2-24-13370/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Määruse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-13370

Tsiviilasi

A Ki maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik A K (isikukood xxx)

Usaldusisik H S (e-post xxx)

Pankrotihaldur

Svetlana

Pilden

(e-post

svetlana.pilden@haldur.just.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A Ki maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja A Ki (isikukood xxx) pankrot 14. oktoobril 2024 kell 10.45.

3. Vabastada H S A Ki usaldusisiku ülesannetest.

4. Nimetada A Ki pankrotihalduriks Svetlana Pilden.

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 31. oktoober 2024 kell 09.45

videokonverentsi vahendusel. Üldkoosolekul osalemiseks tuleb võlausaldajatel

pöörduda pankrotihalduri poole.

6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

7. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on

mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Taotlus koos nõudeavaldusega tuleb

esitada pankrotihaldurile. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue

võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast

õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Võlgnikule võlgnetavate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle

valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes,

on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihalduril.

8. Algatada A Ki kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse

lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 14. oktoobril 2025.

9. Jätta menetluskulud A Ki kanda.

10. Määrata usaldusisiku tasuks 600 eurot ja mõista see A Kilt välja.

11. Rahuldada A Ki menetlusabi taotlus ja anda A Kile menetlusabi usaldusisiku

tasu 330 eurot tasumiseks.

12. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 330 eurot ja kanda see H Si

arvelduskontole nr xxx.

13. Mõista ülejäänud usaldusisiku tasu, so 270 eurot välja A Kilt. Tasu tuleb maksta

H Si arvelduskontole nr xxx.

14. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määruse edastamine

Toimetada määrus kätte A Kile ja pankrotihaldurile. Peale määruse jõustumist toimetada

määrus kätte resolutsiooni punkti 12 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu (FIMS §

18 lg 10). Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta

tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest (FIMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse

esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või

valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse

kaudu (TsMS § 191 lg 1).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Harju Maakohtu menetluses on A Ki (võlgnik) maksejõuetusvavaldus. Avalduse

kohaselt ei suuda võlgnik oma kohustusi tasuda. Tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu

1100 eurot ning toetus 80 eurot, kuid kohustusi on avalduse kohaselt 21 955,06 eurot. Vara

võlgnikul puudub. Võlgnik plaanib teha lisatöid, et võimalikult palju oma kohustusi tasuda.

Võlgnik palub kuulutada välja füüsilise isiku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise

menetlus.

2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust

võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub

pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FIMS-s ei ole sätestatud teisiti. Kohus

kuulutab PankrS § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg

2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

2.1.

Kohus nimetas võlgniku usaldusisikuks H Si. Usaldusisiku 07.10.2024 aruande

kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on

kohustusi eeldatavalt 25 366,43 eurot. Enamus nõuete osas on algatatud ka täitemenetlused.

Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu 1100 eurot, kuid ta kinnitas usaldusisikule, et

kohustustest vabastamise menetluse ajal plaanib teha lisatöid, et võimalikult palju rahalisi

vahendeid koguda võlausaldajatele väljamakseteks. Vara võlgnikul puudub. Tema

ülalpidamisel on ka alaealine laps. Usaldusisiku hinnangul on põhjendatud pankroti välja

kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine.

Esitatud maksejõuetusavalduse ja usaldusisiku aruande alusel loeb kohus tõendatuks, et

võlgnik on PankrS § 31 lg 1 mõistes püsivalt maksejõuetu. Nii ei suuda võlgnik rahuldada

võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus on püsiva iseloomuga –

võlgniku vara ega sissetuleku arvelt pole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on

usaldusisiku aruande kohaselt eelduslikult vähemalt 25 366,43 eurot. Kohtu hinnangul on

võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim viis pankroti välja kuulutamine ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamine. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja

kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest

vabastamiseks. Seega tuleb FIMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja

kuulutada võlgniku pankrot.

2.2.

Kuivõrd võlgniku usaldusisikuna tegutsenud H S ei ole kantud pankrotihaldurite

nimekirja, vabastab kohus H Si võlgniku usaldusisiku ülesannetest (FIMS § 55 lg 1 p 2).

Pankrotihaldur Svetlana Pilden on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks.

Seega nimetab kohus võlgniku pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. Pankrotihaldur täidab kuni

pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid (FIMS § 46 lg 1).

3. PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Esimene

võlausaldajate üldkoosolek toimub määruse resolutsioonis märgitud ajal ja kohas.

4. Kohus avaldab pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded

(PankrS § 33 lg 1 ja 2).

5. Kohus selgitab, et pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast

pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus

olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab

pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid

seoses pankrotivaraga; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud

nõuetelt; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur

otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni;

järgnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed (PankrS § 35 lg 1). Füüsilisest isikust võlgnik

võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on

tühine (PankrS § 36 lg 6).

6. FIMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel.

Kohus ei tuvastanud FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud menetluse algatamata jätmise aluseid. Seega

algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FIMS § 46 lg-st 3 tulenevalt

tuleb usaldusisikul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada kohtule igal

aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb

kohtule esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajal.

7. Kohus selgitab võlgnikule, et FIMS § 47 lg-te 1 ja 2 järgi on kohustustest vabastamise

menetluse kestel võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal

sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset

osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete vähemalt osalist rahuldamist, mitte üksnes

kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema

kohustustest vabastamise menetluse ajal kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada.

8. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu,

millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, kuid võlgnik peab usaldusisikule sellise

tulu laekumisest viivitamata teada andma. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku

osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku

osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud

poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg-d 3-7). Usaldusisik peab võlgnikult saadud

maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud

võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma

(FIMS § 46 lg 2).

9. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus

kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg

1). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on

olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta

menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel

otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda,

kuid see tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg

9). Kohus võib asjaolusid arvestades (eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses)

vabastada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka ühe aasta möödumist

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 3). Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).

Menetluskulud

10. Usaldusisikul on FIMS § 54 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused PankrS ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS §

45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks (FIMS § 54 lg 2).

11. Usaldusisik on esitanud tasunõude 5 töötunni eest kokku 820 eurot (164 eurot tund,

käibemaksuta). Usaldusisik on esitanud koos taotlusega ka tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4).

11.1.

Kohtu hinnangul ei ole usaldusisiku töötasu tunnihind arvestades usaldusisiku tehtud

tööd ja selle keerukust põhjendatud (FIMS § 54 lg 4). Tegemist on füüsilise isiku

maksejõuetusavaldusega, mille puhul ei ole hinnangu andmine võlgniku varalisele seisundile

ja maksejõulisusele niivõrd keeruline, mis õigustaks kohaldada usaldusisikule tasu

määramisel tunnitasu ülemmäära 164 eurot. Kohus leiab, et usaldusisiku põhjendatud

tunnitasu määr käesolevas asjas on 120 eurot. Usaldusisiku tehtud töömaht on põhjendatud.

Seega peab kohus põhjendatuks määrata usaldusisiku tasuks 600 eurot (5 x 120 eurot). FIMS

§ 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 4 alusel mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult.

11.2.

Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul vara ning tema sissetulek ei ole

piisav kandmaks usaldusisiku kulusid. Seega leiab kohus, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik

pankrotivara ega ka võlgniku arvel kanda. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et usaldusisiku

tasu tuleb lähtudes FIMS § 54 lg-st 2 ja PankrS § 23 lg-st 4 hüvitada riigi vahenditest.

Kohus lähtub usaldusisiku tasu riigivahendite arvelt hüvitamisel PankrS § 23 lg-tes 4 ja 51

ettenähtud piirmääradest. 05.02.2021 justiitsministri määrus „Ajutise halduri ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui

ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole

tunni kohta (so 66 eurot tunnis). Usaldusisik on esitanud tasunõude 5 töötunni eest ning

menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korra järgi on tasu suuruse piirmäär antud

juhul 330 eurot (5 tundi x 66). Arvestades menetlusabi saamiseks ettenähtud piirmäärasid, on

kohtu hinnangul põhjendatud hüvitada usaldusisiku tasu 330 euro ulatuses riigi vahenditest.

Usaldusisiku tasu ülejäänud osas, so 270 eurot mõistab kohus välja võlgnikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik