1-11-6863/14 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-6863

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. august 2011. a Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-11-6863 (11260101396)

Kohtunik

Liivi Loide

Kohtuistungi sekretär

Viivi Kalme

Kriminaalasi

Kokkuleppemenetluses K. K. ja M. K. süüdistus KarS § 266 lg 2 p

1, 3; § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 274 lg 1 järgi

Prokurör

Liane Peets

Süüdistatav

K. K.

Elukoht: XXX (viibib vahistatuna Viru Vanglas), isikukood XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, kriminaalkorras karistamata,

väärteokorras karistatud 2 korral, tõkend: vahistamine alates

11.04.2011. a (kahtlustatavana kinnipeetav 09.04.2011)

Kaitsja

Vandeadvokaat Rein Napa

Süüdistatav

M. K.

Elukoht: XXX, isikukood XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 4 korral,

16.05.2011 prokuröri poolt saadetud materjalid alaealiste

komisjoni mõjutusvahendi määramiseks 2009. a toimepandud

kauplusesse sissetungimise eest, tõkend: elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

Advokaat Roman Levin

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada K. K. KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud

vangistust.

Süüdi tunnistada K. K. KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud

vangistust.

Süüdi tunnistada K. K. KarS § 274 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.

1(5)

KarS § 64 lg 1, 3 alusel liita mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise

teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumis K. K. mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 87 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel vabastada alaealine K. K. karistuse kandmata osast ja

kohaldada tema suhtes mõjutusvahendina paigutamist kasvatuse eritingimusi vajavate

õpilaste kooli - Tapa Erikool kuni 2011/ 2012 õ-a õppeaasta lõpuni.

2. Süüdi tunnistada M. K. KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud

vangistust.

Süüdi tunnistada M. K. KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud

vangistust.

KarS § 64 lg 1, 3 alusel liita mõistetud karistused lugedes kergema kaetuks raskemaga ja

liitkaristuseks kuritegude kogumis M. K. mõista 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 87 lg 1 p 2 ja § 87 lg 2 alusel vabastada M. K. karistusest allutades ta üheks aastaks

käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätetele. KarS § 75 lg 1 alusel on süüdimõistetu

kohustatud järgima käitumiskontrolli ajal järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele ;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada M. K. osalema sotsiaalabiprogrammis. Käitumiskontrolli

teostamiseks määrata M. K. Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse

kriminaalhooldaja järelevalve alla.

3. VÕS § 1043 alusel mõista tekitatud kahjude katteks välja:

1) solidaarselt M. K. ja K. K. 1012 (üks tuhat kaksteist) eurot V. S. kasuks, mis tasuda

kannatanu a/a-le XXX;

2) K. K. 12 (kaksteist) eurot 33 senti Olav Auksmaa kasuks, mis tasuda kannatanu a/a-le

XXX. 4. Sisse nõuda M. K. menetluskuludena:

1) sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti;

2) kaitsetasu 209 (kakssada üheksa) eurot 47 senti advokaat Roman Levini poolt osutatud

õigusabi eest.

KrMS § 423 ja 424 alusel määrata M. K. menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta

jooksul kohustades tasuma igakuiselt 22-ks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2011.a

septembrist vähemalt 52,21 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb

tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või

Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874.

5. K. K. menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on:

1) sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti;

2) kaitsetasu 571 (viissada seitsekümmend üks) eurot 58 senti vandeadvokaat Rein Napa

poolt osutatud õigusabi eest;

2(5)

KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda K. K. menetluskulud sisse osaliselt ja kohustada tasuma tema

menetluskulude katteks 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot.

KrMS § 423 ja 424 alusel määrata sisse nõutud K. K. menetluskulud tasumisele osade kaupa

ühe aasta jooksul kohustades tasuma igakuiselt 22-ks kuupäevaks menetluskulude katteks

alates 2011.a septembrist vähemalt 40 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni.

Menetluskulud tuleb Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber

2800049874.

6. Alaealistel süüdimõistetutel vahendite puudumisel tuleb neilt sissenõutud summad hüvitada

nende seaduslikel esindajatel.

7. K. K. suhtes kohtueelselt tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb asendada tõkendiga

elukohast lahkumise keeld, kuni K. K. kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli

paigutamiseni. Vabastada K. K. viivitamata vahi alt.

M. K. suhtes kohtueelselt tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada

kohtuotsuse täitmisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul

kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

K. K. süüdistatakse selles, et tema alaealisena 19.03.2011. a grupis koos alaealiste M. K., R. K. ja

K. – M. P. tungis ebaseaduslikult võtmega ukse avamise teel valdaja Ü. S. ja kasutaja V. S. tahte

vastaselt võõrasse hoonesse - XXX asuvasse eramusse, kust võtsid ära V. S. kuuluva sõiduauto

„Ford Mondeo” reg nr XXX süütevõtme väärtusega 30 eurot.

Seega K. K., tungides ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse grupi poolt, pani

toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle tema 19.03.2011. a kella 23.00 paiku isikute grupis koos alaealise M. K. kasutas

omavoliliselt ilma omastamise eesmärgita võõrast vallasasja – XXX asuva eramu juurest võetud V.

S. kuuluvat sõiduautot „Ford Mondeo” reg nr XXX väärtusega 3195 eurot.

Peale selle tema isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, 20.03.2011 kella

03.25 paiku isikute grupis koos alaealise M. K. ja R. K. kasutas omavoliliselt ilma omastamise

eesmärgita võõrast vallasasja - Jõgevamaal XXX AS „XXX” tankla juurest võetud V. S. kuuluvat

sõiduautot „Ford Mondeo” reg nr XXX väärtusega 3195 eurot.

Seega K. K. isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, kasutades grupi poolt

ajutiselt omavoliliselt võõrast vallasasja, pani toime KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Peale selle tema, olles alkoholijoobes, 09.04.2011. a kella 17.30 paiku Jõgevamaal Põltsamaa linnas

Pargi tn 1 a asuvas Põltsamaa konstaablijaoskonnas kasutas ametikohuseid täitva Lõuna Prefektuuri

korrakaitsebüroo Jõgeva Politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseiniku O. A. suhtes

vägivalda, lükates laua politseiametniku suunas ümber, üritas põgeneda, eiras politseiametnike

seaduslikke korraldusi, üritas haarata politseiametniku kabuuris olevat tulirelva, milline tegevus

ebaõnnestus tema tahtest mitteolenevatel asjaoludel, sest õnnestus K. K. käsi eemale tõrjuda ja

seejärel hammustas ta O. A. vasaku käelaba selgmist pinda, millega tekitas O. A. valu ja

tervisekahjustuse – vasaku käe käelaba selgmisel pinnal hammustatud pindmise haava.

Seega K. K., kasutades vägivalda võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuse täitmisega, pani

toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3(5)

M. K. süüdistatakse selles, et tema alaealisena 19.03.2011. a grupis koos alaealiste K. K., R. K. ja

K. – M. P. tungis ebaseaduslikult võtmega ukse avamise teel valdaja Ü. S. ja kasutaja V. S. tahte

vastaselt võõrasse hoonesse – XXX asuvasse eramusse, kust võtsid ära V. S. kuuluva sõiduauto

„Ford Mondeo” reg nr XXX süütevõtme väärtusega 30 eurot.

Seega M. K., tungides ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse vähemalt teist

korda grupi poolt, pani toime KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle tema 19.03.2011. a kella 23.00 paiku isikute grupis koos alaealise K. K. kasutas

omavoliliselt ilma omastamise eesmärgita võõrast vallasasja – XXX asuva eramu juurest võetud V.

S. kuuluvat sõiduautot „Ford Mondeo” reg nr XXX väärtusega 3195 eurot.

Peale selle tema isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, 20.03.2011. a

kella 03.25 paiku isikute grupis koos alaealiste K. K. ja R. K. kasutas omavoliliselt ilma

omastamise eesmärgita võõrast vallasasja - Jõgevamaal XXX AS „XXX” tankla juurest võetud V.

S. kuuluvat sõiduautot „Ford Mondeo” reg nr XXX väärtusega 3195 eurot.

Seega M. K., isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, kasutades grupi

poolt ajutiselt omavoliliselt võõrast vallasasja, pani toime KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatav

K. K. karistuseks 2 kuud vangistust, KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi 5 kuud vangistust ja KarS § 274 lg

1 järgi 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1, 3 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel ning mõista lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 87 lg 1 p 4 ja lg 3

alusel vabastada alaealine K. K. karistusest ja kohaldada tema suhtes mõjutusvahendina paigutamist

kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli - Tapa Erikool kuni 2011/ 2012 õ-a õppetöö lõpuni.

Jätta K. K. suhtes kohaldatud tõkend vahistamine muutmata kuni kohtuotsuse kuulutamiseni ja

lugeda eelvangistuses viibitud aeg tema kahtlustatavana kinnipidamisest 09.04.2011 kuni

kohtuotsuse kuulutamiseni karistuse kantud osaks. Mõista välja kannatanutele tekitatud kahjud,

alaealisel vahendite puudumisel tema vanematelt.

KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus

süüdistatav M. K. karistuseks 2 kuud vangistust ja KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1, 3 alusel mõista liitkaristus lugedes kergem

karistus kaetuks raskemaga ja mõista lõplikuks karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 87 lg 1 p 2 ja

lg 2 alusel vabastada alaealine M. K. karistusest ja kohaldada tema suhtes mõjutusvahendina

allutamist käitumiskontrollile üheks aastaks vastavalt KarS § 75 sätestatule täites järgmisi

kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja

kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite

kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15

päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustub osalema sotsiaalabiprogrammis. Mõista välja kannatanutele

tekitatud kahjud, alaealisel vahendite puudumisel tema vanematelt.

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus

järeldused, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende

vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatavad tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu

vastavalt kehtivatele määradele.

K. K. seaduslik esindaja esitas kohtule väljavõtte enda pangakontost ja taotles vähendada K. K.

menetluskulusid, kuna ta kasvatab alaealist üksi, pere ainsaks sissetulekuks on umbes XXX euro

suurune palk ja kogu menetluskulu tasumine ei ole talle jõukohane. Kaitsja toetas esitatud taotlust ja

4(5)

palus täiendavalt määrata sissenõutavad menetluskulud tasumisele ositi ühe aasta jooksul.

M. K. kaitsja taotles samuti menetluskulude vähendamist ja nende tasumise määramist ühele aastale.

Taotlust põhjendas ta asjaoluga, et K. K. on alaealine ning menetluskulud tuleb tasuda tema emal.

Seadusliku esindaja sõnul olevat tal vaja tasuda ka teiste poegade menetluskulusid ja perel on

majanduslikult raske. M. k. selgitas, et ema töötab ja menetluskulusid hakatakse tasuma ema

palgast. Tema ise ka suvel töötas, kuid sellest rahast kavatseb ta endale riideid osta, kahjud ja

menetluskulud tasub tema eest ema.

Prokurör esitatud taotlustele vastu ei vaielnud.

KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 188 tuleb neil rahaliste vahendite

puudumisel menetluskulud sisse nõuda alaealiste seaduslikelt esindajatelt.

Kohus leiab, et K. K. menetluskulusid on võimalik vähendada. K. K. on alaealine ja viibis vahi all,

iseseisvat sissetulekut tal ei ole. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et pere sissetulekud on

kasinad – selleks on alaealise seadusliku esindaja töötasu, mis keskmiselt on XXX eurot kuus. K. K.

menetluskulud on kokku 988,61 eurot, mille tasumine on ilmselgelt alaealisele ja tema seaduslikule

esindajale ülejõukäiv. Lisaks nähtub, et osaliselt ei ole menetluskulud tingitud süüdimõistetu

käitumisest, vaid kaassüüdistatava kohtusse mitteilmumise tagajärg.

M. K. menetluskulude vähendamiseks kohtu käsutuses olevate tõendite põhjal alus puudub. Kohtule

ei ole esitatud ühtegi kirjalikku tõendit M. K. ja tema seadusliku esindaja sissetulekute kohta.

Süüdimõistetu ütluste kohaselt tema ema, kes on käesolevas asjas tsiviilkostja, töötab ja saab

regulaarset sissetulekut. Lisaks töötas süüdimõistetu suvel ka ise ja omas iseseisvat sissetulekut.

Eelnevast tulenevalt puudub alus KrMS § 180 lg 3 kohaldamiseks ja menetluskulude

vähendamiseks.

Küll aga peab kohus põhjendatuks mõlema süüdimõistetu osas KrMS § 423 ja 424 sätete

kohaldamist menetluskulude tasumise ajatamiseks arvestades sissenõutavate summade suurust.

Kohtunik

5(5)