2-23-4382/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-4382

Tsiviilasi

A. C. hagi AS LHV Pank vastu erakorralise makseteenuse

lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja

esindajad

Hageja A. C. (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja A. L. (e-post XXX)

Kostja AS LHV Pank (registrikood 10539549)

Kostja lepinguline esindaja I. E. (e-post: XXX)

Asja läbivaatamine 16.09.2024 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada, et AS LHV Pank 14.03.2023 erakorralise ülesütlemisavaldusega ei ole A. C.

ja AS LHV Pank vahel 26.07.2022 sõlmitud eraisiku kliendileping lõppenud.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 405 lg 10).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palub tuvastada, et kostja 14.03.2023

erakorralise makseteenuse lepingu ülesütlemiseks ei olnud mõjuvad põhjust ja poolte vahel on

olemas kehtiv makseteenuseosutamise leping.

2. Hagi aluses olevate asjaolude kohaselt hageja ja kostja vahel on sõlmitud makseteenuse

leping vastavalt VÕS § 709 sätestatule. Hageja soovis kanda oma arvelduskontolt kostja

juures enda arvelduskontol olevad rahalised vahendid summas 650 000 eurot Šveitsi panka,

kuna seal pank pakkus paremat hoiuse intressi. Selleks, et kanda rahalised vahendid oli vaja

tõsta makse limiite. Hageja taotles limiitide tõstmist, kuid selle asemele, et tõsta limiidid

esitas kostja 22.02.23.a hagejale kirja, millega soovis saada: rendilepingu ja mõned arved;

hagejale kuuluva äriühingud X OÜ arvelduskonto makseasutuses Wise periiod jaanuar 2022 –

jaanuar 2023; hageja isikliku arvelduskonto väljavõtte Soomes periood jaanuar 2022 –

jaanuar 2023; hageja arvelduskonto väljavõtte Sweitsis periood jaanuar 2022 – jaanuar 2023.

Eeltoodud soovi põhjendas kostja, et tal on seadusest tulenev kohustus identifitseerida raha

päritolu, mida kasutatakse ülekandmisel.

3. 23.02.23.a vastas hageja kostjale ning juhtis ta tähelepanu, et esitatud küsimused ei ole

seotud rahaliste vahenditega, mis on juba pangakontol, panga poolt kontrollitud ja peale

kantud. Samal päeval 23.02.23.a vastas kostja, et ei saa jätkata limiitide muutmisega, kuna tal

ei ole päringus nimetatud dokumendid käes. Kogu see informatsioon on vajalik selleks, et

kontrollida ja aru saada raha päritolu, mida hageja oma kontolt soovib kanda. Samas kirjas

kinnitab kostja, et hageja on esitanud raha päritolu kohta kohtuotsused. Seejärel soovis hageja

aru saada, kuidas on seotud päringus nimetatud tema kontode ja äriühingu andmed ja

dokumendid rahaga, mida on juba tema kontole laekunud ja mille päritolu kohta ta esitas

dokumendid. Samuti millisel õiguslikul alusel ja millise eesmärkiga küsib kostja äriühingu

arvelduskontod, kes ei ole nende klient. Samuti küsis hageja aga millised täpselt dokumendid

ja millised täpselt kontod soovib Kostja näha. Kuidas eelnimetatud dokumendid mõjutavad

limiitide muutmist?

4. 28.02.23.a käis hageja pangas füüsilisel ning nõudis oma isikliku ja legaalsete vara

kandmist Šveitsi, kuna ta iga päev kaotab raha, mille peale ta juba saaks intressid teenida.

Tegelikul hageja füüsilise isikuna kliendina tuli panka ning soovis saada oma raha, mille

peale pank keeldus, ütles, et temaga võetakse ühendus ning kutsus hageja eemaldamiseks

panga ruumidest turvafirma. Kõikidele soovidele saada dokumendid, mille alusel pank

keeldub hageja vara kandma ja rikub makseteenuse osutamise lepingut kostja poolt jäi

tähelepanematu. Kostja lihtsalt eiras kõik füüsilise isiku kliendi soovid ja kasutades jõudu

viskas kliendi pangast välja. Samal ajal piiras kostja 100% hageja arvelduskonto kasutamist.

Ehk ilma õigusliku aluseta makseasutus piiras kliendi konto ja keeldus täitma kliendi

käsundit.

5. 01.03.23.a tuli kiri kostjalt, kus ta juba täpsustas oma 22.03.23.a päringut alljärgnevalt:

Kostja väitis, et vastavalt RahaPTS § 23 sätestatud järgi nemad on kohustatud tuvastama raha

päritolu ning tehingute tagamaad. Seega arvelduskonto kasutamine on piiratud. Kostja väitis,

et alguses nad peavad dokumendid saama, siis saavad konto vabastada. Täiendavalt küsiti

raha kohta, mis oli juba arvel: Pank ei näe, et Te elate hetkel Eestis, ei ole kommunaal ega

üürimaksed; Te saate raha X OÜ-lt ja me näeme, et te olete ta esindaja. Me tahame teada,

miks teil puudub õigus esitada äriühingu konto meile. Selgitage millega tegeleb ettevõtte ja

kes on tema partnerid? Olete saanud kaks suurt makset oma arvelduskontolt Soomes olevate

OP CORPORATE BANK PLC (IBAN: XXX) alates jaanuar 2022 kuni tänase päevani. Selle

2 / 11

aasta algusel ja 20 veebruaris olete kandnud rahalised vahendid oma kontole Šveitsis.

Selgitage tehingute eesmärki ja esitage konto väljavõtte jaanuar 2022 kuni tänasepäevani.

6. 01.03.23.a hageja esitas pangale kõik küsitud dokumendid, vaatamata asjaolule, et

dokumentide väljanõudmiseks puudus seaduslik alus. Samuti esitatud päringus ei ole

kontrollitud raha päritolu kohta, mida on pangale juba esitatud varem, enne, kui raha üldse

arvelduskontole oli laekunud. Alates 16.11.22.a hageja selgitas kostjale, millised rahalised

vahendid peavad tema kontole laekuma, mis nende päritolu ning esitas selle kohta Läti

Vabariigi pädevate õiguskaitsete organite, prokuratuuri ja kohtu poolt koostatud dokumendi,

ehk jõustunud kohtuotsuse, kus oli selgitatud kõik rahaga seotud asjaolusid. Siis kostja kandis

need rahad novembris 2022.a hageja isiklikule kontole. Juba novembris kostjale esitati

küsimus, et miks kostja ei aktsepteeri EL liikmesriigi prokuraturi ja kohtu dokumendid, kas

Eesti makseasutus leiab, et naaberriiki Läti õigusmõistmise instantsid ei ole usaldusväärsed?

LHV pank olles makseasutusena ja eraõigusliku juriidilise isikuna seadis alla kahtlus kogu

Läti Vabariigi õigusmõistmise süsteemi.

7. Alates 01.03.23 kuni 14.03.23.a kõik katsed saada pangalt info, raha ei õnnestunud.

Telefoni teel lubati, et võetakse ühendus, kuid keegi ei ole midagi küsinud ega helistanud.

Hageja on korduvalt helistanud pangale ja kirjutanud, kuid tulemuseta. Pank üks kord küsis

täiendavalt dokumendid Soomes müüdud aktsiate kohta, mida hageja viivitamatult esitas.

Pank ei ole selgitanud, kas esitatud dokumendid oli piisavalt, kuidas kulgeb kontroll, kas on

veel midagi vaja, kas kõik on arusaadav. Kõik eelpoolt nimetatud tegevus kostja poolt ei ole

toimunud. Samal ajal arvelduskonto oli jätkuvalt kinni, ning hageja ei saanud kasutada ühtegi

oma isiklikult teenitud eurot, kontol oli raha, mida oli laekunud palgana, millest oli Eesti

Vabariigile raha makstud.

8. 14.03.23 tuli kostjalt kiri, kus erakorraliselt ütleb makseteenuse ja arvelduskonto lepingu

ülesse, põhjendades seda sellega, et hageja ei ole esitanud dokumente. Kuid ei olnud selge,

millised dokumendid on jätnud esitamata hageja. Ülesütlemise teatises aluseks oli: 14.2.1.3

piisavate oma majandustegevuse, raha või muu vara päritolu seaduslikkust tõendavate või

muude Panga hoolsusmeetmete kohaldamiseks kohustuslike andmete ja dokumentide

esitamine Panga nõudel; 14.7 Pangal on õigus Leping üles öelda muudel Üldtingimustest või

õigusaktidest tulenevatel alustel.

9. Eeltoodu alusel pank andis hagejale 2 päeva viia kõik rahalised vahendid muude

arvelduskontole, vastasel juhul pank ise oleks need kandnud oma äranägemise järgi. Samuti

leping oli lõpetatud päevapealt, ehk koheselt ilma üks kõik millise selgituseta ja täiendava

tähtaega andmiseta.

10. Pangale oli esitatud kõik dokumendid vara legaalse päritolu tõendamiseks. Pank on

täitnud kõik vajalikud hoolsusmeetmed ja isegi edastas RAB-le teatised, millega on täitnud

kõik vajalikud seadusest tulenvad kohustused. Samuti pank on täitnud ning hageja esitas kõik

vajalikud dokumendid, mille alusel oleks täidetud põhimõte tunne oma klienti. Teiseks ei

olnud tegemist rahapesuga ega muu RAB-i poolt teostatava piiranguga, kuna RAB vastas

hagejale, et ta ei ole mingit haldusakti teinud. Kolmandaks kirjavahetusest pangaga nähtub, et

hageja esitas nõutud dokumendid, vaatamata, et nende nõudmine oli ebaseaduslik ning ei

andnud info raha päritolu kohta, kuid esitas veel täiendavalt küsitud dokumendid. Neljandaks

on kindlaks tehtud, et pank ei ole enam midagi küsinud. Kostja viitab, et hageja poolt ei ole

esitanud nõutud dokumendid. Tegelikult hagi materjalidest nähtub, et hageja esitas pangale

nõutud dokumendid.

11. Seega kostja poolt erakorralise ülesütlemise eeldused ei ole täidetud. Hageja esitas vara

päritolu tõendavad dokumendid, kohtuotsuse Läti Vabariigist summas 981 466,66 ja aktsiate

3 / 11

müük. Kostja kinnitas dokumentide kättesaamine. Täiendavad päringud kostja teinud ei ole.

Seega ei saa kohaldada erakorralise ülesütlemise alusena üldtingimuste p. 14.2.1.3. Samuti

antud juhul on tegemist füüsilise isikuga, mitte juriidilise isikuga, siis kostja pidi piisavalt

selgitama ja põhjendama, miks ta erakorraliselt lepingu lõpetab.

12. Hageja näol on tegemist on Soome kodanikuga, kellel on tähtajatu elamisluba Eestis ning

hageja on eesti resident ja tasub Eesti vabariigile maksud.

13. Hageja on seisukohal, et kostjal puudus õigus ja alus erakorraliselt makseteenuse

osutamise lepingu ülesütlemiseks.

Kostja seisukoht

14. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

15. Kostja vastuse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid makseteenuse lepingu 26. juulil 2022

ning lepingu sõlmimisel hageja selgitas, et tema kontole hakkavad laekuma palk ja

dividendid. Konto väljavõttest nähtuvalt laekusidki esimesed kolm kuud kliendikontole palk

ja dividendid, kuid alates oktoobrist hakkasid hageja kontole laekuma suured summad kliendi

Soome pangakontolt (180 000 EUR). Lisaks teavitas hageja kostjale, et kontole laekub

suurem summa likvideeritud panga ABLV (Läti) nimel summas 981 266.66 eurot.

16. Vahendite päritoluks väitis klient olevat dividendimaksed tema firmadest aastatel 2015-

2017 ning nimetatud asjaolu püüdis hageja kostjale tõendada kostjale edastatud notariaalselt

tõlgitud Läti kohtumäärusega, mille kohaselt uuriti hageja vahendite vara päritolu Läti pangas

ning jõuti järeldusele, et vahendid ei pärine kuritegelikust tegevusest. Läti kohtumääruses on

kirjas: „Kohus otsustas lõpetada kuriteoga seotud vara konfiskeerimise menetluse.

17. Nimelt võimaliku kuriteo toimepanemise asjaolude väljaselgitamine eeldab rahvusvahelist

koostööd ja seni ei ole kogu uurimise läbiviimiseks vajalik info välisriikide pädevatelt

asutustelt kätte saadud“. Seega annab määrus, mille alusel tagastati Eesti Vabariigi mõistes

süüdistusakt läbivaatamatult, et kogu infot tegelikult uurimisel arvesse ei võetud. See lause,

osalt, viitaks sellele et kohtumenetlust ei lõpetatud mitte seetõttu et kliendi varad on saadud

seaduslikul teel, vaid kuna vajalikku infot välisriikidest ei ole lähiajal kätte saadud.

18. Lisaks on määruses kirjas, et dividendide väljamakse otsustel ning käskkirjal ei ole hageja

oma allkirja ise sinna pannud, vaid see on kopeeritud. Dividendide väljamaksmise otsused on

koostatud tegelikult pärast dividendide väljamaksmist nende väljamaksmise fakti varjamiseks.

Kohtumäärusest nähtuvalt on hageja esitanud võltsimistunnustega fiktiivseid

raamatupidamisdokumente. Kostja palus nimetatud dokumente ise näha, kuid hageja keeldus

sellest ja soovitas kostjal pöörduda Läti Vabariigi kohtu poole. Eeltoodust tulenevalt on

varade päritolu kostja jaoks ebaselge.

19. Alates veebruarist 2023 hakkas hageja kandma oma vahendeid oma Šveitsi kontole. Ühe

nädala jooksul kanti Šveitsi kontole 250 000 eurot. Hageja soovis limiite tõsta kõrgemaks,

mille peale kostja küsis lisadokumente ja kontoväljavõtteid. Neid hageja kostjale ei soovinud

esitada.

20. Hageja esitas 1. märtsil 2023 peale kostja taotlust ning viidet RahaPTS-le oma Soome ja

Šveitsi konto väljavõtted, üürilepingu, töötasude arvestuse. Samas Soome konto väljavõttelt

nähtub, et hageja elab enamuse ajast Soome Vabariigis (millise riigi kodanik ta ka on) ning

Eestis maksab üksnes üüri. Kostja hinnangul jääb arusaamatuks, miks kasutab hageja

„transiidikontona“ kostja juures olevat kontot, mitte Soomes olevat kontot.

21. Kuivõrd hageja ei esitanud kostjale tõendeid Lätist saabunud raha päritolu kohta, ütles

kostja 14. märtsil 2023 hagejaga lepingu erakorraliselt üles. Arvestades kliendi koostöötahte

4 / 11

puudumist; (ii) ebapiisavaid selgitusi Eestiga seose kohta ning (iii) ebaselget varade päritolu,

kinnitati lepingu erakorraliselt üles üldtingimuste p 14.2.1.3 (piisavate oma

majandustegevuse, raha või muu vara päritolu seaduslikkust tõendavate või muude Panga

hoolsusmeetmete kohaldamiseks kohustuslike andmete ja dokumentide esitamine Panga

nõudel) ning makseteenuse punkti 14.7 (pangal on õigus Leping üles öelda muudel

Üldtingimustest või õigusaktidest tulenevatel alustel) alusel.

22. Kostja leiab, et hageja ei ole Eesti Vabariigi resident. Hagejal puudub praegusel ajal

seotus Eestiga, st hageja ei ela alaliselt või peamiselt Eestis (tsiviilseadustiku üldosa seadus §

14 lg 1) ning Eestis ei asu isegi ühte mitmest võimalikust elukohast TsÜS § 14 lg 2

tähenduses. Kostjale teadaolevalt ei oma hageja kinnisvara Eestis ning tal puudub elukoht

Eestis. Asjaolu, et hageja üürib Eestis kinnisvara, ei muuda see veel elukohaks. Kostjale

teadaolevalt ei oma hageja ka sissekirjutust Eestis. Puudub vaidlus selles, et hageja on Soome

kodanik ning ka elab Soomes, kus hageja ka enamus oma ajast viibib.

23. Krediidiasutustel on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest (RahaPTS)

ja muudest õigusaktidest tulenevalt kohustus ebaseadusliku, kõrge riskiga ja kahtlase tegevuse

ennetamiseks ning lõpetamiseks. RahaPTS §-s 20 on kirjeldatud primaarsed hoolsusmeetmed,

§-s 37 täiendavad hoolsusmeetmed, arvestada tuleb ka Finantsinspektsiooni ja

Rahapesuvastase töökonna (FATF) juhenditega. Krediidiasutuste lepinguvabadus (KAS § 89

lg 9) on vajalik, et tagada krediidiasutuste õigus luua õigussuhted üksnes selliste isikutega,

kes on vastavuses krediidiasutuse riskiisuga, mille krediidiasutus võib RahaPTS § 10 lg 3

järgi ise määrata. Põhimakseteenuse saamise õigust on proportsionaalne piirata rahapesu

tõkestamise eesmärgil (direktiivi 2014/92/EL art 16 lg 4). RahaPTS järgi peab kohustatud isik

ärisuhte loomisel, selle vältel ning rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral

rakendama seaduses ettenähtud hoolsusmeetmeid. RahaPTS § 42 lg-st 1 tulenev keeld, mis

viitab loodavale ärisuhtele, on kohaldatav ka olemasolevale, arvestades, et ärisuhte jätkamist

välistavad asjaolud võivad ilmneda pärast ärisuhte loomist. RahaPTS § 42 lg 4 näeb

täiendavalt ette kohustuse suhe erakorralise ülesütlemisega lõpetada, kui klient keeldub

hoolsusmeetme täitmiseks teabe või dokumentide esitamisest. Kostjal on vajadus järgida enda

kehtestatud riskiisu, s.o milliseid riske majandustegevuses on kostja valmis võtma, sh

arvestades oma võimekust neid hoolsusmeetmetega ohjata. RahaPTS, Rahapesuvastase

töökonna (FATF) ja Finantsinspektsiooni juhendite põhjal on riskihinnangu koostamine ning

riskiisu määratlemine detailselt reglementeeritud, kontrollitav ja kompleksne valdkond, mis

põhineb laiapõhjalisel andmete kogumisel ja süstemaatilisel analüüsil. Kliendi selgitused

moodustavad vaid osa andmetest. FATF juhendi põhjal on kostjal kohustus teostada

meediamonitooringut, negatiivse meediakajastuse puhul tuleb hinnata ka selle usaldusväärsust

ja usutavust. Antud juhul on hageja kuvand meedias negatiivne, hageja ettevõtte sissetulekud

ei ole läbipaistvad ning on raskesti jälgitavad.

24. Riigikohtu16. veebruari 2022 otsuse nr 2-18-5450 punktis 15 on ühtlasi ka selgitatud, et

makseteenuse pakkujal on osal juhtudel õigus ja ka kohustus kliendiga ärisuhe lõpetada, sh

öelda üles makseteenuse lepingud. Selline kohustus tuleneb nt RahaPTS § 42 lg-st 4 (vt ka

Riigikohtu 13. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-1817536, p 15). Juhul, kui makseteenuse

osutajal on seadusest tulenev kohustus öelda konkreetse isikuga leping üles, on tegu lepingu

erakorralise ülesütlemisega, nagu tuleneb ka RahaPTS § 42 lg 4 sõnastusest. RahaPTS § 42

lõikes 1 on selgitatud, et kohustatud isikul on keelatud luua ärisuhet või võimaldada tehingu

tegemist või lõpuleviimist juhuti või ärisuhte raames, kui esineb vähemalt üks järgmistest

asjaoludest: 1) ta ei suuda täita käesoleva seaduse alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid; 2) tal on

kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega .Hageja aga keeldub esitamast

tõendeid oma vara päritolu kohta.

5 / 11

25. Sama paragrahvi lõikes 4 on selgitatud, et kui käesoleva paragrahvi lõikes sätestatud

olukorras on kohustatud isikul kliendiga ärisuhe, loetakse kliendi poolt hoolsusmeetmete

rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest keeldumine oluliseks lepingu

rikkumiseks ning kohustatud isikul on kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping

etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda ja teavitada kliendiga seoses kahtlasest

tehingust Rahapesu Andmebürood käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud korras. Ärisuhe

loetakse lõppenuks ülesütlemisteate esitamisega kliendile, mille järel piirab kohustatud isik

teenuse osutamise kliendile täielikult. Tegemist on imperatiivse sättega, mille rikkumisel

kaasnevad kostjale sanktsioonid.

Kohtuotsuse põhjendused

26. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et

hagi tuleb rahuldada.

27. Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

28. Hagejal ja kostja vahel on 26.07.2022 sõlmitud kliendileping, mille alusel osutatavad

teenused on põhimakseteenused võlaõigusseaduse (VÕS) § 709 lg 151 tähenduses.

29. Hageja sai 14.03.2023 kostjalt teate, mille kohaselt vastavalt makseteenuste lepingu

tingimuste punktile 14.07 ja kostja üldtingimuste punktile 14.2.1.3 kostja teavitas hagejat, et

alates 14.03.2023 ütleb kostja erakorraliselt üles hagejaga 26.07.2022 sõlmitud kliendilepingu

ja sellest tulenevalt kõik teised teenuslepingud (tlk 38-40).

30. Hageja on Soome kodanik ja hagejal on Eestis elamisluba.

31. Hageja A. C. on esitanud hagi AS LHV Pank vastu AS LHV Pank poolt 14.03.2024

makseteenuse osutamise lepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja

makseteenuse kehtivuse tuvastamise nõudes.

32. Kohtu hinnangul ei saa vaidlust olla ka selles, et makseteeteenused ja nendega seotud

teenused on tänapäevases majanduskäibes ning igapäevaelus hädavajalikeks teenusteks.

Arvelduskonto lepingu olemasolu on seotud isiku põhiõiguste teostamisega ja omab seeläbi

mitmeid puutepunkte Eesti Vabariigi Põhiseaduses (PS) sätestatuga, näiteks õigusega tegelda

ettevõtlusega (PS § 31) ning riiklike toetuste väljamaksmisel igaühe õigusega tervise kaitsele

(PS § 28), mis mõlemad eeldavad arvelduskonto olemasolu. Makseteenus ja sularaharinglus

on hädaolukorra seaduse mõttes defineeritud elutähtsate teenustena, s.o. tegemist on

teenustega, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ning mille katkemine ohustab

vahetult inimeste elu, tervist ja teise elutähtsa ja üldhuviteenuse toimimist.

33. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal oli õigus 26.07.2022 poolte vahel sõlmitud

kliendileping leping, mille lahutamatuks osaks on põhimakseteenuse leping, erakorraliselt

üles öelda ja kas leping on kehtivalt üles öeldud. Kohus kontrollib seega esmalt, kas lepingu

ülesütlemisel on täidetud formaalsed ja materiaalsed eeldused. Seejärel kohus hindab, kas

ülesütlemisega kaasnesid taotletud õiguslikud tagajärjed.

34. Lepingu ülesütlemine vastab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 järgsetele

tehingu tunnustele. Siittulenevalt on kohaldatavad ka vastavad TsÜS-i sätted tehingu tühisuse

ja tühistamise kohta. Seega kui ülesütlemisavalduse eeldused (formaalsed või materiaalsed)

puuduvad, ei saa ülesütlemist lugeda toimunuks, s.o vastava ülesütlemisavalduse alusel ei ole

leping lõppenud.

35. Võlaõigusseadus eristab kahte lepingu ülesütlemise viisi: korralist (VÕS § 195 lg 3) ja

erakorralist (VÕS § 196). Eristamise aluseks on võimalus lõpetada sõlmitud leping

6 / 11

ühepoolselt sõltumata põhjusest (või põhjust avaldamata) (korraliselt) või üksnes mõjuva

põhjuse olemasolul, mille esinemisel ei saa pidada otstarbekaks lepingu jätkamist

(erakorraliselt).1 VÕS § 195 lg 3 kohaselt võib kestvuslepingu, mis on sõlmitud tähtajatult,

kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei

tulene teisiti. Samas seadus ei tunnusta tähtajatu lepingu korralise ülesütlemise õigust

piiramatult. Pea kõigi olulisemate kestvuslepingute puhul on seaduses sätestatud kord ja

tähtajad lepingu korraliseks ülesütlemiseks ning piirangud selle õiguse kasutamiseks.2

36. VÕS § 720 lg 2 kohaselt võib makseteenuse pakkuja makseteenuse lepingu üles öelda

juhul, kui leping on tähtajatu ja pooled on lepingu ülesütlemise õiguses kokku leppinud.

Ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui kaks kuud. Ülesütlemisavaldus

tuleb teha VÕS § 711 lõikes 2 sätestatud viisil. VÕS § 711 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud teave tuleb esitada makseteenuse pakkuja kliendile paberkandjal või muul

püsival andmekandjal. Teave tuleb esitada selgelt ja arusaadavalt ning eesti keeles või muus

poolte vahel kokkulepitud keeles.

37. Lepingu ülesütlemine toimub vastavalt VÕS § 195 lg-s 1 sätestatule ülesütlemisavalduse

tegemisega teisele lepingupoolele. Ülesütlemisavaldus peab TsÜS § 69 lg 2 kohaselt olema

selle saajale kättesaadavaks tehtud.

38. Pooled ei vaidle asjaolus, et hageja on saanud kätte nõuetekohases vormis lepingu

ülesütlemise teate. Kostja on saatnud hagejale 14.03.2023 e-kirja, millele on lisatud lepingu

erakorralise ülesütlemise avaldus, milles on hagejale teatatud lepingu lõpetamisest ja selles on

arusaadavalt välja toodud, milline leping ja millal lõpetatakse (tlk 38-40). Kohtu hinnangul on

seega täidetud kliendilepingu ülesütlemise formaalsed eeldused.

39. Hageja leiab, et ülesütlemine on põhistamata ning ei vastanud KAS § 89 lg 9 1 sätestatud

nõuetele.

40. Kohus tuvastab, et hagejale esitatud lepingu erakorralise ülesütlemise teate kohaselt

vastavalt makseteenuste lepingu tingimuste punktile 14.07 ja kostja üldtingimuste punktile

14.2.1.3 kostja teavitas hagejat, et alates 14.03.2023 ütleb kostja erakorraliselt üles hagejaga

26.07.2022 sõlmitud kliendilepingu ja sellest tulenevalt kõik teised teenuslepingud (tlk 38-

40).

41. Kohus osutab, et VÕS §-de 195 (lepingu korraline ülesütlemine) ja 196 (lepingu

erakorraline ülesütlemine) järgi ei ole nõutav, et ülesütlemisavalduses oleks avaldatud

ülesütlemise põhjus, piisav on vaid tahe leping lõpetada.3 Makseteenuse lepingu puhul on

seadusandja pidanud vajalikuks kehtestada ka ülesütlemisavalduse sisunõuded.

Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 89 lg 91 järgi peab krediidiasutus põhjendama isikule

makseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumist või lepingu ülesütlemist käesoleva paragrahvi

lõikes 2 nimetatud viisil, sealhulgas tuleb isikule anda teavet keeldumist või ülesütlemist

puudutava kaebuse esitamise õiguse kohta, välja arvatud juhul, kui keeldumise põhjuste

avalikustamine on vastuolus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses või

mõnes muus seaduses sätestatuga, või olukorras, kus info avalikustamine võib kahjustada

krediidiasutuse teabevahetust õiguskaitse- ja julgeolekuasutustega või koostööd välisriigi või

rahvusvahelise organisatsiooniga. KAS § 89 lg 92 järgi lõikes 91 nimetatud kohustuse

rikkumine ei mõjuta keeldumise või ülesütlemise kehtivust, kuid kahjustatud poolele tuleb

hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju.

1 V.Kõve. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2016, lk 954-954

2 Samas, lk 955

3 Samas, lk 958

7 / 11

42. Kohus leiab, et kuna kostja on lepingu erakorralisel ülesütlemisel viidanud makseteenuste

lepingu tingimuste punktile 14.07 ja kostja üldtingimuste punktile 14.2.1.3, siis sellega on

täidetud kostja poolt KAS § 89 lg 91 sätestatud ülesütlemise põhistamise nõue.

43. Seega on käesoleval juhul täidetud lepingu ülesütlemise formaalsed nõuded.

44. Kohus hindab järgnevalt, kas väljatoodud lepingu ülesütlemise aluste puhul on täidetud

lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused

45. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 7101 lg-st 2 tulenevale põhimakseteenuse lepingu

sõlmimise kohustusele. VÕS § 7101 lg 2 1. lause kohaselt on krediidiasutus Euroopa Liidus

seaduslikul alusel elavale tarbijale VÕS § 709 lõikes 151 nimetatud põhimakseteenuste

osutamiseks kohustatud tarbija põhjendatud huvi korral sõlmima põhimakseteenuste lepingu,

lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustest. Krediidiasutus peab

võimaldama põhimakseteenuseid kasutada eri kanalite, sealhulgas internetirakenduse kaudu.

Tarbijal ei ole õigust nõuda krediidiasutuselt sellise põhimakseteenuse osutamist või kanali

kasutamise võimaldamist, mida krediidiasutus ühelegi tarbijale ei paku. Viidatud VÕS § 7101

lg 1 kohaselt peavad lepingu sõlmimiseks isik ja tema taotletavad lepingutingimused vastama

seaduses sätestatule ning makseteenuse pakkuja kehtestatud teenuste üldtingimustele või

makseteenuse osutamise tüüptingimustele. Eeltoodud regulatsioon seab tarbijate õigused

põhimakseteenuste tagamise osas erilise kaitse alla ning tarbijaga põhimakseteenuse lepingu

sõlmimisest keeldumine ja siittulenevalt ka lepingu ülesütlemine ilma mõjuva põhjuseta ei ole

võimalik.

46. Samas ei ole makseteenuse (läbi viite VÕS § 7101 lg-s 1 sätestatud tingimustele ka

põhimakseteenuse) lepingu sõlmimise kohustus absoluutne. Eriseadused (peamiselt avalik-

õiguslikud) näevad ette täpsustusi ning kitsendusi või seavad täiendavaid nõudeid

kliendisuhte loomisele.4 Krediidiasutuse õigust klienti valida piirab muuhulgas ka VÕS § 710¹

lg 5, mille kohaselt on pank kohustatud konkreetselt põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest

keelduma RahaPTS §-s 42 sätestatud alustel.

47. Krediidiasutustel on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest (RahaPTS)

ja muudest õigusaktidest tulenevalt kohustus ebaseadusliku, kõrge riskiga ja kahtlase tegevuse

ennetamiseks ning lõpetamiseks. RahaPTS §-s 20 on kirjeldatud primaarsed hoolsusmeetmed,

§-s 37 täiendavad hoolsusmeetmed, arvestada tuleb ka Finantsinspektsiooni ja

Rahapesuvastase töökonna (FATF) juhenditega. Krediidiasutuste lepinguvabadus (KAS § 89

lg 9) on vajalik, et tagada krediidiasutuste õigus luua õigussuhted üksnes selliste isikutega,

kes on vastavuses krediidiasutuse riskiisuga, mille krediidiasutus võib RahaPTS § 10 lg 3

järgi ise määrata. Põhimakseteenuse saamise õigust on proportsionaalne piirata rahapesu

tõkestamise eesmärgil (direktiivi 2014/92/EL art 16 lg 4). RahaPTS järgi peab kohustatud isik

ärisuhte loomisel, selle vältel ning rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral

rakendama seaduses ettenähtud hoolsusmeetmeid.

48. RahaPTS § 42 lõikes 1 on selgitatud, et kohustatud isikul on keelatud luua ärisuhet või

võimaldada tehingu tegemist või lõpuleviimist juhuti või ärisuhte raames, kui esineb vähemalt

üks järgmistest asjaoludest: 1) ta ei suuda täita käesoleva seaduse alusel nõutavaid

hoolsusmeetmeid; 2) tal on kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega.

Sama paragrahvi lõikes 4 on selgitatud, et kui käesoleva paragrahvi lõikes sätestatud

olukorras on kohustatud isikul kliendiga ärisuhe, loetakse kliendi poolt hoolsusmeetmete

rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest keeldumine oluliseks lepingu

rikkumiseks ning kohustatud isikul on kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping

4 M.Ulp. Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2020, lk 61

8 / 11

etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda ja teavitada kliendiga seoses kahtlasest

tehingust Rahapesu Andmebürood käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud korras.

49. Kostja poolt hagile esitatud vastuse kohaselt hageja ei esitanud kostjale tõendeid Lätist

saabunud raha päritolu kohta. Arvestades hageja kui kliendi koostöötahte puudumist;

ebapiisavaid selgitusi Eestiga seose kohta ning ebaselget varade päritolu, ütles kostja 14.

märtsil 2023 hagejaga lepingu erakorraliselt üles. Kostja on lepingu erakorralisel

ülesütlemisel tuginenud makseteenuste lepingu punktile 14.7 ja LHV Pank AS üldtingimuste

punktile 14.2.1.3. Kohus tuvastab, et makseteenuste lepingu p 14.7 kohaselt on pangal õigus

leping üle öelda muudel üldtingimustest või õigusaktidest tulevatel alustel (tlk 94-96). Kohus

tuvastab, et LHV Pank AS üldtingimuste punk 14.2.1.3. kohaselt Pangal on õigus Leping

mõjuval põhjusel ühepoolselt ilma ette teatamata üles öelda (erakorraline ülesütlemine).

Mõjuva põhjusega on tegemist eelkõige kui klient või temaga seotud isik on rikkunud

kohustust, mille täpne järgimine on lepingu täitmisel jätkamisel Panga huvi püsimiseks.

Sellise kohustusega on tegemist eelkõige kui piisavate oma majandustegevuse, raha või muu

vara päritolu seaduslikkust tõendavate või muude Panga hoolsusmeetmete kohaldamiseks

kohustuslike andmete ja dokumentide esitamine Panga nõudel (tlk 89-93). Kohtu ette toodud

asjaoludest nähtuvalt on kostja hagejaga ärisuhte lõpetanud RahaPTS § 42 lg 1 p 1 alusel

(põhjusel, et kostja väidetavalt ei suuda täita RahaPTS alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid).

50. Kohus märgib, et vastuses hagile on kostja põhjalikult selgitanud, millised on panga

hoolsuskohustused konto avamisel. Käesoleval juhul on tegemist kostja poolt juba avatud

kontoga, mille puhul vajalik esmakontroll on eelduslikult kostja poolt juba läbi viidud ja mille

põhjal on kostja asunud seisukohale, et hageja sobib kostja kliendiks. Oma vastuses hagile on

kostja üldsõnaliselt välja toonud, et hageja ei ole esitanud kostjale dokumente, mida kostja on

hagejalt nõudnud. Samas ei nähtu kostja vastusest hagile, milliseid hoolsusmeetmeid on

kostja kohaldanud ja millised dokumendid on hageja jätnud kostjale esitamata. 13.06.2024

eelistungile kostja esindaja ei ilmunud. 13.06.2024 eelistungil kohus määras kostjale tähtaja

lepingu ülesütlemise osas selgituste esitamiseks 04.07.2024. 05.07.2024 on kostja esitanud

kohtule menetlusdokumendi, milles on kostja selgitanud, et hageja on kliendisuhte jooksul

vastanud kostja päringutele väga napisõnaliselt ning nendest vastustes ei ole olnud võimalik

veenduda tehingute sisus ega kontole jõudnud vara päritolus. Kostja on seisukohal, et tal ei

ole võimalik rakendada RahaPTS § 19 lg-s 1 ja § 20 lg-1 sätestatud hoolsusmeetmeid nii

ärisuhte loomisel kui ka sellel ajal, sest hageja ei ole teinud piisavat koostööd selge, usutava ja

arusaadava informatsiooni jagamisel.

51. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei saa kohtu

hinnangul hageja selgitusi kostjale pidada napisõnaliseks. Pigem võib kostja töötaja poolt

hagejale esitatud küsimusi pidada kaootiliseks ning nendest on keeruline aru saada, millise

raha üle kontroll toimub. Kohtu hinnangul on hageja piisava põhjalikkusega selgitanud

kostjale tema raha päritolu ja esitanud enamus kostja poolt nõutud tõendid.

52. Asja materjalidest nähtuvalt hageja on teavitanud 30.10.2022 kostjat, et likvideeritava Läti

panga ABLV AS kontolt laekub hageja kontole 981 466,66 eurot ja on esitanud enne

nimetatud rahasumma laekumist hageja kontole selle kohta vastavad dokumendid (tlk 97-100,

tõlked 135- 136 pöördel). Dokumentidest nähtuvalt on luba raha ülekandmiseks antud Läti

Vabariigi ja Panga likvideerija ja Läti Vabariigi Finantsinspektsiooni poolt. Seejärel on kostja

esindaja pidanud hagejaga e-kirjavahetust ja hageja on selgitanud kostjale nimetatud rahaliste

vahendite päritolu kohta (tlk 101-104, tõlked 136 pöördel-138). Kostja on peale nimetatud

dokumentidega tutvumist 01.12.2022 kinnitanud, et kostja poolt puuduvad piirangud raha

kasutamise ja käsutamise suhtes ja raha on laekunud hageja arveldusarvele (tlk 10, tõlge 136

pöördel). Eeltoodust tulenevalt on hageja esitanud kostjale likvideeritava Läti panga ABLV

9 / 11

kontolt laekuva raha kohta kõik dokumendid, mis on tema valduses. Seega on eeltoodud

summa 981 466,66 eurot päritolu enne hageja arvelduskontole laekumist kostja poolt

kontrollitud.

53. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli nimetatud rahasumma hageja arvelduskontol 3

kuud ja kostja selle osas mingeid küsimusi ei esitanud. Hageja on selgitanud, et kui hageja

otsustas oma raha paigutada Šveitsi panka, kus on hoiuse intress kõrgem ja seoses raha

ülekandega oli hagejal vaja tõsta maksete limiiti, siis pärast hageja poolt limiidi taotluse

esitamist hakkas kostja küsima taas andmeid hageja raha päritolu kohta. Hageja väidet

kinnitab kostja poolt hagejale 22.02.2023 saadetud e-kiri (tlk 12 pöördel, tõlge tl 15). Kostja

poolt 22.02.2023 hagejale saadetud e-kirjas on kostja palunud hagejal esitada üürileping või

mõned kommunaalteenuste arved, hagejale kuuluva äriühingud X OÜ arvelduskonto

väljavõte makseasutuses Wise perioodi jaanuar 2022 – jaanuar 2023 kohta, hageja isikliku

Soome arvelduskonto väljavõte perioodi jaanuar 2022 – jaanuar 2023 kohtus, hageja Šveitsi

arvelduskonto väljavõtte periood jaanuar 2022 – jaanuar 2023 kohta. Eeltoodud soovi

põhjendas kostja, et tal on seadusest tulenev kohustus identifitseerida raha päritolu, mida

kasutatakse ülekandmisel. Kostja poolt hagejale 01.03.2023 saadetude-kirjas on kostja hagejal

palunud esitada lisadokumendid selle kohta, et hageja elab Eestis, selgitus, miks hageja ei saa

esitada X OÜ arvelduskonto väljavõtet, selgitada selle ettevõtte põhitegevust ja kes on

partnerid, esitada hageja isikliku Soome konto väljavõte jaanuaris 2022 kuni tänaseni,

selgitada enda Šveitsi kontole tehtud tehingute põhjus ja esitada enda Šveitsi konto väljavõte

alates 2022 jaanuarist kuni tänaseni (tlk 105- 106 pöördel. tõlge 138 pöördel-139). Hageja on

vastuseks kostja nõudmisele esitanud 18.03.2022 sõlmitud üürilepingu, enda Soome konto

väljavõtte, enda Šveitsi konto väljavõtte ja selgituse enda raha päritolu ja Šveitsi panka tehtud

ülekande kohta (tlk 105- 134, tõlge 138-139 pöördel). Kostja poolt esitatud nimekirjast ei ole

hageja esitanud kostjale vaid X OÜ väljavõtet. Hageja on seisukohal, et tema füüsilise isikuna

ei ole kohustatud ja ei saa esitada kostjale juriidilise isiku kohta käivaid andmeid. Väidetav

kostja kontroll hõlmas füüsilise isiku arvelduskontot.

54. Kohus tuvastab, et 07.03.2023 on kostja täiendavalt palunud hagejal esitada aktsiate

ostulepingu, milliseid vahendeid on hageja saanud oma Soome pangakontole. Samuti soovib

kostja teada saada kas hagejal on uus üürileping või hageja ei ela enam Eestis. 08.03.2023 on

hageja edastanud kostjale aktsiate ostulepingu ja selgitanud, et esialgne üürileping on

lõppenud korteri müügi tõttu ja tal on teine leping. Hageja saadab teise lepingu. Samuti hageja

märgib, et tema elukoha aadress on märgitud registris. Peale seda on hageja saatnud kostjale

09.03.2023 ja 10.03.2023 päringud , mille kostja ei ole vastanud. (tlk 9, tõlge 13). Kohus

tuvastab, et 13.03.2023 on hageja edastanud päringu Rahapesu Andmebüroole seoses sellega,

et LHV pank alates 01.03.2023 on blokeerinud tema isikliku arvelduskonto, mille saajaks on

hageja märkinud ka kostja. Selle hageja kirjale on Rahapesu Andmebüroo vastanud, et RAB

ei ole tema kontole piirangut seadnud (tlk 41). Eeltoodule järgnevalt on kostja 14.03.2023

edastanud hagejale makseteenuse lepingu erakorralise ülesütlemise teate (tlk 26, 40 ja tõlge

39). Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, siis kostja on hagejale edastatud makseteenuse

lepingu erakorralise ülesütlemise teates makseteenuse lepingu erakorralise ülesütlemise

alusena tuginenud makseteenuste lepingu tingimuste punktile 14.07 ja kostja üldtingimuste

punktile 14.2.1.3.

55. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja sisuliselt üldse põhjendanud, miks hageja

poolt esitatud dokumendid ei vastanud kostja poolt esitatud nõuetele ja millises osas nad ei

tõenda hageja raha legaalset päritolu. Kostja vastuses hagile küll märgib üldsõnaliselt, et

hageja keeldub esitamast tõendeid vara päritolu kohta, kuid ei ole selgitatud konkreetselt,

millise vara päritolu kohta ei ole hageja poolt tõendeid esitatud ning miks ei piisa nendest

tõenditest, mida hageja on kostjale esitanud. Kostja ei ole selgitanud, miks ta on küsinud

10 / 11

hagejale kuuluva äriühingu arveldusarve väljavõtteid, arvestades seda, et hageja näol on

füüsilise isikuga ja hagejal oli kostjaga sõlmitud põhimakseteenuse leping. Juhul kui kostja

pärast hageja poolt kostjale 01.03.2023 ja 07.03.2023 dokumentide ja selgituste esitamist

leidis jätkuvalt, et hageja ei ole kostjale esitatud piisavalt dokumente hageja rahaliste

vahendite päritolu kohta, siis oleks kostja pidanud hagejalt täiendavalt vajalikke dokumente

nõudma ja vajadusel põhjendama nende dokumentide nõudmist. Selle asemel kostja ei

vastanud hageja päringutele jättes hagejale eksitava mulje, et hageja poolt on kõik vajalikud

dokumendid esitatud ja pärast hageja poolt Rahapesu Andmebüroo poole pöördumist hoopis

ütles hagejaga sõlmutud makseteenuse lepingu erakorraliselt üles. Kohus leiab, et kostja ei ole

käesoleval juhul piisavalt põhjendanud, miks tal ei olnud võimalik käesoleval juhul hageja

suhtes rakendada seaduses ettenähtud hoolsusmeetmeid.

56. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud selgituste põhjal ei ole täidetud 26.07.2022 hagejaga

sõlmitud lepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused RahaPTS § 42 lg 1 p 1

alusel.

57. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjal puudus õiguslik alus hagejaga

sõlmitud makseteenuse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja kostja poolt 14.03.2023

tehtud lepingu erakorralise ülesütlemise alusel ei ole hageja ja kostja vahel 26.07.2022

sõlmitud eraisiku kliendileping lõppenud.

Menetluskulude jaotus

58. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

59. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

60. Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik

11 / 11