselt kaks korda aastas – kord aastas juukseid

lõikamas (30 eurot) ning kord aastas lõikamas ja juuksesalke värvimas (70 eurot), igakuine

kulu seega 8,4 eurot. Igakuiselt käib hageja kulmuhoolduses (30 eurot, dtl 112) ja

küünehoolduses (25 eurot). Hageja leiab, et tegemist ei ole luksusliku kuluga, hageja vanuses

neiu puhul on välimus väga olulisel kohal ja tema enesekindluse ning heaolu seisukohalt ei

oleks kuidagi võimalik eeltoodud kulutusi piirata.

Kostja leiab, et tegemist on luksusliku ja ka tõendamata kuluga. Küüne- ja kulmuhooldusi

saab lubada endale vastavalt võimalustele ning tegemist pole püsivajaduse katmisega.

Varasemas lahendis tuvastatud kulu oli 5 eurot. Samuti on kostja kandnud hagejale taskuraha

430 eurot, mida hageja kasutab iluteenuste eest tasumiseks, samuti on kostja kandnud hageja

kontole raha lõpuaktusele soengu ja meigi jaoks (dtl 286).

2-23-18325

Kohus nõustub kostja selles, et juuste värvimise, kulmuhoolduse ja küünehoolduse kulu on

pigem luksuslik. Muidugi võib noor neiu pidada enda välimuse eest hoolitsemist vajalikuks,

kuid elementaarselt vajalikuks seda lugeda ei saa. Vanem võib soovi korral taolisi lapse

kulusid kanda, kuid kohus nendega elatise väljamõistmisel ei arvesta. Luksuslikud kulud

võiksid kuuluda väljamõistetava elatise koosseisu juhul, kui laps on varasemalt harjunud

vanemate kooselu vältel saama osa vanemate luksuslikust elustandardist; lapse huvides ei

oleks, et vanemate lahkumineku tõttu kannatab oluliselt lapse harjumuspärane elustandard

ning lahuselaval vanemal on võimalik tagada lapsele jätkuvalt harjumuspärast elustandardit.

Praegu ei ole tegemist sellise olukorraga.

Juuksuri kulu (2* aastas juuste lõikus a´ 30 eurot) on põhjendatud kulu, kuna erinevalt kulmu-

ja küünehooldusest ei saa eeldada, et sellega saab hageja ise hakkama ning juuste lõikamine

on ka aeg-ajalt vajalik. Seega saab 1 kuu keskmiseks põhjendatud kuluks lugeda 5,50 eurot,

millises ulatuses on kostja seda kulu tunnistanud.

20. Sünnipäevapeo kulu (kokku 32,50 eurot) selgitusena on toodud, et hageja eelistab pidada

sünnipäeva kodus sõbrannadega, millisel juhul on peo korraldamise kulu keskmiselt 150

eurot. Keskmiselt korra kuus käib hageja sõprade sünnipäevadel, kink reeglina 20 eurot.

Vanemate vahel on igal aastal vaidlus lapse sünnipäevakulu üle ning see, kui kostja on ise

tasunud lapsele sünnipäevakingitusena korraldatud peo eest ilma seda hageja emaga

kooskõlastamata, ei anna alust seda kulu arvestusest välja jätta.

Kostja leiab, et sellise kulu kandmine on tõendamata, samuti tasus aastal 2023 kostja hageja

sünnipäeva eest ise (kokku 364 eurot), kuna hageja ema keeldus tasumast. Kostja on alati

tasunud ka hageja sõprade sünnipäevakingi jaoks poole summast, kas ülekandega lapse

kontole või sularahas. Kostja leiab, et kuna ta on alati tasunud sünnipäevapeo kulude eest, ei

ole elatise väljamõistmine põhjendatud.

Kohus leiab, et varsti 16-aastaseks saava noore inimese jaoks ei oma sünnipäevapeo pidamine

enam sellist tähtsust kui oluliselt nooremana. Sünnipäevapeo pidamine väljaspool kodu on

mõistlik juhul, kui vanematel on vabu vahendeid selliste kulutuste tegemiseks, kuid

esmavajaduseks seda lugeda ei saa. Koduse sünnipäeva pidamisega ei pruugi samuti kaasneda

suur kulu. Sõprade sünnipäevadel käimine ning kingi tegemine on sotsiaalse suhtluse plaanis

kindlasti oluline ning 20 eurot on praegu ilmselt minimaalne kingisumma. Samas ei saa olla

veendunud, et sõprade sünnipäevi on kord igas kuus – tolles vanuses ei peeta enam kuigi palju

suuri sünnipäevi, kuhu on kutsutud kogu klass või kõik treeningukaaslased. Seega loeb kohus

põhjendatud sünnipäevadega seotud kuluks 25 eurot kuus, millega on hõlmatud nii kingid

sõpradele kui ka hageja kodune sünnipäevapidu. Asjaolu, et kostja on vahel toetanud hagejat

sõpradele kingituste ostmisel, ei välista taolise kulutusega arvestamist elatise väljamõistmisel.

21. Tehnikaseadmete soetamise kuluna on hageja märkinud 37 eurot kuus. Selgituse kohaselt

kasutab hageja igapäevaselt sülearvutit ja nutitelefoni, samuti on tema arvutisse soetatud

Office 365 litsents (69,99 eurot aastas, s.o 5,83 eurot kuus). Nutitelefoni põhjendatud ja

võimalik kasutusiga on kuni 4 aastat. Viimati soetatud telefoni maksumus oli 639,99 eurot,

praegu on samaväärse telefoni hind soodustusega 699 eurot. Sülearvuti on hagi esitamise ajal

3 aastat vana ning tuleb peatselt välja vahetada, uue maksumus on ca 800 eurot. Kui jagada

need kulud 4 aasta peale, on igakuise nutiseadmete fondi suuruseks 31,25 eurot kuus (1500

eurot nelja aasta peale, igakuine kulu seega 31,25 eurot). Mõistlik on lahendus, kus kogutakse

ühiselt nö tehnikafondi (kostja läbi elatisraha maksmise) ja vajaduse tekkimisel on rahalised

vahendid seadme ostmiseks olemas. P G, kus hageja järgnevad 3 aastat õpib, on õpikud üles

laetud Opiq keskkonda. Tegemist on pilvepõhise õpikeskkonnaga ehk õppetöös kasutatakse

digiõpikuid. Õppetöös osalemine isiklikku arvutit omamata ei ole sellises olukorras mõeldav.

2-23-18325

21.1 Kostja vaidleb tehnikaseadmete soetamise ja kasutamise kuludele vastu ning leiab, et

sellise kuluga ei peaks elatise väljamõistmisel arvestama. Kostja soetas hagejale aastal 2020

uue sülearvuti hinnaga 459 eurot. Uue sülearvuti soetamine ei ole põhjendatud enne 2025.

aastat. Kui reaalne vajadus tekib, saavad vanemad omavahel kokku leppida. Klick.ee

kodulehel algavad uute Lenovo sülearvutite hinnad 199,99 eurost ning mitmeid korralikke

sülearvuteid on samas e-poes müügil hinnaga 300-400 eurot (dtl 305). Hageja ei vaja

keskmisest kallimat sülearvutit. Sülearvuti mõistlik kasutusiga on 7 aastat. Telefoni

kasutusiga on 5 aastat. Põhjendatud ei ole lähtuda praeguse telefoni maksumusest,

nutitelefone on võimalik osta ka soodsamalt. Telefoni ostis kostjale teadaolevalt viimati

hageja ise isiklikest vahenditest (suvel teenitud raha, sünnipäevadeks saadud raha ning

taskuraha). Tegemist ei ole hageja püsivajaduse rahuldamisega.

21.2 Kohus leiab, et sülearvuti ja nutitelefon on 15-aastase gümnaasiumis õppiva noore jaoks

kindlasti esmavajadus, ilma milleta on õppetöö takistatud. Kuigi arvuti kasutusiga võib olla ka

7 aastat, ei saa olla kindel, et arvuti selle aja ka vastu peab. Usutavam on arvuti välja

vahetamine maksimaalselt 6 aasta järel. Sama lugu on telefoniga, ka see võib pidada vastu 5

aastat, kuid võib katki minna ka enne selle aja möödumist. Seega on mõistlik, kui eksisteerib

nutiseadmete fond, mille abil saab seadme kiiresti uuega asendada, et õppetöö ei kannataks.

Seda ka juhul, kui hagejal on aastal 2020 uuena või uueväärsena ostetud arvuti.

21.3 Samas ei saa kohus lugeda esmavajalikuks Apple iPhone omamist. Kohus nõustub kostja

väidetega, mille kohaselt saab nutitelefoni ka soodsamalt osta. Kohus leiab, et mõistlike

omadustega nutitelefoni hind võiks olla ca 400 eurot. Samuti saab lugeda tõendatuks (dtl

305), et korraliku sülearvuti saab soetada samuti 400 euroga. Kui lähtuda sülearvuti

kasutuseast kuni 6 aastat ning telefoni kasutuseast kuni 4 aastat (sellises vanuses telefoni

kasutamine eeldab tegelikult ka juba vähemalt akuvahetust), siis teeb see 1 kuu keskmiseks

kuluks arvuti puhul 5,56 eurot ning nutitelefoni korral 8,33 eurot.

21.4 Kostja on leidnud, et Office 365 litsentsi kulu ei ole hädavajalik, lapsel ei pea olema

professionaalsed programmid ning koolitööd saab teha ka tasuta programmidega või

kooliarvutites. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et taoline seisukoht on elukauge. On

eluliselt usutav, et õppetöö toimub suures ulatuses arvutis ning ei ole mõeldav, et

gümnaasiumis õppiv laps jõuab teha koduse õppetöö kooliarvutis. Koolimajad ei ole tavaliselt

avatud nädalavahetusel ja hilisõhtul, seega jääks õppetöö tegemiseks koolimajas aega vahetult

pärast tunde ja enne treeninguid. Seda aega vajab keskmine laps õppetundidest puhkamiseks.

Office 365 litsents ei hõlma spetsiifilisi programme, vaid selle toodete hulka kuuluvad laialt

levinud Word, Excel, Powerpoint jne ehk tavapäraselt õppetööks kasutatavad programmid. Ei

ole mõeldav, et laps peaks lisaks õppekoormusele kulutama palju aega ja energiat ka taoliste

tasuta programmide otsimisele, mis ühilduksid ka selle õpetaja programmiga, kes töö

tulemust hindab. Kuludokumenti kohtule esitatud ei ole, kuid kohtu hinnangul on eluliselt

usutav taolise kulu olemasolu ning suurus. Seega on põhjendatud tehnikavahendite kulu ühes

kuus 19,72 eurot.

22. Kostja on tuginenud sellele, et on andnud hagejale ülalpidamist ka vahetult, näiteks

tasunud ortodondi visiidi eest 70 eurot, laagri eest 141 eurot, ostnud lapsele uued talvesaapad

90 euroga, samuti uued spordijalanõud, andnud raha hageja sõbrannade sünnipäevade jaoks.

Kostja kannab hageja ülalpidamiskulusid (eelkõige toidukulu ja eluasemekulu) ka siis, kui

hageja viibib kostja juures. Samuti kannab kostja hageja transpordikulu, kui hageja soovib

sõita Tallinnast kostja juurde Lõuna-Eestisse. Kostja väitel ei ole hageja vanemate vahel

lepitud kokku suhtluskorda, kuid hageja käib sageli kostja juures ning viibis seal näiteks

2-23-18325

õpetajate streigi ajal 19.01-28.01.2024, 2023. a oktoobri jõuluvaheajal ning 25.12.2023-

04.01.2024.

Hageja on leidnud, et kuivõrd kostja elab hagejast 190km kaugusel ja suhtlus on väga

kaootiline, siis ei ole põhjust vähendada selle arvelt elatisraha. Kostja tehtud üksikud vahetud

kulutused ja hagejale taskuraha andmine ei vähenda hageja ema tehtud püsikulusid.

Taskuraha annavad mõlemad vanemad lapsele oma rahaliste võimaluste ja tõekspidamiste

järgi.

22.1 Kohus leiab, et kostja poolt taoliselt kantud vahetu kulu (kostjaga suhtlemisega seotud

toidu- eluaseme ja transpordikulu) hagejale ei lähe elatise väljamõistmisel arvesse, kuna

praegu ei ole tegemist PKS § 101 lg-s 6 sätestatud olukorraga. Seadusandja ei ole näinud ette,

et lahus elava vanema juures viibimist peaks arvestama elatise väljamõistmisel olukorras, kus

teise vanemaga koos viibitakse vähem kui keskmiselt 7 päeva kuus.

22.2 Küll aga on võimalik arvestada kostja tehtud kulutusega juhul, kui tegemist on hageja

ülalpidamiseks vajaliku kuluga, mille võrra on ema ülalpidamiskohustus vähenenud ja mis on

tehtud ajavahemikus alates hagi esitamisest (varasem periood ei ole vaidluse all). Taolisteks

kulutusteks saab lugeda: 10.02.2024 kingiraha 10 eurot, 17.03.2024 kingiraha 15 eurot,

lõpuaktuse kingad 50 eurot ning lõpuaktuse soeng ja meik 100 eurot (kõik dtl 286), kõik

kokku 175 eurot. Kohtulahendi täitmisel tuleb arvestada, et selles ulatuses on kostja andnud

hagejale alates hagi esitamisest kuni lahendi tegemiseni vahetult ülalpidamist ning elatise

nõue tuleb lugeda selle summa osas täidetuks.

23. Kostja on viidanud, et on tasunud hageja ema kontole oktoobris ja novembris 2023 elatist

ka suuremas ulatuses, kui kohtuotsusega kindlaks määratud. Kohtu hinnangul ei ole

põhjendatud taoliselt enam tasutud elatise arvestamisega elatise väljamõistmisel, kuivõrd

elatist on enam makstud perioodi eest, mille eest hageja elatise suurendamist nõudnud ei ole.

24. Kostja on leidnud, et hageja poolt esile toodud kulud ei ole kooskõlas Statistikaameti

kuludega leibkondade kulutuste kohta, mis üheselt viitab, et kulud on ülehinnatud, tingitud

kas halvast majandamisest või on lihtsalt hageja seadusliku ainuotsused hageja kulude osas.

Kohus leiab, et Statistikaameti kulu on vaid arvestuslik keskmine kulu üle Eesti. Taolise kulu

suurust mõjutab nii piirkond, kus elatakse, kui ka vanemate tegelikud võimalused. Näiteks

võivad olla oluliselt väiksemad taolise lapse huvitegevuse ja meelelahutuse kulud, kes elab

kohas, kus ligipääs huvitegevusele ja meelelahutusele on distantsist tulenevalt oluliselt

piiratud ning saadaolevad huvitegevused on tasuta või väikese tasu eest.

Kohus märgib, et olukorras, kus hageja isa on kutsunud hagejat välisreisidele (mis ei saa olla

vähe kulukad), on veidi kohatu kritiseerida näiteks 87 eurot maksval ekskursioonil osalemist,

44 eurot kuus ületavat riiete ja jalanõude kulu, lapsele vitamiinide soetamist või leida, et

gümnasist peaks jõudma teha kodused õppetööd ära kooliarvutis.

25. Eeltoodust tuleneb, et hageja põhjendatud vajadused on praegusel hetkel 1044,47 eurot

kuus, seega varasemas lahendis tuvastatuga (515,50 eurot) võrreldes oluliselt suurenenud.

Hageja on õigesti välja toonud, et tarbijahinnaindeksi muutus on alates 2022. aasta jaanuarist

kuni 2023. aasta novembrini olnud 22,6%. Kohus märgib, et hinnatõus on jätkunud,

Statistikaameti veebilehel https://www.stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator sisalduva

kalkulaatori järgi on tarbijahinnaindeksi muutus septembris 2024. a võrreldes jaanuariga

2022. lausa 26,8%. Eelnimetatu on märkimisväärselt kasvatanud hageja ülalpidamiskulusid.

2-23-18325

26. Osaliselt on ülalpidamiskulud suurenenud ka hageja ema tehtud otsuse tõttu (eluaseme

vahetus). Hageja vanematel on küll ühine hooldusõigus, kuid kohus ei nõustu kostjaga, et

kõik hageja suhtes tehtavad kulutused peaks seetõttu eelnevalt vanemate vahel kokku

leppima. Kui hageja ema oleks asunud elukoha vahetust otsustama alles pärast kostjapoolse

nõusoleku andmist hageja varasemast suuremas ulatuses toetamiseks seonduvalt oma toa

saamisega, siis ei oleks hageja elukohamuutust ja seega elutingimuste paranemist ilmselt

toimunud (arvestades menetluses toodud kostja vastuväiteid). Arvestades hageja vanust peaks

ka treeningkoormuse suurendamise ja võistlustel osalemise otsustamine olema eeskätt

treeningutel ja võistlustel osaleva hageja enda valik. Kostja ei ole ka pidanud võistlustel

osalemist ja laagrites käimist sama oluliseks kui hageja ise. See, kui hageja tegelikke kulusid

suurendavad otsused on tehtud ilma kostja nõusolekuta, ei tähenda, et kostja ei peaks mingil

juhul vastutama taoliste kulutuste eest - eeldusel, et otsused on tehtud lapse huvides. Nimelt

tuleb ülalpidamise andmisel lähtuda eeskätt alaealise lapse enda vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist, arvestades kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi (PKS § 99 lg 1 ja 2).

27. Kostja on loobunud tuginemast sellele, et tal ei ole varaliselt võimalik anda hagejale

ülalpidamist nõutud ulatuses. Seetõttu ei käsitle kohus kostja väiteid tema varalise võimekuse

kohta, kuigi sellekohaseid tõendeid on menetluses kogutud.

28. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et eeltoodust tulenevalt on täidetud TsMS § 459 kohased

eeldused jõustunud otsuse muutmiseks korduvate kohustuste osas. PKS § 101 lg 5 alusel tuleb

lugeda, et hageja vajadused (kokku 1044,46 eurot) on kaetud lapsetoetuse arvel, suurus 80

eurot. Lähtudes vanemate võrdsusest tuleb hagi rahuldada osaliselt ning suurendada elatist

selliselt, et mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 29.12.2023 elatis ((1044,47-80)/2)

482,24 eurot kuus. Kohus jätab hagi rahuldamata elatise nõudes 482,24 eurot ületavas osas.

29. Kumbki pool on taotlenud jätta menetluskulud vastaspoole kanda. Vastavalt TsMS § 164

lg-le 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtu

hinnangul ei esine praegusel juhul alust TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud jaotusest

kõrvalekaldumiseks. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enely Sepp

Kohtunik