2-24-123195/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-123195

Tsiviilasi

Bondora AS hagi A.Y (A.Y) vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

195,2 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline

esindaja Elari Arjakas

Kostja A.Y (isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A.Y-lt Bondora AS kasuks tarbijakrediidilepingust nr BL2270671 tulenev

põhivõlgnevus summas 64,65 eurot, intress summas 3,31 eurot, lepingu haldustasu summas 5,31

eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot, lisateenused summas 86,91 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis summas 5,39 eurot ning alates 24.08.2024 kuni põhinõude (64,65 eurot) täitmiseni viivis

määraga 30,36% aastas.

3. Jätta menetluskulud A.Y kanda.

4. Välja mõista A.Y-lt Bondora AS kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 180 eurot (sh käibemaks). Hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

6. Toimetada tagaseljaotsus A.Y-le avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise

avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb

kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Bondora AS (hageja) esitas 17.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.Y-lt

(võlgnik, kostja) 129,30 euro saamiseks. Kohus tegi 19.06.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 08.08.2024 määrusega anti nõue

üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtule hagi 23.08.2024,

milles palus kostjalt välja mõista 175,77 eurot, millest 64,65 eurot on tagastamata krediidisumma, 3,31

eurot sissenõutavaks muutunud intress, 5,31 eurot lepingu haldustasu, 10 eurot sissenõudmiskulud,

86,91 eurot lisateenused ning 5,39 eurot viivis. Lisaks palus hageja välja mõista alates 24.08.2024 kuni

tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 30,36% tagastamata krediidisummalt aastas.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 03.09.2024 kohtumäärus asja menetlusse

võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 05.08.2024 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud

kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise

tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks poolte vahel

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL2270671 (mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 531

eurot) tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingutest.

Hagiavalduse kohaselt deklareeris kostja laenutaotluses oma sissetulekuks 1000 eurot ja kohustusteks

0 eurot. Hagejale esitati kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja

igakuiseks sissetulekuks on 1708,56 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 0 eurot. Hageja on

arvestanud kostja elamiskuludeks 512 eurot. Hageja on toonud välja, et pangakonto väljavõttelt

nähtuvalt puudusid kostjal kulutused hasartmängudele ning laenutaotluse esitamise ajal puudusid

avalikustatud maksehäired. Laenuandja tuvastas, et igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste

tarbeks 1172,14 eurot. Hageja lisas vastutustundliku laenamise väljavõte ehk krediiditoimiku

hagiavaldusele. Hagi kohaselt hindas seega krediidiandja kostja krediidivõimelisust lisaks muudele

andmekogudele ka kostja kontoväljavõtte põhjal ja krediidiandja tegi kostja kohta põhjaliku

krediidivõimelisuse hinnangu. Enne kostjaga sõlmitud tarbijakrediidilepingu sõlmimist on

krediidiandja kohtu hinnangul teinud põhjaliku krediidihindamise ja tuvastanud, et arvestades kostja

sissetuleku suurust (1 708,56 eurot) jäi kostjale peale igakuiste elamiskulude (summas 512 eurot)

muude kulutuste tarbeks vaba raha 1 172,14 eurot. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus

seisukohal, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud,

et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta,

sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on

krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi.

4. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei

ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja

kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule

või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 12 kohaselt võib olenemata käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatust, maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva

seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse

kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte

toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise

eeldused.

Käesolevas tsiviilasjas ei õnnestunud Pärnu Maakohtul maksekäsu kiirmenetluse raames kostjale

makseettepanekut kätte toimetada. Rahvastikuregistri andmetel puudub kostjal kehtiv elukoha aadress.

Viimase elukoha aadressina oli registrisse kantud Ehitajate tee 45-50, Tallinn. Lisa-aadressidena on

registrisse märgitud Kooli tn 9-43, Tapa. Maksekäsu kiirmenetlus raames selgitati välja, et Kooli 9

Tapa korteriühistu 08.08.2024 teatel elab nimetatud aadressil võlgniku vanaema, võlgnik ise siin ei ela.

Kohtul ei ole õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kuivõrd kohtul ei ole

vaatamata mõistlikele pingutustele ja tehtud päringutele õnnestunud kostja elu- ja viibimiskohta välja

selgitada, ei ole kohtule kostja tegelik elu- ja/või viibimiskoht jätkuvalt teada ning kohtu hinnangul on

põhjendatud toimetada kostjale käesolev kohtuotsus kätte avalikult.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

5. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162

lg 1 kohaselt kostja kanda.

6. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 195,2 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 300 eurot tasuda riigilõiv

summas 100 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 100

eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. TsMS § 484² kohaselt määrab kohus maksekäsu

kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva

seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu

rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud

menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt

välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud

180 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis kokku 1,5 tundi. Kohus

leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning et asjas ei ole toimunud ühtegi

istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 180 eurot. Hageja on esitanud kohtule

hagiavalduse koos lisadega, tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks

ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 1,5 tundi, mis on mõistlik

ajakulu hagiavalduse koostamiseks, hagiavalduse lisade komplekteerimiseks, dokumentide esitamiseks

ning riigilõivu tasumiseks.

7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja

mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik