4-24-1742/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Väärteoasi nr 4-24-1742

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.09.2024. a Tallinnas

Väärteoasja number

4-24-1742 (2301,24,000215)

Kohtunik

Kristjan Paluteder

Kohtuistungi sekretär

Ave Mõistlik

Tõlk

Ines Üprus, Ingrid Oja

Kohtuasi

Anatoly Mazurenko (isikukood: 35004060271)

väärteokaebus nr 4-24-1742

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi

07.05.2024. a otsus väärteoasjas nr 2301,24,000215

Asja läbivaatamise kuupäev

04.09.2024. a

Istungil osalenud isikud

kaebuse esitaja Anatoly Mazurenko

kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna esindaja Jaak Paju

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Anatoly Mazurenko kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 07.05.2024. a otsuse peale väärteoasjas nr

2301,24,000215 osaliselt.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 07.05.2024. a otsus väärteoasjas nr

2301,24,000215 osaliselt, s.o Anatoly Mazurenko karistamises LS § 236 lg 1 alusel ning lõpetada

selles osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 07.05.2024. a otsus väärteoasjas nr

2301,24,000215 osaliselt, s.o Anatoly Mazurenkole LS § 223 lg 1 alusel määratud karistuse

täitmise tähtaja osas.

4. Teha uus otsus, millega:

KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrata, et kohaldatud rahatrahv 340 eurot kuulub kandmisele ositi

10 (kümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul 34

(kolmkümmend neli) eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 07.05.2024. a otsuses märgitud

makserekvisiitide järgi.

5. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel,

kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning

esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult

teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 14.10.2024. a.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna uurija Cärolyn

Saar koostas 11.04.2024. a väärteoprotokolli AB 1631988 selle kohta, et Anatoly Mazurenko

juhtis 05.04.2024. a kella 11.10 ajal Tallinnas A. H. Tammsaare tee 53 juures mootorsõidukit Ford

Transit r/m XXXXXX, oli hooletu ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara. Enne

manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses, vahetades sõidurada ei hoidnud ohutut külgvahet

ning riivas kõrvalrajal sõitvat kaubikut Renault Master r/m XXXXXX. Oma tegevusega põhjustas

varalise kahju Osaühingule X (fikseeritud sõiduki vaatlusprotokolli ja fotodega). Lahkus

liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei

olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Nimetatud

tegevusega rikkus Anatoly Mazurenko väärteoprotokolli kohaselt LS § 16 lg 1, § 33 lg 2 p 8, § 169

lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid ning pani toime LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 järgi

kvalifitseeritavad väärteod.

2. PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija

abi Margus Pihli 07.05.2024. a väärteootsusega väärteoasjas nr 2301,24,000215 määrati Anatoly

Mazurenkole karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahv 85 trahviühiku ulatuses, s.o summas 340

eurot ja LS § 236 lg 1 alusel rahatrahv 110 trahviühiku ulatuses, s.o summas 440 eurot.

3. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja väärteomenetlus lõpetada. Kaebuse

esitaja märgib, et ta ei näinud ega kuulnud kontakti ning sai sellest teada alles politseilt pärast

juhtunut videot nähes. Kuna ta kokkupõrget ei tundnud, siis ei saanud ta ka teatada

liiklusõnnetusest. Kaebaja märgib, et tal on 40-aastane sõidukogemus ja tõsiseid rikkumisi ei ole

olnud. Ta on 74-aastane, peaaegu puudega, märkides tõsiseid terviseprobleeme. Otsus tekitas

temas väga suurt stressi. Tal on väike pension, millest ei piisa nii suure rahatrahvi tasumiseks.

4. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning ta ei tunnistanud oma süüd väärtegude

toimepanemises. Väärtegude toimepanemise asjaolude kohta andis ta järgmisi ütlusi. Kui sõiduki

omanik teatas, et leidis aset avarii, siis viis kaebuse esitaja sõiduki politseisse. Tema hinnangul ei

olnud avariid toimunud. Videot nähes ei saanud ta avariid eitada, sest sel ajal sõitis ta selle

sõidukiga ja oli Tammsaare teel. Ilm oli halb, sadas lund ja nähtavus ei olnud hea. Ta ei näinud

teist autot ega kuulnud kokkupõrget. Kui ta oleks lööki tundnud, siis ta ei oleks sündmuskohalt

lahkunud. Sõiduki tagaratta kohal rohelisel kleebisel olevad suuremad kriimud ei ole tema

hinnangul õnnetusega seotud. Kaebaja leiab, et auto oleks saanud kokku puutuda ainult

väljaulatuvate alumiiniumosadega, kuid need olid kriimustusteta. Kaebaja elatub ainult pensionist

ja selline trahv oli talle šokk. Tema tervis on halb. Tal on keeruline nii suurt trahvi tasuda. Ta

soovib asja vormistada kindlustusjuhtumina. Kui see ei ole võimalik, siis jätab kohtu otsusta,

palub, et kohus vähendaks trahvisummat mõistliku suuruseni.

5. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kohtuistungil sellega, et sõiduki rohelisega osaga

vigastusi teha ei saanud. On ilmselge, et vigastused on tehtud väljaulatuva alumiiniumosaga.

Vaadates vigastuste kõrgusi ja omavahelisi suhteid, leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et selle

peale värvijääke ei jäägi. Videolt on näha, kui hoolimatu manöövri kaebaja teeb, sisuliselt jõuga

surus end mööda ja selle käigus riivas ta oranži kaubiku parempoolset esiotsa. Ei ole võimalik, et

kogenud juht ei taju sellist kokkupõrget. Kui teise sõiduki juht tajus kokkupõrget ja kaebaja viis

manöövrit sellisel viisil läbi, siis ta pidi aru saama, et põhjustas vigastused teisele autole. Antud

juhul on menetleja karistusmäära valikul liikunud keskmisest määrast tunduvalt allapoole.

Kohtuvälise menetleja hinnangul kaebaja varjab enda sissetulekuid, sest mainutud summade korral

jääb arusaamatuks, kuidas kaebaja välja tuleb. Jääb mulje, et ta üritab näidata olukorda raskemalt

kui see tegelikult on. Kohtuvälise menetleja esindaja palub jätta kaebus rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära

poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et isiku süü väärtegude toimepanemises on osaliselt

tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul on kõik väärteoasjas kogutud tõendid asjakohased ja

lubatavad. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ja kohtu poolt kogutud tõenditega on

Anatoly Mazurenko poolt LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemine kinnitust

leidnud. LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemine ei ole tõendamist leidnud.

7. Kohus ei tuvastanud väärteoasja menetlemisel rikkumisi. Tõendid on vormistatud korrektselt. Nii

on väärteootsuses kajastatud konkreetse rikkumise asjaolud. Oma õigustest väärteomenetluses oli

A. Mazurenko teadlik (tl 6). Seejuures on ta neid osalt ka kasutanud, andes kohtueelses menetluses

ütlusi (tl 7 – neile kohus asja lahendamisel ei tugine) ja esitades hiljem väärteokaebuse, milles on

saanud omapoolsed vastuväited esitada.

LS § 223 lg 1 järgi esitatud väärteoetteheide

8. Kohtuasjas on üheselt tuvastatav, et Anatoly Mazurenko juhtis 05.04.2024. a kella 11.10 ajal

Tallinnas A. H. Tammsaare tee 53 juures mootorsõidukit Ford Transit registreerimismärgiga

XXXXXX ning sõiduraja vahetamisel riivas ta kõrvalrajal liikunud oranži värvi kaubikut Renault

Master ning sellega tekkis varaline kahju teise sõiduki omanikule OÜ-le X. Need asjaolud

nähtuvad üheselt asjas uuritud kirjalikest tõenditest. Sõiduki juhtimist kinnitavad eelkõige A.

Mazurenko enda kohtus antud ütlused ning sõiduki omaniku Y OÜ kirjalik kinnitus selle kohta, et

sõidukit kasutas A. Mazurenko.

9. Kohus leiab, et mootorsõidukite Ford Transit registreerimismärgiga XXXXXX ja Renault Master

registreerimismärgiga XXXXXX vahel toiminud liiklusõnnetuse aega ja kohta ning vigastusi

kinnitavad omavahel kooskõlalised kirjalikud tõendid. Nii nähtuvad liiklusõnnetuse aktist sõidukite

ja juhtide andmed ning orienteeruv sündmuse aeg (tl 1). Sõidukeid on vaadeldud ning

vaatlusprotokollide lisaks olevatelt fotodelt on nähtavad sõidukite registreerimisnumbrid ja

tuvastatavad on nende vigastused (CD-plaadil olevad fotod kaustas „Anatoly Mazurenko“).

Sõidukil Renault Master on kahjustunud parempoolne esitiib (tl 2) ning sõidukil Ford Transit on

tuvastatud kriimustused vasakpoolsel küljel (tl 5). Videosalvestiselt nähtub, kuidas A. Mazurenko

juhitud sõiduk Ford Transit reastub järsu manöövriga vasakpoolsel sõidurajal liikunud sõiduauto

Renault Master ette, mille järel sõiduk Renault Master peatub ning juht väljub autost. Fotodel

nähtavad vigastused on kokkulangevad nii sündmuskoha kui ka sõidukite vaatlusprotokollides ja

videosalvestiselt nähtuvaga.

10. A. Mazurenko on kohtuistungil leidnud, et sõiduki tagaratta kohal rohelisel kleebisel olevad

kriimustused ei ole õnnetusega seotud. Ta märkis, et kokkupõrkel oleks sõiduk saanud kokku

puutuda ainult väljaulatuvate alumiiniumosadega. Tema arvates need osad kokku ei puutunud, sest

sellekohased (värvi)jäljed puudusid. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kohtuistungil

kaebajaga, et rohelist värvi osaga vigastusi tekitada ei saanud, kuid leidis, et vigastused on tehtud

väljaulatuva alumiiniumosaga ning selle peale värvijääke ei jäägi. Kohus nõustub sellise

käsitlusega ning leiab samuti, et fotodelt nähtuvad vigastused võisid tekkida sõiduki Ford Transit

väljaulatuvate alumiiniumosade kokkupuutumisel sõiduki Renault Master parempoolse esiosaga.

Fotodelt nähtub, et sõiduki kasti vasakpoolse porte väljaulatuval alumiiniumosal (valtsil) on suured

kriimustused, mis on tõenäoliselt tekkinud teise sõiduki riivamisel (CD-plaadil olevad fotod

„IMG_2731“, „IMG_2739“, „IMG_2743“, „IMG_8817“). Fotodelt nähtuvad ka oranžid

värvijäljed Fordi kasti väljaulatuval alumiiniumosal ning need ühtivad kõrguse poolest teisel

sõidukil olnud kriimustustega. Nimelt fotolt „IMG_2739“ nähtub, et oranž kriimustusjälg Ford

Transiti kastiserval on kõrgusel ca 90 cm ning fotolt „IMG_8817“ on näha, et oranži värvi sõidukil

Renault Master esinev vigastus algab samalt kõrguselt. Seejuures on kriimustused sõiduki

vasakpoolsel osal, mis on kooskõlas videosalvestiselt nähtuvaga ning kinnitab asjaolu, et A.

Mazurenko juhitud sõiduk riivas vasakpoolses sõidurajas liikuvat sõidukit.

11. Kohus arvestab A. Mazurenko ütlusi osas, milles ta on kinnitanud sõiduki juhtimist kõnealuses

asukohas ja ajal; samuti osas, milles ta on kirjeldanud ilmastikuolusid ja teda ennast

iseloomustavates asjaoludes (sissetulekute ja väljaminekute suurused, tervislik seisund). Selles

osas riimuvad tema ütlused mh muude väärteoasjas kogutud tõenditega ning kaebusele lisatud

iseloomustavate tõenditega (Y OÜ kinnitus auto kasutamise kohta A. Mazurenko poolt,

terviseandmeid kajastavad dokumendid). Kohus ei arvesta A. Mazurenko ütlusi sõidukil esinenud

vigastuste puudumise kohta. Tema väited selle kohta, et tema sõidukil vigastused (sh värvijäljed)

puudusid, ei ole kinnitust leidnud ning on vastuolus teiste kohtus uuritud tõenditega. A. Mazurenko

on väitnud, et kokkupuudet ei saanud olla, sest vastavad jäljed puudusid. Kohus on eelnevalt

tuvastanud, et A. Mazurenko poolt juhitud sõidukil esinesid väljaulatuva alumiiniumosa peal

värvijäljed ja kriimustused. Need nähtuvad väärteotoimikus olevatelt fotodelt, millega A.

Mazurenko on saanud tutvuda. Seetõttu ei arvesta kohus A. Mazurenko ütlustega osas, mis

puudutab tema juhitud sõidukil vigastuste puudumist.

12. Ülaltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et on tõendamist leidnud, et Anatoly Mazurenko

juhtis 05.04.2024. a kella 11.10 paiku A. H. Tammsaare tee 53 juures mootorsõidukit Ford Transit,

riivas rajavahetusel tema juhitud sõidukist vasakul pool liikuvat oranži värvi Renault Master

sõidukit. Selle tagajärjel tekkisid kerged kahjustused nii A. Mazurenko sõidukile (kriimustused

vasakpoolsel väljaulatuval alumiiniumosal) kui ka sõidukile Renault Master (parempoolse esitiiva

kahjustus). Arvestades seda, et rajavahetuse manööver oli järsk, siis ilmselgelt ei hoidunud Anatoly

Mazurenko sõidukit juhtides kõigest, mis võiks kahjustada vara, rikkudes sellega LS § 16 lg-s 1

sätestatud kohustust. Ühtlasi ei veendunud A. Mazurenko enne manöövri alustamist, et see on

ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid, sest vastasel korral poleks kokkupõrget teise sõidukiga

toimunud. Seega rikkus Anatoly Mazurenko ka LS § 33 lg-s 2 p-s 8 sätestatut. Kokkuvõtlikult on

kohtuväline menetleja seega Anatoly Mazurenko poolt toimepandu õigesti kvalifitseerinud LS §

223 lg 1 järgi ehk mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisena, millega tekitati teisele

isikule varaline kahju.

13. Kohtu hinnangul saab eelneva põhjal öelda sedagi, et A. Mazurenko rikkumine – manöövri

ohutuses veendumata jätmine – on põhjuslikus seoses LS § 223 lg-s 1 nimetatud tagajärjega ehk

just tema teoga tekkis teisele isikule varaline kahju. Kui A. Mazurenko oleks enne

ümberreastumise alustamist vaadanud küljepeeglisse ja kontrollinud nn pimedat nurka, siis oleks ta

märganud tema kõrval liikuvat sõidukit ning ta oleks saanud manöövri katkestada või selle ohutut

vahet hoides läbi viia.

14. Kõige eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et Anatoly Mazurenko süü LS § 223 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on täies mahus tuvastamist leidnud. LS § 16 lg 1 ja LS §

33 lg 2 p 8 nõuete rikkumised on väärteootsuses õigesti välja toodud ja nende tulemina varalise

kahju tekitamine õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavaid

asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

15. A. Mazurenko on kohtus andnud ütluseid, et ta tajunud kokkupõrget ehk ta ei saanud aru, et toimus

liiklusõnnetus. Ta on selgitanud, et tol päeval sadas lund, nähtavus oli halb ja ta isegi ei näinud

teist sõidukit. Kohus leiab, et LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo on A. Mazurenko toime

pannud vähemalt hooletusest. Kohtu hinnangul on praegusel juhul usutav, et A. Mazurenko ei

teadnud süüteokoosseisule vastavate asjaolude esinemist, st ta ei saanud aru, et ta rikub

liiklusnõudeid ja et nende rikkumise tulemusena toimus kokkupuude teise sõidukiga.

Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta aga pidanud ette nägema, et sellises

liiklussituatsioonis manöövri ohutuses veendumata võib ta rikkuda liiklusseaduse nõudeid ning

põhjustada liiklusõnnetuse ja sellega kahjustada teiste isikute vara.

LS § 236 lg 1 järgi esitatud väärteoetteheide

16. Anatoly Mazurenkole heidetakse LS § 236 lg 1 alusel ette seda, et ta lahkus liiklusõnnetuse

sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle

teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.

17. LS § 236 lg 1 järgi on karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest

politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik. Väärteoprotokollis pannakse

Anatoly Mazurenkole süüks LS § 169 lg-s 5 ning § 169 lg 4 p-des 4 ja 5 sätestatud nõuete

rikkumist. Nimelt näeb LS § 169 lg 5 ette, et olukorras, kus varalise kahju saaja pole teada, tuleb

liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. LS § 169 lg 4

p-de 4 ja 5 kohaselt ei ole politseile liiklusõnnetusest vaja teatada mh juhul, kui nimetatud on

varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ning liiklusõnnetuses osalenud juht ja varalise kahju

saajad on LS § 169 lg 4 p-des 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla

kirjutanud.

18. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt lahkus A. Mazurenko koheselt pärast õnnetuse

toimumist sündmuskohalt. Seda kinnitab toimikus olev videosalvestis, millest nähtub, et pärast A.

Mazurenko poolt sooritatud möödasõitu jäi teine sõiduk seisma, kuid A. Mazurenko jätkas sõitu

ning lahkus kaamera vaateväljast. Seega ei olnud vahetult pärast liiklusõnnetuse põhjustamist

Anatoly Mazurenkole teada varalise kahju saaja (sõiduki Renault Master omanik). Samuti ei olnud

liiklusõnnetuse osalised vormistanud liiklusõnnetuse asjaolusid kirjalikult. Ühtlasi ei olnud kahju

saanud sõiduki omanikule teada varalise kahju eest vastutav isik, kelleks antud juhul oli A.

Mazurenko. Seega on täidetud LS § 236 lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu tunnused.

19. Vaidlus on aga selles, kas praegusel juhul on täidetud LS § 236 lg-s 1 sätestatud väärteo

subjektiivsed tunnused ehk kas A. Mazurenko oli teadlik, et toimus liiklusõnnetus ning sellest tuleb

teavitada politseid. Kohus on seisukohal, et tuvastatud liiklusõnnetuse asjaolud ei võimalda teha

järeldust, et Anatoly Mazurenko oleks olnud teadlik liiklusõnnetuse põhjustamisest ja seega ei saa

talle ette heita LS § 169 lg 4 p-de 4 ja 5 ning § 169 lg 5 nõuete rikkumist. Kohus juba eelnevalt

sedastas, et A. Mazurenko juhtis sõidukit hooletult, kuid samas ei saanud ta teadlikuks sellest, et

selline käitumine kaasa varalise kahjuga liiklusõnnetuse. A. Mazurenko on selgitanud ka

asjaolusid, mis mõjutasid tema taju selles liiklusolukorras, märkides halbu ilmastikuolusid. Lisaks

ilmaoludele tuleb taju seisukohast arvestada, et tema juhitud sõidukiks oli vanem kastiga

väikeveok, millega sõites on müratase üldteadaolevalt kõrgem nt sõiduauto omast. Tema sõidukil

puudutas teist autot just selja taha jääv tugevam kastiosa, mis ei deformeerunud. See osa muljus ja

kraapis teise sõiduki esitiiba ning seega ei tekkinud ka löögile või n-ö paugule sarnast ning üldisest

mürast eristuvat heli, mis võinuks A. Mazurenko tähelepanu äratada. Erinevalt kohtuvälise

menetleja esindajast leiab kohus, et sellistel asjaoludel ei ole välistatud, et paremasse esinurka

kahjustuse saanud sõiduki Renault juht sai aru liiklusõnnetuse toimumisest ja Fordi juht seda ei

tajunud. Samuti ei ole A. Mazurenko sõidukil näha mingeid silmatorkavaid jälgi, mida ta pidanuks

hiljem märkama – sõiduki kastil on hulk erinevaid vigastusi, mis ei seostu praeguse avariiga ning

kokkupõrkest jäid sõidukile vähemärgatavad jäljed.

20. Kõige eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole täidetud LS § 236 lg-s 1

sätestatud väärteo subjektiivne koosseis. Seega ei ole Anatoly Mazurenko poolt LS § 236 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemine tuvastamist leidnud ning selles osas tuleb väärteomenetlus

lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

KARISTUS

21. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg-st 1, mille järgi on karistamise aluseks isiku süü,

arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma

edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve.

22. Mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule

varaline kahju, näeb LS § 223 lg 1 karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega on seadusandja ette näinud avarad

karistusraamid taoliste süütegude eest karistuse mõistmiseks.

23. Kohus viitab, et

õigusteooria ja kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda keskmistest

karistusmääradest, seejärel tuleb tuvastada süü suurust mõjutavad asjaolud ning selliselt saadud

süüle vastava karistuse ülemmäära tuleb korrigeerida eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest

tulenevalt (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11). Praegusel juhul on kaebajale põhikaristusena määratud

rahatrahv summas 340 eurot, s.o veidi üle poole ettenähtud sanktsiooni keskmäärast. Kohtu

hinnangul on A. Mazurenko süü keskmisest mõnevõrra väiksem. Süü suuruse hindamisel arvestab

kohus asjaoluga, et tekitatud varaline kahju ei olnud suur. Sõidukitele tekkinud vigastused ei olnud

ulatuslikud. Samuti tuleb arvesse võtta seda, et LS § 223 lg 1 järgi on karistatav lisaks varalise

kahju tekitamisele ka tervisekahjustuse tekitamine. Praegusel juhul on tekkinud üksnes varaline

kahju. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka asjaoluga, et menetlusalune isik pani teo toime

hooletusest, kus ta tegi iseenesest lubatud manöövri, kuid selle ohutuses ta piisavalt ei veendunud.

Arvestades, et A. Mazurenko ei osanud ka otseselt selgitada selle manöövri tegemise asjaolusid,

tuleb tõdeda, et ta oli täiesti tavapärases liiklussituatsioonis tähelepanematu. Kirjeldatud asjaoludel

toimepandud rikkumise puhul ei ole põhjust rääkida keskmisest või seda ületavast süüst.

24. Kohus toob esmalt välja, et väärteootsusest nähtuvalt ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud

karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, kuid siiski on määranud sanktsiooni

keskmäärast märksa madalama karistuse (tl 11). Kohus nõustub selles osas kohtuvälise

menetlejaga. Menetlusalune isik ei ole oma süüd väärteo toimepanemises tunnistanud. Ta ei ole

kohtuistungil väljendanud kahetsust ega andnud enda tegevusele mitte mingisugust taunivat

hinnangut. Ta ei tunnistanud enda süüd väärteo toimepanemises ning seadis kahtluse alla sõidukil

vigastuste esinemise, kuid samal ajal nentis, et ta juhtis sõidukit väärteoprotokollis kirjeldatud ajal

ja kohas ning tõdes, et videosalvestiselt on kõik näha. Seetõttu jäi kohtule selgusetuks

menetlusaluse isiku seisukoht teo toimepanemise osas. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et

menetlusalune isik ei ole toimepandu osas kahetsust väljendanud. Ka muid karistust kergendavaid

asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

25. Kohtuistungil selgus, et A. Mazurenko sissetulekuks on käesoleval ajal igakuine pension summas

600 eurot. Tema abikaasa sissetulekuks on igakuine pension summas 400 eurot. Samas on A.

Mazurenko avaldanud, et tema sissetulekuks ei ole ainult pension, ta käib ka tööl. Kohtule ei ole

teada A. Mazurenko töötasu suurus, sest sellekohaseid andmeid ei ole ta avaldanud. Küll aga on

menetlusalune isik esitanud kohtule enda terviseandmeid kajastavad dokumendid ja selgitused,

millede kohaselt esinevad tal küllalt tõsised tervisehäired, mis võivad tingida ka tulevikus

haiglaravi vajaduse. Seega arvestab kohus, et A. Mazurenkol võib tervisliku seisundi tõttu

töötamine olla raskendatud ning sellest tulenevalt võib ka tema sissetulek olla piiratud. A.

Mazurenko on avaldanud, et ravimite peale kulub tal umbes 50 eurot kuus ning laenumaksete peale

700 eurot kuus. Pärast igakuiste kulutuste tasumist tal raha üle ei jää. Seda arvestades moodustab

kohaldatud rahatrahv arvestatava osa A. Mazurenko praegusest sissetulekust. Seega saab avaldatud

andmete põhjal kohus teha järelduse, et A. Mazurenko sissetulekud on küll piiratud, kuid kohus

leiab siiski, et pikema aja jooksul rahatrahvi tasumine ei käiks talle üle jõu.

26. Eeltoodut, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning A. Mazurenkol

varasemate liiklusrikkumiste puudumist arvesse võttes leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt

määratud rahatrahv on põhjendatud ning kooskõlas nii kohtupraktika kui ka karistuse mõistmise

põhimõtetega. Kuivõrd A. Mazurenko on kõrges eas isik (pensionär), tema sissetulek on piiratud

ning tal on mitmeid muid rahalisi kohustusi, siis määrab kohus KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel, et

kohaldatud rahatrahv kuulub kandmisele ositi 10 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust igal kuul vähemalt 34 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Paluteder

kohtunik