2-23-17677/93 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

15.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-17677

Kohtuasi

R.U

avaldus vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks,

alternatiivselt ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks

M.V vastuavaldus vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks,

alternatiivselt ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.08.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

M.V määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja R.U (endine M.V, isikukood XXX) lepinguline

esindaja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis

Puudutatud isikud

1) Y.J (isikukood XXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Andres

Lusmägi

2) M.V (isikukood XXX)

3) Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse

kaudu), lepinguline esindaja M. S

4) Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse

kaudu), lepinguline esindaja N. Ä

5) Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu)

lepinguline esindaja T. V

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

2-23-17677

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde M.V 26.08.2024 määruskaebusele lisatud tõendid

(dtl 1136–1277) ja R.U 11.09.2024 seisukohale lisatud tõendid (dtl 1062–1065).

2. Jätta Harju Maakohtu 09.08.2024 määruse resolutsiooni p-d 3, 4 ja 5 muutmata.

3. Jätta M.V määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi

korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. R.U (ema) esitas 14.12.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada ema ja

M.V (isa) ühine hooldusõigus ema ja isa ühise, XX.XX.XXXX sündinud lapse Y.J-i (laps)

suhtes ning anda emale üle lapse ainuhooldusõigus, alternatiivselt lõpetada ema ja isa ühine

hooldusõigus lapse suhtes osaliselt ja anda emale ainuhooldusõigus lapse elukoha,

viibimiskoha, tervise ja hariduse (sh huvihariduse) küsimustes. Ema menetluskulud palus ema

jätta isa kanda.

1.1. Avalduse kohaselt lõppes ema ja isa kooselu 2020. a, pärast mida jäi laps elama emaga.

Isa ja laps suhtlevad korrapäratult, keskmiselt 3–5 korda aastas. Viimane isa ja lapse

kohtumine toimus 05.05.2023. Ema on korduvalt pöördunud isa poole, et isa kohtuks lapsega

ja osaleks lapse elus rohkem, kuid isa kas ei vasta emale või jätab kokkulepitud kohtumised

ära. Isal puudub huvi lapse elus osaleda. Lapse ja isa vahel ei toimu ka tihedaid

telefonivestlusi, mis võimaldaksid nende omavahelist sidet säilitada. Lapse igapäevaste

vajaduste tagamisega tegeleb ema. Laps on erivajadustega ja vajab psühholoogi, logopeedi,

eripedagoogi ja loovterapeudi teenuseid. Lapsel on vaja arendada kognitiivseid funktsioone,

kõneoskust, eneseregulatsiooni oskust ja sotsiaalseid oskusi. Lapsele on koostatud

rehabilitatsiooniplaan, mille täitmist tagab ema. Isa ei osale lapse tervisega seotud küsimustes

ega rehabilitatsiooniplaani täitmisel.

1.2. Pärast vanemate kooselu lõppemist leidis ema endale uue kaaslase, kelle elukoht on

Saksamaal. Ema on isale teatanud, et soovib vahetada elukohta ning kolida hiljemalt

31.08.2024 koos lapsega Saksamaale. Ema esitas 21.11.2023 isale nõudeavalduse lapse

elukoha vahetamiseks, kuid 14.12.2023 seisuga ei olnud isa sellele vastanud.

1.3. Arvestades lapse erivajadusi ja rehabilitatsiooniplaani oleks Saksamaale kolimine lapse

huvides. Saksamaal on emal võimalik rehabilitatsiooniplaani täita tasuta (Eestis on teenusel

rahaline limiit), samuti oleks emal võimalik saada lapsele Saksamaal tasuta teenuseid

rehabilitatsiooniplaani väliselt (Eestis oleks tegemist tasuliste teenustega).

2-23-17677

1.4. Laps ei valda saksa keelt, kuid Saksamaal tagataks lapsele tugi riigikeele õppel. Samuti

toetavad Saksamaa koolid lapse emakeele õppimist ja säilitamist.

1.5. Ema on valmis tagama lapsele isaga suhtlemise võimaluse, sõltumata sellest, millises

riigis laps elab. Saksamaale kolimise korral külastaks ema koos lapsega Eestit ja isa saaks

lapsega vahetult kohtuda sama sagedusega nagu siiani, s.o 3–5 korda aastas.

1.6. Olukorras, kus vanemate kooselu on lõppenud ja lapsel ei saa olla elukohta kahes

erinevas riigis, on lapse huvides, et tal oleks kindel elukoht ema juures ja ta suhtleks

lahuselava vanemaga suhtluskorra alusel. Lapse huvides on jääda elama emaga, kuna ema on

olnud lapse peamine hooldaja. Isa keeldumine lapse elukoha vahetamiseks nõusoleku

andmisest on pahatahtlik, arvestades, et isa lapsega suhelda ei soovi.

1.7. Ema ei soovi ega suuda teostada isaga ühist hooldusõigust. Laps kannatab vanemate

pidevate lahkhelide ja koostöö puudumise tõttu. Ema on pädevam ja tasakaalukam vanem,

võtmaks vastu lapse jaoks olulisi otsuseid, ning suudab tagada lapsele stabiilsuse ja lapse

huvidele vastava elukorralduse. Ema on lapse eest alates 2020. aastast üksi hoolitsenud.

1.8. Alternatiivselt vanemate ühise hooldusõiguse täielikule lõpetamisele taotles ema ühise

hooldusõiguse osalist lõpetamist ja emale ainuhooldusõiguse üleandmist lapse elu- ja

viibimiskoha, hariduse ning tervise küsimustes. Vanemad ei suuda lapse elu- ja viibimiskoha

küsimustes üksmeelele jõuda. Ema soovib kolida lapsega Saksamaale, kuid isa ei vasta ema

päringutele. Põhjendamatu oleks, et ema ei või lapsega kolida Saksamaale isa vastuseisu tõttu

olukorras, kus isa ei osale lapse elus ega kasvatuses. Lapse hariduse küsimustes emale

ainuhooldusõiguse andmine hoiaks ära probleemide tekkimise lapse kooli ja huviringide

valikute tegemisel. Praegusel ajal ei vasta isa ema kirjadele ega osale lapsega seotud otsuste

tegemisel. Kui ema kolib lapsega Saksamaale, tuleb laps Saksamaal kooli ja huviringidesse

panna, mida ema ei saa teha, kui isa ei anna vajalikke nõusolekuid. Emale ainuhooldusõiguse

üleandmine lapse tervise küsimustes hoiaks ära probleemid Saksamaal rehabilitatsiooniplaani

täitmisel ja perearsti määramisel. Praegusel ajal puudub emal võimalus saada isalt

nõusolekuid – kui isa ema päringutele ei vasta, võib tekkida olukord, kus laps ei saa

Saksamaal elades arstiabi ning tema rehabilitatsiooniplaani täitmine katkeb. Alternatiivselt

ainuhooldusõiguse üleandmisele taotles ema ühekordse otsustusõigust, et määrata lapse

elukoht ja teha lapse koolivalik Saksamaal.

2. Vastuseks isa vastuväidetele märkis ema 29.04.2024 seisukohas, et ta ei ole isa ja lapse

suhtlemist takistanud. Alates 2022. a oktoobrist ei ole isa lapse igapäevaelus osalenud, sh ei

ole isa avaldanud tahet lapsega suhelda või kohtuda. 05.05.2023 tunnistas isa, et ta ei ole

lapsega suhelnud ega kohtunud, kuid lubas ennast parandada, sh andis isa nõusoleku lapsega

Saksamaale kolimiseks, kuid taganes sellest hiljem. Alates 05.05.2023 ei ole isa kordagi

soovinud lapsega ühiselt aega veeta. 25.08.2023, lapse sünnipäeval, tuli isa ootamatult lapse

lasteaeda koos oma praeguse elukaaslasega – isa võttis lapse puhkeajal 30 minutiks enda

juurde, rääkis lapsele emast halvasti, misjärel tegi video, kus isa koos oma elukaaslasega

paluvad lapsel korrata õpitud lauseid ema kohta. Seega ei olnud isal soovi lapsega suhelda,

vaid ta läks lasteaeda tõendit looma, kuivõrd isale oli juba teada ema soov kolida lapsega

Saksamaale.

2.1. 2023. a detsembris pöördus ema Kristiine Linnaosa Valitsuse lapse heaolu spetsialisti

poole seoses isapoolse hoolimatusega (lapse elus mitteosalemisega). Ema pöördumise järel

saatis lapse heaolu spetsialist 06.12.2023 vanematele e-kirja, kuid isa käitumine ei muutunud.

2.2. 08.04.2024 ilmus isa taas ootamatult lapse lasteaeda ning võttis lapse õppetöö ajal 40

minutiks enda juurde koridori. Kohtumise käigus püüdis isa taas last ema vastu üles ässitada,

väites, et ema tahab ise Saksamaale minna ja lapse Eestisse jätta, ning küsis lapse käest, kas

2-23-17677

ema lööb teda. Isa läks lasteaeda ka kolmandat korda, 10.04.2024, mil viis lapse 15 minutiks

puu taha ja hirmutas teda psühholoogiliselt. Alates 06.05.2023 kuni 29.04.2024 ei kohtunud

ega suhelnud isa lapsega (v.a 25.08.2023, 08.04.2024 ja 10.04.2024 kohtumised lasteaias). Isa

ei ole kordagi emaga ühendust võtnud, et lapsega kohtuda ja ühiselt aega veeta.

2.3. Ebaõige on isa väide, nagu oleks ema keeldunud püüdmast isaga kokkuleppeid saavutada.

29.04.2023 saatis isa emale nõudmisi. Nõue, et ema peaks Saksamaale kolides tooma lapse

omal kulul igas kuus neljaks päevaks Eestisse, ei ole lapse huvides ega arvesta lapse

tegevustega Saksamaal. 29.04.2023 palus ema isalt kohtumist, et tekkinud küsimusi arutada.

Kohtumine toimus 05.05.2023, kuid isal ei olnud aega olulisi lapsega seotud küsimusi

(ettevalmistusklass, huviringid, suvepuhkused jne) arutada. Seega leppisid vanemad uue

kohtumise ajaks kokku 13.–14.05.2023, kuid isa tühistas selle ja lahkus ootamatult puhkusele.

2.4. Ema ei vaidlusta asjaolu, et kuni 2022. a sügiseni olid vanemate suhted head – nad aitasid

üksteist, suhtlesid, käisid koos lapsega puhkamas ja rahastasid ühiselt reise. Alates 2022. a

sügisest isa suhtumine lapsesse muutus, kohtumised peatusid peaaegu täielikult, isa ei

reageerinud ema palvetele lapsega suhelda ega soovinud lapsega kohtuda.

Lapse esindaja seisukoht

3. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja 17.01.2024 seisukoha järgi on ema soov

laps välismaale elama viia piisavaks põhjuseks, et vanemate ühine hooldusõigus lõpetada.

Lapse ja ema omavaheline side on sedavõrd tugev, et kaalub lapse heaolu arvestades üles

keskkonnavahetusest ja teisest vanemast eemalolekust tekkivad kahjulikud mõjud. Ema on

kinnitanud, et ta hakkab koos lapsega Eestit külastama. Seega on isal võimalik ka edaspidi

lapsega 3–5 korda aastas kohtuda.

Eestkosteasutuse seisukoht

4. Tallinna linna (Kristiine Linnaosa Valitsuse) 02.02.2024 seisukoha järgi suhtles lapse

heaolu spetsialist isa, ema ja lapsega. 26.08.2023 kirjutas isa lapse heaolu spetsialistile, et

pärast vanemate lahkuminekut 2020. a toimus isa ja lapse suhtlemine regulaarselt. Isa sai

lapsega kord kuus kokku ja laps ööbis isa juures. Alates 2023. a kevadest on isal uus

elukaaslane ja sellest ajast ei saa isa lapsega kohtuda ega telefoni teel vestelda. 11.01.2024

vestles lapse heaolu spetsialist emaga sotsiaalhoolekande osakonnas. Ema sõnul veetsid isa ja

laps pärast vanemate lahutust koos palju aega, kuid viimased 1,5 aastat puudub isal huvi

lapsega regulaarselt suhelda. Ema hinnangul süvenesid probleemid lapsega suhtlemisel siis,

kui isa hakkas uue elukaaslasega koos elama. Ema sõnul abiellub ta 2024. a veebruaris oma

uue elukaaslasega ning soovib koos lapsega Berliini elama asuda. Ema elukaaslane töötab

Berliinis hotelli personalijuhina. Ema on elanud ja töötanud erinevates riikides ning suudab

enda hinnangul Berliinis tööd leida. Lapse heaolu spetsialist vestles ka lapsega. Lapse sõnul

on ta käinud Berliinis selles korteris, kus ta tulevikus elama hakkab, ja saab ema

elukaaslasega hästi läbi. Ema elukaaslane räägib saksa keeles. Laps saksa keelt ei oska, aga

ema tõlgib. Isa märkis 30.01.2024 lapse heaolu spetsialistiga toimunud telefonivestluses, et

alates ajast, kui isa asus oma uue elukaaslasega koos elama, takistab ema tal lapsega suhelda,

olles isa ja lapse kohtumistega nõus ainult enda elukohas või juuresolekul. Isa hinnangul ei

ole kolimine Saksamaale lapse huvides. Lapsel on arengus mahajäämus. Vanemate ühisel

kokkuleppel läks laps eestikeelsesse lasteaeda. Lapsel kulus umbes aasta aega, et hakata eesti

keelest aru saama ja eesti keeles rääkima. Laps pidi minema Tallinnas eestikeelsesse kooli.

4.1. Vanemad on lapse elu puudutavate küsimuste otsustamisel eriarvamusel. Ema soovib

koos lapsega Saksamaale elama asuda, kuid isa sellega ei nõustu. Pärast vanemate

2-23-17677

lahkuminekut on laps elanud emaga. Ema on loonud lapsele head elutingimused. Laps on

erivajadustega ja ema on üksinda taganud lapse rehabilitatsiooniplaani täitmise. Isa on

viimasel aastal lapsega harva kohtunud ning ei ole osalenud lapse kasvatamises.

4.2. Eestkosteasutuse hinnangul oleks vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja emale

lapse suhtes ainuhooldusõiguse üleandmine lapse huvides. Lapse huvides oleks, et ema, kes

teda igapäevaselt kasvatab, saaks nii Eestis kui ka Saksamaal võtta vastu vajalikke otsuseid ja

korraldada lapse elu. Enne Saksamaale kolimist peaksid vanemad kokku leppima lapse ja

lahuselava vanema suhtluskorra, et lapsel säiliks hea kontakt ja emotsionaalne side mõlema

vanemaga.

Isa seisukoht ja vastuavaldus

5. Isa esitas 19.02.2024 seisukoha, mille järgi ema ei tegutse heas usus ja kuritarvitab oma

õiguseid, esitades ebaõigeid väiteid. Isa on armastavana vanemana alati oma lapse eest

hoolitsenud ning on ka pärast abielu lahutamist seadnud lapse huvid enda huvidest ettepoole.

Isa on alati tahtnud lapse elus osaleda. Alates 2023. a kevadest on isa suhtlemine lapsega

olnud piiratud üksnes ema nõudmiste tõttu, mitte isast tulenevalt.

5.1. Saksamaale kolimine ja lapse isast eraldamine ei ole lapse huvides. Ema soov kolida

Saksamaale tuleneb soovist elada koos oma elukaaslasega, mitte ei lähtu lapse huvidest.

5.2. Isal on vaimne ja majanduslik valmisolek lapse kasvatamiseks. Isa saab pakkuda lapsele

turvalist ja stabiilset elukeskkonda ning paremaid elutingimusi kui oleks Saksamaal. Laps jäi

pärast vanemate kooselu lõppemist ema juurde elama üksnes selle tõttu, et isa pidi töötama ka

öösiti.

5.3. Et tagada lapsele turvaline ja stabiilne elukeskkond, loovutas isa omal kulul soetatud

korteri emale. Vanemate kokkuleppe järgi pidi laps elama loovutatud korteris ning isa pidi

saama lapsega pidevalt ja regulaarselt suhelda. 2021. a mais otsustas ema siiski Tallinnasse

kolida, rikkudes sellega lapse tavalist rutiini ja elukorraldust ning vähendades sihilikult lapse

suhtlust isaga. Alates 2021. a maist on laps Tallinnas kolmel korral elukohta vahetanud.

5.4. Eksitav on ema väide, et isa on igakuiselt Tallinnas, kuid ei soovi sellest hoolimata

lapsega kohtuda. Isa viibib 3–4 päeva kuus Tartu Ülikooli Tallinna õppekohas sessioonõppes,

kuid on varahommikust õhtuni ülikoolis ja tegeleb õpingutega.

5.5. Ema jätab isa pidevalt lapse asukohast informeerimata. Näiteks palus isa informeerida

ennast 2023. a suvel lapse väljaviimistest välisriikidesse, kuid ema ei teinud seda. Samuti seab

ema ebavajalikke piiranguid isa ja lapse suhtlemisele. Näiteks lapse sünnipäeval,

XX.XX.2022, ei võimaldanud ema isal oma last õnnitleda ning kingitusi üle anda, vaid lubas

seda alles järgmisel päeval.

5.6. Isa ei nõustu väitega, et ema on tasakaalukam vanem. Lahkarvamuste korral isaga ei ole

ema võimeline pidama dialoogi ning reageerib liiga emotsionaalselt isa öeldule, oskamata

oma emotsioonidega toime tulla – seda kõike lapse juuresolekul. Pärast 2023. a aprillikuud

vähenes isa ja lapse kohtumiste sagedus märkimisväärselt ema käitumise tõttu. Ema keelas

isal lapsega suhtlemise teise naisterahva juuresolekul ning isa kohtumised lapsega mujal kui

ema elukohas või ema juuresolekul.

5.7. Ema teatas isale 28.04.2023 suuliselt enda kavatsusest kolida koos lapsega Saksamaale.

Isa esitas 29.04.2023 emale kirjaliku ettepaneku, millistel tingimustel isa oleks nõus andma

emale nõusoleku lapse Saksamaale kolimiseks. Vaatamata isa püüdlusele lahendada küsimus

kohut kaasamata, ei vastanud ema isa ettepanekule ega pidanud vajalikuks isaga seda teemat

enam arutada. Ka 05.05.2023 toimunud kohtumine emaga ei andnud tulemust.

2-23-17677

5.8. Lapse erivajadused ei ole põhjuseks, miks laps peaks Saksamaale kolima. Laps on Eestis

hästi arenenud ja võib arvata, et pärast olemasoleva puude tõendi kehtivuse lõpukuupäeva

lapsele enam uut puuet ei määrata, kuna tema areng on tänaseks võrreldes 2019. aastaga

kujunenud teiste samas eas olevate laste arenguga sarnaseks.

5.9. Ema võimalus kolida Saksamaale ja seal elada sõltub ema elukaaslase soovist ja

valmisolekust ema ja last enda juures majutada ning nende elus osaleda. Seega kestab see

võimalus ainult niikaua, kuni püsivad ema ja tema elukaaslase suhted. Ema ei ole tõendanud,

et ta oleks suuteline Saksamaal iseseisvalt hakkama saama.

5.10. Lapse huvides oleks tuttava rutiini ja elukeskkonna säilimine ning jätkuv seotus isaga.

Kui laps jääks elama isa juurde kodumaale ning ema koliks Saksamaale üksi, ei peaks last

oma vanemast vastu tahtmist eraldama. Ema kolimine Saksamaale on tema enda valik ja vaba

tahe, millest ta võib igal hetkel loobuda.

6. Isa esitas 10.05.2024 vastuavalduse, milles palus lõpetada vanemate ühine hooldusõigus

lapse suhtes ja anda isale üle lapse ainuhooldusõigus, alternatiivselt lõpetada isa ja ema ühine

hooldusõigus lapse suhtes osaliselt ja anda isale üle ainuhooldusõigus lapse elu- ja

viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes.

Vastuavalduse kohaselt on isal on püsiv sissetulek ja ta on võimeline pakkuma lapsele kindlat

elukohta, turvalisust ja kõiki vajalikke elutingimusi. Isa on usaldusväärne ja vastutustundlik

vanem. Isal on püsiv ja stabiilne suhe oma uue elukaaslasega. Lapsel on Eestis vanavanemad.

Isa omandab kõrgharidust, kuid tegemist on sessioonõppega, mis ei takista lapse eest

hoolitsemist.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus rahuldas 09.08.2024 määrusega ema avalduse vanemate ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja andis emale üle ainuhooldusõiguse lapse

viibimiskoha (sh elukoha) määramise ja hariduse küsimustes. Ema avaldus ainuhooldusõiguse

üleandmiseks lapse tervise ja huvihariduse küsimustes ning isa vastuavaldus jäid rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda ning lapsele riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.

7.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi

vanemal kohustus ja õigus oma alaealise lapse eest hoolitseda (vanema hooldusõigus).

Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust

hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 116 lg 1

järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene

teisiti. PKS § 124 lg 1 järgi on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema

järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil

hoolitseda. PKS § 137 lg 1 järgi juhul, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad

alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on

kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks

talle osaliselt või täielikult üle.

7.2. Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib

teise vanema õigusi piirata üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning

võimalikult suures ulatuses tuleb säilitada mõlema vanema ühine hooldusõigus (RKTKm

12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 30 neljas lõik). Lapse huvides on üldjuhul see, et tal on ka

vanemate lahuselu korral kaks hooldusõiguslikku vanemat. Kohtupraktika kohaselt on ühise

hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud eeskätt kahel juhul: siis, kui vanemate vahel on

vaidlus lapse hooldusõigust puudutavas küsimuses ning kokkulepet ei ole võimalik saavutada;

2-23-17677

või siis, kui üks vanem ei osale hooldusõiguse teostamisel ning õiguslik olukord on

otstarbekas viia kooskõlla tegeliku olukorraga.

7.3. Siinsel juhul on ema ja isa vahel vaidlus lapse hooldusõigust puudutavates küsimustes.

Vanemate koostöö ei ole olnud piisav. Vanemad vaidlevad selle üle, kas laps võib kolida koos

emaga elama ema abikaasa juurde Saksamaale. Isa väitel proovis ta vaidlusalust küsimust

kohtuväliselt lahendada. Isa pakkus emale 29.04.2023 kokkulepet, mille kohaselt isa on

kolimisega nõus tingimusel, et ema tagab isale võimaluse lapsega Eestis kohtuda vähemalt

neljal päeval kuus, kuid ema sellele ei vastanud. Ema esindaja saatis 21.11.2023 isale

ettepaneku anda emale otsustusõigus lapse elukoha määramise küsimuses. Maakohtu

menetluses avaldas isa, et ta ei anna nõusolekut lapse kolimiseks Saksamaale. Vanemate

vahel on vaidlus ka lapse hariduse küsimustes. 13.03.2024 ja 21.03.2024 saatis isa emale e-

kirju, kus väljendas rahulolematust ema poolt lapsele valitud kooliga (s.o XXXga). Isa leidis,

et lapse vajadustele vastab paremini Tallinna Ühisgümnaasium. Seega ei ole vanemad

üksmeeles selles, milline kool on lapsele sobiv. Kui laps kolib Saksamaale, tuleb valida

lapsele kool Saksamaal.

7.4. Vanemate kooselu lõppes 2020. a ning pärast seda jäi laps elama emaga. Lapse

igapäevaste vajaduste tagamisega tegeleb peamiselt ema, sh rehabilitatsiooniplaani täitmine,

huviringide eest tasumine, lasteaeda viimine ja puhkuse korraldamine välismaal. Isa on lapse

elus osalenud, kuid ei ole alates vanemate lahkuminekust teostanud hooldusõigust emaga

samas mahus. Isa väitel on ta soovinud lapse elus ja last puudutavate otsuste tegemises

rohkem osaleda, kuid ei ole tõendatud, et isa oleks soovinud seda ka enne, kui tõusetus

küsimus ema ja lapse kolimisest välisriiki. Ema esitatud tõenditest nähtub, et ema on

korduvalt pakkunud isale võimalust võtta laps nädalavahetuseks enda juurde, kuid isa on

vastanud, et tal puudub töögraafik, mistõttu selles saab kokku leppida hiljem. Ema 29.04.2024

menetlusdokumendile lisana 1.2 lisatud helisalvestisest nähtub, et isa on lubanud ennast

parandada ja hakata lapsele rohkem helistama. Maakohtu hinnangul nähtub tõenditest, et

lapsel on emaga kui last põhiliselt kasvatava vanemaga oluliselt suurem hingeline seotus kui

isaga.

7.5. Isa väitel on ema mitmeid lapsega seotud küsimusi otsustanud ainuisikuliselt (näiteks

lapse reisid välismaale, lapse ravimine ja kooli valik). Asja materjalidest ei nähtu siiski, et isa

oleks soovinud otsuste tegemisel osaleda või oleks olnud otsuste tegemise ajal teistsugusel

arvamusel kui ema. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et ema oleks takistanud isal

hooldusõiguse teostamist või lapsega kohtumist. Vanemate kirjavahetusest nähtub, et aastatel

2021–2022 olid vanemate suhted head ja last puudutavates küsimustes oli vanematel piisav

koostöö. Isa etteheited puudutavad aega pärast 2023. a kevadet, mil ema avaldas soovi kolida

koos lapsega Saksamaale.

7.6. Vanemate erimeelsuste tõttu on lapse elukoha ja kooli valiku küsimustes otsuse tegemine

võimalik vaid kohtu sekkumisega. Lapse huvides on lapse elu- ja viibimiskoha ning hariduse

küsimustes ainuhooldusõiguse üleandmine emale. Asja materjalidest nähtub, et ema on lapse

hooldusõigust teostanud nõuetekohaselt ega ole takistanud lapse ja isa omavahelist suhtlemist.

Ema valik kolida koos lapsega Saksamaale ei kahjustaks lapse huve ega vähendaks isa ja

lapse suhtlemist võrreldes senise olukorraga. Ema on esile toonud, et ta on võimeline tagama

lapsele Saksamaal sobivad elutingimused. Ema selgituste kohaselt õpib laps saksa keelt ja

valmistub kolimiseks Saksamaale. Saksamaal tagataks lapsele tugi riigikeele õppel. Lapsel on

Saksamaal elades võimalik õppida vene-saksa koolis, st lapse põhiõpe on tema emakeeles,

kuid täiendavalt õpetatakse saksa keelt. Kuigi laps kolib välisriiki, on lapse stabiilse

elukorralduse jätkumine tagatud sellega, et ei muutu tema igapäevane hooldaja, kelleks on

ema. Lapse ja ema omavaheline side on sedavõrd tugev, et kaalub lapse heaolu arvestades

üles keskkonnavahetusest ja teisest vanemast eemalolekust tekkivad kahjulikud mõjud. Kuna

2-23-17677

vanemate erimeelsused hariduse küsimustes viitavad ohule, et lapse hariduse omandamine

võib saada vanemate erimeelsustest tulenevalt takistatuks, on ainuhooldusõiguse üleandmine

emale põhjendatud ka lapse hariduse küsimustes. Lapse haridust puudutavad otsused saab

sellisel juhul teha see vanem, kes on kursis kohalike võimaluste ja lapse vajadustega.

7.7. Asja materjalidest ei nähtu, et vanematel oleksid erimeelsused lapse huvihariduse

küsimustes, mistõttu emale ainuhooldusõiguse andmiseks lapse huvihariduse küsimustes

vajadus puudub. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et isa oleks keeldunud andmast

nõusolekuid lapse tervise küsimustes, ja puudub alus arvata, et isa jätaks tulevikus lapse

raviks vajalikud nõusolekud andmata. Seetõttu ei ole ka lapse tervise küsimustes vanemate

ühise hooldusõiguse lõpetamine vajalik.

Määruskaebus

8. Isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, milles kohus

rahuldas ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja andis emale

ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise ja hariduse küsimustes (s.o

maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3–5).

8.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puudus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks alus. Vanematel oleks võimalik jätkata ühise hooldusõiguse teostamist, kui ema

seda ei takistaks.

Ema ja isa keskseks vaidlusküsimuseks on lapse kolimine Saksamaale. Isa sai Saksamaale

kolimise kavatsusest teada 28.04.2023, kui ema nägi isa koos teise naisterahvaga. Ema oli

Saksamaale kolimist planeerima hakanud juba varem, kuid oli seda varjanud, eirates sellega

isa ja lapse õiguseid. 05.05.2023 teatas ema isale, et ta sooviks mitte varem kui ühe aasta

pärast Saksamaale kolida. Isa ja ema leppisid toona kokku, et nad tulevad kolimise küsimuse

juurde tagasi siis, kui emal on olemas enam-vähem konkreetne plaan. 05.05.2023 salvestas

ema isa öeldut eesmärgiga seda hiljem kohtuprotsessis tõendina kasutada, mis viitab sellele, et

ema algatatud kohtumenetlus oli ette planeeritud. Umbes poole aasta möödudes saatis ema

esindaja isale kirja, milles tehti ettepanek emale otsustusõiguse andmiseks lapse elukoha,

kooli ja perearsti määramiseks Saksamaal, samuti emale ainuhooldusõiguse üleandmiseks

lapse tervisega seotud küsimuste otsustamiseks. Vahepealsel ajal ei olnud ema ja isa vahel

toimunud ühtegi kolimist puudutavat vestlust. Nädal aega enne kohtusse pöördumist,

06.12.2023, pöördus ema ka kohaliku omavalitsuse lapse heaolu talituse poole, väites, et isa

suhtleb lapsega ebapiisavalt. See kinnitab, et ema valmistus eesmärgipäraselt

kohtumenetluseks.

Ühise hooldusõiguse teostamine koostöös isaga ei ole võimatu. Maakohus ei suunanud

vanemaid lepitusmenetlusse ega proovinud rakendada muid meetmeid kokkuleppe

saavutamiseks. Sellega rikkus maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 561 lg-t

1, mille kohaselt peab kohus last puudutavas menetluses nii vara kui võimalik ja igas

menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kohus peab

asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele

kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema

eest vastutamisel. Lisaks peab kohus TsMS § 4 lg 4 järgi kogu menetluse ajal tegema kõik

endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte

kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik.

Isa on valmis rahumeelselt ja pingeteta last puudutavaid küsimusi otsustama. Koostöö

puudumise põhjus peitub ema käitumises. Selle asemel, et astuda dialoogi ja püüelda koostöö

poole, on ema järjekindlalt vältinud isa kaasamist oluliste otsuste tegemisse. Ema käitumine

2-23-17677

viitab sellele, et tema eesmärk on luua kunstlikult olukord, kus ühine hooldusõigus näib

mittetoimivana, et sellega põhjendada soovi hooldusõigus täielikult endale saada. Isa on alati

olnud valmis osalema lapse kasvatamisel ja tema heaolu tagamisel, kuid ema ei ole teinud

samme koostööks ega näidanud üles soovi isa arvamust küsida või tema seisukohti arvestada.

Ema käitumise pärast isalt hooldusõiguse äravõtmine ei ole õiglane.

Maakohus märkis määruse põhjendustes, et isa väljendas rahulolematust ema poolt lapsele

valitud kooliga (XXXga), mis näitab, et vanemad ei suuda kokku leppida ka Eesti kooli

valikus. Vaidlus lapse kooli valiku küsimuses tekkis aga olukorras, kus ema oli juba eiranud

vanemate ühise hooldusõiguse põhimõtteid. Ema tegi 08.08.2024 ise otsuse kooli valiku

kohta, ilma et oleks seda isaga eelnevalt arutanud. Selline teguviis näitab, et ema ei ole

suuteline täitma oma hooldusõigusest tulenevaid kohustusi. On ebaõiglane, et ema, kes on

rikkunud ühise hooldusõiguse põhimõtteid, saab teostada hooldusõigust piiranguteta, samas

kui isale, kes on alati olnud valmis oma lapse heaolu eest seisma, seatakse üha enam takistusi.

Tõendatud ei ole, et isa ema kirjadele last puudutavates küsimustes ei vasta. Tegelikult ei ole

selliseid kirju emalt kunagi laekunud.

8.2. Määruskaebuse kohaselt ei ole ainuhooldusõiguse üleandmine emale lapse huve ning isa

õiguseid arvestades põhjendatud.

Maakohus ei arvestanud määruse tegemisel, et pärast vanemate kooselu lõppemist osales ka

isa lapse kasvatamises nii palju kui võimalik, hoolimata sellest, et isa elas teises linnas.

Vaatamata ema otsusele Tallinnasse kolida, ei hakanud isa lapsega vähem kohtuma ning

jätkas lapse elus osalemist, võttes last enda juurde ja käies lapsega omal kulul välismaal.

Maakohus lähtus määruse tegemisel vaid hiljutisest ajast (s.o ajast alates 2023. a kevadest).

Ema väide, et isa suhtleb lapsega vaid 3–5 korda aastas, puudutab üksnes aega alates 2023. a

kevadest. Et elada lapsele lähemal, kolis isa 2024. a mais Tallinnasse.

Maakohtu hinnang, et ema suudab tagada lapsele Saksamaal sobivad elamistingimused, on

oletuslik. Ema ei pruugi olla suuteline leidma endale tööd, kui kooselu uue abikaasaga ei suju.

Maakohtu järeldus, et lapse haridus ei kannata, kui ta alustab kooliteed Saksamaal, on

ebapiisavalt põhjendatud. Ei saa olla kindel, et Saksamaale kolimise korral on lapse hariduse

omandamine ja areng adekvaatselt tagatud.

Ema õigus uuele perekonnaelule ei saa olla määravaks teguriks lapse Eestist lahkumise

otsustamisel. Ema on vaba valimaks, kuhu ta soovib kolida. Arvestada tuleb mõlema vanema

õigusega perekonnaelule, mitte eelistada ühe vanema soove. Ema saaks Saksamaale kolida ka

selliselt, et laps jääb Eestisse, või saaks Eestisse kolida ema uus abikaasa. Isa soov ei ole

ainult see, et ta saaks lapsega kohtuda ja suhelda, vaid isa soovib võtta vastutust lapse elu

korraldamise eest. Vanemaid tuleb kohelda võrdselt.

Lapse huvides on säilitada ja arendada suhet mõlema vanemaga. Maakohtu järeldus, et lapsel

on emaga oluliselt tugevam hingeline seotus kui isaga, põhineb vaid ühel tõendil (maakohus

arvestas ema valitud psühholoogi arvamust, kuid ei ole arvestanud isa valitud psühholoogi

arvamust). Ema on alates 2023. a kevadest last teadlikult isast võõrandanud. Samuti on ema

on lapsega manipuleerinud, tekitades temas soovi kolida Saksamaale ja kujutades isa

negatiivses valguses. Ema takistab jätkuvalt isa ja lapse suhtlemist. Isa on soovinud lapsega

kohtuda, kuid ema toob põhjendamatuid ettekäändeid, et isa ja lapse kohtumised ei saaks

toimuda.

8.3. Asjas esitatud eestkosteasutuste seisukohad ei ole usaldusväärsed, kuna need ei kajasta

olukorda terviklikult ega lähtu põhjalikust analüüsist. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse seisukoht

on kujunenud isaga suhtlemata ja kodukülastust tegemata. Seega on eestkosteasutuse

2-23-17677

seisukoht sisuliselt läbi mõtlemata ja kajastab vaid varasemat seisukohta, ilma et oleks püütud

objektiivselt mõista perekondlikke asjaolusid.

8.4. Ka lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukoht ei ole usaldusväärne, kuna

see esitati kaks päeva pärast ema avalduse nähtavakstegemist ja ilma, et esindaja oleks isaga

suhelnud ega oodanud ära isa vastust avaldusele. Isa saatis lapse esindajale kirja, milles palus

esindajal oma seisukohta selgitada, kuid esindaja ei ole sellele siiani vastanud. Isa leiab, et

lapse huve ei ole menetluses esindatud erapooletult ja objektiivselt.

8.5. Isa esitas 10.05.2024 maakohtule taotluse isa ja lapse suhtlemise korra

kindlaksmääramiseks esialgse õiguskaitse korras. Maakohus jättis 28.05.2024 määrusega isa

taotluse rahuldamata. 24.07.2024 esitas isa maakohtule avalduse isa ja lapse suhtlemise korra

kindlaksmääramiseks, kuid maakohus keeldus avaldust siinse tsiviilasja raames menetlemast.

Maakohus on seega lõpetanud osaliselt vanemate ühise hooldusõiguse ja piiranud isa

õiguseid, kuid on jätnud lahendamata isa esile toodud probleemi, milleks on emapoolne isa ja

lapse kohtumiste takistamine.

9. Määruskaebuse 12.09.2024 täienduse kohaselt muutis ema 27.08.2024 ootamatult lapse

elukorraldust, loobudes kolm päeva enne õppeaasta algust koolikohast XXXs ning kolides

lapsega Narva. Samal päeval esitas ema avalduse lapse õppima asumiseks XXX, mis on

erivajadustega lastele mõeldud kool. Selline käitumine jättis lapse ilma stabiilsest ja tuttavast

elukeskkonnast. See tõendab, et emal on kalduvus muuta lapse elukorraldust lapse huvide

vastaselt.

Laps, kes varem käis tavapärases lasteaias ja pidi alustama õpinguid esimeses klassis

gümnaasiumi tavaprogrammi järgi, on ema ühepoolse ja põhjendamatu otsuse tulemusel

suunatud õppima erivajadustega laste kooli lihtsustatud õppekava alusel. See on vastuolus

lapse hariduslike huvidega ning piirab lapse arenguvõimalusi ja tulevikuperspektiive.

Menetlusosaliste seisukohad määruskaebuse kohta

Eestkosteasutuste seisukohad

10. Tallinna linna (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) 06.09.2024 seisukoha järgi oli lapse

viibimiskoha määramise ja hariduse küsimustes ainuhooldusõiguse andmine emale

põhjendatud.

10.1. Eestkosteasutuse lapse heaolu spetsialist vestles 04.09.2024 telefoni teel emaga. Ema on

koos lapsega kolinud Tallinna üürikorterist elama Narva, kus emal on korter. Isa ei ole

andnud nõusolekut lapse elukoha Narva registreerimiseks. 01.09.2024 asus laps õppima XXX

esimesse klassi. Laps õpib tavaklassis. Klassis on kuus õpilast ning õpetajal on võimalus

lastega individuaalselt tegeleda. Laps saab ka psühholoogist ja logopeedilist abi. Ema sõnul

on arstid lapse arenguga rahul.

10.2. Vanemad ei ole isa ja lapse suhtlemise korras kokku leppinud. 2024. a juunis soovis isa

lapse enda juurde võtta, kuid kuna lapsel oli olnud adenoidide operatsioon ja tema tervist tuli

jälgida, keeldus ema sellest. Isa osales 02.09.2024 lapse aktusel ja soovis peale aktust lapse

enda juurde viia, kuid see ei olnud võimalik, kuna lapsel oli samal päeval psühhiaatri

vastuvõtt. Lapsel on pooleli aktsiivsus- ja tähelepanuhäire uuring, mille ema soovib enne

Saksamaale kolimist lõpule viia. Isa teatab vaid päev ette, et soovib lapsega kohtuda,

arvestamata, et emal võivad olla selleks päevaks plaanid tehtud. Ema sõnul ei soovi isa

temaga koostööd teha ja ei oska arvestada lapse vajadustega. Ema loodab, et saab lapsega

võimalikult kiiresti Saksamaale kolida. Käesoleval ajal toetab ema rahaliselt Saksamaal elav

abikaasa.

2-23-17677

11. Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) 11.09.2024 seisukoha järgi ei ole

olukord võrreldes 2024. a veebruariga muutunud. Lapse igapäevase hoolduse, hariduse ning

terviseküsimustega tegeleb ema. Eestkosteasutus ei pea määruskaebust põhjendatuks.

12. Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) 18.09.2024 seisukoha järgi on

maakohtu määrus põhjendatud. Vanemate vahel on endiselt erimeelsused lapse viibimiskoha

ja hariduse küsimustes, mistõttu on endiselt vajalik, et ainuhooldusõigus nendes küsimustes

oleks ühel vanematest.

Lapse esindaja seisukoht

13. Lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja 06.09.2024 seisukoha järgi tegi maakohus

põhjendatud kaalutlusotsustuse, mis arvestab lapse ja mõlema vanema õiguseid. Maakohus

põhjendas veenvalt, et vajaduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks tingis

vanemate ebapiisav koostöö ja vaidlus hooldusõiguse küsimustes. Vanemad on püüdnud

lahendada vaidlust kompromissiga, kuid kuna isa ei andnud nõusolekut lapse kolimiseks

Saksamaale, siis erimeelsused säilisid. Põhjendatud on kohtu seisukoht, et lapse haridust

puudutavad otsused teeb vanem, kes on kursis kohalike võimaluste ja lapse vajadustega.

Kohus ei ole jätnud isa ühise hooldusõiguse teostamisest täielikult eemale, vaid on säilitanud

isa hooldusõiguse võimalikult suures ulatuses.

Ema seisukoht

14. Ema 11.09.2024 seisukoha järgi puudub maakohtu määruse muutmiseks alus.

14.1. Ema ei nõustu isa seisukohaga, et vanemate vahel ei ole erimeelsusi ning vanemad

suudavad koostööd teha. Vanemate vahel puudub nii koostöö kui suhtlus, mis võimaldaks

lapse huvidest lähtuvalt ühist hooldusõigust teostada.

14.2. Ebaõige on isa väide, et isa püüdis emaga koostööd teha, kuid ema algatas pahatahtlikult

kohtumenetluse. Enne advokaadi poole pöördumist püüdis ema sõlmida isaga kokkuleppeid.

Isa ei vastanud kõikidele ema pöördumistele ning kui vastas, siis esitas nõudmisi, mis ei olnud

teostatavad ega lapse huvides. Näiteks nõudis isa, et ema tooks lapse omal kulul igal kuul

neljaks päevaks Saksamaalt Eestisse. Arvestades, et laps käib koolis, ei ole lapse huvides

sedavõrd tihti Saksamaa ja Eesti vahet reisida. Ema on kinnitanud, et tagab lapse Eestis

viibimise 3–5 korda aastas. Ema proovis ka läbi lapse heaolu spetsialistide isaga suhteid

parandada, et sõlmida kohtuväliseid kokkuleppeid, kuid isa ei vastanud pöördumistele. Ema

esitas isale 05.05.2023 kohtumisel palve pöörduda ühiselt perelepitusse, et vanemad saaksid

sõlmida kohtuväliseid kokkuleppeid, kuid isa keeldus sellest. Kuivõrd ema tegevused ei

võimaldanud isaga kohtuvälist kokkulepet sõlmida, oli ema sunnitud pöörduma advokaadi

poole, kes esitas isale kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks avalduse, kuid isa ei vastanud

sellele. Tsiviilasjas nr 2-23-13744 toimunud 07.03.2024 kohtuistungil püüdis ema saavutada

isaga kokkulepet kõikides vanemate vahelistes erimeelsustes, sh elatis, elatise võlgnevus ja

hooldusõigusega seotud küsimused, kuid isa keeldus mis tahes kokkuleppest. Isa ei ole enne

kohtumenetlust ega ka kohtumenetluse ajal näidanud üles tahet emaga koostööd teha.

14.3. Määruskaebuses on esitatud valeväiteid. Isa ja ema 28.04.2023 kohtumisel ema ei

ärritunud ning kohtumisel ei viibinud kolmandat isikut. Isa viidatud kolmas isik viibis

kohtumise ajal eemal sõidukis ega kuulnud vanemate vahelist vestlust. Vanemate vestluse ajal

helistas kolmas isik pidevalt isale, mille tulemusel pidi isa lahkuma ning vanemad leppisid

kokku, et kohtuvad uuesti Narvas, et lapsega seotud küsimusi arutada, kuid seejärel ei võtnud

isa enam emaga ühendust ega soovinud Narvas kohtuda.

2-23-17677

14.4. Ema palus isalt nõusolekut lapse elukoha registreerimiseks Narva, kuid isa ei vastanud

sellele. Isa vastas üksnes, et tema on soovinud lapsega kohtuda, aga ema on seda takistanud.

Kuna lapse elukohta ei ole saanud Narva registreerida, jääb laps ilma esimesse klassi astunud

lapse toetusest ja puudega lapse sotsiaaltoetustest. Samuti ei saa laps kasutada tasuta

ühistransporti. Ema on korduvalt esitanud isale kirjalikke päringuid selle kohta, millal isa

sooviks lapsega kohtuda, kuid isa ei vasta päringutele.

14.5. Isa väited lapse telefoni kohta on ebaõiged. Lapsel ei ole telefoni. Kui lapsele telefon

ostetakse, ei saa isa ja lapse suhtlus olema takistatud.

14.6. Isa töötab kahel töökohal (XXX ning XXX) ning õpib Tartu Ülikooli

õigusteaduskonnas. Isa on kinnitanud, et tal on väga pingeline töö- ja õppegraafik ning ta ei

leia selles graafikus lapse jaoks aega. Ema ei võõranda last isast, vaid isa ise ei suhtle lapsega

ja soovib temaga kohtuda kaootiliselt, etteteadmata aegadel.

14.7. Isa heidab emale ette, et ema ei teavita isa lapsega seotud küsimustest. Samas ei ole isa

ise lapsega seotud teemadest huvitatud. Näiteks jätab isa tähelepanuta lapse lasteaia

teavitused. Lapse terviseandmetega seoses on isa kinnitanud, et tutvub nendega

terviseportaalis. Lapse operatsiooniga seotud informatsioon lisati terviseportaali 2024. a

veebruaris ehk umbes neli kuud enne operatsiooni. Isale pidi olema teada, et lapsel on

operatsioon, kuid ta ei küsinud ema käest selle kohta täiendavat informatsiooni ega küsinud

ka, kuidas lapsel läheb või kas laps vajab midagi. Isa ei ole tõendanud, et tal oleks huvi lapse

elukorralduses osaleda ning et ema oleks seda takistanud.

15. Vastuseks määruskaebuse täiendusele märkis ema, et laps õpib XXXs põhikooli riikliku

õppekava järgi. XXXs õpivad erivajadustega lapsed. Kool on jaganud õpilased erinevatesse

klassidesse: A-klassis õpivad riiklikul õppekaval õppivad lapsed ning B-klassis erivajadustega

lapsed, kellele on määratud lihtsustatud õppekava. Laps õpib A-klassis.

Ema kolis lapsega Narva ja mitte Saksamaale seetõttu, et maakohtu määrus ei ole jõustunud.

Ema selgitas lapsele pärast maakohtu määruse tegemist, et võib tekkida vajadus ajutiselt

Narva kolida. Narva kolimine ei tulnud lapsele ootamatult.

Menetluse edasine käik

16. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks vaidluses osas, mistõttu määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus

nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse

põhjendustega ega korda neid.

18. Isa esitas ringkonnakohtule koos 26.08.2024 määruskaebusega täiendavaid tõendeid. Ka

ema esitas 13.09.2024 seisukohale lisatuna täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et

tõendid on asjakohased, ja võtab need TsMS § 238 lg 1 ning § 662 lg 3 alusel vastu. TsMS §

662 lg 3 järgi on määruskaebuse põhjendamiseks lubatud esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

Sama võimalus tuleb määruskaebemenetluses tagada ka vastaspoolele (TsMS III komm

(2018), § 662, p 3.4(d)).

19. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

2-23-17677

20. Määruskaebuse väitel puudub vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alus, kuna

hooldusõiguse ühine teostamine oleks jätkuvalt võimalik, kui ema seda ei takistaks. Isa soovib

ühist hooldusõigust teostada, kuid ema eesmärk on kolida koos lapsega Saksamaale, mistõttu

ema on asunud tekitama muljet, et ühise hooldusõiguse teostamine on raskendatud.

Ringkonnakohus ei nõustu isa käsitusega tekkinud olukorrast. Isa ja ema seisukohtadest ning

esitatud tõenditest nähtub, et vanemate vahel on alates 2023. a kevadest erimeelsused lapse

elukoha määramise küsimuses, mida vanemad ei ole suutnud kokkuleppel lahendada. Ema

soovib kolida lapsega Saksamaale, isa ei ole aga sellega nõus. Maakohus leidis põhjendatult,

et vaidlusaluse küsimuse lahendamiseks on vajalik kohtu sekkumine, ja kohaldas ema

avalduse lahendamisel õigesti PKS § 137 lg-t 1, mis annab aluse vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks muu hulgas juhul, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused,

mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja -kohustuse teostamist. Maakohtu

määruse põhjendustest nähtuvalt tuvastas kohus, et vanemate ühise hooldusõiguse teostamine

on lapse huvide vastaselt takistatud. Kuigi üldjuhul tuleb eeldada, et lapse huvides on omada

kahte hooldusõiguslikku vanemat, võib vanemate koostöö ebapiisavuse korral tekkida

olukord, kus otsuste vastuvõtmine on lapse huvide vastaselt takistatud, ning sellisel juhul võib

olla põhjendatud vanemate võrdsuse põhimõttest erandi tegemine (RKTKm 05.01.2022, 2-21-

233, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul on vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine

maakohtu tuvastatud asjaoludel PKS § 137 lg-t 1 alusel põhjendatud.

Isa tõi määruskaebuses esile, et vanemate vaidlus lapse kooli valiku üle tekkis põhjusel, et

ema oli eiranud vanemate ühise hooldusõiguse põhimõtteid, valides lapsele kooli (XXX) ilma

seda küsimust isaga eelnevalt arutamata. Määruskaebuse täienduses märkis isa, et lapse

hiljutine õppima asumine XXX, mis on erivajadustega laste kool, on vastuolus lapse

hariduslike huvidega ja tulevikuperspektiividega. Ema arvates on kool lapsele sobiv, kuna

klassis on vaid kuus õpilast ning õpetajal on võimalik lastega individuaalselt tegeleda.

Maakohus on tuvastanud (maakohtu määruse p 63), et isa seisukohad lapse arengu ja

vajaduste osas on olnud mõnevõrra vastuolulised: isa on oma seisukohtade põhjendamiseks

tuginenud nii väitele, et laps on erivajadustega, kuid ka väitele, et laps on praeguseks ajaks

vaimselt ja füüsiliselt terve. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu järeldus, et vanematel

on lapse hariduse küsimustes erimeelsused, mis annavad PKS § 137 lg-st 1 tuleneva aluse

vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse hariduse küsimustes, tuvastatud asjaoludel

põhjendatud.

21. Määruskaebuse väitel oleks maakohus pidanud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise

asemel suunama vanemaid kokkuleppele või lepitusmenetlusse. TsMS § 561 lg 1 järgi peab

kohus last puudutavas menetluses nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma

suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kohus peab asjaosalised võimalikult aegsasti

ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige

ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel. TsMS § 4 lg 4

järgi peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa

lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul

mõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus asja lahendades TsMS § 561 lg-s

1 ja TsMS § 4 lg-s 4 toodud kohustusi. Kohtul tuleb asjaosalisi kokkuleppele suunates

arvestada ka sellega, mis on konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades mõistlik ja millised on

kokkuleppe saavutamise väljavaated, samuti TsMS §-st 2 tuleneva kohustusega tagada asja

lahendamine mõistliku aja jooksul. Siinsel juhul otsis ema enne kohtu poole pöördumist

võimalust isaga kokkuleppe saavutamiseks. Ema ja lapse välisriiki kolimise küsimus tõusetus

2023. a kevadel. Ema esindaja saatis 21.11.2023 isale ettepaneku emale otsustusõiguse

andmiseks lapse elukoha määramise küsimuses (dtl 41–46). Ema pöördus ka kohaliku

omavalitsuse lapse heaolu spetsialisti poole, kes pakkus 06.12.2023 e-kirjas võimalust tulla

2-23-17677

spetsialisti vastuvõtule või pöörduda riikliku perelepitaja poole (dtl 402–403). Isa on

kohtumenetluses lapse välisriiki kolimise küsimuses olnud resoluutsel seisukohal ega ole

väljendanud soovi või valmisolekut kokkuleppe sõlmimiseks.

22. Otsustuse tegemisel selle kohta, kummale vanemale vaidlusalustes küsimustes

ainuhooldusõigus anda, kohaldas maakohus õigesti PKS § 137 lg-t 3, lähtudes lapse huvidest.

Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt arvestas maakohus kummagi vanema vaimset ja

majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist

lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Hooldusõiguse üleandmine on

kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme

kohus on ületanud kaalutlusõiguse piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu määruses osundatud puuduseid.

Maakohtu määruse põhjenduste (määruse p-d 55–56) kohaselt on ema olnud lapse peamine

hooldaja alates vanemate kooselu lõppemisest 2020. aastal. Aastatel 2021–2022 osales ka isa

lapse elus ja vanemad tegid ühise hooldusõiguse teostamisel koostööd. Alates 2023. a

kevadest ei ole vanemate koostöö sujunud. Määruskaebuse väitel on isa ja lapse kohtumised

alates 2023. a kevadest olnud harvad seetõttu, et ema on isa ja lapse kohtumisi takistanud.

Esitatud tõenditest nähtub siiski, et ema on ka pärast 2023. a kevadet pakkunud isale

võimalust lapsega kohtuda, kuid kohtumisi ei ole saanud kokku leppida isast tulenevatel

põhjustel (dtl 10–11). Määruskaebuse väitel takistab ema jätkuvalt isa ja lapse kohtumisi,

tuues põhjendamatuid ettekäändeid, miks kohtumised ei ole võimalikud. Isa lisas

määruskaebusele vanemate kirjavahetuse järgmistel aegadel: 18.04.2024 (dtl 1237–1238),

23.04.2024–02.05.2024 (dtl 1239–1242), 12.06.2024–02.07.2024 (dtl 1243–1249) ja

08.08.2024–11.08.2024 (dtl 1250–1253). Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu viidatud

tõenditest, et ema takistaks isa ja lapse kohtumiste kokkuleppimist. Ema on palunud isal

pikemalt ette teatada konkreetsed ajad ja kohad, kus isa saaks lapsega kokku saada, kuid

üksikud ajad, mis isa on välja pakkunud, ei ole sobinud. Põhjused, miks isa pakutud ajad ei

ole sobinud, on olnud põhjendatud ja lapse huvidest lähtuvad (nt viibimine spaas,

operatsioonist taastumine ja puhkusel viibimine). Ema soov isa ja lapse kohtumiste aegu ette

planeerida on ringkonnakohtu hinnangul olnud lapse huvidest lähtuv. Esitatud seisukohti ja

tõendeid tervikuna hinnates tuleb ka ringkonnakohtu arvates järeldada, et ema on austanud isa

ja lapse õigust omavahel suhelda ning isa ja lapse kohtumiste vähenemine alates 2023. a

kevadest ei ole olnud põhjustatud ema käitumisest.

Määruskaebuse väitel ei saa olla kindel, et ema suudab tagada lapsele Saksamaal sobivad

elamistingimused ja hariduse omandamise, ning maakohtu oletuslikud seisukohad lapse

tulevaste elutingimuste ja hariduse omandamise suhtes ei ole piisavad emale

ainuhooldusõiguse üleandmiseks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on

menetlusosaliste väiteid ja esitatud tõendeid igakülgselt hinnanud ning asunud põhjendatult

seisukohale, et käesoleval ajal puudub alus kahelda ema selgitustes, et ema suudab tagada

lapsele ka välisriigis sobivad elamistingimused ja hariduse omandamise (maakohtu määruse

p-d 65–68). Maakohus võttis arvesse, et ema ja last aitab Saksamaal ema uus abikaasa, kuid

hindas ka ema haridustaset ja eeldatavat võimet vajadusel iseseisvalt hakkama saada. Isa

kahtlused, et ema kooselu uue abikaasaga ei pruugi kestma jääda, ei anna alust asuda

käesoleval ajal seisukohale, et lapse elamistingimused ei saa olema sobivad. Asja lahendades

tuleb üldjuhul lähtuda hetkeolukorrast ja määrav ei saa olla see, mis võib (aga ei pruugi)

tulevikus toimuda. Asjaolude muutudes saab vanem hooldusõiguse küsimuses vajaduse korral

uuesti kohtusse pöörduda (RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 21).

Määruskaebuse kohaselt ei saa ema õigus uuele perekonnaelule olla määravaks teguriks lapse

välisriiki kolimise lubamisel, vaid austada tuleb ka isa õigust perekonnaelule ning vanemate

võrdsuse põhimõtet. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus ei ole pidanud ema soovi uue

2-23-17677

abikaasa juurde välisriiki elama asuda määravaks teguriks asja lahendamisel, vaid on ema

õiguseid kaalunud lapse huvide hindamise kontekstis. Maakohus leidis, et ei ole alust arvata,

et ema uus elukaaslane kujutaks lapsele ohtu (maakohtu määruse p 64) ning ema valik

alustada uut perekonnaelu ei kahjusta siinsel juhul lapse huve (maakohtu määruse p 66).

Määruskaebuse kohaselt ei ole tõendatud, et lapsel on tugevam side emaga kui isaga, ning

isegi, kui see käesoleval ajal nii on, on selle põhjustanud ema, kes on asunud last teadlikult

isast võõrandama. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt põhjendanud, et

kuna laps on alates 2020. aastast elanud emaga, on põhjust eeldada, et lapse hingeline seotus

emaga on käesoleval ajal tugevam kui seotus isaga. Isa väide, et ema on asunud last isast

sihiteadlikult võõrandama, ei ole tuvastamist leidnud.

Maakohus leidis põhjendatult, et kui laps kolib koos emaga Saksamaale, on otstarbekas, et

lapse hariduse küsimustes on ainuhooldusõigus emal. Selliselt saab ema valida lapsele kooli

lähtuvalt kohalikest oludest ja võimalustest. Lapse hariduse küsimustes ainuhooldusõiguse

andmine emale on põhjendatud ka enne Saksamaale kolimist, kuna vanemad ei ole ühel

meelel ka selles, milline Eesti kool on lapsele sobiv. Arvestades, et ema on olnud viimastel

aastatel lapse peamine hooldaja, on emal täpsem arusaam lapse hetkevajadustest ja -võimetest

ning sellest, milline on lapse arengut arvestades parim viis hariduse omandamiseks.

23. Isa on määruskaebuses teinud etteheiteid eestkosteasutuste ja lapse riigi õigusabi

korras määratud esindaja tööle ning seadnud kahtluse alla eestkosteasutuste ja lapse

esindaja seisukohtade usaldusväärsuse.

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu

määruskaebuse väidetest siiski selliseid puudujääke eestkosteasutuste ja lapse esindaja

töös, mis annaksid aluse pidada esitatud seisukohti ebausaldusväärseteks või mis

oleksid mõjutanud asja õiget lahendamist. Määruskaebuses ei ole esile toodud, milliseid

maakohtu järeldusi PKS § 137 lg-te 1 ja 3 kohaldamisel võinuks eestkosteasutuste ja

lapse esindaja seisukohtade ebausaldusväärseks lugemine muuta.

24. Ringkonnakohus rõhutab, et lapse elukoha määramise küsimuses hooldusõiguse emale

üleandmisel säilib isal õigus lapsega isiklikult suhelda, mida emal tuleb hooldusõigust

teostades arvestada, sh ka lapse välisriiki elama asumise korral. PKS § 143 lg 2 järgi peab

vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Vanemate lahuselu

korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse

puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus (PKS § 143 lg 21).

Siinsel juhul on isa juba esitanud avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks,

mis on kohtute infosüsteemist nähtuvalt Harju Maakohtu menetluses (tsiviilasi nr 2-24-

12200).

Määruskaebuses on esile toodud, et maakohus jättis isa 24.07.2024 suhtluskorra

kindlaksmääramise avalduse lahendamata, tekitades olukorra, kus vanemate ühine

hooldusõigus on ema avalduse alusel osaliselt lõpetatud, kuid isa ja lapse suhtlemise kord on

kindlaks määramata. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus eraldas isa avalduse 09.08.2024

määrusega eraldi menetlusse. Maakohtu 09.08.2024 määruse põhjenduste kohaselt oli isa

24.07.2024 avalduse esitamise ajaks seisukohtade esitamise tähtaeg möödunud ning asi oli

lahendamiseks valmis. TsMS § 329 lg 1 järgi peavad menetlusosalised menetluses esitama

oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda

võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. TsMS § 330 lg 1

järgi tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist.

Juhul, kui menetlusosaline esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite pärast selleks kohtu

määratud tähtaja möödumist või §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda

üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise

viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (TsMS § 331 lg 1).

2-23-17677

09.08.2024 määruses põhjendas maakohus, et isa 24.07.2024 avalduse menetlusse võtmine

oleks põhjustanud siinse asja lahendamise viibimise, mistõttu maakohus eraldas isa avalduse

TsMS § 375 alusel iseseisvaks menetlemiseks uue tsiviilasjana.

25. Eelnevast tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata ja isa määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda. Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka

määruskaebemenetluse kulud. Vanemad ja kohaliku omavalitsuse asutused kannavad oma

menetluskulud ise. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks

määrata.

27. Ringkonnakohus ei nõustu ema 25.09.2024 menetlusdokumendis toodud seisukohaga, et

ema menetluskulud tuleks jätta isa kanda selleks, et isa distsiplineerida. Üksnes asjaolu, et isa

asub lapsega seotud küsimuses emast erinevale seisukohale ja kaitseb oma seisukohti kohtus,

ei saa pidada isa õiguste kuritarvitamiseks ega lapse heaolu tagamise takistamiseks.

28. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda. Riigi õigusabi

korras määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)