2-23-126161/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-126161

Tsiviilasi

AS PlusPlus Capital

hagi

Z.V (Z.V) vastu

tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõlgnevuse 133,06

euro, intressi 23,75 euro, lepingu haldustasude 23,40

euro, sissenõudmiskulude 25 euro, sissenõutavaks

muutnud viivise 10,53 euro ja edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

231,57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806),

asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn

Hageja volitatud esindaja: Marjana Šestel, e-post: XXX

Kostja: Z.V (isikukood XXX), elukoht teadmata

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

1. Välja mõista kostjalt Z.V hageja AS PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 133,06

eurot, intress 23,75 eurot, haldustasud 23,40 eurot, sissenõudmiskulud 5 eurot ja

seisuga 05.10.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 10,53 eurot.

2. Välja mõista kostjalt Z.V edasiulatuv viivis põhinõudelt 133,06 eurolt alates

06.10.2023 määras 11,90% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

3. Jätta rahuldamata sissenõudmiskulud 20 euro ulatuses.

2. Jätta menetluskulud Z.V kanda.

3. Välja mõista kostjalt Z.V hageja AS PlusPlus Capital kasuks menetluskulud kokku

220 eurot, s.o riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot

ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 100 eurot. Menetluskulud kanda

PlusPlus Legal OÜ arveldusarvele XXXXXXXXX (Swedbank).

4. Välja mõista kostjalt Z.V hageja AS PlusPlus Capital kasuks viivis väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või

kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja ESTO AS vahel 24.03.2022 sõlmitud

järelmaksuleping nr 91476547193, millega kostja sai kaupa summas 133,06 eurot,

tagasimaksete perioodiga 15.04.2022-15.09.2023. Kostja rikkus kohustust, ega tasunud ühtegi

tagasimakset. ESTO AS loovutas 20.09.2022 nõuded hagejale. Hageja esitas 05.10.2023 Harju

Maakohtule hagiavalduse.

Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt

rahuldamata sissenõudmiskulude 20 euro nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on kostjale saadetud kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale

teadaolevale aadressile: 23.09.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot,

05.01.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 02.06.2023 tasulise

meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Hageja on kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt

reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot.

Kohus jättis hagiavalduse 10.01.2024 kohtumäärusega käiguta ja kohustas hagejat täpsustama,

millal toimus lepingu ülesütlemine. Hageja nimetatut ei täpsustanud. Hageja on teatanud

kohtule, et hagiavaldus esitatakse kohtule 05.10.2023, s.o pärast viimase osamakse saabumist

kui graafikujärgsete osamaksete maksetähtaeg on saabunud.

Kohtule nähtuvalt on viimase graafikujärgse makse tähtaeg 15.09.2023. Meeldetuletuskirjad on

saadetud 23.09.2022, 10.02.2023 ja 02.06.2023 ehk sellisel juhul lepingu kehtivuse ajal.

Hageja on esitanud sissenõudmiskulude nõue 25 eurot tuginedes VÕS § 113² lg 2 p-le 1.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 1 järgi võib lepingu kehtivusajal majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga

sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas

kuni 5 eurot. Seda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta

meeldetuletuse. Kohus on seisukohal, et ei ole põhjendatud kolme meeldetuletuskirja saatmise

eest lepingu kehtivuse ajal mõista välja meeldetuletuskirjade eest sissenõudmiskulude hüvitist

VÕS § 113² lg 2 p 1-3 järgi, mis sätestab sissenõudmiskulude hüvitise peale lepingu lõppemist.

Põhjendatud on sissenõudmiskulude hüvitamine vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni

5 eurot juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Kohus

arvestab esimese, 23.09.2022 saadetud meeldetuletuskirja esimeseks tasuta meeldetuletuseks.

Põhjendatud on teise, 10.02.2023 saadetud tasulise meeldetuletuskirja hüvitis 5 eurot. Seetõttu

jätab kohus rahuldamata sissenõudmiskulude nõude 20 euro ulatuses.

Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses

proovitud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada korduvalt e-posti aadressil XXX.

Postiaadressilt XXX tagastati dokumendid märkega „ei ela/asu aadressil“. Kinnistusraamatu

andmetel on XXX omanik Tallinna linn. Kohus toimetas menetlusse võtmise määruse koos

hagimaterjalidega e-posti aadressil xxx, kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud.

Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne

avaldati 11.03.2024 ning see loeti kättetoimetatuks 27.03.2024. Kostjat hoiatati, et kirjaliku

vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (16.04.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20

eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab

kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.

Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (420 eurot koos käibemaksuga, mis

vastab 3,5 töötunnile) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga.

Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-129072 asunud

seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid,

põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes,

summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja

mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva

tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja

kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu

hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Lepingulise

esindaja tunnihinda 120 eurot (koos km-ga) võib pidada turu keskmisele vastavaks.

Kohus ei pea põhjendatuks mõista õigusabikulud välja koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10

kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada.

Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja

käibemaksukohustuslane. Hageja pole tõendanud oma väidet, et on piiratud

käibemaksukohustuslane ega selgitanud, miks ta ei saa ta õigusabikuludelt sisendkäibemaksu

tagasi nõuda. Seetõttu mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta, s.o summas 100

eurot.

Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 100 eurot. Kokku on hageja põhjendatud

menetluskulud 220 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

menetluskulud kanda PlusPlus Legal OÜ arveldusarvele XXXXXXXXX (Swedbank).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik