2-24-12678/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Legislator summary
AI generatedLõpetada Q.V (surnud XXX, isikukood XXX) pärandvara pankrotimenetlus pankrotti Rahuldada ajutise halduri tasu taotlus ja määrata ajutise pankrotihalduri Oliver
Legislator headnote
AI generated2-24-12678/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: Lõpetada Q.V (surnud XXX, isikukood XXX) pärandvara pankrotimenetlus pankrotti Rahuldada ajutise halduri tasu taotlus ja määrata ajutise pankrotihalduri Oliver
Full text
2-24-12678
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Kohtujurist
Krista Kruusa
Määruse tegemise aeg ja koht
14. oktoober 2024, Haapsalu
Tsiviilasja number
2-24-12678
Tsiviilasi
U.L-i ja V.J-i avaldus Q.V pärandvara pankroti
väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldajad:
1)
U.L (isikukood XXX), elukoht XXX-i, XXX, e-
post XXX;
2)
V.J (isikukood XXX), elukoht XXX, XXX, e-
post XXX;
Võlgnik Q.V (isikukood XXX), surnud XXX;
Ajutine haldur Oliver Ennok (Pankrotihalduribüroo
Ennok OÜ, telefon 6844400, 52 55757, e-post
oliver.ennok@haldur.just.ee).
Menetlustoiming
Pärandvara pankrotiavalduse menetluse lõpetamine
raugemisega
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada Q.V (surnud XXX, isikukood XXX) pärandvara pankrotimenetlus pankrotti
välja kuulutamata raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lg 1 alusel, kuna võlgniku
pärandvarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara
tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
2. Vabastada ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok tema kohustustest.
3. Rahuldada ajutise halduri tasu taotlus ja määrata ajutise pankrotihalduri Oliver
Ennoki töötasuks 1210 eurot, millele lisandub käibemaks 266,20 eurot, millest:
3.1. välja maksta 726 eurot, millele lisandub käibemaks 159,72 eurot, menetlusabi
korras riigi eelarvelistest vahenditest Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ
arvelduskontole nr EEXX Swedbank AS-is, s.o büroole, mille kaudu ajutine
pankrotihaldur tegutseb;
3.2. jätta võlgniku kanda 484 eurot, millele lisandub käibemaks summas 106,48 eurot,
2-24-12678
mis tuleb tasuda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole nr EEXX
Swedbank AS-is, s.o büroole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb.
4. Jätta avaldajate kantud menetluskulud summas 10 eurot avaldajate enda kanda.
5. Avaldada teade pankrotiseaduse § 29 lg 4 alusel Q.V pärandvara pankrotimenetluse
lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6. Saata määrus avaldajale, ajutisele pankrotihaldurile ja täitmiseks peale jõustumist
Riigi Tugiteenuste Keskusele käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p 3.1. osas.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada
määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud
Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Ajutine haldur võib esitada
määruskaebuse ajutise halduri tasu hüvitamise osas 15 päeva jooksul arvates määruse
kättetoimetamisest. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti
Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi
valitsemisala asutuse kaudu.
1. Pankrotiavaldus
22.08.2024 esitasid U.L ja V.J avalduse Q.V pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.
30.08.2024 nimetas kohus Q.V pärandvara pankrotimenetluses ajutiseks pankrotihalduriks Oliver
Ennoki.
2. Ajutise halduri aruanne
Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku vara väärtus surma ajal 19,30 eurot (AS
Swedbank arvelduskontod EEXX ja EEXX). Pärast võlgniku surma laekus kontole EEXX Eesti
Töötukassalt 473,11 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused on vähemalt 16860,75 eurot.
Pärandvara hulgas muu vara puudub, samuti puuduvad vara tagasivõitmise ja -nõudmise
võimalused.
Q.V maksevõimetus oli ajutise halduri hinnangul välja kujunenud hiljemalt 2023. aasta alguseks,
kui pärandaja vastu alustati mitmed täitemenetlused selle tõttu, et ta ei suutnud tähtaegselt oma
kohustuste eest tasuda. Q.V oli selleks ajaks võtnud endale hulgaliselt kohustusi erinevate kiir- ja
tarbimislaenude näol, samas vähemalt viimasel viiel aastal enne oma surma oli pärandaja
sissetulekuks vaid erinevad hüvitised ja sotsiaaltoetused, mille arvelt ei olnud tal võimalik oma
kohustusi võlausaldajate ees tähtaegselt täita. Ajutisele pankrotihaldurile nähtub, et alates 2020.
aasta teisest poolest on pärandaja hakanud võtma pidevalt uusi laene eelkõige selleks, et varasemate
kohustuste eest tasuda. Edaspidi pärandaja makseraskused aina süvenesid ning tema vastu algatati
uusi täitemenetlusi, mis omakorda tõid kaasa talle täiendavaid kohustusi täitemenetluse kulude ja
täituritasude näol.
Q.V pärandvara pankrotimenetluses on võlgnik halduri aruandest nähtuvalt alaliselt maksejõuetu,
ajutisele haldurile kättesaadavatel andmetel puuduvad käesoleval ajal pankrotimenetluse
läbiviimiseks vajalikud varad, pärandvarast ei piisa pärandvaraga seotud kohustuste täitmiseks ning
puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks.
3. Kohtumääruse põhjendus
2-24-12678
Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, avaldaja avalduse ja ajutise pankrotihalduri
aruandega, leiab, et Q.V pärandvara pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu on põhjendatud.
3.1.
PankrS § 29 lg 1 järgi kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata
raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse
kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.
Ajutise pankrotihalduri 20.09.2024 esitatud aruande kohaselt Q.V pärandvara hulgas puudub
igasugune vara, sh vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused. Kohustuste ulatuseks on vähemalt
16860,75 eurot. Tegemist on püsiva maksejõuetusega, kuna Q.V pärandvara arvelt ei ole võimalik
täita võlausaldajate nõudeid. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ülejõukäivate
finantskohustuste võtmine, olukorras, kus sissetulekutest puudusid vahendid nende kohustuste
korrektseks täitmiseks ning mille tõttu kohustusi võeti aina juurde, et olemasolevaid teenindada.
Võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
3.2.
PankrS § 29 lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse
kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.
24.09.2024 kohtumäärusega andis kohus võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaja
09.10.2024 kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse
jätkamise kulude katteks 1800 euro tasumiseks. Väljavõte kohtumäärusest on avaldatud 24.09.2024
väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu määratud ajaks ja kuni käesoleva ajani ei ole keegi kohtu
deposiiti tasunud kohtu määratud summat Q.V pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks. Seega
tuleb käesolevas tsiviilasjas menetlus lõpetada raugemise tõttu.
3.3.
Kohus selgitab avaldajatele, et vastavalt pärimisseaduse § 130 lõike 3 teisele lausele ei ole
pärijad kohustatud täitma pärandaja kohustusi, kui pärandvara pankrotimenetlus on lõppenud
pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
3.4.
Vastavalt PankrS § 29 lg-s 4 sätestatule avaldab kohus Ametlikes Teadaannetes
pankrotimenetluse lõpetamise teate.
4. Pankrotimenetluse kulud
4.1.
PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu.
PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus
pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille
suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete
mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete
täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri
tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,
sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Lõige 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on
summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga
ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113
kohaselt kuupalga alamamäär 820 eurot. Seega halduri tunnitasu ülemmäär on 164 eurot. Ajutise
halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6
sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille
kaudu ajutine haldur tegutseb.
Ajutine haldur on esitanud aruandes kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete
täitmiseks 11 tundi, tunnitasu määraks on märgitud 110 eurot. Seega on ajutise halduri tasuks 1210
2-24-12678
eurot, millele lisandub käibemaks summas 266,20 eurot. Kuna pärandvara pankrotimenetluses
puuduvad vahendid ajutise halduri tasu maksmiseks, taotleb ajutine haldur tasu maksmisel
menetlusabi ning palub summa 885,72 eurot (s.o koos käibemaksuga), halduri tasuna hüvitada riigi
vahenditest ja ülejäänud osas summas 590,48 eurot (koos käibemaksuga) välja mõista halduri tasu
võlgnikult.
4.2.
PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse
raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,
mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata
nende hüvitamise riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 5 sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu
ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud
deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu
poolt määratud summa. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri
tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 vastu võetud määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri
tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri tasu
hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Nimetatud § 2
lg 1 kohaselt, kui ajutise halduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni
kohta.
4.3.
Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud töö, aruandes ja ajutise halduri tasu taotluses näidatud
ajakulu erinevate ülesannete lõikes on mõistlik ja põhjendatud, see vastab asja keerukusele, kohtule
esitatud ajutise halduri aruande sisule ja mahule. Halduri taotletav tasu 1210 eurot, millele lisandub
käibemaks ja selle hüvitamine menetlusabi korras riigi vahenditest seaduses sätestatud ulatuses
(11x(33x2)) vastab seaduses sätestatule ja on põhjendatud.
4.4.
Võlgniku pärandvaras puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vara. Seega kohus rahuldab
ajutise halduri taotluse ning määrab menetlusabi korras riigi vahenditest hüvitada ajutise halduri
tasu osaliselt, s.o summas 885,72 eurot (sisaldab käibemaksu). Summa kanda büroo arvele, mille
kaudu ajutine haldur tegutseb. Ülejäänud osa ajutise halduri tasust jääb võlgniku kanda, s.o 590,48
eurot (koos käibemaksuga).
5. Avaldaja menetluskulu
Avaldajate poolt kantud menetluskuludeks on avalduselt tasutud riigilõiv summas 10 eurot.
TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend
tehakse. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus
pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
Eeltoodust lähtudes jätab kohus avaldajate kantud menetluskulud avaldajate enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ruth Sild
kohtunik