1-11-6935/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-6935

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18. august 2011. a Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-6935 (11250100868) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Merje Raudla Kriminaalasi Ahti Järvis süüdistusasi KarS § 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu

Süüdistatav AHTI JÄRVIS,. 37310020022, Kaitsja Vandeadvokaadi abi Eve Grass RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Ahti Järvis kuriteos KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus kolm (3) kuud.

2. KarS §-de 74, 75 alusel jätta Ahti Järvis’ ele mõistetud vangistus tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui Ahti Järvis kaheksateistkümne (18) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

2.1. Määrata Ahti Järvis katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid:

2.1.1. elama kriminaalhooldaja poolt määratud elukohas;

Kriminaalasi nr 1-11-6935

2.1.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2.1.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2.1.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2.1.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

2.2. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 18. augustist 2011. a.

2.3. Kui Ahti Järvis katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

3. Lisakaristusena võtta KarS § 50 lg1 alusel Ahti Järvis’ elt ära mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks (2) kuuks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

4. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Ahti Järvise suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld.

5. Välja maksta riigi arvelt selleks ettenähtud vahenditest riigi õigusabi tasu kokku 115 eurot 06 senti (s.h käibemaks 20 % s.o. 19.18 EUR-i) v. advokaadi abile Eve Grass (Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ , asukoht Tallinna tn.11 93819 Kuressaare, reg. nr 10297120).

6.Välja mõista Ahti Järvis’ elt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-11- 6935 ning nõude liik – menetluskulu, maksja - Ahti Järvis/:

- sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti.

Ahti Järvis on kohustatud temalt väljamõistetud sundraha tasuma riigituludesse viie kuu jooksul 83.41 euro suuruste kuumaksetena ja seda alates 2011.a. septembrikuust. Igakuine makse teostada hiljemalt iga kuu 30-ks kuupäevaks. Kui sundraha ei ole kohtuotsusega määratud korras tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, lisandub täituri tasu

KrMS § 180 lg3 alusel vabastada Ahti Järvis kaitsjatasu 115 (ükssada viisteist) eurot 06 sendi tasumisest riigituludesse jättes arvestatud summa riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega.

Kriminaalasi nr 1-11-6935

Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus Ahti Järvis’ t süüdistatakse selles, et tema 08. mail .2011.a.kella 14.58 ajal juhtis Saare maakonnas Orissaare vallas Liiva külas mootorsõidukit Volkswagen Caddy Kombi alkoholijoobe seisundis, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 1,25 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,12 mg/l, lõplik tulemus 1,13 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani Ahti Järvis toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus Ahti Järvis`ele nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm (3) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks (2) kuuks.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Ahti Järvis väljendab kahetsust toimepandu üle ja palub, et võimalusel vabastataks teda osaliselt menetluskulu tasumisest ja sundraha tasumine ajatataks.

Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde.

Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Tsiviilhagi puudub. Asitõendid puuduvad.

Kriminaalasi nr 1-11-6935

Tõkend – Ahti Järvise suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 16/, mis tuleb otsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 kuuluks Ahti Järvis’ elt kohtuotsusega välja mõistmisele riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 417,03 eurot (1,5 x278,02), mille maksmist kohus arvestades Ahti Järvise materiaalset olukorda peab võimalikuks ajatada. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS §

180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Ahti Järvis kaitsja Eve Grass on kohtule esitanud taotluse kaitsjatasu arvestamiseks kokku 6 pooltunni eest, ehk 6x15.98=95.88 eurot (kriminaalmenetluse ja karistusõiguse normide kaitsealusele tutvustamine, konsultatsioon kriminaalmenetlusest, kriminaaltoimikuga tutvumine, kriminaaltoimikumaterjalide kaitsealusele tutvustamine, kokkuleppe läbirääkimistel osalemine ja kokkuleppe sõlmimine Lääne Ringkonnaprokuratuuris ning osalemine kohtuistungil). Tasumäär poole tunni eest on 15.98 eurot. Kuna Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ on käibemaksukohuslane lisandub käibemaks 20%, so.19.18 eurot. Käibemaksuga kokku tasu 115.06 eurot. Kohus peab kaitsja taotluse tasu arvestuse osas põhjendatuks. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistataval Ahti Järvis’ el puudub töökoht pikemat aega ja oma tervisest tulenevalt taotleb ta töövõimetuspensioni. Pensioni asjaajamine on veel pooleli. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. A. Järviselt on juba väljamõistetud riigituludesse menetluskuluna sundraha 417.03 eurot. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. Ahti Järvis on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Ahti Järvis’ e võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda.

Kristel Pedassaar Kohtunik