2-21-602/43 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-602

Tsiviilasi

Hagi hind

F.D hagi V.R, D.Y ja N.C vastu mittevaralise ja varalise kahju

hüvitamise nõudes

4490 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja F.D (isikukood XXX);

hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Märt Mürk

(Advokaadibüroo EMERALDLEGAL, Parda 8, Tallinn, e-post

xxx);

kostja 1 V.R (isikukood XXX, elukoht xxx e-post: xxx);

kostja 1 lepinguline esindaja Tamara Vologzanina (osaühing

Professionalgrupp, e-post: xxx);

kostja 2 D.Y (isikukood XXX, elukoht xxx e-post: xxx);

kostja 2 lepinguline esindaja Henrik Kirsimäe (advokaadibüroo

Legalia, e-post: henrik@legalia.ee);

kostja 3 N.C (isikukood XXX, elukoht xxx e-post: xxx);

kostja 3 lepinguline esindaja Tamara Vologzanina (osaühing

Professionalgrupp, e-post: xxx).

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata F.D hagi V.R, D.Y’e ja N.C vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise

nõudes

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

2-21-602

Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni

korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

I Hageja nõue ja seisukohad

1. F.D esitas hagi V.R, D.Y ja N.C vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõudes.

Hageja palub hageja kasuks välja mõista kostjatelt solidaarselt mittevaralise kahju hüvitis kohtu

õiglasel äranägemisel ja viivis kohtu õiglasel äranägemisel ja määratud mittevaralise kahju

hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras.

Samuti palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hüvitis varalise kahju eest

summas 710 eurot. Hageja palub jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning

mõista menetluskulud kokku summas 1214 eurot hageja kasuks välja.

Hageja ja kõik kolm kostjat on Tallinn, Paldiski mnt 16 korteriühistu liikmed. 22.09.2020 toimus

korteriühistu üldkoosolek, kus oli päevakorras korteriühistu juhatusse uute liikmete valimine.

Kuna koosolekul ei olnud kvoorum täidetud, siis ei saanud otsuseid vastu võtta. 30.09.2020

toimus 22.09.2020 üldkoosoleku korduvkoosolek. Juhatuse liikmeteks valiti V.R, IB, D.Y, N.C

ja AG. Koosolekul vastu võetud otsus oli tühine. KrtS § 23 lg 2 kohaselt ei saa korduvkoosolekut

kokku kutsuda varem kui kahe päeva pärast. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt, mis kohaldub KrtS § 20

lg 1 kaudu, peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva. Tallinn,

Paldiski mnt 16 korteriühistu põhikirja punkti 7.7.1.3 kohaselt peab korduskoosolekust ette

teavitama vähemalt 14 kalendripäeva. Järeldub, et üldkoosoleku ja korduvkoosoleku vahele

peaks jääma minimaalselt kuusteist päeva (lisa 1, lk-d 1 ja 2). Korduvkoosolek kutsuti seega

kokku liiga vahetult pärast üldkoosolekut, mistõttu olid sellel koosolekul vastu võetud otsused

õigustühised.

31.10.2020 esitas korteriühistu registrile taotluse uue kande tegemiseks kirjaliku koosoleku

otsuse alusel. Ilmnes, et korteriomanikele antud tähtaeg algas 24.10 ja lõppes 30.10. KrtS § 21 lg

2 kohaselt peab korteriomanikele seisukoha andmiseks antav tähtaeg olema vähemalt seitse

päeva. Täiendavalt oli koosoleku protokolli kantud märge, mille kohaselt „tundmatud isikud

takistasid koosoleku läbiviimist ning mitmel korral võtsid kutse/hääletuslehe korteriühistu

teadete tahvlilt maha, mis oli samal päeval uuesti välja pandud“. Korteriomanikel oli seega oma

arvamuse avaldamiseks tõenäoliselt veelgi vähem aega. Registripidaja leidis, et otsus on KrtS §

21 lg 2 rikkumise tõttu tühine ning jättis kande tegemata (lisa 1, lk 2).

09.11.2020 toimus 30.09.2020 üldkoosoleku korduvkoosolek. Juhatuse liikmeteks valiti V.R,

D.Y, N.C, F.D ja W.F. 04.12.2020 määrusega jättis Tartu Maakohtu registriosakond uued

juhatuse liikmed sisse kandmata (lisa 1). Määruses on välja toodud, et kõigi eeltoodud

koosolekute kokkukutsumisel on rikutud seadust. 30.09.2020 ning 31.10.2020 koosolekute

tühisuse kohta on määruses toodud eelmainitud põhjused. 09.11.2020 korduvkoosolek oli tühine

selle tõttu, et see oli korduvkoosoleku korduvkoosolek. Seadus ei näe ette võimalust kutsuda ühe

üldkoosoleku kohta kokku mitu korduvkoosolekut (lisa 1, lk 4).

05.12.2020 saatis hageja korteriühistu liikmetele teatise, mille manuses oli eelviidatud Tartu

Maakohtu registriosakonna määrus. Kirjas teavitas hageja korteriomanikke, et kõik sügisesed

koosolekud on olnud tühised ning uut juhatust ei ole seega valitud. Hageja andis teada, et

pühadeajast tulenevalt toimub uus üldkoosolek jaanuaris 2021. a ja hiljemalt 07.12.2020

saadetakse korteriomanikele väljavõte eelmise kuu rahalistest liikumistest.

2-21-602

07.12.2020 kell 11.39 saatsid kostjad korteriühistu liikmetele järgmise kirja (lisa 2): Head

korteriomanikud! 09.11.2020 üldkoosoleku poolt valitud juhatuse liige F.D on ületanud oma

volitusi juhatuse liikmena ja esitanud korteriomanikele valeinformatsiooni seoses Paldiski mnt

16 KÜ juhatuse koosseisuga. Valeinformatsiooni levitamine on karistatav, iseäranis isikliku kasu

eesmärgil. 05.12.2020 aadressilt paldiskimnt16@gmail.com saadetud kirjas korteriomanikele

teatas F.D, et kõik sügisesed (kordus)koosolekud on õigustühised ja juhatus on endiselt: JN,

D.Y, F.D ehk säilib "status quo". Kirjale oli lisatud manusena Tartu Maakohtu registriosakonna

poolt välja antud määrus number Ü 10022488 / 22. Erinevalt F.D poolt väidetust, Tartu

Maakohtu poolt esitatud määrus ei saanud tühistada ega tühistanud üldkoosoleku otsust vaid

üksnes jättis rahuldamata esitatud kandeavalduse. Vastavalt Paldiski mnt 16 KÜ ühistu põhikirja

p. 7.1.4 jõustub juhatuse valimise otsus selle vastuvõtmise hetkest ning seda otsust saab muuta

üksnes üldkoosolek. Paldiski mnt 16 KÜ poolt toimus juhatuse valimine viimati 9.11.2020,

valides juhatusse V.R, W.F, D.Y, N.C ja F.D ning üldkoosolek ei ole seda otsust muutnud.

Seega on F.D korteriomanikele saadetud kirjaga levitanud valeinformatsiooni, eksitades sellega

tahtlikult korteriomanikke ja takistades Paldiski mnt 16 KÜ üldkoosoleku poolt 09.11.2020

valitud juhatuse normaalset tööd. Paldiski mnt 16 KÜ juhatuse liikmed kinnitavad, et seoses

endise e-posti aadressi ärandamisega F.D (juhatuse liige) ja JN (endine juhatuse liige) poolt

17.11.2020, on ühistu ametlik e-posti aadress paldiskimaantee16ky@gmail.com. Manuses kiri,

milles palume F.D'l viivitamatult (tänase päeva jooksul) saata kõigile korteriomanikele välja

selgitav teade, kus tunnistab oma eksimust, vabandab kõigi korteriomanike ees valeinfo

levitamise eest ning selgitab, et vastavalt 09.11.2020 toimunud üldkoosoleku otsusele on ühistu

juhatuse liikmeteks jätkuvalt V.R, W.F, D.Y, N.C ja F.D ning, et ühistu ametlik e-posti aadress

on jätkuvalt paldiskimaantee16ky@gmail.com. Lugupidamisega, V.R, D.Y, N.C Paldiski mnt 16

juhatuse liikmed.

Kaldkirjas väljatooduga kahjustasid kostjad oluliselt hageja mainet. Kostjad väitsid, et hageja on

teistele korteriühistu liikmetele valeinformatsiooni esitanud ning teisi korteriomanikke tahtlikult

eksitanud. Samuti on kostjad viitega isiklikule kasule kaudselt väitnud, nagu oleks hageja

korteriühistu arvelt rikastunud või soovinud rikastuda. Sellega on kostjad rikkunud hageja au ja

väärikust.

Hageja leidis, et tema suhtes taoliste väidete esitamine ei ole põhjendatud. Hageja vahendas

teistele korteriomanikele lihtsalt Tartu Maakohtu registriosakonna määruses sisalduvat

informatsiooni. Hageja ei näinud põhjust arvata, et määruses toodud seisukohad oleksid valed.

Kostjad ei esitanud oma kirjas ka ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks määruses esitatud

argumentide paikapidavuses kahelda. Jäi seega arusaamatuks, miks kostjad hagejat teiste

korteriühistu liikmete ees valetajaks nimetasid.

Kohtuvälise lahenduse otsimine - 07.12.2020 kell 19.28 saatis hageja korteriühistu liikmetele

kirja, milles tõi välja, et tema au ja head nime on põhjendamatult rikutud (lisa 3). Hageja tegi

ettepaneku lahendada olukord sellega, et kostjad vabandavad hageja au teotavate väidete

esitamise eest. 14. 08.12.2020 saatis kostja I e-kirja, milles esitas taaskord väga tugevaid väiteid

selle kohta, nagu oleks hageja korteriomanikele valetanud (lisa 4). Kostja I jäi oma seisukoha

juurde, et „Paldiski mnt 16 KÜ poolt toimus juhatuse valimine viimati 09.11.2020, valides

juhatusse V.R, W.F, D.Y, N.C ja F.D ning üldkoosolek ei ole seda otsust muutnud“. 12.12.2020

kell 11.06 saatis hageja korteriomanikele e-kirja, kus tõi välja, et 09.11.2020 toimunud

koosolekul ei ole õiguspäraselt uusi korteriühistu juhatuse liikmeid valitud (lisa 5). 12.12.2020

kell 15.04 saatis kostja I e-kirja, milles süüdistas hagejat uuesti valeinformatsiooni levitamises

ning leidis, et hoopis hageja peaks vabandama. Kostja I kirjutas, et „esmalt soovitan Teil

valeinformatsiooni levitamise eest korteriomanike ees vabandada ja selgitada kõigile

korteriomanikele, kes on hetkel ühistu juhatuses. Piisab kui saadate kõigile korteriomanikele

2-21-602

välja selgitav teade, kus tunniste oma eksimust, vabandate kõigi ees valeinfo levitamise eest ning

selgitate, et vastavalt 09.11.2020 toimunud üldkoosoleku otsusele on ühistu juhatuse liikmeteks

jätkuvalt V.R, W.F, D.Y, N.C ja F.D“ (lisa 6). 12.12.2020 kell 15.48 saatis hageja e-kirja, milles

tõi välja, et ei näe põhjust vabandamiseks ning rõhutas taas, et 09.11.2020 toimunud koosolekul

ei ole õiguspäraselt korteriühistu juhatuse liikmeid valitud. Täiendavalt selgitas hageja, et tema

seisukoht põhineb Tartu Maakohtu registriosakonna määruses toodud informatsioonil, kus on

kande tegemisest keeldumisel selgelt tuginetud seaduse rikkumisele ning viidatud KrtS §-le 29

(lisa 7). Kuna kostjad ei nõustunud hageja õiguste rikkumist heastama, siis pöördus hageja oma

õiguste kaitseks advokaadibüroo poole.

21.12.2020 edastas hageja lepinguline esindaja kostjatele nõudekirja, milles selgitas kostjatele

nende väidete õigusvastasust ning nõudis, et kostjad oma ebaõiged väited ümber lükkaksid ja

tekitatud kahju hüvitaksid (lisa 8). 31.12.2020 vastasid kostjad nõudekirjale, jäädes oma

seisukohtade juurde ning väites taaskord, et „F.D esitas Paldiski mnt 16 KÜ liikmetele

valeinformatsiooni seoses juhatuse koosseisuga“. Samuti väitsid kostjad, et hageja nõue „ei

tugine […] faktidel, mis kinnitaksid, et F.D valeinformatsiooni ei esitanud“ (lisa 9).

Kuna hageja hinnangul olid kostjad ilmselgelt tema õiguseid rikkunud ning kostjate positsioon

perspektiivitu, siis andis hageja kostjatele veel ühe võimaluse vaidluse kohtuväliseks

lahendamiseks. 05.01.2020 saatis hageja kostjatele kirja ning palus kostjatel hiljemalt 08.01.2020

teada anda, kas nad soovivad vaidluse kohtuväliselt lahendada (lisa 10). Hageja andis kostjatele

selgelt märku, et kui nad ei nõustu hiljemalt 08.01.2020 vaidlust kohtuväliselt lahendama, siis

esitab hageja hagiavalduse kohtusse. 09.01.2021 teatasid kostjad, et vastavad „paari nädala

jooksul“ (lisa 11). Hageja leiab, et ta on kostjatele andnud piisavalt võimalusi vaidluse

kohtuväliseks lahendamiseks. Puudub igasugune mõjuv põhjus, miks kostjatel peaks oma

ebaõigete väidete ümberlükkamiseks kuluma veel täiendavalt „paar nädalat“. On ilmselge, et

kostjad ei soovi enda tegevuse õigusvastasust tunnistada ning üritavad üksnes aega venitada.

Seetõttu ei näinud hageja põhjust veel täiendavalt paar nädalat oodata.

Täiendavalt toob hageja välja, et kostjad esitasid 19.12.2020 Tartu Maakohtu registriosakonna

04.12.2020 määrusele korteriühistu nimel määruskaebuse (lisa 12). Hageja juhib kohtu

tähelepanu sellele, et korteriühistu liikmetele saadetud kirjas on kostjad rõhutanud, et hageja

esitab ebaõiget informatsiooni ning et 09.11.2020 koosolek on õiguspärane (lisa 2). Kohtule

saadetud määruskaebuses on aga kostjad vastupidiselt väitnud, et „09.11.2020 kokku kutsutud

korduskoosolek ei saa olla õiguspärane“. Nähtub, et kostjad on ka ise aru saanud, et nende

seisukohad on põhjendamatud. Sellest hoolimata ei ole kostjad soovinud vaidlust kohtuväliselt

lahendada.

Samuti sai hageja 2020. aasta detsembri lõpus teada, et kostjad on tema vastu esitanud

kuriteokaebuse. Sellest nähtub, et kostjad on seadnud endale eesmärgiks hageja õiguseid

kõikvõimalike vahenditega kahjustada. Politsei- ja Piirivalveamet leidis, et kaebus on

põhjendamatu ning jättis kriminaalmenetluse alustamata (lisa 13). Hagejale teadaolevalt ei ole

kostjad kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale kaebust esitanud, mistõttu tuleb lugeda, et

kostjad on ka ise tunnistanud, et nende esitatud kuriteokaebus oli alusetu.

Kokkuvõte. Korteriühistu, mille liikmeteks nii hageja kui kostjad on, pidas 2020. aasta sügisel

mitu erinevat üldkoosolekut. Tartu Maakohtu registriosakond leidis oma 04.12.2020 määruses, et

kõik need koosolekud on läbi viidud seaduses sätestatud nõudeid rikkudes. Hageja edastas

korteriühistu liikmetele Tartu Maakohtu registriosakonnalt saadud informatsiooni, mille kohaselt

on kõik 2020. a sügisel toimunud korteriühistu koosolekute otsused olnud õigustühised. Seejärel

hakkasid kostjad e-kirja teel teistele korteriühistu liikmetele väitma, nagu oleks hageja

korteriomanikele isikliku kasu saamise eesmärgil esitanud valeinformatsiooni ning neid tahtlikult

2-21-602

eksitanud. Sellega teotasid kostjad olulisel määral hageja au. Hageja leidis, et kostjate väited on

alusetud ning nõudis, et nad nende eest vabandaksid. Hageja hinnangul oli ja on väljaspool

mõistlikku vaidlust, et kostjad on tema au õigusvastaselt teotanud. Hageja ei ole

valeinformatsiooni esitanud, vaid üksnes vahendas Tartu Maakohtu määruses olnud väiteid.

Lisaks on kostjate endi seisukohad üksteisele vasturääkivad – korteriomanikele saadetud kirjas

väitsid kostjad, et 09.11.2020 koosoleku otsused on kehtivad. 19.12.2020 esitatud

määruskaebuses on kostjad väitnud, et 09.11.2020 koosolek „ei saa olla õiguspärane“.

Täiendavalt esitasid kostjad hageja vastu põhjendamatu kuriteokaebuse, millega taotlesid hageja

suhtes kriminaalmenetluse algatamist. On ilmne, et kostjad soovivad hageja õiguseid rikkuda

kõikvõimalike vahenditega.

Kuna kostjad on ka ise oma seisukohtadele vastu rääkinud ning seega kaudselt tunnistanud, et

nad on hageja au alusetult teotanud, siis leidis hageja, et vaidlus oleks mõistlik lahendada

kohtuväliselt. Hageja on andnud kostjatele mitu võimalust vaidluse kohtuväliseks

lahendamiseks. Seejuures nõudis hageja kohtueelsete läbirääkimiste käigus esialgu ainult

õigusrikkumise heastamist vabandamise näol. Kuna kostjad ei ole hoolimata mitmest

võimalusest soovinud vaidlust kohtuväliselt lahendada, siis on hageja hinnangul võimalused

vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks ammendunud. Kostjad ei ole vabatahtlikult nõustunud

hageja õiguste rikkumist heastama, mistõttu palub hageja, et kohus mõistaks kostjatelt hageja

kasuks välja hüvitise tekitatud mittevaralise ja varalise kahju eest. Hageja põhjendab enda

nõudeid ja tekkinud kahju ulatust alljärgnevalt.

Hageja toob alljärgnevalt välja selle kostjate avaldatud ebaõige faktiväite, millel baseerub hageja

nõue kostjate vastu. Hageja selgitab, et toob õiguslikud seisukohad välja eraldi, märkides siinses

peatükis ära ainult selle, et avaldatud faktiväide on ebaõige, et kostjad ei saa tugineda

õigusvastasuse puudumisele (kuna on ilmselge, et kostjad ei ole avaldatud andmeid piisava

hoolsusega kontrollinud) ning et avaldatud faktiväide sisaldab endas väärtusotsustust, mis on

hageja au teotav.

Kostjad avaldasid faktiväite, nagu oleks hageja esitanud korteriomanikele valeinformatsiooni.

Tegemist on faktiväitega, kuna see on skaalal „jah“ kuni „ei“ tuvastatav, kas hageja esitatud

informatsioon oli vale või mitte. Hageja korteriomanikele esitatud väide, et 2020. a sügisel

toimunud korteriühistu koosolekutel tehtud otsused on tühised, tugines Tartu Maakohtu

04.12.2020 määrusele. Täiendavalt on kostjad ka ise 19.12.2020 esitatud määruskaebuses

tunnistanud, et 09.11.2020 koosolek ei olnud tegelikult õigustatud otsuseid vastu võtma. Kostjad

on seega sisuliselt omaks võtnud, et hageja ei esitanud valeinformatsiooni.

Samuti on selge, et kostjad avaldasid faktiväite ilma mistahes viisil andmeid kontrollimata.

Kostjad väitsid, et üldkoosoleku otsused on pädevad sõltumata sellest, et Tartu Maakohtu

registriosakond keeldus neid registrisse sisse kandmast. Kui kostjad oleksid enne hageja

laimamist määrusega tutvunud, siis oleksid nad näinud, et registrikande tegemisest keelduti selle

tõttu, et koosolekute kokkukutsumisel rikuti seadust. On seega selge, et kande tegemisest

keeldumise põhjuseks oli otsuste tühisus. Kui kostjad oleksid enne hageja au teotamist mingilgi

määral asjaolusid kontrollinud, oleksid nad saanud aru, et tühised otsused ei saagi kehtida.

Hageja on kostjatele ka seda ka selgesõnaliselt välja toonud. Sellest hoolimata on kostjad

otsustanud oma ebaõigete faktiväidete juurde jääda ning neid ka korrata.

Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et tegemist ei ole ebaõige faktiväitega, on hageja

hinnangul sellegipoolest tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Kostjad on selgelt esitanud

väite, et hageja on „esitanud valeinformatsiooni“, luues sellega teistele korteriühistu liikmetele

mulje, nagu oleks hageja neile tahtlikult valetanud. Jääb arusaamatuks, kuidas saab registripidaja

määruses toodud informatsiooni vahendamine kujutada endast tahtlikku valeinformatsiooni

2-21-602

edastamist. Kui ka peaks ilmnema, et registripidaja oli oma 04.12.2020 määruses eksinud, siis ei

saa selle informatsiooni edastamine sellegipoolest olla käsitletav tahtliku valetamisena, nagu

kostjad seda on esitlenud.

Hageja toob alljärgnevalt välja need kostjate avaldatud ebakohased väärtushinnangud, millel

baseerub hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue kostjate vastu. Hageja selgitab, et toob

õiguslikud seisukohad välja eraldi, märkides siinses peatükis ära ainult selle, et avaldatud

väärtushinnangud on ebakohased ning et avaldatud väärtushinnangud on hageja au teotavad.

Kostjad avaldasid ebakohase väärtushinnangu, nagu oleks hageja korteriomanikele saadetud

kirjaga levitanud valeinformatsiooni eesmärgiga tahtlikult korteriomanikke eksitada. Kostjate

avaldatud väärtushinnang on ebaadekvaatne, kuna hageja ei ole tahtlikult korteriomanikke

eksitanud. Tegelikult on hageja lihtsalt korteriühistu liikmetele edastanud informatsiooni, mille

ta sai Tartu Maakohtu registriosakonnalt. Kuna isiku tahtlust ei ole võimalik lõplikult tõendada,

siis on kostjad esitanud hageja kohta väärtushinnangu. Kuigi väärtushinnangut ei saa tõendada,

siis seda saab ja tuleb põhjendada. Kostjad ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, millest saaks

järeldada, et määruses sisaldunud informatsiooni vahendades oleks hageja seadnud eesmärgiks

korteriomanike tahtliku eksitamise. Järelikult tuleb lugeda kostjate avaldatud väärtushinnang

ebakohaseks. Samuti on selge, et kostjad avaldasid väärtushinnangu ilma mistahes viisil

teadaolevaid asjaolusid arvestamata. Kostjate eesmärk väärtushinnangu avaldamisel ei olnud

põhjendatud hinnangu andmine või arvamuse avaldamine. Avaldatust ilmneb selgelt, et kostjate

eesmärk oli pelgalt hageja mainet kahjustada.

Eesti Õigekeelsussõnaraamatu andmetel tähendab „eksitamine“ eksitusse, eksiarvamusele

viimist. Kostjad on väitnud, et hageja on korteriomanikke eksitanud tahtlikult. Järelikult loob see

keskmisele mõistlikule lugejale, nagu oleks hageja pahatahtlikult ja kavatsetult soovinud

korteriühistu liikmetele tegelikest asjaoludest vale arusaama tekitada.

Kostjate avaldatud väärtushinnang ei baseeru ühelgi faktilisel asjaolul, see teotab tugevalt hageja

au ning on avaldatud eesmärgiga teha hagejale haiget. Seega tuleb järeldada, et kostjate

avaldatud väärtushinnang, nagu oleks hageja teisi korteriühistu liikmeid tahtlikult eksitanud, on

ebakohane. Kostjad avaldasid ebakohase väärtushinnangu, nagu oleks hageja tegutsenud isikliku

kasu eesmärgil. Oma 07.12.2020 e-kirjas on kostjad läbivalt süüdistanud hagejat valetamises.

Seejuures on kostjad lisanud väite, mille kohaselt „valeinformatsiooni levitamine on karistatav,

iseäranis isikliku kasu eesmärgil“.

On ilmne, et kui süüdistada kedagi valeinformatsiooni levitamises ning kohe seejärel viidata, et

isikliku kasu eesmärgil valeinformatsiooni levitamine on karistatav, siis luuakse sellega kuvand,

et isik, keda valeinformatsiooni levitamises süüdistati, on käitunud isikliku kasu eesmärgil.

Hageja hinnangul ei saa keskmine mõistlik isik taoliste väidete kooslust kuidagi teistmoodi

vaadata. Kostjad on seega väitnud, et hageja on tegutsenud isikliku kasu eesmärgil. Jääb selgelt

mulje, et hageja on soovinud ja / või üritanud korteriühistu arvelt isiklikult rikastuda. On

väljaspool mõistlikku vaidlust, et selline väärtushinnang on hageja au teotav. Kostjate avaldatud

väärtushinnang ei baseeru ühelgi faktilisel asjaolul ning on avaldatud üksnes eesmärgiga

kahjustada hageja mainet. Seega tuleb järeldada, et kostjate avaldatud väärtushinnang, nagu

oleks hageja esitanud korteriomanikele valeinformatsiooni isikliku kasu eesmärgil, on

ebakohane.

Hageja hinnangul teotavad kostjate avaldatud väited hageja au

Ebaõiged faktiväited – Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-159-14 punktis 10 kirjutanud, et

võlaõigusseaduse kohaselt on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik ka

2-21-602

tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (vt VÕS § 1047 lg 2). Selle

seisukoha väljendamisel tugines Riigikohus juba varasemalt tehtud lahendile 3-2-1-99-97, milles

Riigikohus leidis, et faktiväites sisalduv väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis

oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega.

Ebaõige faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist"

negatiivse hinnanguga (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-10, p 12). Kostjate avaldatud faktiväited

võimaldavad väärtustada hagejat negatiivselt.

Kostjate avaldatud ja hagi aluseks olevad väited kannavad endas väärtusotsustust, mis annavad

hageja isikule selgelt negatiivse kuvandi. Hageja maine on kostjate avaldatud faktiväidete tõttu

kahjustunud, kuna väidetest tulenev mulje hagejast on Eesti kultuurikeskkonnas igal juhul

taunitav. Kuigi lugupidamine hageja vastu on kostjate tegevuse tõttu hävinud, tuleb siinkohal

siiski tähele panna, et see lugupidamine (ka hageja eneseväärikus) on kadunud õigustamatult,

kuna kostjate avaldatud faktiväited on ebaõiged.

VÕS §-s 1047 nimetatud ebaõigete andmete all mõistetakse praktikas ebaõigeid faktiväiteid.

Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-11-04 (p 10) kohaselt käsitletakse isiku kohta mis tahes andmeid

sisaldavat lauset faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus

kohtumenetluses tõendatav. Kostjate poolt avaldatud ning hageja poolt siinses hagiavalduses

esile toodud väited on faktiväited, sest neid on võimalik objektiivselt kontrollida. Kostjad on

väitnud, et hageja on esitanud korteriühistu liikmetele ebaõiget informatsiooni. Selle faktiväitega

on kostjad hagejat iseloomustanud kui valetab ja petab teisi korteriühistu liikmeid. Hageja

hinnangul on üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 mõistes, et isiku valetajaks nimetamine on

äärmiselt negatiivne väide ning teotab seega selle isiku au.

Seoses kostjate avaldatud ebaõige faktiväitega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis

seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma teiste korteriühistu liikmete ees

häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Nimelt jäi kostjate avaldatud teksti pinnalt

keskmisele mõistlikule lugejale mulje, justkui oleks hageja teistele korteriomanikele tahtlikult

valetanud ning üritanud neid petta. Kostjad lõid hagejast ebaõige kuvandi, mis käesoleva hetke

seisuga pole muutunud või muutumas. Järelikult on ilmne, et kostjate kirjutatud ebaõige

faktiväide on hageja au teotav.

Ebakohased väärtushinnangud – Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-159-14 punktis 10

rõhutanud, et võlaõigusseaduse kohaselt on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik

ka väärtushinnangu, mh ebakohase väärtushinnangu avaldamisega (VÕS § 1046 lg 1). VÕS §

1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel võib hageja nõuda kahju hüvitamist tulenevalt tema isiklike

õiguste rikkumisest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-159-14 punktis 17 rõhutanud, et isiku au

teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on

ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et

avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel,

asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende

puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist.

Seoses kostjate poolt avaldatud ebakohaste väärtushinnangutega on hagejale põhjustatud

moraalne kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma häbitunnet tegude

eest, mida ta toime pannud ei ole. Lisaks faktiväidetele sisaldasid kostjate väited ka

väärtushinnanguid, millega väärtustati hagejat kui valelikku ja omakasupüüdlikku inimest, kes

tahtlikult valetab teistele korteriühistu liikmetele. Hageja hinnangul on väljaspool mõistlikku

vaidlust, et isikust sellise kuvandi loomine teotab tema au.

2-21-602

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel nõuabki hageja kostjatelt mittevaralise kahju hüvitamist.

Kahjunõude nõudeõigus tekib seetõttu, et kostjate avaldatud ebaõige faktiväide ning ebakohased

väärtushinnangud on hageja au teotavad.

Tõendamiskoormise jagunemine. Eeltoodud vaidlusaluse ebaõige faktiväite tõelevastavuse

tõendamise koormis lasub kostjatel kui väite avaldajatel. Kui kostjad ei suuda enda väidet

tõendada ning hageja suhtes esitatud väide on au teotav ehk sellega rikutakse õigusvastaselt

hageja au, siis on hageja nõue esitatud põhjendatult. Väärtushinnangu tõelevastavust ei ole

võimalik tõendada. Kostjad saavad (ning TsMS § 230 lg 1 alusel lasub tal selleks ka kohustus)

väärtushinnangute kohasust tõendada üksnes sellega, kui nad toovad kohtu ette ja tõendavad neid

faktilisi asjaolusid, mis annaksid aluse pidada avaldatud väärtushinnanguid kohaseks. Kostjad

peavad seega põhjendama, milliste faktiliste asjaolude tulemusena esitasid nad hageja kohta

väärtushinnangu, et vahendades Tartu Maakohtu registriosakonna määruses sisaldunud

informatsiooni, on hageja korteriomanikke tahtlikult eksitanud ning tegutsenud isikliku kasu

eesmärgil. Kui kostjad ei suuda neid asjaolusid tõendada, siis on nad hageja kohta esitanud

väärtushinnanguid põhjendamatult.

VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele. Nii varalise kui ka mittevaralise deliktilise kahju hüvitamise esmaseks

eelduseks on teisele isikule kahju tekitamine.

Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel ei oma põhimõttelist tähendust see, kas tegemist on

ebaõige faktiväite või ebakohase väärtushinnanguga, kuna rakendatav õiguskaitsevahend on

identne. Igal juhul viib analüüs selleni, et kostjad rikkusid hageja isiklikke õigusi ning vastutavad

kahju tekkimise eest. See tähendab, et kui kohus peaks tsiviilasjas otsuse tegemisel olema

hagejaga eriarvamusel avaldatud teksti täpse kvalifitseerimise osas, siis ei saa see mõjutada

hageja nõudeõigust mittevaralise kahju osas.

Hageja laimamine on igal juhul põhjendamatu. Hageja on korteriühistu juhatuse liige olnud

kaheksa aastat. Selle aja jooksul on majas teostatud kogu katuse soojustus, ehitatud ühe katuse

poole puidust katuseterass katusekatte kaitseks, kuna seal kuivatatakse pesu, soojustatud

soojavee ja radiaatorite torustik, renoveeritud lift, värvitud esimese korruse lagi, seinad,

postkastid ja välisuks, värvitud maja Paldiski maantee ja lääne poolne fassaad, misjärel see kaeti

kihiga, mis hõlbustab grafiti mahapesemist, vahetatud. Lisaks on hageja esitanud korteriühistut

mitmel korral kohtus. Seejuures ei ole hageja oma arvestatava panuse eest korteriühistu

toimimisse saanud mitte mingit tasu, vaid on oma aega ja teadmiseid panustanud vabatahtlikult

kõigi korteriomanike hüvanguks. Seetõttu on tema süüdistamine selles, nagu oleks ta

korteriomanikele valetanud ning väitmine, nagu üritaks ta kuidagi korteriühistu arvelt isiklikku

kasu saada, eriti tugevalt hageja au teotav.

Kui vaadata kostjate väited ja tegevust tervikuna, siis jätab see hagejast eriti inetu mulje. Kostjad

on mitmes e-kirjas läbivalt väitnud, et hageja on esitanud isikliku kasu saamise eesmärgil

valeinformatsiooni ning peaks selle eest vabandama. Lisaks on kostjad esitanud hageja vastu

alusetu kuriteokaebuse. Keskmisele mõistlikule isikule jääb ekslik mulje, justkui oleks hageja

täiesti kõlvatu ja põlastusväärne inimene. Seda hoolimata asjaolust, et hageja on mitmete aastate

jooksul korteriühistu tegevusele igati kaasa aidanud.

Seega on kostjad oma väidetega teotanud hageja au ning peavad hüvitama hagejale tekkinud

mittevaralise kahju.

2-21-602

Hageja nõuab kostjatelt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja leiab, et talle tekitatud

mainekahju ning kostjate süü siinses asjas on suur ning põhjendab seda alljärgnevalt. Riigikohus

on lahendis 3-2-1-105-01 leidnud, et mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese

psüühilist tegevust ja seisundit, mistõttu mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses

eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge –muudatuste tekkimist ja nende suurust

inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Selle pinnalt tuleb asuda

seisukohale, et hagejale on tekitatud mittevaraline kahju ning hageja saab nõuda kostjatelt

mittevaralise kahju hüvitamist.

Ükski isik ei pea taluma tema isiku kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ning selle tõttu tekkivat

negatiivset kuvandit. Kellegi au teotamisel ei saa olla legitiimset eesmärki, mida saaks

põhjendada ükskõik missuguse vabaduse teostamisega. Põhiseaduse mõtte kohaselt ei saa ühegi

õiguse või vabaduse teostamine toimuda teise isiku legitiimse õiguspositsiooni arvelt. Tegemist

ei ole väljendusvabaduse teostamisega, kui üks isik avaldab teise isiku suhtes ebaõigeid väiteid,

mille osas ta teab või peab teadma, et tegemist on kindlasti ebaõigete väidetega.

Mis tahes põhiõiguse kasutamisele seab piirid PS § 19 lg 2, sätestades, et igaüks peab oma

õiguste ja vabaduste ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja

vabadusi ning järgima seadust. PS § 45 esimese lõike esimeses lauses tagatakse igaühe õigus

väljendusvabadusele, s.o õigusele levitada mis tahes sisuga informatsiooni mis tahes viisil. Seda

õigust on piiratud põhiseaduses sätestatud au ja hea nime teotamise keeluga (PS § 17).

Väljendusvabaduse ning au ja hea nime konflikti käsitlemisel tuleb kolleegiumi arvates silmas

pidada seda, et keeluna sõnastatud PS § 17 ei välista au ja hea nime riiveid (sekkumist) üldse,

vaid keelab üksnes au ja hea nime teotamise (VÕS § 1046). Teisisõnu, kõnealuse keelu eiramine

ei oleks kooskõlas põhiseadusega (PS § 11). PS § 45 esimese lõike teises lauses sisaldub

võimalus piirata väljendusvabadust au ja hea nime kaitseks seadusega (Riigikohtu lahend nr 3-2-

1-43-09, p 15).

Kostjate avaldatud ebaõige faktiväide ja ebakohased väärtushinnangud põhjustavad hagejale

ebamugavustunnet teiste korteriühistu liikmete ees. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi

ning negatiivseid emotsioone.

Eeltoodust tuleneb, et kostjate tegevuse tõttu on hagejale tekkinud mittevaraline kahju. Seega

tuleb kostjatelt välja mõista tekitatud kahju eest hüvitis. Hageja põhjendab hüvitise suurust

alljärgnevalt.

Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest

mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest rikkumise

laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa

kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise

määramise (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-10, p 13).

Esiteks peab hageja äärmiselt taunimisväärseks seda, et kostjad ei teinud mõistlikke pingutusi

tegeliku tõe välja selgitamiseks: nad ei pöördunud hageja poole ega uurinud antud teemat ise.

Faktide kontrollimata jätmine viitab tõsikindlalt kostjate kavatsetusele tekitada hagejale

moraalset kahju läbi tema kohta ebaõigete väidete ja ebakohaste hinnangute avaldamise. Kostjad

jätkasid hageja laimamist ka pärast seda, kui neile oli olukorda selgitatud ning üheselt välja

toodud, et nende seisukohad on põhjendamatud.

Teiseks märgib hageja, et igasugune mittevaralise kahju hüvitis kannab endas alati tõrjuvat

eesmärki ning väljendab ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole (Riigikohtu lahend

nr 3-2-1-18-13, p 29). Varasemast Eesti kohtupraktikast tuleneb, et mittevaralise kahjuna tuleb

2-21-602

võtta arvesse kõiki kannatanul tekkinud negatiivseid mittevaralisi tagajärgi (Riigikohtu lahend nr

3-2-1-85-08, p 11). VÕS § 134 lg 6 kohaselt saab kohus kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestada

vajadust mõjutada kostjaid rikkumistest edaspidi hoiduma ning kostjate varalist seisundit.

Arvestades kostjate õigusvastase tegevuse läbivat ja intensiivset iseloomu peaks kohus hageja

hinnangul arvestama ka sellega, et liiga väike hüvitis tõenäoliselt ei heiduta kostjaid hageja

õiguste rikkumisest tulevikus hoiduma.

Kolmandaks märgib hageja, et mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada ning mittevaralise

kahju hüvitise nõude esitamisel on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille

esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Mittevaralise kahju suuruse

otsustab kohus diskretsiooni alusel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-85-08, p 13). Kohtul on

diskretsiooniõigus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel (Riigikohtu lahend nr 3-2-

1-18-13, p 21) ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki

asjaolusid arvestades.

Neljandaks on oluline, et kohtute väljamõistetavate hüvitiste suurused vastaksid ühiskonna üldise

heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel

võrreldavad (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-19-08, p 13 ja 3-2-1-18-13, p 26). Hageja on

seisukohal, et kohus peaks saatma läbi välja mõistetud kahjuhüvitise eelkõige laimajatele –

samas ka kogu ühiskonnale – selge signaali, et teiste isikute au teotamine ning hea nimega

manipuleerimine pole ühelgi juhul lubatav ning on taunitav läbi eriti kõrge hüvitise maksmise

kohustuse. Kui kohus arvestab ka üldpreventiivset huvi, ei oleks tegemist karistusliku

kahjuhüvitise väljamõistmisega, vaid sellega annaks kohus mõista, et isikute laimamine ei ole

mingil määral aktsepteeritav tegevus.

Inimeste maine ja arvamus neist pole varem kunagi nii palju maksnud kui praegu. Inimeste

mainekujundus (nn isiklik bränd) on just selleks, mille alusel valivad teised inimesed kedagi

endale koostööpartneriks, töötajaks jne. Inimeste maine on tänapäeval selgelt

kommertsialiseerinud ning see tähendab, et ebaseaduslikud löögid inimeste maine pihta

tähendavad inimestele suuremat kahju.

Arvestades kokkuvõtvalt üldise elukalliduse tõusu, kostjate hoolimatust ja ükskõiksust hageja au

teotamise suhtes, kostjate järjepidevust laimutegevuse läbiviimisel, alusetu kuriteokaebuse

esitamisest nähtuvat pahatahtlikkust ning kostjate ignorantsust pärast nõudekirja saamist, peab

hageja õiglaseks hüvitiseks vähemalt 3000 eurot. Kuna hageja palub hüvitis välja mõista kohtu

õiglase äranägemise järgi, siis ei mõjuta hageja enda hinnang hüvitise suuruse kohta hagihinda.

Kostjate õigusvastase käitumise tõttu pidi hageja oma õiguste kaitseks pöörduma

advokaadibüroo poole, millega kaasnesid hagejale õigusabikulud summas 710 eurot (koos

käibemaksuga). Kohtueelsete õigusabi kulude hulgas on suhtlemine kliendiga, olukorra õiguslik

analüüs, nõudekirja koostamine ning kostjatega suhtlemine. Vajaduse õigusabi järele tingis

ainult kostjate õigusvastane tegevus. Kui kostjad oleksid hageja õiguste rikkumisest hoidunud

või nõustunud oma tegude eest vabandama, siis ei oleks hageja pidanud õigusabikulusid kandma.

Riigikohus on asunud seisukohale, et kohtueelselt tekkinud õigusabikulud on käsitletavad

varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 mõistes ning nende hüvitamist on võimalik nõuda VÕS § 115

lg 1 alusel (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 26). Eelnevast tulenevalt palub hageja, et kohus mõistaks

kostjatelt solidaarselt välja hüvitise varalise kahju eest summas 710 eurot.

Hageja nõuab kostjatelt viivise tasumist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning VÕS § 113 lg-

s 2 sätestatud hetkest alates. See tähendab, et kostjad on kohustatud tasuma kohtu poolt kindlaks

määratud mittevaralise kahju hüvitise summalt viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude

rahuldamiseni.

2-21-602

II Kostja 1 V.R ja kostja 3 N.C ühised vastuväited

2. Kostjad vaidlevad hagile tervikuna vastu, hagi õigeks ei võta ning leiavad, et see tuleb jätta

rahuldamata. Kostja 1 ja kostja 3 on esitanud ühise vastuväite.

Kõik kostjad on Tallinn, Paldiski mnt 16 korteriühistu juhatuse liikmed.

Asjaolud mille üle pooled ei vaidle:

1. hageja oli korteriühistu juhatuse liige alates 18.12.2012 (kostjate 27.05.2022 vastuse lisa

5);

2.

29.10.2018 oli korteriühistu üldkoosolekul viimati juhatuse koosseisu valitud JN, F.D ja

D.Y (kostjate 27.05.2022 vastuse lisad 6 ja 7). Korteriühistu põhikirja p. 7.1.3 kohaselt

juhatuse liige valitakse tähtajaliselt 2 aastaks. Seega korteriühistu juhatuse liikmete JN, F.D ja

D.Y volituste maksimaalne kehtivusaeg oli kuni 29.10.2020 (kostja N.C 26.04.2021 vastuse

hagile lisa 2);

3.

30.09.2020 korteriühistu korduvalt üldkoosolekul juhatuse koosseis muutus, juhatusse

valiti AG, IB, V.R, D.Y, N.C (kostja N.C 26.04.2021 vastuse hagile lisa 3 ja 4). 31.10.2020

kirjalikul üldkoosolekul kiideti heaks 30.09.2020 toiminud korduval üldkoosolekul vastu

võetud otsused, sh juhatuse valimisest. (kostja N.C 26.04.2021 vastuse hagile lisa 5)

09.11.2020 korteriühistu üldkoosolekul juhatusse valiti D.Y, V.R, hageja F.D, N.C ja W.F.

(kostja N.C 26.04.2021 vastuse hagile lisa 8). 24.11.2020 korteriühistu juhatuse koosolekul

juhatuse esimeheks valiti V.R (kostjate 27.05.2022 vastuse lisa 2). Ükski isik pole 31.10.2020

hääletusprotokolli otsuseid ega 09.11.2020 korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsuseid

vaidlustanud. Seega need otsused on kehtivad;

4.

04.12.2020 Tartu Maakohtu registriosakond tegi eitava kandemääruse, millega ei

kandnud registrikaardile 31.10.2020 kirjalikul koosolekul ega 09.11.2020 üldkoosolekul

valitud korteriühistu juhatust. 05.12.2020 hageja saatis kõigile Paldiski mnt 16, Tallinn,

korteriomanikele e-kirja (kostja N.C 26.04.2021 vastuse hagile lisa 9), milles väitis: „Annan

teada, et kõik sügisesed (kordus)koosolekud on õigustühised (v.t manust) ja juhatus on

endiselt: JN, D.Y, F.D ehk säilib "status quo".Samas kirjas hageja osutas omanikele e-maili

aadressi paldiskimnt16@gmail,com kuhu juurdepääs oli ainult hagejal ja endisel juhatuse

liikmel JN´ul. Korteriühistu ametlik e-maili aadress oli paldiskimantee16ky@gmail.com

(hagiavalduse lisa 6, kostja V.R 12.12.2020 kiri hagejale). Seisuga 05.12.2020 kui hageja

saatis kõigile Paldiski mnt 16 korteriomanikele enda e-kirja Tartu Maakohtu registriosakonna

04.12.2020 eitav kandemäärus ei olnud jõustunud.

5. Korteriühistu e-mailile hakkasid uutele valitud juhatuse liikmetele tulema omanike kirjad,

kuna omanikud olid segaduses ja ei saanud aru kelle poole pöörduda oma probleemidega.

(kostja N.C 26.04.2021 vastuse hagile lisa 10). Seoses hageja 05.12.2020 kirjaga tekitatud

segadusega korteriomanikele oli 07.12.2020 saadetud kiri (kostja N.C 26.04.2021 vastuse

hagile lisa 11), milles kostjad osutasid, et hageja poolt omanikele on saadetud

valeinformatsioon ja kehtiv on 09.11.2020 üldkoosolekul valitud juhatus;

6.

07.12.2020 hageja kirjutas e-kirja/päringu registripidajale ning sai samal päeval registrist

kohtunikuabi Ülle Pulk vastuse (kostja N.C 26.04.2021 vastuse hagile lisa 12), milles

kohtunikuabi osutas hagejale juhatuse JN, F.D ja D.Y koosseisu volituste lõppemisele ning

sellele, et 04.12.2020 eitav kandemäärus ei ole jõustunud, kuid see on kätte toimetatud

04.12.2020 ja seega jõustub 20.12.2020, kui ei esitata määruskaebust eitavale

kandemäärusele;

7. Vaatamata registriosakonna 07.12.2020 selgitustele F.D pärast enda päringule registrist

vastuse saamist järjekindlalt nõudis kostjatelt vabandust ja leidis, et tema nime ja au on

riivatud (hagiavalduse lisad 3, 5, 7, 8, 10);

2-21-602

8.

14.01.2020 hageja esitas kohtusse hagi kostjate vastu käesolevas asjas, milles nõuab

väidetavalt talle kostjate poolt tekitatud mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist.

25.01.2021 Tartu Maakohtu määrusega ts.asjas 2-20-19112 registriosakonna 04.12.2020 eitav

kandemäärus tühistati kostjate määruskaebuse alusel ning peale seda registriosakond kandis

registrikaardile korteriühistu juhatuse liikmetena 09.11.2020 üldkoosolekul valitud juhatuse

liikmed D.Y, V.R, hageja F.D, N.C ja W.F. (kostja N.C 26.04.2021 vastuse hagile lisa 14).

Praeguseks ajaks korteriühistu juhatuse koosseis mõnevõrra muutus, kuid see ei oma käesolevas

asjas tähtsust.

Kostjad V.R ja N.C osutasid enda vastustes ja seisukohtades kõik hageja hagis esitatud nõuded

on alusetud, põhjendamatud ja paljasõnalised. Hageja hagi ja seisukohad ning nendes sisalduvad

väited on paljasõnalised, otsitud ning rajatud hageja oletustel ja väljamõeldistel.

Väidetav moraalne kahju

Hageja pole esitanud ühtegi tõendit, et tema poolt 05.12.2020 e-kirjas kõigile Paldiski mnt 16,

Tallinn elamu korteriomanikele saadetud informatsioon oleks tõene.

Kostjad V.R ja N.C ei ole hageja kohta ebaõigeid väiteid ega hinnanguid avaldanud. Seega VÕS

§ 1045 ja 1046 eeldused pole täidetud. VÕS § 1045 ja 1046 eelduste kohaselt au ja nime

teotamine võib esineda ainult sel juhul, kui kostjad esitaksid hageja kohta väärinformatsiooni ja

kui hageja 05.12.2020 e-kirjas sisalduvad väited ja informatsioon oleksid õiged ja vastaks tõele.

Paraku see nii ei ole. Kostjad juba varem osutasid sellele asjaolule, et hageja 05.12.2020 e-kirjas

sisalduvad väited olid valed.

Kostja väited, et hageja esitas enda 05.12.2020 e-kirjas kõigile Paldiski mnt 16, Tallinn elamu

korteriomanikele väärinformatsiooni on tõendatud dokumentaaltõenditega.

Nimelt, 29.10 2018 korteriühistu üldkoosoleku protokollist on ilmne, et korteriühistu juhatuse

koosseisus JN, F.D ja D.Y volitused algasid 29.10.2018 korteriomanike poolt vastava otsuse

üldkoosolekul vastuvõtmisest.

Lähtudes korteriühistu põhikirja punktist 7.1.3 (juhatuse liige valitakse tähtajaliselt 2 aastaks)

juhatuse liikmete JN, F.D ja D.Y volituste maksimaalne kehtivusaeg oli kuni 29.10.2020. Seega

05.12.2020 hageja poolt e-kirja korteriomanikele saatmise päeval endiste juhatuse liikmete JN,

F.D ja D.Y volitused ilmselt ei kehtinud. Hageja oli ja pidi olema sellest teadlik, kuna enne seda

oli korteriühistu juhatuses juba 8 aastat. Järelikult hageja 05.12.2020 e-kirjas edastatud info

endise juhatuse koosseisu D.Y, JN ja F.D volituste kehtivusest ja „status quo“-st on ilmselt vale

ja on käsitletav „tahtliku valetamisena“ Paldiski mnt 16, Tallinn, korteriomanikele.

Hageja oli teadlik, et Tartu Maakohtu 04.12.2020 registriosakonna eitav kandemäärus ei olnud

jõustunud. See on näha eitava kandemääruse tekstist ning sellele samuti juhtis hageja tähelepanu

registriosakonna kohtunikuabi Ülle Pulk 07.12.2020 vastuses hageja päringule. Sellele oma

vastuskirjades osutas hagejale ka kostja V.R. Hageja eiras seda.

Hageja 05.12.2021 e-kirja korteriomanikele saates oli teadlik, et Tartu Maakohtu

registriosakonna määrus pole jõustunud. Sellises olukorras iga mõistlik inimene ootaks ära Tartu

Maakohtu registriosakonna määruse jõustumist. Nüüd aga hageja püüab enda ebamõistliku

käitumist õigustada kohtu ees ja tekitada muljet et ta käitus mõistlikult ja õiguspäraselt, mis aga

ei vasta tegelikkusele.

2-21-602

Hageja väidab, et tema nõude aluseks on väidetavalt asjaolu, et kostjad on avaldanud

kolmandatele isikutele väiteid, nagu oleks hageja tahtlikult ja isikliku kasu saamise eesmärgil

valetanud. Nagu kostjad märkisid ülalpool nende arvates selline väide on ilmselt otsitud ja hageja

enda poolt väljamõeldud. Kostjad oma 07.12.2020 e-kirjas väitsid, et hageja saatis

korteriomanikele vale informatsiooni (mis vastab tõele) ning konstateerisid üldiselt, et

valeinformatsiooni levitamine on karistatav eriti kui see on esitatud kasu eesmärgil. Seega

kostjad oma kirjas ei väitnud, et hageja esitas omanikele valeinformatsiooni omakasu eesmärgil.

See on hageja enda väljamõeldis. Samas arvestades hageja edaspidist käitumist võib oletada, et

mingit kasu sellest hageja ikkagi soovis saada.

Juhime kohtu tähelepanu sellele, et hageja hagis, enda seisukohtades ja väidetes paljasõnaliselt

vaidleb vastu kostjate väidetele, kuid pole tõendanud enda väiteid ühegi tõendiga. Seega hageja

kõik väited ja nõuded on alusetud, paljasõnalised ja tõendamata. Kostjatele on üldse hageja

hagist, seisukohtadest ja väidetest selgusetu milles väljendub kostjate väidete ebaõigsus ja hageja

nime ja au teotamine.

Ei vasta tõele ka hageja väide, et ta väidetavalt üksnes edastas infot, mis sisaldus Tartu

Maakohtu registriosakonna määruses. Registriosakonna 04.12.2020 eitavas kandemääruses üldse

polnud juttu sellest, et „… juhatus on endiselt JN, D.Y ja F.D ehk säilib „status quo“, meili

aadress korteriühistuga suhtlemisel on endiselt paldiskimnt16@gmail.com“, nagu seda märkis

hageja 05.12.2020 e-kirjas korteriomanikele.

05.12.2020 e-kirjaga hageja tekitas segaduse, eksitas korteriomanike ja takistas uue juhatuse

normaalset tööd tekitades 05.12.2020 e-kirjaga mulje tema koos JNga endiselt korteriühistu

juhtimisest ja uute juhatuse liikmete (s.h kostjate) ebakohasusest ja volituste puudumisest. Seda

tõendab korteriomaniku EF 07.12.2020 e-kiri, milles ta osutab et on segaduses ja palub selgitada

kes on juhatuse liikmed kelle poole ta saaks pöörduda. (kostja N.C 26.04.2021 vastuse hagile lisa

10).

Kostjate arvates hageja 05.12.2020 e-kirjast on ilmne, et hageja ei edastanud lihtsalt 04 12 2020

määrusest tuleneva info, vaid tegi seda eesmärgil taastada tagasikutsutud juhatuse niinimetatud

"status quo" ja seada kahtluse alla uue valitud juhatuse pädevuse.

Kostjate arvates korteriühistu koosolekute õiguspärasus ei selgunud tagantjärgi. Hageja väited

selles osas on absurdsed ja ebausaldusväärsed. Iga mõistlik inimene antud olukorras oleks ära

oodanud 04.12.2020 määruse jõustumist ja poleks hakanud varem levitama mingeid väiteid.

Hagiavalduse punktides 13, 15, 17 hageja sisuliselt võtab omaks, et ka pärast registriosakonnalt

07.12.2020 kell 12:47 (lisa 12) korteriühistu juhatuse kohta selgituse saamist (s.h endise juhatuse

volituste puudumisest) hageja sellegipoolest jätkas enda kirjades Paldiski mnt 16

korteriomanikele valeinformatsiooni laiali saatmist korteriühistu uue juhatuse volituste kahtluse

alla seadmiseks ja endise (enne 30.09.2020) juhatuse „status quo“ säilitamiseks ning

korteriomanike ja partnerite hulgas segaduse tekitamiseks. See on näha ka poolte 12.12.2020 e-

kirjavahetusest, mis on lisatud hagile (hagiavalduse lisad 6, 7).

Kostjate arvates tuleb arvestada ka seda asjaolu, et hageja levitas korteriomanikele

valeinformatsiooni ja väiteid mitte ühe korra, vaid korduvalt. Sellest on alust arvata, et see oli

hageja tahtlik tegevus, mitte eksimus.

Kostja V.R korduvalt osutas hagejale tema 05.12.2020 e-kirjas ja hiljem saadetud samasisulistes

kirjades sisalduvate väidete ja hinnangute ebaõigsusele ning pakkus hagejale vabandada

2-21-602

eksimuse eest elamu Paldiski mnt 16 kõigi korteriomanike ees (hagiavalduse lisad 4, 6, 9). Kuid

hageja ei võtnud midagi kuulda ning jätkas korteriomanikele valeinfo ja hinnangute saatmist,

mida ilmekalt näitavad hagile lisatud hageja e-kirjad (hagiavalduse lisad 3, 5, 7, 8, 10) ja kostjate

vastused neile. Sellest tulenevalt on otsitud ja pole usaldusväärsed hageja väited, et „hageja

eesmärk ei olnud korteriomanikele teadlikult valetada, vaid hageja kõigest edastas infot, mis

kohtumääruses kirjas oli“.

Märkimisväärne on ka hageja 12.12.2020 saadetud e-kiri (kostjate 01.11.2021 vastuväidete lisa

1), milles hageja kinnitab korteriühistu kõigile korteriomanikele uue juhatuse mittelegitiimsust.

Kusjuures enne korteriomanikele ja kostjatele 12.12.2020 e-kirja saatmist hageja oli juba teadlik

Harju Maakohtu registripidajale 07.12.2020 esitatud päringust ja samal päeval (07.12.2021)

sellele saadud vastusest, et endise enne 30.09.2020 kehtinud juhatuse volitused lõppesid ning

kehtisid uute juhatuse liikmete volitused alates nende juhatusse valimisest ning sellest, et registri

eitav kandemäärus ei ole jõustunud. Sellest tulenevalt on kostjate arvates ilmne, et hageja

tegevus vale väidete levitamisest oli tahtlik ja järjekindel, millega hageja tekitas korteriomanike

hulgas segadust, segas korteriühistu uue valitud juhatuse tööd ja halvustas korteriomanike ees

uusi juhatuse liikmeid. Seega vastupidiselt hageja väidetele kostjad leiavad, et vastupidi just

hageja tegeles uute korteriühistu juhatuse liikmete nime ja au teotava tegevusega eesmärgiga

säilitada endise tagasikutsutud juhatuse „status quo“.

Hagile lisatud kostjate e-kirjades puudub mistahes valeinformatsioon või ebaõiged

väärtushinnangud või mistahes hageja au ja mainet kahjustav informatsioon. Kostjatele on

selgusetu kuidas kostjate esitatud faktiväited sellest, et hageja on korteriühistu juhatuse liige

09.11.2020 üldkoosoleku otsuse alusel võib kuidagi kahjustada hageja au ja mainet.

Hageja ja JN saadavad käesoleva ajani kostjatele ja juhatusele ebasündsaid, solvavaid ja

ähvardavaid kirju. Seda ilmekalt näitavad F.D e-kirjad, millest ühes ta nimetab kostjat V.Rd (kes

oli korteriühistu juhatuse esimees (kostjate 27.05.2022 vastuväidete lisa 2)) „putinistiks“ ja

„hullunud tsaariks“ (kostjate 27.05.2022 vastuväidete lisa 3 ja 4). Seega mitte kostjad, vaid

vastupidi hageja koos JNga solvavad ja esitavad kostjate kohta väärinformatsiooni ja hinnanguid.

Lähtudes eeltoodust kostjad V.R ja N.C leiavad, et hageja tekitas ise tema enda poolt valeinfo

levitamisega endale kahju ja teotas enda au ja nime. Kostjad pole tekitanud hagejale mingit

moraalset kahju ja pole levitanud hageja kohta kolmandatele isikutele väärinformatsiooni ja

hinnanguid ega teotanud hageja nime ja au. Hageja ise käitus ebamõistlikult ja seadusevastaselt,

millega tekitas kahju endale ja enda nimele.

Lähtudes eeltoodust hageja moraalse kahju nõue on absurdne, alusetu, põhjendamatu ja

paljasõnaline ning pole tõendatud ühegi tõendiga.

Materiaalse kahju ja viiviste nõue

Kostjad V.R ja N.C pole tekitanud hagejale moraalset ega varalist kahju. Arvestades seda, et

kostjad pole esitanud kolmandatele isikutele hageja kohta väärinformatsiooni ja hinnanguid ega

teotanud hageja nime ja au siis järelikult hagejal polnud põhjust pöörduda ka advokaadibüroosse

õigusabi saamiseks. Kui aga hageja otsustas pöörduda õigusabi saamiseks, kuigi oli teadlik, et

tema poolt 05.12.2020 omanikele saadetud informatsioon on väär, siis see on tema otsustus ning

kostjad selle eest ei vastuta. Selle eest vastutab hageja ise.

Nagu kostja N.C ja V.R osutasid 26.04.2021 vastuses hagile ja 31.05.2021 vastuväidetes hagile

hageja pole tõendanud enda haginõudeid väidetava moraalse ega varalise kahju osas ehk

väidetavat kahju tekitanud asjaolu, kahju tekkimist, nendevahelist põhjusliku seost ja kahju

2-21-602

suurust, mille tõendamiskoormis on hagejal. Kostjate vastuväide hõlmab nii hageja varalise

kahju nõude sisu, alust kui ka suurust. Kostjad osutavad, et VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1

eeldused puuduvad ning hagi

Varalise kahju nõue ei kuulu rahuldamisele.

Eelnimetatud vastuväide puudutab ka viiviseid, kuna pole selge nende õiguslik alus, põhjendatus

ja suurus. Samuti on ebaseaduslik ja alusetu hageja hagis esitatud viivisenõue, mille kohaselt

hageja nõuab määrata viivist kohtu poolt kindlaks määratud mittevaralise kahju hüvitise summalt

alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja sisuliselt nõuab viiviste määramist

kohtumenetluse perioodi eest ning pole oma nõuet kuidagi põhjendanud. Kuna hageja ise pole

määranud väidetava moraalse kahju eest hüvitise summat vaid palub määrata selle kohtul, siis

viivise suurus pole selge ega kontrollitav. Järelikult hageja väidetava viivise nõue on selgusetu,

alusetu, paljasõnaline ja tõendamata.

Lähtudes eeltoodust hageja materiaalse kahju (sh. viiviste) nõue on põhjendamatu, alusetu ja

paljasõnaline. Lähtudes sellest puudub õiguslik alus hageja väidetava varalise (kahju ja viiviste)

nõude rahuldamiseks.

Kostjad V.R ja N.C paluvad jätta hageja väidetava varalise kahju (s.h viiviste) nõue rahuldamata.

Lähtudes eeltoodust kostjad V.R ja N.C paluvad jätta hageja hagi täies ulatuses rahuldamata ja

kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

III Kostja 2 D.Y vastuväited

3. Kostja vaidleb hagile tervikuna vastu, hagi õigeks ei võta ning leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Kostja 2 ühineb kostja 1 ja kostja 3 seisukohtadega.

Hageja 03.03.2022 menetlusdokumendis on hageja ilmekalt esile toonud kostjatele

etteheidetavad väljaütlemised ja kuidas neid iga teine isik tajuma peaks. Eraldi nagu laused

kirjutatud on.

1. „F.D on ületanud oma volitusi juhatuse liikmena ja esitanud korteriomanikele

valeinformatsiooni“;

2. „Seega on F.D korteriomanikele saadetud kirjaga levitanud valeinformatsiooni, eksitades

sellega tahtlikult korteriomanikke“;

3. „Valeinformatsiooni levitamine on karistatav, iseäranis isikliku kasu eesmärgil“.

Eeltoodud väljaütlemised kujutavad endast siis õiguslikke tõsiasju.

Esimene väide peab paika, kuna hageja F.D ei ole pädev üksi ainuisikuliselt (isegi kui ta on KÜ

juhatuse liige) määrama, kes on KÜ juhatuse liikmed. KrtS § 20 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse

või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu

korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks KrtS-s

sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–5, §-des 20 ja 201, § 21

lõikes 31 ja lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25

mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. Mittetulundusühingute seadus

(MTÜS) § 19 lg 1 punkti 2 kohaselt üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse liikmete

määramine ja tagasikutsumine. Seega oli KÜ üldkoosolek pädev nimetama ja määrama KÜ

juhatuse liikmed, mitte aga AS ainu isikuliselt. Samuti sätestab KÜ põhikiri punkt 7.1.4, et

üldkoosoleku otsus juhatuse valimise kohta jõustub otsuse vastuvõtmises.

2-21-602

Teine väide vastab tõele seetõttu, et see asjaolu on kinnitatud 25.01.2021 Tartu Maakohtu

kohtumäärusega tsiviilasjas 2-20-19112.

Kolmas väide on karistusseadustiku süüteokoosseisu elementide konstateerimine ja õigusvastase

teo võimalikele tagajärgedele viitamine, mitte selliste teo tunnuste otsene omastamine hagejale.

Siiski on fakt on see, et hageja teadlikult ja tahtlikult teavitas korteriomanike juhatuse koosseisu

mitte muutmisest. Seega ei ole hageja nõuded õiguslikult põhjendatud ja nende alusena püsitatud

väited on meelevaldselt tuletatud.

IV Kostja 3 N.C vastuväited

4. Kostja 3 N.C vaidleb hagile vastu. Kostja 3 ei võta hagi õigeks ja jääb enne kohtumenetlust

hagejale teatavaks tehtud seisukohtade juurde. Mistahes hageja väite käsitlemata jätmist kostja

seisukohas ei või tõlgendada selle omaksvõtmisena.

Kostja 3 leiab, et hageja esitas 05.12.2020 saadetud e-kirjas (lisa 1) elamu Paldiski mnt 16

korteriomanikele valeinformatsiooni, et sellega tekitada korteriomanike hulgas segadust ja

segada korteriühistu uue valitud juhatuse tööd ja jätkuvalt meelestada korteriomanike

korteriühistu uue juhatuse vastu, millega hageja tegeles koos endise juhatuse liikme JNga peale

30.09.2020 üldkoosolekut.

Kostja 3 selgitab asja tegelike faktilisi asjaolusid, mis eelnesid ja järgnesid hageja 05.12.2020 e-

kirjale ja on sellega vahetult seotud.

Hageja ja kostja 3 on Tallinn, Paldiski mnt 16 korteriühistu liikmed. Hageja oli samuti

korteriühistu Paldiski mnt 16 (edaspidi Korteriühistu) juhatuse liikmeks 29.10.2018

üldkoosoleku otsuse (lisa 1) alusel volituste tähtajaga 2 aastat (põhikirja p. 7.1.3, lisa 2). Koos

hagejaga korteriühistu juhatuses olid JN ja D.Y.

22.09.2020 toimus korteriühistu üldkoosolek, kus oli päevakorras küsimus juhatuse valimisest.

(lisa 3). Kuna koosolekul ei olnud kvoorumit, siis ei saanud otsuseid vastu võtta ja korteriühistu

juhatus, mille koosseisus oli ka hageja, kutsus kokku korduva üldkoosoleku. 30.09.2020 toimus

22.09.2020 üldkoosoleku järgne korduvkoosolek. Sellel koosolekul juhatuse liikmeteks valiti

V.R, IB, D.Y, N.C ja AG.(lisa 4) 30.09.2020 üldkoosoleku protokoll on koostatud ja

allkirjastatud juhatuse liikmete JN ja F.D poolt.

Kuna registriosakond keeldus 30.09.2020 üldkoosolekul vastu võetud otsuse alusel korteriühistu

uue juhatuse registrisse kandmisest, siis uus juhatus arvestades Covid-19 tingitud olukorda viis

läbi Korteriühistu otsuste vastuvõtmise kirjalikult koosolekut kokku kutsumata andes

korteriomanikele hääletamiseks 7 päeva alates 24.10.2020 kuni 30.10.2020. Päevakorras oli

30.09.2020 üldkoosolekul vastu võetud otsuste heakskiitmine. Suurem osa korteriomanikest

hääletas 30.09.2020 üldkoosolekul vastu võetud otsuste heakskiitmise poolt (lisa 5). Hääletuse

tulemuste kohta 31.10.2020 oli koostatud hääletusprotokoll (lisa 5), mis oli koos

kandeavaldusega esitatud registriosakonnale.

Hageja ja JN solvusid, et neid pole valitud korteriühistu juhatusse ja pärast seda, kui nende

allkirjastatud 30.09.2020 üldkoosoleku protokolli alusel registriosakond ei kandnud uut

korteriühistu juhatust registrisse hakkasid järjekindlalt levitama korteriomanikele uue juhatuse

kohta laimavaid kirju. 22.10.2020 hageja ja JN pidades end endiselt korteriühistu juhatuse

liikmeteks tegid juhatuse otsuse (D.Y kui juhatuse liiget sellele kutsumata) uue korteriühistu

2-21-602

üldkoosoleku kokkukutsumisest (lisa 7). Uue korduvkoosoleku nad määrasid 09. novembrile

2020. 09.11.2020 üldkoosolekul (mis oli kokku kutsutud hageja ja JN poolt) korteriomanikud

valisid korteriühistu juhatusse V.R, D.Y, N.C, F.D ja W.F (lisa 8). Kuid nähtavasti ka see

omanike otsus hagejat ja JN ei rahuldanud ja nad tahtsid säilitada enda varasema enne

30.09.2020 kehtinud positsiooni juhatuse liikmetena.

17.11.2020 korteriühistul ärandati e-posti aadress paldiskimnt16@gmail.com ning nagu selgus

seda tegi JN koos hagejaga, kes hakkasid sellelt e-posti aadressilt saatma laiali kõikidele

korteriomanikele erinevaid e-kirju.

Saanud 04.12.2020 registriosakonna määruse nr U 10022488/22, millega registripidaja keeldus

uue juhatuse kohta registrisse kande tegemisest, hageja 05.12.2020 korteriühistu ärandatud e-

posti aadressilt paldiskimnt16@gmail.com saatis kõikidele korteriomanikele alljärgneva sisuga

kirja (lisa 9): Tere korteriomanikud, Annan teada, et kõik sügisesed (kordus)koosolekud on

õigustühised (vt. manust) ja juhatus on endiselt: JN, D.Y, F.D ehk säilib "status quo". Arvan, et

arvestades hetke pandeemilist olukorda ja pidades kinni JÕULURAHUST, teeb juhatus uue

üldkoosoleku jaanuaris 2021. a. Meili aadress korteriühistuga suhtlemisel on endiselt:

paldiskimnt16@gmail,com. Kuni uue juhatuse valimiseni kasutada jooksvates küsimustes vanu

kontakte. Esimesel võimalusel või hiljemalt esmaspäeval 07.12.2020 saadab D.Y, kellel on

juurdepääs meie pangakontole, eelmise kuu väljavõtte. Ilusat advendiaega ja püsime

"negatiivsed":) F.D Juhatuse liige. Eelmärgitud kirjale oli lisatud manusena jõustumata Tartu

Maakohtu registriosakonna 04.12.2020 määrus number U 10022488/22.

Peale hageja eelmärgitud 05.12.2020 e-kirja hakkasid tulema küsimused teistelt korteriomanikelt

selle kohta kes on siis korteriühistu juhatuses ja kelle poole omanikud saavad pöörduda elamut

puudutavates küsimustes (lisa 10).

07.12.2020 kell 11:38 Kostja III koos teiste korteriühistu uue koosseisu juhatuse liikmetega

saatis hagejale e-kirja (lisa 11), milles osutas, et erinevalt F.D poolt väidetust, Tartu Maakohtu

poolt esitatud määrus ei saanud tühistada ega tühistanud üldkoosoleku otsust vaid üksnes jättis

rahuldamata esitatud kandeavalduse. Vastavalt Paldiski mnt 16 KÜ ühistu põhikirja p. 7.1.4

jõustub juhatuse valimise otsus selle vastuvõtmise hetkest ning seda otsust saab muuta üksnes

üldkoosolek. Paldiski mnt 16 KÜ poolt toimus juhatuse valimine viimati 09.11.2020, valides

juhatusse V.R, W.F, D.Y, N.C ja F.D ning üldkoosolek ei ole seda otsust muutnud. Paldiski mnt

16 KÜ juhatuse liikmed kinnitasid, et seoses endise e-posti aadressi ärandamisega F.D (juhatuse

liige) ja JN (endine juhatuse liige) poolt 17.11.2020, on ühistu ametlik e-posti aadress

paldiskimaantee16ky@gmail.com. Manuses oli kiri, milles paluti F.Dl viivitamatult (sama päeva

jooksul) saata kõigile korteriomanikele välja selgitav teade, kus ta tunnistab oma eksimust,

vabandab kõigi korteriomanike ees valeinfo levitamise eest ning selgitab, et vastavalt 09.11.2020

toimunud üldkoosoleku otsusele on ühistu juhatuse liikmeteks jätkuvalt V.R, W.F, D.Y, N.C ja

F.D ning, et ühistu ametlik e-posti aadress on jätkuvalt paldiskimaantee16ky@gmail.com. Seega

on F.D korteriomanikele saadetud kirjaga levitanud valeinformatsiooni, eksitades sellega

tahtlikult korteriomanikke ja takistades Paldiski mnt 16 KÜ üldkoosoleku poolt 09.11.2020

valitud juhatuse normaalset tööd. 07.12.2020 peale kostjatelt kell 11:38 e-kirja kättesaamist

hageja kirjutas järelpärimise registriosakonnale korteriühistu juhatust puudutavas küsimuses ja

endise juhatuse volituste kehtivusest. (lisa 12) 07.12.2020 kell 12:47 Tartu Maakohtu

registriosakond saatis hagejale e-kirjaga vastuse (lisa 12) tema järelpärimisele, milles osutas

sellele, et Juhatuse liikme kanne on deklaratiivne. See tähendab seda, et juhatus saab volitused

valimise hetkest. Registrikaardile on kantud F.D, JN ja D.Y, kuid nende volituste tähtaeg on

möödunud registripidajale teadaolevalt.

2-21-602

25.01.2021 Tartu Maakohtu määrusega ts.asjas 2-20-19112 (lisa 13) (mis on jõustunud)

maakohus rahuldas Tallinn, Paldiski mnt 16 korteriühistu määruskaebuse Tartu Maakohtu

registriosakonna 04.12.2020 määruse nr Ü 10022488 / 22 peale ning tühistas Tartu Maakohtu

registriosakonna 04.12.2020 määruse nr Ü 10022488 / 22 31.10.2020 kandeavalduse

rahuldamata jätmise kohta ja saatis korteriühistu kandeavalduse Tartu Maakohtu

registriosakonnale kande tegemise otsustamiseks. Tartu Maakohus jõustunud 25.01.2021

määruses leidis, et Kandeavalduse lahendamine registrimenetluses on eelkõige formaalne, st

selles kontrollitakse kande aluseks olevaid dokumente. … 31.10.2020. koosolekut kokku

kutsumata otsuste vastuvõtmise kohta Tartu Maakohtule nagu ka korteriühistule jäi arusaamatuks

registripidaja seisukoht, mille kohaselt otsuste vastuvõtmisel koosolekut kokku kutsumata ei

jäänud korteriomanikele dokumentidega tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks aega seitse

päeva ja hääletusprotokollist ei nähtu, palju liikmeid oli erinevate otsustega nõus ja palju vastu.

KrtS § 21 lg 2 II lause kohaselt peab korteriomanikele seisukoha andmiseks antav tähtaeg olema

vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Hääletusprotokollist

ja avaldaja 05.11.2020 selgitusest vastuseks 03.11.2020 määrusele nähtub, et korteriomanikel oli

seisukoha andmiseks aega 24.–30.10.2020, seega seitse päeva. Kohus nõustus avaldajaga

(korteriühistuga), et hääletusprotokollis märgitust ei saa vastupidist järeldada. Tartu Maakohus

leidis, et korteriühistu otsused on kehtivad ja kande tegemata jätmiseks puudub alus.

26.01.2020 registriosakond tegi kandemääruse, millega kandis registrisse Tallinn, Paldiski mnt

16 korteriühistu juhatuse liikmetena V.R, W.F, D.Y, N.C ja F.D (lisa 13). Keegi

korteriomanikest pole vaidlustanud seaduses ettenähtud korras sügiseste üldkoosolekute

(30.09.2020, 31.10.2020 ja 09.11.2020) kehtivust ja on minetanud selle õiguse.

Toetudes eelmärgitud faktilistele asjaoludele kostja III arvates on tõendatud, et hageja esitas

elamu Paldiski mnt 16 korteriomanikele valeinformatsiooni korteriühistu juhatuse koosseisu

kohta, et säilitada niinimetatud tema ja JN „status quo“ korteriühistus olenemata sellest, et

korteriühistu endise (enne 30.09.2020) juhatuse koosseisu volitused lõppesid lähtudes põhikirja p

7.1.4 sätetest 30.09.2020 üldkoosolekul uue juhatuse koosseisu kohta otsuse vastuvõtmisest.

Lähtudes eeltoodust on paljasõnalised ja alusetud kõik hageja hagis esitatud väited, mis toetuvad

tühisele registriosakonna 04.12.2020 määrusele nr Ü 10022488 / 22 ja eiravad seaduste ja

Tallinn, Paldiski mnt 16 korteriühistu põhikirja sätteid. Kostja 3 poole esitanud hageja kohta

valesid faktiväiteid ja hinnanguid ja lähtus tegelikest faktidest.

Hageja teadis, et ta esitas elamu Paldiski mnt 16 korteriomanikele valeinformatsiooni nii kostjate

07.12.2020 vastusest, kui ka registriosakonna 07.12.2020 vastusest hageja järelpärimisele (lisa

14). 07.12.2020 vastuses hageja järelpärimisele korteriühistu juhatuse kohta registripidaja vastas

hagejale, et juhatuse liikme kanne on deklaratiivne. See tähendab seda, et juhatus saab volitused

valimise hetkest. Registrikaardile on kantud F.D, JN ja D.Y, kuid nende volituste tähtaeg on

möödunud registripidajale teadaolevalt. Registripidaja juhtis hageja tähelepanu sellele, et

04.12.2020 eitav kandemäärus ei ole jõustunud. Hageja teadis sellest, et Tallinn, Paldiski mnt 16

korteriühistu esitas registriosakonna 04.12.2020 eitava kandemääruse peale määruskaebuse ja

registriosakonna 04.12.2020 määrus nr Ü 10022488 / 22 pole jõustunud. Praeguseks

eelnimetatud registriosakonna 04.12.2020 määrus nr Ü 10022488 / 22 on tühistatud ja seega pole

kehtiv. Seega juba sellest lähtuvalt hageja nõuded kostja 3 vastu, mis põhinevad tühisel

registriosakonna 04.12.2020 määrusel nr Ü 10022488 / 22 on alusetud ja paljasõnalised.

Järelikult kostjate 07.12.2020 e-kirjas osutatud faktiväited ja hinnangud on õiged ja vastavad

tõele ning hageja tõepoolest esitas elamu Paldiski mnt 16 korteriomanikele valeinformatsiooni, et

säilitada või taastada niinimetatud „status quo“ korteriühistu juhatuse endisele koosseisule, mille

volitused olid lõppenud.

2-21-602

Seega juba enne hagi kohtusse esitamist teadis hageja ja pidi teadma seda, et ta esitas

korteriomanikele 05.12.2020 e-kirjas valeinformatsiooni ja VÕS § 1047 lg 2, § 1043 ja 1045 lg 1

p. 4 eeldused pole täidetud. Seega hagi kohtusse on esitatud pahatahtlikult ja alusetult. Kostja 3

pole teotanud hageja au ja pole esitanud hageja kohta valeväiteid ja hinnanguid. Pigem vastupidi.

Kostja 3 juhib samuti kohtu tähelepanu sellele, et sisuliselt hageja enda hagis vaidlustab nende

korteriühistu koosolekute otsuseid, milliseid ta ise koos endise juhatuse liikme JNga kokku

kutsus. Arvestades seda asjaolu, et hageja vaidlustab 30.09.2020 üldkoosoleku otsust ja

09.11.2020 otsust seaduse ja kokkukutsumise korra rikkumise tõttu ning tegelikkuses ta ise olles

või pidades end korteriühistu juhatuse liikmeks kutsus need koosolekud sellisel viisil kokku, siis

iseenesest tekkib küsimus milleks siis hageja teadlikult ja tahtlikult kokku kutsus korteriühistu

Paldiski mnt 16 üldkoosolekud seaduse ja kokkukutsumise korra rikkumisega? Võib oletada, et

see oli tehtud sellisel viisil, et vältida korteriühistu uue juhatuse koosseisu valimist. Kostja 3

leiab, et hageja selline tegevus on vastuolus hea usu ja hea tava põhimõttega. VÕS § 6 lg 2

kohaselt Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu

põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kostja 3 arvates antud asjas isegi kui kohus mingil põhjusel

leiab, et mingi korteriühistu koosolekutest võib osutada tühiseks, siis kostja 3 palub kohaldada

VÕS § 6 lg 2 sätteid, sest hea usu põhimõttest lähtuvalt on vastuvõtmatu kohaldada seadusest,

tavast või tehingust tulenevat, arvestades et hageja ise kutsus kokku korteriühistu 30.09.2020 ja

09.11.2020 üldkoosolekud, milliste kehtivust kokkukutsumise korra rikkumise tõttu vaidlustab

enda hagis käesolevas asjas.

Kostja 3 vaidleb vastu hageja väidetele, et korteriühistu 30.09.2020 üldkoosoleku otsus ja

31.10.2020 koosolekut kokku kutsumata hääletusprotokolli otsused on väidetavalt tühised.

Korteriühistu 30.09.2020 üldkoosoleku otsused on kinnitatud (kiidetud heaks) korteriomanike

poolt 31.10.2020 koosolekut kokku kutsumata vastuvõetud hääletusprotokolliga. MTÜS 24 lg 2

järgi Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega

kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole MTÜS § 24 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud

lõikes 1 nimetatud hagi. 31.10.2020 koosolekut kokku kutsumata hääletusprotokolli otsused olid

vastu võetud järgides KrtS § 21 ja KrtS § 724 (koostoimes) nõudeid, mis on tõendatud jõustunud

Tartu Maakohtu 25.01.2020 määrusega (lisa 12), milles maakohus nõustus korteriühistuga, et

korteriomanikele oli antud seadusega ette nähtud 7-päevane tähtaeg seisukoha andmiseks. Seega

hageja 05.12.2020 e-kirjas esitatud väited, et kõik sügisesed (kordus)koosolekud on õigustühised

on ilmselt valed. Need hageja väited on valed ka lähtudes sellest, et ükski kohus pole tuvastanud

sügiseste koosolekute õigustühisust ning keegi pole ka esitanud seaduses ettenähtud tähtaja

jooksul sellist hagi kohtusse. Seega hageja kõik väited selles osas on paljasõnalised ja alusetud.

Õigus vaidlustada 30.09.2020, 31.10.2020 ja 09.11.2020 koosolekute kehtivust on minetatud.

Kuna hageja väited selles osas on alusetud ja paljasõnalised ning ei vasta tõele, siis ei saanud

kostja III nende ümberlükkamisega teotada hageja au ega mainet. Hageja ise valeinformatsiooni

esitamisega kahjustas enda au, väärikust ja mainet teiste korteriomanike ees ning tema

vastupidised väited on alusetud ja otsitud. Kostja III ei vastuta selle eest.

Hageja ise osutas enda hagis ja järelikult võttis õigeks selle asjaolu, et kui hageja 05.12.2020 e-

kirjas esitatud väited ei vasta tõele, siis ei saanud kostja III esitada hageja suhtes ebaõigeid

faktiväited ega hinnanguid. Kostja N.C ei rikkunud ja ei saanud rikkuda hageja au ja väärikust

07.12.2020 kirjas väljendatuga, kuna hageja tõepoolest esitas teistele korteriomanikele

valeinformatsiooni.

On vale ja ei vasta tegelikkusele hageja väide, et kostja 3 väidetavalt 07.12.2020 kirjas viitega

isiklikule kasule kaudselt väitnud, nagu oleks hageja korteriühistu arvelt rikastunud või soovinud

rikastuda. See on hageja enda paljasõnaline väljamõeldis. Kostja 3 eelmärgitud kirjas pole

selliseid väiteid esitanud.

2-21-602

Ei vasta tõele ka hageja väide, et hageja 05.12.2020 kirjaga ei ole valeinformatsiooni esitanud,

vaid üksnes vahendas teistele korteriomanikele registriosakonna määruses sisalduvat

informatsiooni. Ülalpool esitatud hageja 05.12.2020 e-kirja tekstist, mille ta saatis kõikidele

Paldiski mnt 16 korteriomanikele, ja selle kontekstist on ilmne, et selle kirjaga hageja soovis

säilitada enne 30.09.2020 olnud korteriühistu juhatuse koosseisu seisundi/staatuse ning tekitada

mulje uue valitud korteriühistu juhatuse pädevuse ja volituste puudumisest. 12. 05.12.2020 e-

kirjas esitas hageja väite et juhatus on endiselt: JN, D.Y, F.D ehk säilib "status quo" (mis

tähendab endine seisund). Sellest kõik korteriomanikud pidid aru saama, et sõltumata nende

poolt 30.09.2020, 31.10.2020 ja 09.11.2020 korteriühistu koosolekutel uute juhatuse liikmete

valimisest uue juhatuse volitused ei olegi kehtivad vaid kehtivad on endise juhatuse koosseisu

volitused. See hageja väide on vastuolus korteriühistu põhikirja 7.1.4 sätetega ja seega vale.

Seega hageja väide on vastuolus ka jõustunud Tartu Maakohtu 25.01.2020 määrusega

korteriühistu määruskaebuse osas. Hageja, kes enne seda oli KÜ juhatuses 8 aastat oli ja pidi

olema sellest teadlik korteriühistu põhikirja 7.1.4 sätetest. Nagu ta pidi olema teadlik ka sellest,

et korteriühistu põhikirja p.7.1.3 alusel endise juhatuse JN, F.D ja D.Y volitused ehk "status quo"

on lõppenud.

Ei vasta tegelikkusele ka hageja väide, et kostjad ei esitanud enda kirjas ühtegi asjaolu, millest

tulenevalt võiks määruses esitatud argumentide paikapidavuses kahelda. Vastupidi 07.12.2020

kirjas kostjad piisavalt argumenteerisid enda väited ja toetudes korteriühistu põhikirja p.7.1.4.

sätetele põhjendasid, et nende kui üldkoosoleku valitud juhatuse liikmete volitused on kehtivad

ja seda otsust saab muuta üksnes üldkoosolek. Samuti kostjad põhjendasid eelmärgitud kirjas, et

Tartu Maakohtu poolt esitatud määrus ei saanud tühistada ega tühistanud üldkoosoleku otsust

vaid üksnes jättis rahuldamata esitatud kandeavalduse. Sellest tulenevalt on täiesti absurdne ja

tõele mittevastav hageja väide, et kostjad avaldasid faktiväite ilma mistahes viisil andmeid

kontrollimata.

Hagiavalduse punktides 13, 15, 17 hageja sisuliselt võtab omaks, et ka pärast registriosakonnalt

07.12.2020 kell 12:47 (lisa 12) korteriühistu juhatuse kohta selgituse saamist (sh endise juhatuse

volituste puudumisest) hageja sellegipoolest jätkas enda kirjades Paldiski mnt 16

korteriomanikele valeinformatsiooni laiali saatmist korteriühistu uue juhatuse volituste kahtluse

alla seadmiseks ja endise (enne 30.09.2020) juhatuse „status quo“ ehk seisundi staatuse

taastamiseks/säilitamiseks ning korteriomanike ja partnerite hulgas segaduse tekitamiseks. See

on näha ka poolte 12.12.2020 e-kirjavahetusest, mis on lisatud hagile.

Mis puudutab hagi punktis 23 esitatud hageja väiteid, siis kostja III osutab esiteks sellele, et

19.12.2020 määruskaebuse esitas Tallinn, Paldiski mnt 16 korteriühistu, mitte kostjad

eraisikutena. Seega isikud ei ühti. Teiseks TsMS § 477 lg 5 järgi kohus ei ole seotud

menetlusosaliste seisukohtadega ja antud õigusliku hinnanguga. 25.01.2021 määruses Tartu

Maakohus andis korteriühistu määruskaebusele ja selles sisalduvatele väidetele hinnangu, mis

kinnitas kostjate 07.12.2020 kirjas esitatud seisukoha õigsust. Registriosakond kandis

korteriühistu juhatuse liikmetena korteriühistu Paldiski mnt 16 registrikaardile 09.11.2020

korteriühistu üldkoosolekul valitud juhatuse liikmed V.R, W.F, D.Y, N.C ja F.D (lisa 13). Seega

kostja 07.12.2020 kirjas esitatud väide on õige ning hageja vastupidised väited, millistega hageja

üheaegselt vaidlustab tema enda poolt kokku kutsutud üldkoosolekut, on valed.

Hagi punktis 24 esitatud väidete osas leiab kostja 3, et need on põhjendamatud ja alusetud. Nagu

nähtub hagile lisatud lisast 13 Politsei jättis korteriühistu juhatuse liikmete avalduse alusel

kriminaalmenetluse alustamata, kuna arvas, et avalduses toodud asjaolud vajavad kontrollimist

läbi tsiviilõiguslike õiguskaitsevahendite, olukord kus juhatus volituse tähtaja lõppedes jätab

kohustuse täitmata, tuleb lahendada kokkuleppel või tsiviilkorras. Sellest tulenevalt KÜ Paldiski

2-21-602

16 uute juhatuse liikmete esitatud avaldus polnud alusetu nagu seda väidab hageja. Hageja endise

juhatuse liikmetega JN ga hoiab kinni enda juures korteriühistu dokumentatsiooni, millega

takistab korteriühistu normaalset tööd. Sellest tulenevalt on täiesti alusetu ja otsitud hageja väide,

et kostjad on seadnud endale eesmärgiks hageja õiguseid kõikvõimalike vahenditega kahjustada.

Hageja ise kahjustab enda mainet ja eirab kohustuste täitmist. Kriminaalmenetluse alustamata

jätmise peale kaebuse mitteesitamine sugugi ei tähenda, et korteriühistu avaldus politseile oli

alusetu. See on hageja alusetu väljamõeldis.

Vale on ka hageja väide, et kostja väited on vasturääkivad või vastuolulised. Kostja 3 esitas oma

väite 07.12.2020 e-kirjas aga määruskaebuse registriosakonna 04.12.2020 määrusele kande

tegemata jätmisest esitas korteriühistu Paldiski mnt 16. Seetõtu mingit vasturääkivust ei

eksisteeri. Selgusetuks jääb see, kuidas kostja esitatud faktiväide sellest, et hageja on

korteriühistu juhatuse liikmeks 09.11.2020 koosoleku otsuse alusel, võib kahjustada hagejat ja

tema mainet. Kostja leiab, et isiku valetajaks nimetamine võib teotada isiku au ainult sel juhul,

kui kostja 3 väide oleks ebaõige. Antud juhul nagu nähtub ülaltoodust aga kostja faktiväide on

õige.

Pole usutav hageja väide, et hageja tundis teiste korteriomanike ees häbitunnet, sest teades pärast

07.12.2020 ja praegu enda väidete ebaõigsusest hageja järjekindlalt ka pärast 07.12.2020

registrilt selgituse saamist väidab enda hagis, et ei esitanud valeinformatsiooni, kuigi teab et

tema 05.12.2020 kirjas esitatud informatsioon korteriühistu juhatuse kohta ei vasta tegelikkusele

ja on ebaõige. Seega sellest tulenevalt pole usutav hageja väide häbitundest ning sellest lähtuvalt

ei saanud hagejal tekkida ka moraalne kahju ning kostja 3 ei ole teotanud hageja au ega laimanud

hagejat. Hageja esitas korteriomanikele ebaõiget informatsiooni korteriühistu juhatuse

koosseisust.

Mittevaralise kahju hüvitamiseks puudub õiguslik alus, kuna VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 4

eeldused pole täidetud. On ju ülalmärgitust ilmne, et hageja 05.12.2020 kirjas esitatud väited on

ebaõiged ja valed, kuid hageja olles sellest teadlik püüab esitada neid kohtule nagu õigeid

väiteid. Kostja tegi mõistlike jõupingutusi, et hageja lõpetaks valeinformatsiooni esitamist

korteriomanikele, kuid hagejal nähtavasti olid teised soovid.

Lähtudes eeltoodust pole põhjendatud ka hageja õigusabikulude hüvitamise nõue summas 385

eurot. Sest jõustumata ja tühistatud määrustele nõuete rajamine, korteriühistu põhikirja eiramine

kuidagi ei ole võrreldav professionaalse õigusabi osutamisega. Kuna hageja mittevaraline nõue

hageja poolt korteriomanikele valeinformatsiooni esitamise eest on alusetu ja põhjendamatu, siis

on ka alusetu ja põhjendamatu hageja õigusabi hüvitamise nõue.

Lähtudes eeltoodust pole kostja 3 teotanud hageja au ja mainet ning pole esitanud hageja kohta

laimavaid ja valesid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid. Hagi rahuldamiseks puudub

mistahes õiguslik alus. Sellest tulenevalt on alusetu ja põhjendamatu hageja viivise nõue ja

varalise kahju hüvitamise nõue (advokaadi kulude hüvitamine). Toetudes eelmärgitule palub

kostja 3 jätta hageja hagi täies ulatuses rahuldamata ning kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

V Kohtu põhjendused

5. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

2-21-602

VÕS § 1045 lg 1 p 4 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see

tekitati: kannatanu isikliku õiguse rikkumisega.

VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga,

isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse

rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse

tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega

taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

VÕS § 1046 lg 2 sätestab, et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on

õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse

huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja

huvide võrdlevast hindamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause

kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

6. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega, kuulanud ära poolte seisukohad ning hinnanud

kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata.

7. Harju Maakohtu menetluses on F.D hagi V.R, D.Y ja N.C vastu mittevaralise ja varalise kahju

hüvitamise nõudes. Hageja palub hageja kasuks välja mõista kostjatelt solidaarselt mittevaralise

kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja viivis kohtu õiglasel äranägemisel ja määratud

mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni

seadusjärgses määras. Samuti palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

hüvitis varalise kahju eest summas 710 eurot. Hageja palub jätta kõik menetluskulud solidaarselt

kostjate kanda ning mõista menetluskulud kokku summas 1214 eurot hageja kasuks välja.

8. Hageja leiab, et kostjad on tema suhtes avaldanud ebaõige faktiväite. Alternatiivselt, kui kohus

peaks leidma, et tegemist ei ole ebaõige faktiväitega, on hageja hinnangul tegemist ebakohase

väärtushinnanguga.

Hageja hinnangul on kostjad esitanud väite, et hageja on „esitanud valeinformatsiooni“, luues

sellega teistele korteriühistu liikmetele mulje, nagu oleks hageja neile tahtlikult valetanud.

Hageja on seisukohal, et kostjad avaldasid tema kohta ebaõigeid faktiväiteid 07.12.2020 kell

11.39 korteriühistu Paldiski mnt 16 KÜ korteriomanikele saadetud kirjas (hagiavalduse lisa 2).

9. Kostjad leiavad, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja vaidlevad sellele täies ulatuses vastu.

Kostjate hinnangul on kõik hagis esitatud nõuded alusetud, põhjendamatud ja paljasõnalised.

Hageja hagi ja seisukohad ja nendes sisalduvad väited on paljasõnalised, otsitud ning rajatud

hageja oletustel ja väljamõeldistel.

10. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:

-

pooled on korteriühistu Paldiski mnt 16 KÜ liikmed;

-

hageja valiti korteriühistu juhatuse liikmeks esmakordselt 18.12.2012 (kostjate

27.05.2022 vastuse lisa 5);

2-21-602

-

22.09.2020 toimus korteriühistu üldkoosolek, kus oli päevakorras korteriühistu juhatusse

uute liikmete valimine. Kuna koosolekul ei olnud kvoorum täidetud, siis ei saanud

otsuseid vastu võtta;

-

30.09.2020 toimus 22.09.2020 üldkoosoleku korduvkoosolek. Juhatuse liikmeteks valiti

V.R, IB, D.Y, N.C ja AG;

-

31.10.2020 esitas korteriühistu registrile taotluse uue kande tegemiseks kirjaliku

koosoleku otsuse alusel;

-

09.11.2020 toimus 30.09.2020 üldkoosoleku korduvkoosolek. Juhatuse liikmeteks valiti

V.R, D.Y, N.C, F.D ja W.F;

-

Tartu Maakohtu registriosakonna 04.12.2020 määrusega jäeti 31.10.2020 kandeavaldus

rahuldamata (hagiavalduse lisa 1, lk 2);

-

05.12.2020 saatis hageja korteriühistu liikmetele teatise, mille manuses oli Tartu

Maakohtu registriosakonna 04.12.2020 määrus. Kirjas teavitas hageja korteriomanikke,

et kõik sügisesed koosolekud on olnud tühised ning uut juhatust ei ole seega valitud.

Hageja andis teada, et pühadeajast tulenevalt toimub uus üldkoosolek jaanuaris 2021. a ja

hiljemalt 07.12.2020 saadetakse korteriomanikele väljavõte eelmise kuu rahalistest

liikumistest;

-

kostjad saatsid 07.12.2020 kell 11.39 korteriühistus Paldiski mnt 16 KÜ liikmetele

vaidlusaluse kirja (hagiavalduse lisa 2).

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjate 07.12.2020 kell 11.39 korteriühistus Paldiski mnt 16

KÜ liikmetele saadetud kiri sisaldas hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid

väärtushinnanguid (hagiavalduse lisa 2).

12. Hageja hinnangul sisaldas kostjate 07.12.2020 korteriühistu liikmetele edastatud kiri järgmisi

hageja suhtes esitatud ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid:

-

09.11.2020 üldkoosoleku poolt valitud juhatuse liige F.D on ületanud oma volitusi

juhatuse liikmena ja esitanud korteriomanikele valeinformatsiooni seoses Paldiski mnt 16

KÜ juhatuse koosseisuga. Valeinformatsiooni levitamine on karistatav, iseäranis isikliku

kasu eesmärgil – hageja hinnangul on ebaõige faktiväide või alternatiivselt ebakohane

väärtushinnang: „valeinformatsiooni levitamine on karistatav, iseäranis isikliku kasu

eesmärgil“;

-

05.12.2020 aadressilt paldiskimnt16@gmail.com saadetud kirjas korteriomanikele teatas

F.D, et kõik sügisesed (kordus)koosolekud on õigustühised ja juhatus on endiselt: JN,

D.Y, F.D ehk säilib "status quo". Kirjale oli lisatud manusena Tartu Maakohtu

registriosakonna poolt välja antud määrus number Ü 10022488/22. Erinevalt F.D poolt

väidetust, Tartu Maakohtu poolt esitatud määrus ei saanud tühistada ega tühistanud

üldkoosoleku otsust vaid üksnes jättis rahuldamata esitatud kandeavalduse. Vastavalt

Paldiski mnt 16 KÜ ühistu põhikirja p. 7.1.4 jõustub juhatuse valimise otsus selle

vastuvõtmise hetkest ning seda otsust saab muuta üksnes üldkoosolek. Paldiski mnt 16

KÜ poolt toimus juhatuse valimine viimati 09.11.2020, valides juhatusse V.R, W.F, D.Y,

N.C ja F.D ning üldkoosolek ei ole seda otsust muutnud. Seega on F.D korteriomanikele

saadetud kirjaga levitanud valeinformatsiooni, eksitades sellega tahtlikult

korteriomanikke ja takistades Paldiski mnt 16 KÜ üldkoosoleku poolt 09.11.2020 valitud

juhatuse normaalset tööd – hageja hinnangul on ebaõige faktiväide või alternatiivselt

ebakohane väärtushinnang: „Seega on F.D korteriomanikele saadetud kirjaga levitanud

valeinformatsiooni, eksitades sellega tahtlikult korteriomanikke“;

-

Paldiski mnt 16 KÜ juhatuse liikmed kinnitavad, et seoses endise e-posti aadressi

ärandamisega F.D (juhatuse liige) ja JN (endine juhatuse liige) poolt 17.11.2020, on

ühistu ametlik e-posti aadress paldiskimaantee16ky@gmail.com. Manuses kiri, milles

palume F.D'l viivitamatult (tänase päeva jooksul) saata kõigile korteriomanikele välja

2-21-602

selgitav teade, kus tunnistab oma eksimust, vabandab kõigi korteriomanike ees valeinfo

levitamise eest ning selgitab, et vastavalt 09.11.2020 toimunud üldkoosoleku otsusele on

ühistu juhatuse liikmeteks jätkuvalt V.R, W.F, D.Y, N.C ja F.D ning, et ühistu ametlik e-

posti aadress on jätkuvalt paldiskimaantee16ky@gmail.com. – hageja hinnangul on

ebaõige faktiväide või alternatiivselt ebakohane väärtushinnang: „valeinfo levitamise

eest“.

Hageja hinnangul on kostjad eeltoodud ebaõigete faktiväidetega või ebakohaste

väärtushinnangutega teotanud hageja au ja tekitanud talle mittevaralise ja varalise kahju.

13. Kostjate hinnangul pole kostjad kasutanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid või

ebakohaseid väärtushinnanguid, kuna hageja on esitanud korteriühistu liikmetele ebaõiget ja

eksitavat informatsiooni.

Kostjate vastuväite kohaselt ei ole esimene väide ebaõige faktiväide või ebakohane

väärtushinnang, kuna hageja ei ole pädev üksi ainuisikuliselt (isegi kui ta on KÜ juhatuse liige)

määrama, kes on KÜ juhatuse liikmed. KrtS § 20 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse või

korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu

korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks KrtS-s

sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–5, §-des 20 ja 201, § 21

lõikes 31 ja lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25

mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. Mittetulundusühingute seadus

(MTÜS) § 19 lg 1 punkti 2 kohaselt üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse liikmete

määramine ja tagasikutsumine. Seega oli KÜ üldkoosolek pädev nimetama ja määrama KÜ

juhatuse liikmed, mitte aga AS ainu isikuliselt. Samuti sätestab KÜ põhikiri punkt 7.1.4, et

üldkoosoleku otsus juhatuse valimise kohta jõustub otsuse vastuvõtmises.

Teine väide vastab tõele seetõttu, et see asjaolu on kinnitatud 25.01.2021 Tartu Maakohtu

kohtumäärusega tsiviilasjas 2-20-19112.

Kolmas väide on karistusseadustiku süüteokoosseisu elementide konstateerimine ja õigusvastase

teo võimalikele tagajärgedele viitamine, mitte selliste teo tunnuste otsene omastamine hagejale.

Siiski on fakt on see, et hageja teadlikult ja tahtlikult teavitas korteriomanike juhatuse koosseisu

mitte muutmisest. Seega ei ole hageja nõuded õiguslikult põhjendatud ja nende alusena püsitatud

väited on meelevaldselt tuletatud.

Kostjate vastuväite kohaselt nähtub 29.10 2018 korteriühistu üldkoosoleku protokollist, et

korteriühistu juhatuse koosseisus JN, F.D ja D.Y volitused algasid 29.10.2018 korteriomanike

poolt vastava otsuse üldkoosolekul vastuvõtmisest. Lähtudes korteriühistu põhikirja punktist

7.1.3 valitakse juhatuse liige valitakse tähtajaliselt 2 aastaks), millest tulenevalt leiavad kostjad,

et juhatuse liikmete JN, F.D ja D.Y volituste maksimaalne kehtivusaeg oli kuni 29.10.2020.

Seega 05.12.2020 hageja poolt e-kirja korteriomanikele saatmise päeval endiste juhatuse liikmete

JN, F.D ja D.Y volitused ilmselt ei kehtinud. Kostjad leiavad, et hageja oli ja pidi olema

eeltoodud tähtajast teadlik, kuna oli olnud korteriühistu juhatuses juba 8 aastat. Eeltoodust

tulenevalt leidsid kostjad, et hageja 05.12.2020 e-kirjas edastatud info endise juhatuse koosseisu

D.Y, JN ja F.D volituste kehtivusest ja „status quo“-st on ilmselt vale ja on käsitletav „tahtliku

valetamisena“ Paldiski mnt 16, Tallinn, korteriomanikele.

13. Kohus leiab, et tsiviilasja asjaoludest ja asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostjate

vaidlusalune 07.12.2020 kell 11.39 korteriühistus Paldiski mnt 16 KÜ liikmetele saadetud kiri oli

vastus hageja 05.12.2020 e-kirjale (hageja 03.03.2022 seisukoha lisa 1). Kohtu hinnangul on

usutav kostjate vastuväide, mille kohaselt tekkis korteriühistu liikmete hulgas ebaselgus pärast

hageja 05.12.2020 e-kirja, milles hageja teavitas korteriomanikke, et kõigi korteriühistu

üldkoosolekute (30.09.2020 ja 09.11.2020) otsused, kus 30.09.2020 valiti juhatuse liikmeteks

2-21-602

V.R, IB, D.Y, N.C ja AG ja 09.11.2020 valiti juhatuse liikmeteks V.R, D.Y, N.C, F.D ja W.F, on

tühised ja uut juhatust ei ole seega valitud.

Hageja selgituste kohaselt on ta oma 05.12.2020 kirjas esitatud seisukohas tuginenud Tartu

Maakohtu registriosakonna 04.12.2020 määrusele, mille kohaselt on korteriühistu 30.09.2020 ja

09.11.2020 otsused tühised ja uut juhatust ei ole valitud ning hageja ja teised endised

korteriühistu juhatuse liikmed on jätkuvalt korteriühistu juhatuse liikmed.

14. Tartu Maakohtu Registriosakonna 04.12.2020 määrusest (hagiavalduse lisa 1) nähtub, et

sellega jäeti rahuldamata korteriühistus 31.10.2020 kandeavaldus. Nimetatud määrus oli

edasikaevatav ja ei olnud seetõttu hageja 05.12.2020 kirja edastamiseks jõustunud.

Hageja tegi 07.12.2020 e-kirja/päringu registripidajale ja sai samal päeval registrist kohtunikuabi

Ülle Pulk vastuse (kostja N.C 27.04.2021 vastuse lisa 12), milles kohtunikuabi selgitas hagejale:

„Juhatuse liikme kanne on deklaratiivne. See tähendab seda, et juhatus saab volitused valimise

hetkest. Registrikaardile on kantud F.D, JN ja D.Y, kuid nende volituste tähtaeg on möödunud

registripidajale teadaolevalt. Registripidajale on esitatud mitu üldkoosoleku protokolli juhatuse

liikmete valimise ja tagasikutsumise kohta, kuid registrikannet ei ole tehtud. 04.12.2020 on

tehtud korteriühistule eitav kandemäärus, mille peamiseks põhjuseks on see, et korduvkoosoleku

korraldamine ei vastanud seaduse nõuetele ja siis korraldati korduvkoosolekutele veel

korduvkoosolekuid. Kandemäärus ei ole jõustunud, kuid see on kätte toimetatud 04.12.2020 ja

seega jõustub 20.12.2020, kui ei esitata määruskaebust eitavale kandemäärusele.“

15. Eeltoodud registriosakonna kohtunikuabi 07.12.2020 e-kirjast järeldub kohtu hinnangul see,

et kohtunikuabi oli hagejale selgitanud, et juhatuse liikme kanne on deklaratiivne ja

registrikaardile kantud juhatuse liikmete, s.h hageja, volituste tähtaeg on registripidajale

teadaolevalt möödunud, millest tulenevalt pidi hageja hiljemalt 07.12.2020 olema teadlik, et

tema juhatuse liikme tähtaeg on lõppenud ja teda ei saa enam end korteriühistu juhatuse liikmeks

lugeda. Samas kirjas on kohtunikuabi hagejale selgitanud, et eitav kandemäärus on tehtud

tulenevalt peamisest asjaolust, et korduvkoosoleku korraldamine ei vastanud seaduse nõuetele ja

seejärel korraldati lisaks korduskoosolekule veel korduvkoosolekuid. Samas kirjas selgitati

hagejale, et kandemäärus jõustub 20.12.2020, kui sellele ei esitata määruskaebust.

Korteriühistu põhikirja (kostja 3 27.04.2021 seisukoha lisa 2) punkti 7.1.3. kohaselt valitakse

korteriühistu juhatuse liige tähtajaliselt kaheks aastaks. Korteriühistu 29.10.2018 üldkoosoleku

otsusega valiti hageja korteriühistu juhatuse liikmeks, hageja juhatuse liikme tähtaeg lõppes

korteriühistu põhikirja p 7.1.3. kohaselt kahe aasta möödumisel ehk hiljemalt 29.10.2020.

Kohtu hinnangul järeldub eeltoodust, et hageja esitas 05.12.2020 kirjas korteriühistu liikmetele

eksitavaid ja tõele mittevastavaid väiteid juhatuse liikme koosseisu ja registriosakonna

04.12.2020 määruse sisu ning 30.09.2020 ja 09.11.2020 üldkoosolekute otsuste tühisuse kohta.

Eeltoodust tulenevalt oli põhjendatud kostjate, kui 09.11.2020 üldkoosoleku otsusega valitud

uute korteriühistu juhatuse liikmete pöördumine ja olukorra selgitamine. Asjaolu, et kostjad

nimetasid hageja informatsiooni valeinformatsiooniks, mida see kujunenud olukorda arvestades

oligi, ei ole kohtu hinnangul ebaõige faktiväide või ebakohane väärtushinnang.

16. KrtS § 20 lg 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MtÜS) § 10 lg 1 p 2 kohaselt kuulub

korteriühistu üldkoosoleku pädevusse juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine.

Arvestades asjaolu, et korteriühistu 30.09.2020 korduskoosoleku otsusega valiti juhatuse

liikmeteks V.R, IB, D.Y, N.C ja AG ja 09.11.2020 korduskoosoleku otsusega valiti juhatuse

liikmeteks V.R, D.Y, N.C, F.D ja W.F (kostja 27.04.2021 seisukoha lisa nr 2). Korteriühistu

2-21-602

esitas 31.10.2020 registriosakonnale kandeavalduse 31.10.2020 üldkoosoleku otsuste registrisse

kandmiseks.

Tartu Maakohtu registriosakonna 04.12.2020 määrusega jäeti 31.10.2020 kandeavaldus

rahuldamata. Korteriühistu esitas registriosakonna 04.12.2020 määrusele määruskaebuse, mis

rahuldati tsiviilasjas nr 2-20-19112 25.01.2021 määrusega (kostja 27.04.2021 seisukoha lisa 13),

millega tühistati 04.12.2020 määrus ja saadeti korteriühistu kandeavaldus registriosakonnale

uuesti lahendamiseks. Registriosakond kandis 26.01.2021 muutmiskandega korteriühistu

juhatuse liikmeteks kostjad N.C, V.R ja W.F (kostja 27.04.2021 seisukoha lisa 14), D.Y ja F.D

juhatuse liikme esindusõigus nähtub kandest nr 1. 31.10.2020 korteriühistu hääletusprotokolli

(kostja 27.04.2021 vastuse lisa 5) kohaselt otsustasid korteriühistu liikmed korteriühistu

liikmeteks valida AG, IB, N.C, D.Y ja V.R (kostja 27.04.2021 seisukoha lisa 5).

Kostjate hinnangul ei vasta tõele hageja väide, et ta väidetavalt üksnes edastas infot, mis sisaldus

Tartu Maakohtu registriosakonna määruses. Registriosakonna 04.12.2020 eitavas kandemääruses

üldse polnud juttu sellest, et „… juhatus on endiselt JN, D.Y ja F.D ehk säilib „status quo“, meili

aadress korteriühistuga suhtlemisel on endiselt paldiskimnt16@gmail.com“, nagu seda märkis

hageja 05.12.2020 e-kirjas korteriomanikele. 05.12.2020 e-kirjaga hageja tekitas segaduse,

eksitas korteriomanike ja takistas uue juhatuse normaalset tööd tekitades 05.12.2020 e-kirjaga

mulje tema koos JNga endiselt korteriühistu juhtimisest ja uute juhatuse liikmete (s.h kostjate)

ebakohasusest ja volituste puudumisest. Kostjad on oma väidete tõendamiseks esitanud

korteriomaniku EF’i 07.12.2020 e-kirja (kostja 27.04.2021 seisukoha lisa 10), milles ta osutab et

on segaduses ja palub selgitada kes on juhatuse liikmed kelle poole ta saaks pöörduda.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väärad on hageja väited selle kohta, et korteriühistu

üldkoosoleku otsused uute juhatuse liikmete valimise kohta on tühised. Eeltoodust järeldub, et

hageja on esitanud ebaõigeid andmeid korteriühistu liikmetele, millega eksitati korteriühistu

liikmeid. Seega järeldub eeltoodust, et kostjad ei ole hageja kohta esitanud ebaõigeid faktiväiteid

või ebakohaseid väärtushinnanguid.

17. Hageja hinnangul on ebaõige faktiväide või alternatiivselt ebakohane väärtushinnang

07.12.2020 kirjas olev fraas „valeinformatsiooni levitamine on karistatav, iseäranis isikliku kasu

eesmärgil“. Hageja hinnangul on ilmne, et kui süüdistada kedagi valeinformatsiooni levitamises

ning kohe seejärel viidata, et isikliku kasu eesmärgil valeinformatsiooni levitamine on karistatav,

siis luuakse sellega kuvand, et isik, keda valeinformatsiooni levitamises süüdistati, on käitunud

isikliku kasu eesmärgil. Hageja hinnangul ei saa keskmine mõistlik isik taoliste väidete kooslust

kuidagi teistmoodi vaadata. Kostjad on seega väitnud, et hageja on tegutsenud isikliku kasu

eesmärgil. Jääb selgelt mulje, et hageja on soovinud ja / või üritanud korteriühistu arvelt

isiklikult rikastuda.

Kostjad vaidlevad hageja seisukohale vastu. Kostjad leiavad, et hageja oli teadlik, et Tartu

Maakohtu 04.12.2020 registriosakonna eitav kandemäärus ei olnud jõustunud, mis nähtub eitava

kandemääruse tekstist, samuti juhtis sellele hageja tähelepanu registriosakonna kohtunikuabi

Ülle Pulk 07.12.2020 vastuses hageja päringule. Sellele oma vastuskirjades osutas hagejale ka

kostja V.R. Hageja eiras seda informatsiooni. Kostjad on seisukohal, et hageja oli 05.12.2021 e-

kirja korteriomanikele saates teadlik, et Tartu Maakohtu registriosakonna määrus pole jõustunud.

Sellises olukorras ootaks iga mõistlik inimene ära Tartu Maakohtu registriosakonna määruse

jõustumise. Hageja aga püüab enda ebamõistliku käitumist õigustada kohtu ees ja tekitada muljet

et ta käitus mõistlikult ja õiguspäraselt, mis aga ei vasta tegelikkusele.

Kostjate hinnangul väidab hageja, et tema nõude aluseks on väidetavalt asjaolu, et kostjad on

avaldanud kolmandatele isikutele väiteid, nagu oleks hageja tahtlikult ja isikliku kasu saamise

2-21-602

eesmärgil valetanud. Nagu kostjad märkisid ülalpool nende arvates selline väide on ilmselt

otsitud ja hageja enda poolt väljamõeldud. Kostjad oma 07.12.2020 e-kirjas väitsid, et hageja

saatis korteriomanikele vale informatsiooni (mis vastab tõele) ning konstateerisid üldiselt, et

valeinformatsiooni levitamine on karistatav eriti kui see on esitatud kasu eesmärgil. Seega

kostjad ei väitnud oma kirjas, et hageja esitas omanikele valeinformatsiooni omakasu eesmärgil.

See on hageja enda väljamõeldis, hageja nõue on paljasõnaline ja tõendamata.

Kostjate arvates korteriühistu koosolekute õiguspärasus ei selgunud tagantjärgi. Hageja väited

selles osas on absurdsed ja ebausaldusväärsed. Iga mõistlik inimene antud olukorras oleks ära

oodanud 04.12.2020 määruse jõustumist ja poleks hakanud varem levitama mingeid väiteid.

18. Kohus leiab, et kuna hageja väide selle kohta, et kostjate 07.12.2020 kirjast järeldub, et

hageja on esitanud „valeväiteid isikliku kasu saamise eesmärgil“ ei sisaldu 07.12.2020 e-kirjas ja

kostjate kirja kogumis hinnates ei ole võimalik sellist järeldust teha, siis on hageja väide, et

kostjate 07.12.2020 kirjast järeldub, et hageja kasutas „valeväiteid isikliku kasu saamise

eesmärgil“ oletuslik ja tõendamata.

19. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-20-2328/112 tehtud lahendi punktis 12 selgitanud: „Avaldatud

väärtushinnangu õigusvastasuse hindamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit

samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1).

Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid

seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse

tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast

hindamisest (VÕS § 1046 lg 2). Nagu kolleegium on varem selgitanud, siis ei peaks VÕS § 1046

alusel lugema õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab mingites olukordades, nt

tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma (RKTKo 10.04.2024,

2-20-3847/48, p 11). Igale ajakirjanduses avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea

järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine. Väidet, et isik kutsub teisi üles kahtlase sisuga tehingute

sõlmimisele, ei peaks lugema isiku au teotavaks rohkem kui tühisel määral. Selline hinnang ei

ületa kolleegiumi arvates VÕS § 1046 lg 1 õigusvastasuse künnist, sellel ei ole isikut alandavat,

häbistavat või naeruvääristavat iseloomu (vt ka RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11).“

Kohus nõustub Riigikohtu seisukohaga ja leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja õiguste

rikkumine õigusvastane, kuna tulenevalt VÕS § 1046 lg 1 ja 2 olid kostjate viited hageja

poolsetele valeväidete esitamisele õigustatud ja arvestasid korteriühistu liikmete huve. Kohtu

hinnangul pidi hageja korteriühistu liikmetele ebaõigete andmete esitamisel arvestama, et sellele

võidakse teiste korteriühistu liikmete poolt tähelepanu juhtida. Samuti leiab kohus, et isegi juhul,

kui eeldada, et kostjate esitatud väited valeandmete esitamise kohta olid ebaõiged faktiväited või

ebakohased väärtushinnangud, on tegemist väheolulise rikkumisega, mida hageja pidi

korteriühistu juhatuse liikmena korteriühistus kujunenud olukorda arvestades taluma.

20. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja väited kostjate poolt ebaõigete faktiväidete või

alternatiivselt ebakohaste väärtushinnangute ning hageja au teostamise kohta ei ole põhjendatud

ega tõendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostjate ebaõigete faktiväidete

või alternatiivselt ebakohaste väärtushinnangutega ning au teotamisega tekitatud mittevaraline ja

varaline kahju tuleb jätta rahuldamata.

21.Muud poolte esitatud seisukohad ja tõendid ei ole asjakohased.

V Menetluskulude jaotus

2-21-602

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174

lg 2).

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätta menetluskulud

hageja kanda.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

VII Menetluskulude kindlaksmääramisest

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Kohus leiab, et kuna tegemist on mahuka ja pikaajalise menetlusega, siis on

menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.

Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui

maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik