2-23-12185/37 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-23-12185

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Liina Naaber-Kivisoo

Kohtu konsultant

Kelli Krüüger

Määruse tegemise aeg ja koht

14.10.2024, Narva

Tsiviilasja number

2-23-12185

Tsiviilasi

M M avaldus Sillamäe linn, Viru pst 22a

korteriühistu üldkoosoleku 01.08.2023 otsuse

kehtetuks tunnistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: M M (isikukood XXX; elukoht XXX)

Avaldaja lepinguline esindaja: Aleksei Forstiman

(e-post: aleksei.forstiman@narlex.com)

Asjast puudutatud isik: Sillamäe linn, Viru pst 22a

korteriühistu (registrikood 80378994, registrijärgne

aadress Viru pst 22a, 40233 Sillamäe linn, e-post:

viru22asil@gmail.com)

Asjas puudutatud isik II: S V (IK: XXX)

Asjast puudutatud isik III: I R (IK: XXX)

Asjast puudutatud isik IV: T B (IK: XXX)

Asjast puudutatud isik V: N B (IK: XXX)

Asjast puudutatud isik VI: D A (IK: XXX)

Asjast puudutatud isiku lepinguline esindaja: Kalle

Kekki (Kekki Kinnisvara & Õigusbüroo OÜ, asukoht

Jaama 31-13, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Virumaa,

e-post: kekki.kinnisvara@gmail.com, tel: XXX)

Menetlustoiming

lõpplahend

RESOLUTSIOON

1. Jätta avaldaja 06.09.2024 vastuväide rahuldamata.

2. Jätta avaldus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise

lahendab kohus eraldi määrusega mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

2-23-12185

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Avaldaja seisukoht ja nõue

1. Viru Maakohtu menetluses on M M avaldus tuvastada Sillamäe linn, Viru pst 22a

korteriühistu korteriomanike 01.08.2023 üldkoosoleku otsuse, millega kutsuti juhatuse

liikmed tagasi ja valiti uued juhatuse liikmed, tühisus ning alternatiivselt tunnistada

Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu korteriomanike 01.08.2023 üldkoosoleku otsus,

millega kutsuti juhatuse liikmed tagasi ja valiti uued juhatuse liikmed, kehtetuks

2. Avaldaja on XXX korteriomandi omanik ja puudutatud isiku I liige. Majas on 49

korteriomandit. Puudutatud isiku I korteriühistu liikmed otsustasid korteriomanike

01.08.2023 üldkoosolekul kutsuda tagasi juhatuse liikmed L V, N M, V R ja J Z ning

valida uus juhatus koosseisus: S V, I R, T B, N B ja D A. Avaldaja ei ela temale

kuuluvas korteris ning ta ei osalenud 01.08.2023 üldkoosolekul, kuna ei olnud selle

toimumisest informeeritud.

3.

01.08.2023 üldkoosoleku protokolli kohaselt oli väidetavalt 26.06.2023 juhatusele kätte

toimetatud 10 korteriomaniku (initsiatiivgrupp) erakorralise üldkoosoleku, päevakorraga

„Juhatuse koosseisu kohta“, kokkukutsumise nõue. Väidetavalt ei kutsunud juhatus

üldkoosolekut kokku ning initsiatiivgrupp kutsus 17.07.2023 üldkoosoleku ise kokku.

Avaldajale teadaolevalt ei olnud üldkoosoleku kokkukutsumise nõuet juhatusele kätte

toimetatud. Isegi kui see oli kätte toimetatud, siis vastavalt põhikirjale kutsub juhatus

üldkoosoleku kokku 20 päeva jooksul alates nõude saamisest ja see tähtaeg ei olnud veel

saabunud.

4. Avaldajat ei teavitatud korteriühistu erakorralisest koosolekust elektronposti vahendusel

nagu on sätestatud KrtS § 20 lg-s 4. 01.08.2023 koosoleku otsus on tühine KrtS § 29 lg 1

alusel.

5. Uude juhatusse valiti isikud nimekirja alusel, mitte üksikisikutena. See on vastuolus

korteriühistu põhikirja punktiga 6.16, mille kohaselt isiku valimisel loetakse

üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli, samuti MTÜS § 22 lõikega

11 sätestatud juhatuse liikmete valimise korrale. Seega kandidaatide nimekirja eest

hääletamisega vastuvõetud otsused on tühised TsÜS § 38 lg 2 järgi.

6.

01.08.2023 üldkoosoleku protokollist nähtub, et uue juhatuse valimisel valitud juhatuse

liikmed hääletasid nende enda poolt. Korteriühistu põhikirja punkt 6.10 sätestab piirangu,

mille kohaselt ei saa hääletada korteriühistu liige iseenda kandidatuuri poolt juhatuse

valimistel. Seega valitud 5-liikmelise juhatuse nimekirja eest, arvestades, et viidatud 5

liikmest 4 on korteriühistu liikmed, ei võinud hääletada 4 koosolekust osavõtnud liiget.

Valitud juhatuse poolt protokollis kajastatud häälte arv (25) on vale. Eeldatavasti, on

2-23-12185

valitud juhatuse valimise otsuse poolt, arvestades viidatud piirangut, antud 21 häält (25-

4). Kuna valitud juhatuse valimise otsuse (valida uus juhatus koosseisus: S V, I R, T B, N

B ja D A) poolt oli tegelikult antud 21 häält kohaolevast 43 liikmest, viidatud otsuse

poolt hääletas vähem kui pool koosolekul osalenud liikmetest, mistõttu ei olnud viidatud

otsus vastuvõetud.

Korteriühistu (puudutatud isiku I) seisukoht

7. Avaldaja korteris elab avaldaja ema, kes käis volikirja alusel korteriühistu 26.06.2023

toimunud üldkoosolekul. Avaldus erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks on

esitatud 26.06.2023, lugemist tuleb alustada 27.06.23 ning korteriühistu hinnangul täitus

20 päeva 16.07.2023 (k.a). Samuti erakorralise koosoleku kokkukutsujatel oli õigus

koosolek kokku kutsuda alates 17.07.2023, kuna korteriühistu juhatus ei kutsunud 20

päeva jooksul kokku erakorralist koosolekut.

8. Puudutatud isik I ei teadnud avaldaja elektronposti aadressi.

9. Koosolekul osalenud ei esitanud nõudmist salajase hääletuse läbiviimiseks. Salajane

hääletus viiakse läbi isiku valimisel. Nimekirjaga hääletusel saavad nimekirja kantud

kandidaadid samuti hääletada. Salajasel hääletusel on võimalik samuti enda poolt

hääletada, kuna hääletussedelid ei ole nimelised. Üldkoosolek võib otsustada, kuidas ta

viib läbi hääletuse. Nimekirjaga hääletusel saavad osaleda kõik koosolekul osalejad, sh

ka need kes kandideerivad. Valituks osalenud kandidaat, kes ei saanud osaleda

koosolekul, esitas ka kirjaliku nõusoleku kandideerimise kohta, mis on esitatud

äriregistrile. Seda ei teinud teine nimekiri, kes ei osutunud valituks. Avaldaja väide, et

nimelisel hääletusel ei oleks saanud hääletada need, kes on nimekirja kantud ei ole tõene.

Korteriühistus Viru 22a ei ole toimunud, alates ühistu moodustamisest, juhatuse valimisel

ühtegi salajast isiku hääletust.

10. Mittetulundusühinguseadus § 22 lg 4 ei keela nimekirjaga hääletust. Korteriomandi- ja

korteriühistuseadus § 22 lg 3 ei keela nimekirjaga hääletust. Puudutatud isik leiab, et

avaldaja nõudmised on põhjendamata.

Puudutatud isikute (II – VI) seisukohad

11. Koosoleku juhataja S V rõhutas nimekirjaga hääletamist tehes, et algatusrühm teeb

üldkoosolekule ettepaneku valida juhatusse uued liikmed meeskonnana, kes on nõus

korteriühistu majandus- ja finantstegevust läbi viima. Samal ajal asus vana juhatuse

esimees L V koosolekul ise oma meeskonda kandidaate otsima, samas ei olnud

kandidaadid ise sellisteks valimisteks valmis, ega andnud ka nõusolekut

kandideerimiseks. Eelmine juhatus ei kasutanud korteriühistu raha sihtotstarbeliselt.

Eelmine juhatus ei andnud üle ühistu dokumente.

16.07.2024 istung

12. Istungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Avaldaja viitas 26.06.2023 koosoleku

protokollile, et L V keeldus vastu võtmast korteriomanike pöördumist erakorralise

üldkoosoleku korraldamiseks. Avaldaja leiab, et avaldus oleks tulnud esitada e-postiga

või tähitult. Pooled vaidlesid selle üle, kas koosoleku kokku kutsunud isikutel sai olla

teadmine avaldaja e-posti aadressist, kuhu avaldaja soovis korteriühistu koosoleku kokku

kutsumise informatsiooni saada. Avaldaja rõhutas, et nimekirja poolt hääletamine ei ole

2-23-12185

võimalik ja samuti ei saa isik enda poolt hääletada. Kohus selgitas avaldajale, et kui

avaldajal on kahtlus, et volikirjad on võltsitud, siis on selles osas vajalik taotleda

ekspertiisi tegemist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus jätab avalduse rahuldamata.

14. Vastavalt KrtS § 29 lg-le 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 4

vaadatakse käesolev asi läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 ja 2 kohaselt vaatab

kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi.

15. Avaldaja vaidlustab korteriühistu korteriomanike 01.08.2023 üldkoosoleku otsust,

millega kutsuti juhatuse liikmed tagasi ja valiti uued juhatuse liikmed (dtl 9, 75, tõlge dtl

48, 72). Avaldaja palub esmalt tuvastada Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu

korteriomanike 01.08.2023 üldkoosoleku otsuse, millega kutsuti juhatuse liikmed tagasi

ja valiti uued juhatuse liikmed, tühisus ning alternatiivselt tunnistada Sillamäe linn, Viru

pst 22a korteriühistu korteriomanike 01.08.2023 üldkoosoleku otsus, millega kutsuti

juhatuse liikmed tagasi ja valiti uued juhatuse liikmed, kehtetuks.

16. Esmalt lahendab kohus avaldaja vastuväite. Kohus jätab vastuväite rahuldamata.

Avaldaja on põhjendanud oma õigust volikirja originaalide välja nõudmiseks asjaoluga,

et volikirjad võivad olla võltsitud. Kohus on 16.07.2024 istungil selgitanud, et kohtul ei

ole selles osas eriteadmisi ja kui avaldaja soovib tugineda sellele, et tegemist on võltsitud

dokumentidega, siis on vajalik esitada ka ekspertiisiavaldus. Kohus leiab, et nn igaks

juhuks dokumentide välja nõudmine ei ole asjakohane ja venitab protsessi. Avaldaja

viitab ka sellele, et kohus võiks juba dokumenti nähes veenduda, et võltsimine on

toimunud ning on esitanud kohtule kaks dokumenti võrdlemiseks, mille kohta on avaldaja

väitnud, et „muutmata on jäetud ainult volitajate allkirjad“. Nii dtl 275 kui dtl 276 on

selgelt näha, et allkirjad ei ole ülemisel ja alumisel volikirjal identsed. Lisaks sellele on

puudutatud isik esitanud ka isikute kinnitused, et nad on volitused andnud (dtl 286 –

292). Seega pole kuidagi võimalik järeldada, et tegemist oleks võltsitud dokumentidega.

Kohus leiab, et avaldaja taotlus dokumentide välja nõudmiseks ei ole põhjendatud.

17. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 29 lg 1 kohaselt kui korteriomanike

üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe

või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud

juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel

koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise

korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Üldkoosoleku otsuse tühisust saab nõuda, kui

üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud oluliselt seaduse, korteriomanike kokkuleppe

või põhikirja nõudeid.

18. Riigikohus on 03.03.2021 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-17-13391 punktis 37 selgitanud,

et: „üldkoosoleku kokkukutsumise kord hõlmab üldjuhul neid toiminguid, mis tehakse

enne koosolekut ja mis peavad tagama liikmele võimaluse koosolekul osaleda ja seal

informeeritult hääletada. Näiteks on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine

see, kui liikmele ei saadeta koosoleku teadet või see saadetakse hilinenult (vt nt

2-23-12185

Riigikohtu 29. jaanuari 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03, p 13), aga ka see, kui

päevkord on puudlik või ebaselge (vt Riigikohtu 8. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-22-08, p 11). Koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine on samuti see, kui

osanikele või aktsionäridele ei tehta enne koosolekut kättesaadavaks otsuste eelnõusid

või dokumente, mille kinnitamist koosolekul hääletama hakatakse (vt nt Riigikohtu 29.

novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8010/36, p 11; 24. mai 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17, p 17). Põhimõte, et kõigile liikmetele tuleb enne koosolekut

anda võimalus tutvuda dokumentidega, mille kinnitamist koosolekul otsustama

hakatakse, kohaldub ühtmoodi kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute organite otsuste

tegemisel. Samuti võib koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine olla see, kui

koosoleku teatest ei ole aru saada, kus ja millal koosolek toimub.“

19. Avaldaja leiab, et juhatusele ei ole 26.06.2023 esitatud teadet erakorralise koosoleku

kokkukutsumise kohta. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 3 kohaselt peab

juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates

vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema

esindatuse nõuet. Korteriühistu Sillamäe linn, Viru pst 22a põhikirja punkti 6.5 kohaselt

kutsub üldkoosoleku kokku juhatus 20 päeva jooksul, alates vastava kirjaliku avalduse

saabumisest, kui seda on nõudnud 1/10 ühistu liikmetest (dtl 19). Vaidluse all ei ole

esindatuse küsimus. Toimikus on 26.06.2024 üldkoosoleku protokoll, kus on kirjas, et

protokollile on lisatud kümne korteriomaniku poolt juhatusele esitatud avaldus

erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumiseks (asub KÜ Viru 22a juhatuse valduses) (dtl

69, tõlge dtl 65). Toimikus on ka viidatud avaldus (dtl 71, tõlge dtl 70), kuhu on

omakäeliselt lisatud käsikirjaliselt, et: „antud kätte isiklikult V“. L V on kohtule

kinnitanud, et ta ei ole seda avaldus saanud (dtl 274, tõlge dtl 280). Samuti on 26.06.2023

protokollis viide, et L V keeldus avalduse vastu võtmisest, samas on avalduse üleandmist

tõendanud kolm korteriomanikku (tõlge dtl 65). Juhul, kui isik ei ole nõus avaldust vastu

võtma, kuid see avaldus on talle siiski edastatud nagu protokoll kinnitab, siis leiab kohus,

et usaldusväärsem on lähtuda koosoleku protokollist, kui isiku enda seletustest. Kohus

leiab, et regulatsiooni eesmärgiks on anda isikutele võimalus kutsuda kokku erakorraline

koosolek. Kui juhatus selles osas ei soovi koostööd teha, siis ei saa sätte tõlgendusega

jõuda selleni, et avalduse vastu võtmisest keeldumine toob kaasa ka avaldusest

mitteteadmise. Kui isik keeldub millegi vastu võtmisest, siis on tal teave selle millegi

olemasolust. Kohus peab oluliseks ka asjaolu, et 26.06.2023 koosoleku otsuseid ei ole

vaidlustatud ja protokoll on kehtiv, seega jätab kohus tähelepanuta ka avaldaja

06.09.2024 esitatud seletused (dtl 331 – 334, tõlge 341 - 342), kuna need on vastuolus

26.06.2023 protokolliga. Kohus loeb tuvastatuks, et koosolekul jõudis juhatuseni

informatsioon, et selline avaldus on esitatud.

20. Avaldaja on seisukohal, et koosoleku kokkukutsumisel 17.07.2023 on rikutud 20-

päevalist tähtaega. 20-päevane tähtaeg on sätestatud korteriühistu põhikirjas (p 6.5).

Seadus ei sätesta tähtaega, kaua peavad ühistu liikmed ootama juhatuse tegevust. Sama

on kinnitanud ka Riigikohus oma 04.05.2011 kohtuotsuses tsiviilasjas 3-2-1-22-11,

selgitades, et: „[…] seitse päeva [on] piisav aeg, et saada aru, kas juhatus ka tegelikult

kutsub koosoleku kokku või soovib üksnes aega venitada.“ Pöördumises juhatusele on

küll liikmed andnud juhatusele tähtaja ja samuti on see sätestatud põhikirjas, kuid kohus

leiab, et see ei saa olla koosoleku tühisuse tuvastamise seisukohalt määrav, kuna juhatus

ei kuulutanud ka pärast 17.07.2023 mingit koosolekut välja.

2-23-12185

21. Avaldaja on seisukohal, et on rikutud KrtS § 20 lg 4 korda, kuna teadet koosoleku

toimumise kohta ei ole saadetud tema elektronposti aadressile. Korteriühistu juhatusele

oli elektronposti aadress teada (dtl 213, tõlge dtl 214). Kohus möönab küll seda, et MTÜS

§ 20 lg 4 kohaselt peaks üldkoosoleku kutsuma kokku samas korras juhatusega, kuid siin

on siiski oluline ka asjaolu, et juhatuses mitteolevatel isikutel ei ole liikmete elektronposti

aadresse ja selle nõude täitmine ei ole sisuliselt võimalik (dtl 220 jj). Väide, et nimekiri

(dtl 267, 271, tõlge 279) on kuskil ruumis, kuhu kellelgi on juurdepääs ei tõenda, et sellel

isikul ka tegelik faktiline juurdepääs olemas oli. Lisaks eitab isik seda juurdepääsu (dtl

284). Tallinna Ringkonnakohus on 29.02.2024 määruses tsiviilasjas 2-21-10660 leidnud,

et: „Vastuvõetud otsuste tühisust ei too kaasa iga otsuse tegemise kohta sätestatud nõude

rikkumine, vaid üksnes otsuse tegemise korra oluline rikkumine. KrtS § 20 lg 4 eiramine

ei ole alati oluline puudus otsuse tegemisel. Esmatähtis on, kas korteriomanik sai

hääletamisest tegelikult teada ja kas tal oli võimalik valmistuda (vt Riigikohtu 14.

oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14, p 30).“ Toimikus on esitatud tõendid

selle kohta, et teade koosoleku toimumise kohta on pandud infostendidele (dtl 80, 81),

mis on kindlasti võimalus infot saada, eriti arvestades, et avaldaja ema elab samas majas.

Kohus leiab, et ka kutse e-posti aadressile mittesaatmine ei too kaasa otsuse tühisust.

22. KrTS § 29 lg 3 kohaselt on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude

esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS § 38 lg 1) kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku

organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist.

23. Avaldaja on väitnud, et kuna juhatuse liikmeid valiti nimekirja alusel ja nende osas ei

toimunud eraldi hääletamist, siis on otsused vastuolus Sillamäe linn, Viru pst 22a

korteriühistu põhikirja ja MTÜS § 22 lg 11 . Kohus ei nõustu sellise käsitlusega. Ei

põhikiri (dtl 12 jj) ega ka MTÜS § 22 lg 11 keela sellist isikute poolt hääletamise viisi.

Lisaks juhib kohus tähelepanu ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2021 määrusele

tsiviilasjas 2-19-10207, kus ringkonnakohus on selgitanud MTÜS § 22 lg 11 kohaldamist

ja asunud seisukohale, et: „Asjaolu, et kandidaate hääletati ühiselt, ei ole ringkonnakohtu

hinnangul otsuse tühisuse tunnustamise aluseks.“

24. Avaldaja on heitnud ette, et isikud, kes valiti juhatuse liikmeks ei saanud enda poolt

hääletada. Avaldaja viitab Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu põhikirja punktile

6.10, mille kohaselt ei saa korteriühistu liige hääletada iseenda kandidatuuri poolt.

Tsiteerides Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu põhikirja punkti 6.10, siis: „Ühistu

liige ei või hääletada, kui ühistu otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi

omava isikuga tehingu tegemist või temaga juriidilise menetluse alustamist või

lõpetamist, või kui tema juhatuse või revisjonikomisjoni liige valitakse või

tagasikutsutakse.“ MTÜS § 22 lg 4 kohaselt on igal mittetulundusühingu liikmel üks

hääl. Liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või

vastutusest, liikme ja mittetulundusühingu vahel tehingu tegemist või liikmega

õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses mittetulundusühingu

esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või

muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist. Esindatuse määramisel

selle liikme hääli ei arvestata. Kohus leiab, et Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu

põhikirja punkti 6.10 viimase tingimuse sõnastus ei ole selge ja sellest ei ole võimalik aru

saada, mida on soovitud reguleerida. Juhul, kui tegemist on isiku õigusi piirava sättega,

2-23-12185

siis ei ole võimalik juurde mõelda, mida on sellega soovitud väljendada ja tuleb lähtuda

sättes kirjutatust: „tema juhatuse liige“. Eesti keeles tähendab see, isikule kuuluv juhatuse

liige, mitte, et isik ise valitakse juhatuse liikmeks. Kuna avaldaja poolt väljendatud mõte

ei tulene ka MTÜS § 22 lg 4 sõnastusest, siis kohus leiab, et avaldaja antud väited ei anna

alust otsuse tühisuse tuvastamiseks ega ka kehtetuks tunnistamiseks.

25. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et avaldaja avaldus tuleb jätta rahuldamata.

26. Kohus leiab, et asja juures ei ole olulised tõendid dlk 220 – 222, kuna need ei ole esitatud

tõendamiseks olulise asjaolu kohta ja kohus ei anna neile määruses hinnangut (TsMS §

238 lg 1 p 2). Dtl 294 – 314, 316 - 317 jätab kohus samuti arvestamata, kuna kohus leiab,

et puudutatud isik ei pea nimetatud asjaolu tõendama (TsMS § 238 lg 1 p 2). Kohus ei

anna hinnangut avaldaja dokumendile dtl 329 – 330 (tõlge dtl 340), kuna see on esitatud

vastuväitena asjaolu osas, mis ei ole käesoleva vaidluse puhul oluliseks

tõendamisesemeks.

Menetluskulud

27. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

28. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. Arvestades, et kohus jätab avalduse rahuldamata, siis on kohtu arvates

õige jätta menetluskulud avaldaja kanda.

29. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg

1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtumääruse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liina Naaber-Kivisoo

kohtunik