1-22-113/78 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2024, Tartu

Kriminaalasja number

1-22-113

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. septembri 2024 määrus Raido

Tominga (Toming; isikukood: 38705162738)

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata

jätmises

Määruskaebuse esitaja

süüdimõistetu Raido Toming

Menetluse vorm

kirjalik

RESOLUTSIOON

Jätta Raido Tominga määruskaebus Tartu Maakohtu 25. septembri 2024 määruse peale

läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle

seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu

Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil

isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada

advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur).

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 17. veebruari 2022 otsusega tunnistati Raido Toming süüdi

karistusseadustiku § 200 lg 2 p-de 4 ja 7, § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8, § 121 lg 2 p 3 ja § 136 lg 1

järgi, mille eest mõisteti talle liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks

loeti 22. september 2021. Kohtuotsus jõustus 7. märtsil 2022.

2. 3. juulil 2024 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Tominga

tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamaks. Prokuratuur ega vangla kinnipeetava

vabastamist ei toeta.

Maakohtu määrus

3. Tartu Maakohtu 25. septembri 2024 määrusega jäeti R. Toming tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata. Kohtumääruses esitatud põhjendused olid kokkuvõetult sellised.

Täidetud on formaalsed eeldused R. Tominga ennetähtaegseks vabastamiseks. Sellest

hoolimata pole R. Tominga vabastamine põhjendatud. R. Toming on enam kui 20 aasta

jooksul pannud toime vägivallakuritegusid (röövimised, tapmine ja kehaline väärkohtlemine)

ning viibinud korduvalt vanglas. R. Toming alustas kuritegude toimepanemist vaid 16-

aastaselt ja on kuritegelikult aktiivne olnud sisuliselt kogu täisealisena elatud elu jooksul –

vaid 2020–2021. aastal pärast teist ennetähtaegset vabastamist suutis ta ligi 2 aasta jooksul

kuritegudest hoiduda. R. Tominga uute vägivallakuritegude riski suurendab alkoholi ja

narkootikumide tarvitamine. Kuigi R. Toming on praeguse vangistuse jooksul võtnud osa

rehabiliteerivatest tegevustest ning teinud aktiivselt tööd, on ta rikkunud vangladistsipliini –

viimase 7 kuu jooksul on teda 3 korral allumatuse eest karistatud. Olukorras, kus

süüdimõistetu ei suuda igapäevase suhtluse käigus ette tulevaid erimeelsusi isegi vanglas

rahumeelsel viisil lahendada, pole alust loota, et see vabaduses muutuks. Kirjeldatud riske ei

maanda ka toetavate lähedaste olemasolu. Lähtudes sellest, et R. Tominga elus pole

varasemaga võrreldes olulisi muutusi toimunud, ei ole ka alust loota, et ta käituks edaspidi

teisiti. Suure tõenäosusega jätkab R. Toming vabaduses uute vägivallakuritegude

toimepanemist.

Määruskaebus

4. R. Toming esitas Tartu Maakohtu 25. septembri 2024 määruse peale kaebuse, paludes end

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Süüdimõistetu lubab endast anda kõik, et

mitte vanglasse tagasi sattuda. Ta kahetseb tehtut. Eelmisele vabanemisele järgnenud periood

möödus positiivselt – jääb arusaamatuks, miks ei võeta seda eeskujuks. Vangla

iseloomustuses on välja toodud ainult kõik halb. R. Toming ei pea ennast sõltlaseks, kuna

alkoholi tarbis ta vaid mõnel üksikul juhul. Ta on rikkunud korda, kuid ka ametnikud on

käitunud valesti. Seejuures võib ta impulsiivselt käituda. Vanglast vabaneb ta juba aasta

pärast. Kinnipidamise asemel vajaks ta hoopis rehabilitatsiooni. Vabaduses ootab teda laps.

Kohus peaks tuginema faktidele, mitte oletustele.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Kohtukolleegium selgitab, et maakohtul on ennetähtaegse vabastamise materiaalsete

eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli

2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Eeskätt R. Tominga äärmiselt kuritegelik minevik,

aga ka tema sõltuvusprobleemid ja korduvad distsipliinirikkumised vanglas annavad aluse

öelda, et maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui jättis R. Tominga ennetähtaegselt

vabastamata. Kohtukolleegium leiab seetõttu üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja

määruskaebusel puudub selgelt igasugune edulootus. Niisiis jätab ringkonnakohus R.

Tominga määruskaebuse kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel ilmselt

põhjendamatuna läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)