4-24-3137/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. oktoobril 2024 Jõhvis

Väärteoasja number

4-24-3137 (244024004883)

Kohtunik

Inna Kirsipuu (kirjalikus menetluses)

Väärteoasi

A. K. kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri

15.09.2024 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr

244024004883, millega A. K. tunnistati süüdi KarS § 262 lg 1

järgi ja karistati rahatrahviga 45 trahviühikut, s.o 180 eurot

Menetlusalune isik

A. K., isikukood XXX, XXX kodakondsus, elukoht XXX, e-

post XXX

RESOLUTSIOON

VTMS § 120, § 132 p 3, § 133 - 135, § 155, § 156, kohus

OTSUSTAS:

A. K. kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 15.09.2024 kiirmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 244024004883 rahuldada.

Tühistada Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 15.09.2024 kiirmenetluse otsus väärteoasjas

nr 244024004883 täies ulatuses ja lõpetada väärteoasjas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o

A. K. teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule

kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk

hiljemalt 21.10.2024.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal

või tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 14.10.2024.

1 / 5

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja

möödumisel (ehk 14.11.2024) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik M. L.

koostas 15.09.2024 kiirmenetluse otsuse nr 10220192291908 väärteoasjas nr 244024004883.

Otsuse kohaselt tarbis A. K. 15.09.2024 kell 13.45 Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas Toome pst 9

juures alkohoolset jooki avalikus kohas. Istudes pargis avalikus kasutuses oleval pingil jõi siidrit

„Fizz“. Selline tegevus on vastuolus heade kommete ja tavadega ning rikub avalikku korda. Oma

tegevusega rikkus isik KorS § 55 lg-t 2, rikkumine on kvalifitseeritud KarS § 262 lg 1 järgi.

Menetlusalusele isikule määrati karistuseks KarS § 262 lg 1 järgi rahatrahv 45 trahviühikut, s.o

180 eurot. Rahatrahv kuulub otsuse kohaselt tasumisele 45 päeva jooksul, s.o hiljemalt 30.10.2024.

27.09.2024 registreeriti Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas A. K. kaebus kohtuvälise menetleja

15.09.2024 otsusele. Kaebuse kohaselt on isik nõus, et jõi Gini, kuid väheses koguses, s.o 1 purgi.

Politsei kontrollis isiku joovet alkomeetriga ja selle näit oli 0,1. Kaebuses soovib isik vähendada

või tühistada trahvi summat. Ta oli haiguslehel rohkem kui kuu aega, abikaasa ei tööta, peres

kasvab laps, trahvisumma on isiku jaoks väga suur. Isik soovib kaebuse lahendamist kirjalikus

menetluses.

Kohtuväline menetleja esitas 09.10.2024 kirjaliku seisukoha, milles nõustub asja lahendamisega

kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteo toimepanemine on

tõendatud väärteo raames kogutud tõenditega, menetlusalune isik on toime pannud temale

inkrimineeritud väärteo ning puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS §-de 29 ja 30

mõistes. Menetlusalune isik tunnistab oma süüd väärteo toimepanemises kohtuvälise menetluse

raames antud ütlustes. Vaidlus on antud juhul karistuse määramise osas- kaebuse esitaja ei ole

nõus kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega.

KarS § 262 lg 1 näeb avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest ette karistuse kuni 100

trahviühikut (400 eurot). KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus ning karsitust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Avaliku korra rikkumisena on tuvastatud,

et tegu pandi toime menetlusaluse isiku poolt avalikus kohas ja et on rikutud KorS § 55

üldnõudeid. KorS § 55 lg 2 näeb ette, et avalikus kohas on alkoholi või toidugruppi mittekuuluva

joovet tekitava aine tarbimine keelatud. Avaliku koha mõiste on sätestatud KorS §-s 54.

Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud põhikaristuseks rahatrahvi 45

trahviühikut, s.o 180 eurot, mis on sanktsiooni keskmisest määrast madalam. Kiirmenetluse otsuse

koostaja arvestas karistust kergendava asjaoluna ainult süü tunnistamist. Karistusregistri andmetel

puuduvad isikul kehtivad karistused. Kohtuvälise menetleja seisukohast tuleb antud asjaolu samuti

lugeda karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 2 alusel. Lähtuvalt eeltoodust on kohtuväline

menetleja seisukohal, et esineb alus rahatrahvi vähendamiseks ning määratud karistus peab olema

vähem, kui sanktsiooni keskmine määr. Kohtuväline menetleja peab põhjendatuks mõista

menetlusalusele isikule KarS § 262 lg 1 järgi rahatrahv 35 trahviühikut, s.o 140 eurot. Antud

2 / 5

karistuse määr on vastavuses nii karistuse määramise põhimõtetega kui ka teo raskusega ning isiku

süüga. Määratud karistus on eesmärki täitev ning vastavuses õiguskorra kaitsmise huvidega.

Eeltoodust lähtuvalt palub kohtuväline menetleja tühistada kiirmenetluse otsus osaliselt, s.o

määratud rahatrahvi suuruse osas, ning palub mõista menetlusalusele isikule karistuseks KarS §

262 lg 1 alusel rahatrahvi 35 trahviühikut, s.o 140 eurot. Ülejäänud osas jätta Ida prefektuuri

15.09.2024 kiirmenetluse otsus muutmata.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus avaliku korra rikkumises, mis

seisnes selles, et isik tarvitas alkoholi alalikus kohas, rikkudes sellega KorS § 55 lg-s 2 sätet,

mille kohaselt on avalikus kohas alkoholi või toidugruppi mittekuuluva joovet tekitava aine

tarbimine keelatud. Alkoholi tarbimine avalikus kohas on lubatud järgmistel juhtudel:

1) alkoholiseaduse § 40 lõike 1 punktides 2, 3–6, 9 ja 10 nimetatud kohtades;

2) avalikul üritusel või selle piiritletud alal, kus kohalik omavalitsus on lubanud alkoholi

jaemüüki kohapeal tarbimiseks;

3) kohaliku omavalitsuse üksuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud kohtades.

Süüdistuse kohaselt tarvitas menetlusalune isik Toome pst 9 juures, s.o avalikus kohas ja avalikus

kasutuses oleval pargipingil siidrit “Fizz”, mis on vastuolus heade kommete ja tavadega ja rikub

avalikku korda. Menetlusalune isik ei vaidle vastu teo toimepanemisele, kuid toob välja, et ta jõi

alkohoolset jooki vähe (1 purgi) ja tema joove oli indikaatorvahendi näidu järgi väike.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt on süütegu tõendatud isikusamasuse tuvastamise protokolliga ja

videosalvestisega.

KarS § 262 lg 1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Säte

kujutab endast blanketset süüteokoosseisu, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada

korrakaitseseaduse kaudu. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab

tuvastama, et

1) tegu pandi toime avalikus kohas ja selle teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §-s 56 ette

nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet ning

2) on tuvastatud, et kõnealuse teoga häiri või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid (RKKK

2.06.2017 otsus asjas nr 3-1-1-15-17, p 21).

Viimati nimetatud järelduse tingib esiteks see, et KorS §-des 55 ja 56 ette nähtud avalikus kohas

käitumise üldnõuded on eeskätt seotud teiste isikute häirimise või ohustamisega. Teisalt on KarS

§-ga 262 kaitstavaks õigushüveks esmajärjekorras avalik kord (vt eelpool nimetatud Riigikohtu

otsuse p 22).

Avalikuks loetakse KorS § 54 alusel koht, mis on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud

või riigi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Süüdistuse järgi

pandi tegu toime Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa Toome pst 9 juures avalikuks kasutamiseks

mõeldud pingil. Avaliku kaardirakenduse kohaselt on Toome pst 9 näol tegemist kortermajaga.

Kohtu hinnangul puudub vaidlus ja on üheselt arusaadav, et menetlusalusele inkrimineeritud tegu

oli toime pandud avalikus kohas. Samuti puudub vaidlus selles, et isik jõi alkohoolset jooki.

3 / 5

Teise isiku all mõeldakse isikut, kes ei ole õigusrikkumisega seotud. Alles selliste isikute

juuresolek ja nende häirimine või ohtu seadmine võib kaasa tuua vastutuse KarS § 262 järgi.

Seetõttu pelgalt konstateering, et tegu toimus avalikus kohas, ei saa automaatselt tuua kaasa

süüdlase käitumise hinnangut avaliku korra rikkumisena (RKKK 3-1-1-93-14 p 8; 3-1-1-15-17 p

23) ning lisaks tuleb tuvastada, et sellega häiriti piisavalt intensiivselt (RKKK 3-1-1-60-10 p 14)

juhuslikke, asjasse puutumatute isikute rahu (RKKK 3-1-1-24-07 p 6.1). Selle kindlakstegemine

sõltub igal üksikul juhul teo asjaoludest ja eripärast ning tuleb faktiliste asjaolude põhjal tuvastada

(N. Aas. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021. § 262 komm. 3.2.1).

Esiteks. Isikule esitatud süüdistuses ei ole näidatud, milles seisnes KarS § 262 järgi avaliku korra

rikkumine, mida tuleks sisestada teiste isikute häirimise või ohustamise kaudu. Kohus pea ega ei

saa tuvastada isiku vastutuse aluseks olevaid asjaolusid, kuid neid ei ole süüdistuses näidatud ehk

keelatud on süüdistuse piiridest väljumine. Selles osas on olema ulatuslik kohtupraktika, näiteks

4-19-2526/19 p 11. Süüdistuse puudulikkust pole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ja

menetlus kuulub lõpetamisele.

Teiseks, peab kohus antud juhul siiski vajalikuks analüüsida faktilisi asjaolusid, kas isiku tegu ise

ohustas või häiris kedagi-midagi. Kohus soovib kohtuvälisele menetlejale selgitada, mis asjaolud

peavad olema tuvastatud ja süüdistuses näidatud, et tegu saaks olla kvalifitseeritud KarS § 262

järgi.

Väärteomaterjalide juures asub videosalvestis, millelt nähtub järgnev. Video alguses on kaadri

keskmes valges särgis meesterahvas, kes seisab ja joob metalsest purgist. Video taustal on kuulda,

et fikseeritakse kellaaeg- 13.45. Videosalvestise 5-ndal sekundil nihkub kaader selliselt, et

salvestisel on näha meesterahva läheduses (salvestise vaates) vasakul pool kaks pingil istuvat

meesterahvast. Salvestise 8-ndal sekundil möödub isikutest naisterahvas, kes ei pööra pingil

istuvatele ega seisvale meesterahvale mingisugust tähelepanu, s.o salvestisesse jäänud aja jooksul

ei vaata isegi nende poole. Salvestise jooksul astub metalset purki käes hoidev meesterahvas

mõned sammud ja pöörab ringi, jäädes video lõpuks filmija poole seljaga. Salvestis kestab kokku

18 sekundit. Nimetatud videosalvestises ja väärteoasja materjalides üldiselt puuduvad igasugused

viited sellele, et menetlusaluse isiku tegevus, s.o avalikus kohas alkohoolse joogi tarvitamine,

oleks mingilgi viisil häirinud, rääkimata ohustanud, teisi isikuid. Teoorias ei ole välistatud, et

avalikus kohas alkoholi tarbimine võibki teisi isikuid häirida. Seda näiteks juhul, kui alkoholi

tarbimisel ei vasta isiku käitumine sotsiaalselt tunnustatud käitumisreeglitele. Teisi isikuid

häirivale käitumisele viitaks ka näiteks Häirekeskuse väljakutsed korrarikkumise lõpetamiseks.

Asjasse mittepuutuvateks isikuteks ei ole KarS § 262 kontekstis kohtupraktikas loetud

teenistuskohustusi täitvat politseiametnikku. Materjalide juures asuva 18-sekundilise

videosalvestuse pinnalt kohus sellist häirivat-ohustavat käitumist ei tuvastanud. Kohtupraktikas

aga saab väärteona karistusõiguslikus mõttes käsitada vaid selliseid tegusid, millega ilmselgelt

rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid (vt RKKK 18.9.2003 otsus nr 3-1-1-102-

03). See tähendab, et iga faktilist korrakaitseseaduse normi rikkumist ei saa automaatselt lugeda

väärteoks- tegemist peab olema teatud intensiivsuse piiri ületava ründega teiste isikute rahu või

avaliku korra vastu laiemalt (N. Aas. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura

2021. § 262 komm. 3.2.3).

Korrakaitseorganil on KorS §-st 572 tulenevalt õigus KorS §-s 55 sätestatud avalikus kohas

käitumise üldnõuete üle riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS §-des 30, 31, 32, 34, 44,

49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid käesolevas seaduses sätestatud alusel ja

korras. Lisaks sellele võib Politsei- ja Piirivalveamet kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks

4 / 5

ka käesoleva seaduse §-des 33, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 45, 46, 47 ja 48 sätestatud erimeetmeid. See

tähendab, et KorS § 55 normi rikkumise korral on väheintensiivse rikkumise korral politseil ja

muul korrakaitseorganil õigus korrakaitseseaduses sätestatud meetmeid kohaldades

korrarikkumine lõpetada ka ilma isiku karistamiseta.

Kokkuvõtlikult leiab kohus, et A. K. suhtes ei ole leidnud tõendamist KarS § 262 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ning selles osas kuulub menetlus lõpetamisele VTMS § 29

lg 1 p 1 alusel.

Vastavalt KarS § 2 lg-le 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane

ja isik on selle toimepanemises süüdi. Käesoleval juhul pole tõenditele tuginevalt võimalik jõuda

järelduseni, et kaebaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid. Seetõttu tühistab

kohus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 15.09.2024 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr

244024004883 A. K. karistamises KarS § 262 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu

kohtunik

5 / 5