3-24-2748/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2748

Määruse kuupäev

14. oktoober 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i (X) kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses tema 28. juuli 2024. a avalduse

viivitusega lahendamisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 5. augustil 2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 800 eurot. Kaebaja põhjendab, et esitas vanglale 28. juulil 2024

teabenõude, et vangla edastaks talle kõik dokumendid, mis on tema kohta kinnipeetavate,

vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogusse (vangiregister) sisse kantud.

Avaldusele vastamise tähtaeg oli 2. august 2024, kuid kaebaja pole dokumente saanud.

2. Tartu Vangla jättis 3. oktoobri 2024. a otsusega nr 1-13/24/475-2 kaebaja kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas 28. juulil 2024 vanglale avalduse, milles palus

vangiregistrist välja trükkida temaga seotud sissekanded alates 5. veebruarist 2020 ja need

talle edastada. Tartu Vangla andis 8. augusti 2024. a kirjaga nr 2-5/24/607-2 kaebajale tähtaja

taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kuna taotlusest ei olnud võimalik selgelt aru

saada, mida kaebaja soovib. Kaebaja esitas samal päeval vanglale avalduse, milles andis

teada, et tema on selgesõnaliselt väljendanud soovi saada kõiki tema kohta vangiregistrisse

tehtud sissekandeid alates 5. veebruarist 2020. See hõlmab kõigi vangla teenistujate

sissekandeid. Kaebaja viitas, et tema taotluse lahendamise tähtaeg oli 2. august 2024. Tartu

Vangla rahuldas 18. septembri 2024. a vastusega nr 2-5/24/607-4 kaebaja taotluse osaliselt

3-24-2748

ning väljastas talle osaliselt andmed vangiregistrisse tehtud sissekannete kohta. Kaebaja 28.

juuli 2024. a avaldus ei ole käsitletav teabenõudena avaliku teabe seaduse (AvTS) mõttes,

millele vangla oleks pidanud vastama viie tööpäeva jooksul. Tegemist oli isikuandmete kaitse

seaduse (IKS) alusel läbivaatamisele kuuluva taotlusega ning selline taotlus lahendatakse 30

päeva jooksul. Kuigi kaebajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks 30-päevase tähtaja

vältel, siis on sisuline otsus tehtud 30-päevast tähtaega ületades ning seda ei saa pidada

õiguspäraseks. Tartu Vangla vabandab kaebaja taotluse lahendamise viibimise ja sellega

kaasnenud ebameeldivuste pärast. Isikul, kellele keeldutakse tema kohta kogutud

isikuandmete väljastamisest, on õigus pöörduda kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni (AKI)

või kohtu poole. Kuigi sellist viidet Tartu Vangla 18. septembri 2024. a vastuses nr 2-

5/24/607-4 välja toodud ei ole, on kaebajal selline õigus olemas. Sõltumata hinnangust

vanglale etteheidetud tegevuse õiguspärasusele ei ole käesoleval juhul alust kahju hüvitamise

taotluse rahuldamiseks. Vangla saab aru, et kaebaja tugineb oma nõudes väärikust alandavale

kohtlemisele. Ei ole eluliselt usutav, et enda kohta käiva teabe väljastamiseks esitatud taotluse

tähtaegselt lahendamata jätmine võiks põhjustada selliseid kannatusi, mis oleksid käsitletavad

väärikuse alandamisena.

3. Kaebaja esitas 3. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 800 eurot. Kaebaja soovib vaidlustada Tartu Vangla

3. oktoobri 2024. a otsust nr 1-13/24/475-2. Kaebaja põhjendab, et esitas vanglale sama asjaga

seoses alates 2024. a juunist mitu teabenõuet, kuid talle vastati alles 18. septembril 2024 ning

talle edastati üksnes väike osa teabest, mida ta soovis. Vangla palus kaebajal avalduses

esinevaid väidetavaid puudusi kõrvaldada, et kaebajale vastamisega viivitada. Kaebaja sai osa

nõutud teabest alles siis, kui oli esitanud vanglale mitu kahjunõuet. Samuti ilmnes, et kaebaja

kohta on vangiregistrisse kantud valeteavet ning teda ei teavitatud vastuses sellest, et tal on

õigus pöörduda vaidega AKI või otse kohtu poole. Kaebaja tunneb, et tema väärikust on

alandatud ning et teda on diskrimineeritud. Kaebaja taotleb menetlusabi.

4. Tartu Vangla esitas 14. oktoobril 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse

menetluse materjalidega ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja

pöördus kohtusse, kuna ei nõustu Tartu Vangla 3. oktoobri 2024. a otsusega nr 1-13/24/475-2,

millega vangla jättis tema 5. augusti 2024. a kahjunõude rahuldamata. Kaebaja nõudis

eelnimetatud taotluses kahju hüvitamist seoses tema 28. juuli 2024. a avalduse viivitusega

lahendamisega. Kaebaja kirjeldab ka kaebuses, et ta sai vastuse oma avaldusele alles 18.

septembril 2024 ehk hilinenult. Seega saab kohus aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4

alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist põhjusel, et vangla lahendas tema

28. juuli 2024. a avalduse viivitusega. Kohus mõistab, et kaebaja hinnangul alandas vangla

eelkirjeldatuga tema väärikust. Kuigi kaebaja väljendab kohtule esitatud kaebuses

rahulolematust ka Tartu Vangla 18. septembri 2024. a vastuse nr 2-5/24/607-4 sisu osas, saab

kohus aru, et sel põhjusel kaebaja kahju hüvitamist ei nõua, arvestades, et selles osas ei ole ta

kohtueelses menetluses vanglale etteheiteid teinud ning Tartu Vangla 3. oktoobri 2024. a

otsus nr 1-13/24/475-2 eeltoodut ei käsitle.

3-24-2748

6. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

7. Asjaolu, et Tartu Vangla lahendas kaebaja 28. juuli 2024. a avalduse viivitusega ning et

kaebaja sai sisulise vastuse oma avaldusele alles 18. septembril 2024, ei saanud põhjustada

kaebajale ülemääraseid kannatusi. Kaebaja ei ole vanglale ega kohtule selgitanud ning

haldusasja materjalidest ei selgu, millised tegelikud või olulised negatiivsed tagajärjed talle

mõningase viivituse tõttu saabusid. Kohus mõistab, et kaebaja heaolu võis teatud ulatuses

langeda, kuid pelgalt see, et ta ei saanud vastust soovitud aja jooksul, ei saanud talle kaasa

tuua ülemääraseid ebamugavusi ja intensiivseid kannatusi.

8. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1

tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh väärikuse

alandamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga

Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige

olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui

rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus

asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).

8.1. Kaebaja 28. juuli 2024. a avaldus ei ole teabenõue AvTS § 6 tähenduses, millele tuleb

AvTS § 18 lg 1 kohaselt vastata viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul.

Tegemist on taotlusega tutvuda kaebaja kohta vangiregistrisse kantud isikuandmetega, millele

rakendub vangistusseaduse § 52 ning vastavalt isikuandmete olemusele ja õigussuhtele, mille

raames vangla andmeid talletab ja töötleb, isikuandmete kaitse seadus (seaduse aluseks on

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb

füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude

tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste

täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega

tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK) ja/või Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (IKÜM) (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2024. a otsus asjas nr 3-22-2022,

p 17). Sellisele taotlusele peab haldusorgan vastama põhjendamatu viivituseta, kuid üldjuhul

mitte hiljem kui ühe kuu jooksul (IKS § 27 lg 2, IKÜM art 12 lg-d 3 ja 4).

8.2. Kohus nendib, et kuigi vangla on kaebaja avalduse esitamisest ühe kuu jooksul palunud

kaebajal 8. augusti 2024. a kirjaga nr 2-5/24/607-2 oma pöördumist täpsustada, siis ei ole

vangla kaebaja avaldusele sisuliselt ühe kuu jooksul vastanud ega avaldusele vastamise

tähtaega selgesõnaliselt pikendanud ja sellest kaebajat teavitanud. Vangla tunnistab 3.

oktoobri 2024. a otsuses nr 1-13/24/475-2 oma õigusvastast tegevust. Samas ei õigusta iga

haldusorgani rikkumine rahalise hüvitise maksmist. Vangla tegevus võis põhjustada kaebajale

teatud ebamugavusi, kuid eeltooduga kaebajale tekkinud kahjulikud tagajärjed piirduvad. Ei

ole eluliselt usutav, et kaebaja avalduse viivitusega lahendamine võis põhjustada kaebajale

selliseid kannatusi, mis oleksid käsitletavad väärikuse alandamisena. Samuti tuleb arvestada,

et vangla on kaebaja ees vabandanud ning sellega oma õigusvastase tegevuse vähemalt

3-24-2748

osaliselt heastanud. Seega ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis oleks saanud põhjustada

kaebajale rahaliselt hüvitatavat kahju, ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider