4-24-2735/19 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi 4-24-2735

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2024. a, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus

25.09.2024. a)

Väärteoasja number

4-24-2735

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Kristiina Laas

Jana Kaaver

Väärteoasi

Menetlusaluse isiku H.J-i kaitsja vandeadvokaat

Olavi Järve esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 02.08.2024. a otsusele väärteoasjas nr

2780,24,010765

Menetlusalune isik

H.J

Isikukood: XXX; elukoht: XXX ; e-post: XXX

Kaitsja

vandeadvokaat Olavi Järve (lepinguline)

Advokaadibüroo Kaire Aus; asukoht: Rüütli 28, Pärnu; e-

post: olavi.jarve@austalu.ee

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur; asukoht: Riia

132,

Tartu;

e-post:

ppa@politsei.ee;

esindaja

menetlustalituse teabegrupi grupijuht Taivo Rosi

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 02.08.2024. a otsus

väärteoasjas nr 2780,24,010765 muutmata ja H.J-i kaitsja kaebus

rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud H.J-i kanda.

3. Kohustada H.J-i loovutama oma juhiluba elukohajärgsesse

Transpordiameti teenindusbüroosse 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest.

4. Selgitada H.J-ile , et juhiloa loovutamata jätmise eest sanktsioonina

kohaldatava sunniraha ülemmäär on 640 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 02.08.2024. a otsusega väärteoasjas nr

2780,24,010765 võeti H.J-ilt liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 alusel ära juhtimisõigus 1

kuuks. Otsusest nähtuvalt H.J juhtis 08.07.2024. a kella 14.53 ajal Jõgeva maakonnas

Põltsamaa vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 129. kilomeetril Tallinna suunas

mootorsõidukit BMW X5 registreerimisnumbriga XXX XXX liiklusmärgi 351 (100 km/h)

mõjualas kiirusega 155 +/- 5 km/h, millega ületas lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 50

km/h.

2. Tartu Maakohtusse saabus 16.08.2024. a menetlusaluse isiku H.J-i kaitsja vahendusel

esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti otsusele. H.J soovib otsuse tühistamist ning

karistuse kergendamist. Kaebuse kohaselt on menetlusalune isik tunnistanud oma süüd ja

kahetsenud. Ta on selgitanud, miks kiiruse ületamine aset leidis ning kinnitanud, et enam see

ei kordu ja et ta ei ole soovinud kaasliiklejaid ohustada. Juhtimisõiguse kaotamisel

kannatavad sellest nii tema, pereliikmed kui ka ettevõtte XXX OÜ üheteistkümne töötaja

sissetulek. Arvestades eeltoodut ning seda, et raskendavad asjaolud puuduvad, on alust

kohaldada karistust alla keskmise määra. Kaitsja hinnangul H.J ei ole väärtegu toime

pannud tahtlikult. Menetlusalune isik on üksnes möönnud, et ta võis ületada kiirust. Ta aga ei

tajunud, et kiirus nii suureks kasvas. Kaitsja on seisukohal, et 09.06.2023. a otsusega

määratud karistuse aluseks olev rikkumine ei ole selliseks menetlusalust isikut

iseloomustavaks asjaoluks, mis tingiks juhtimisõiguse äravõtmise. Teised karistused on veelgi

varasemad. Võttes arvesse nendest otsustest möödunud aega, ei saa neid enam karistuse

määramisel arvesse võtta. Samuti ei tohi karistuse määramisel arvesse võtta, et rikkumine

leidis aset põhimaanteel ning et menetlusalune isik kiirendas sõidukit intensiivselt. Seda saaks

süü suurendamisel arvesse võtta vaid juhul, kui on tuvastatud, et kiirendamine oli keskmisest

intensiivsem. Ohtlik ei ole mitte intensiivne kiirendamine, vaid suurel kiirusel sõitmine.

Samuti ei ole nimetatud asjaolusid väärteoprotokollis kajastatud. Asja arutamine saab toimuda

üksnes väärteoprotokolli piirides. Kiirus on juba iseenesest LS § 227 lg 3 koosseisu tunnuseks

ehk ei saa menetlusaluse isiku süüd suurendada. Menetlusaluse isiku juhitava sõiduki kiirus ei

olnud eriliselt suur. Eeltoodust tulenevalt palub kaitsja vähendada karistust ja karistada

kaitsealust rahatrahviga. Menetlusalune isik kinnitab, et teeb korrektsed järeldused ka

rahatrahvist. Menetlusalune isik soovis asja läbivaatamist kohtuistungil.

3. Asja arutati avalikul kohtuistungil 25.09.2024. a. Kohtuistungil uuriti kirjalikke tõendeid ja

kohtuvälise menetleja esitatud kiirusmõõtekaamera videosalvestist ning kuulati üle

menetlusalune isik H.J.

4. Menetlusalune isik ja kaitsja jäid kaebuse juurde. Menetlusalune isik H.J selgitas, et

sõitis 2+1 rajalõigul ning tema ees sõitis eriveose kolonn. Üks rada on mõeldud

möödasõiduks. Selle raja pikkus võis olla kilomeeter. Kolonnis oli neli veokit vahedega ning

üks saateauto ees ja üks taga. Kolonn oli umbes 150 m pikk, veeti moodulmajade osasid.

Kolonni kiirus oli aeglasem kui tavaliiklusvoolul. Menetlusalune isik ei tea, mis kolonni

kiirus täpsemalt oli. Ta soovis kolonnist mööduda, sest see takistas tema liikumist. Kolonni

vahele jäämine aga segab nii kolonni kui ka kaasliiklejaid ning see ei ole ohutu. H.J

soovis kolonnist mööduda ning saigi mööda. Ta ei tajunud, et kiirus nii suureks läks. Tartu

maantee on väga koormatud ning teisi möödasõidukohti ei olnud. Menetlusaluse isiku

eesmärgiks ei olnud kihutada, vaid sooritada ohutult möödasõit. Maanteel oli sel hetkel

tavaline liiklus, vastassuund oli piirdega eraldatud ning H.J-i seisukohalt ta kellelegi

ohtu tekitada ei saanud. Kui kolonni taha tekib autodest saba, peab kolonn need mööda

laskma. Rikkumiskoht oli pigem lisasõidurajaga tee lõpus, sest tegemist oli pika kolonniga,

s.o kolonnis oli 6-7 autot. H.J hakkas kohe mööduma, kui lisasõidurajaga ala algas.

Juhtimisõigus on menetlusalusel isikul olnud 35 aastat – see ei saa olla raskendav asjaolu, sest

ta on pigem kogenum juht. Kui mõnikord juhtub, võiks seda inimliku asjaoluna arvestada. Ta

ei sõitnud tahtlikult kiiresti, vaid soovis tahtlikult kolonnist mööduda. Suurem kiirus oli ainult

möödasõidu hetkel. H.J-i kinnitusel on kõik tema eelmised karistused seotud

möödasõitudega. Tavaliselt sõidab menetlusalune isik enda sõnul normaalselt. Seekord

otsustas ta möödasõidu kasuks. H.J teab, et liiklusseadus ei luba möödasõidul kiirust

ületada. H.J-i seisukohalt on temale määratud karistus ülemäärane.

5. Kaitsja vaidleb VTMS § 548 lg 6 alusel vastu kohtuvälise menetleja esitatud 27.07.2023. a

lühimenetluse otsuse tõendina vastuvõtmisele. Nimetatud otsusest ei tulene õigusjärelmeid

ning seda ei tohi arvestada. Kaitsja hinnangul oli kolonnist möödumine põhjendatud, sest see

sõitis maanteekiirusest aeglasemalt. Kuna kolonn oli pikk ja vahemaa, mille jooksul sai

möödasõitu sooritada, lühike, siis selle tõttu kiirus nii suureks kasvaski. Menetlusalune isik

kiiruse ületamist tahtlikult toime ei pannud, sest seda soovi tal ei olnud. Järeldust tahtluse

kohta ei saa teha pikaajalisest juhistaažist. Arhiveeritud karistuste tähendus iseloomustava

materjalina ajas väheneb. Praegusel juhul on arhiveeritud karistustest möödas piisavalt pikk

aeg, et neid mitte arvesse võtta või seda ainult vähesel määral. Kohtuväline menetleja ei ole

tuginenud sellele, et põhimaanteel oleks rikkumise hetkel olnud keskmisest suurem

liiklustihedus ning see ei ole ka tõendatud. Menetlusaluse isiku sõnul ei olnud tihedus

keskmisest suurem. Ei ole arusaadav, mida tähendab intensiivsus. Ei saa nõustuda, et

intensiivne kiirendamine tähendab raskusi sõiduki peatamisel. Kiirus ei olnud eriliselt suur.

Sõitja peab ka jälgima, et ta ei lööks reastumisel kolonni lahku ning kolonnis sõites on

liiklusvool ikkagi takistatud. Vahele reastumisest võib samuti liiklusohtlikke olukordi tekkida.

Sõidusuundade piire peaks takistama kiirust ületavaid sõidukeid. On arusaamatu, kuidas

mõjutab menetlusaluse isiku süüd see, mitmest sõidukist ta möödus, sest tegemist on liikluse

tavaolukorraga. Menetlusalune isik on õppetunni kätte saanud ja varasemad karistused on tal

kantud.

6. Kohtuväline menetleja ei ole veendunud, et rahatrahvi määramine menetlusaluse isiku

käitumist mõjutaks. Teda on varem mitmel korral sarnaste rikkumiste eest rahatrahvidega

karistatud, kuid menetlusaluse isiku liikluskäitumine ei ole muutunud. 150 km/h möödasõitu

tehes kujuneb suur oht. Õige oleks olnud pidurdada kiirus sarnaseks kolonniga ja reastuda

ohutult nende vahele. Väärteo toimepanemine on tõendatud. Tegu oli tahtlik, kuna

möödasõidu puhul on tegemist teadlikult vastu võetud otsusega. Kiiruse muutumine

suuremaks on staažikale autojuhile tajutav.

Menetlusaluse isiku selgitused on

ennastõigustavad ning menetleja hinnangul H.J ei teadvusta kiiruseületamistest

tulenevat ohtu nii temale endale kui kaasliiklejatele. Möödasõiduradadega teelõikudel on

olemas teepiire, aga see ei ole mõeldud kiiresti sõitvate sõidukite kinnipidamiseks. Isiku süü

on keskmine. Ületatud sõidukiirus jääb alampiiri lähedale, ent on toime pandud põhimaanteel,

kus liikluskoormus on suurem, võrreldes kõrval- või tugimaanteega. Süü suurust iseloomustab

samuti, et möödasõit pandi toime mitmest sõidukist, mille juhtidel oli piiratud nähtavus (veeti

moodulmaju) ning kiiruse suurus. Juhtimisõiguse äravõtmist kohaldati miinimummääras ning

see ei takista menetlusaluse isiku elutegevust. Et menetlusalune isik töötab ettevõtjana, tema

tööst ja liikuvusest sõltuvad teised inimesed, oli H.J-ile teada juba eelnevate rikkumiste

ajal. Kohtuväline menetleja taotleb kohtult jätta asjas tehtud lahend muutmata ning kaebus

rahuldamata. Kohtuväline menetleja taotles istungil täiendada väärteoasja materjale

27.07.2023. a lühimenetluse otsusega, mis seondub piirkiiruse ületamisega, sest karistuse

määramisel tuleb arvestada menetlusaluse isiku varasemat liikluskäitumist. H.J-ile

rakendati selle otsusega mõjutusvahendit ning seda saab isikut iseloomustava materjalina

arvesse võtta.

KOHTU SEISUKOHT

7. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja

täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse

isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ning

oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.

8. Kaebuses on menetlusalune isik H.J taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamist karistuse osas ning kergema karistusliigina rahatrahvi määramist. Kuigi

menetlusalune isik ei ole vaidlustanud temale etteheidetud väärteo toimepanemist, tuleb

sellele vaatamata kohtul VTMS § 123 lg-st 2 lähtudes kontrollida kohtuvälise menetleja

otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid tervikuna.

9. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse H.J-ile ette, et tema juhtis 08.07.2024. a kella

14.53 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 129.

kilomeetril Tallinna suunas mootorsõidukit BMW X5 reg-nr-ga XXX XXX liiklusmärgi 351

(100 km/h) mõjualas kiirusega 155 +/- 5 km/h, millega ületas lubatud suurimat kiirust mitte

vähem kui 50 km/h. Sellega menetlusalune isik rikkus LS § 50 lg 5 p-s 3 sätestatud nõuet ning

pani toime LS § 227 lg 3 järgse rikkumise. LS § 227 lg 3 sätestab vastutuse

mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis.

10. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, et

menetlusalune isik H.J pani väärteoprotokollis kirjeldatud teo toime. See on leidnud

tõendamist kiirusmõõturi videosalvestisega (videofail 030573) ning menetlusaluse isiku

ütlustega. Videosalvestise ja taatlustunnistuse kohaselt kasutati kiiruse mõõtmisel

kiirusmõõturit LaserCam4 nr LE0166. VTMS § 31 lg 11 p-d 1-3 sätestavad, et kui väärteo

toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus

foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui

salvestisest nähtuvad: 1) salvestise seos väärteoasjaga; 2) millal, millistel asjaoludel ja kelle

poolt on salvestis loodud; 3) väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtuvälise

menetleja esitatud videosalvestis toime pandud rikkumisest vastab neile nõuetele.

11. Kiirust mõõdeti asulavälisel teel, kus nähtavus oli selge. Mootorsõiduk BMW X5 reg-nr-

ga xxx xxx liikus üksinda ning lähenes mõõtjale. Kiirusmõõtur on taadeldud vastavalt

mõõtevahendi taatlustunnistusele nr TTRS-24/00029 21.02.2024. a ja taatluskehtivuse

lõppkuupäev on 28.02.2025. a. Taatlustunnistuse kohaselt vastab mõõtevahend Majandus- ja

taristuministri 18.12.2018. a määruse nr 65 lisa p-le 7.2. Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lõikest 1

tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud

mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt

pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Liiklusjärelevalves

kasutatavad kiirusmõõturid on kantud MõõteS § 6 lg 4 alusel kehtestatud metroloogilise

kontrolli nimistusse ning politseiametnikud on pädevad mõõtjad ja läbinud vastava koolituse.

Mõõtmist teostanud liikluspolitseinik E.V on Politsei- ja Piirivalveameti 25.11.2020. a teatise

kohaselt läbinud 06.03.2019. a LaserCam4 kiirusmõõturi kasutajakoolituse ning 10.10.2005. a

pädeva mõõtja koolituse. Seega eelnevast nähtuvalt mõõdeti sõidukiirus vastava koolituse

läbinud ja pädeva politseiametniku poolt. Mõõtevahend oli taadeldud ning mõõtmisel järgiti

mõõtemetoodikat. Järelikult on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud.

12. Menetlusaluse isiku H.J-i juhitava mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel tuvastati sõiduki

kiiruseks 155 km/h ning arvestades laiendmääramatust +/- 5 km/h, on lõplik mõõtetulemus

150 km/h. Ka menetlusalune isik ise ei ole kiiruseületamist väärteoprotokollis kirjeldatud ajal,

kohas ja sõidukiga eitanud. Vaidlust ei ole ka selles, et Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 129.

kilomeetril on asulaväline tee, kus on liiklusmärgi 351 mõjuala. See tähendab, et tegemist on

alaga, kus piirkiirus on vastavalt LS § 50 lg 5 p-le 3 100 km/h ehk juht ei tohi sõita kiiremini

liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Seega on veenvalt tuvastatud, et H.J ületas

lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 50 km/h ning tema tegevuses on tõendamist leidnud LS

§ 227 lg-s 3 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused.

13. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed

tunnused, milleks on karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusalune isik süüteo toime pannud otsese tahtlusega

KarS § 16 lg 3 mõttes. H.J ja tema kaitsja on seisukohal, et menetlusalune isik ei ole

kiiruseületamist toime pannud tahtlikult, vaid ta soovis tahtlikult üksnes autokolonnist

mööduda.

14. Kohut ei veena kaitsja ja menetlusaluse isiku selgitused selle kohta, et H.J ei

pannud rikkumist tahtlikult toime. Esiteks, menetlusalune isik on ise kohtuistungil selgitanud,

et ta soovis autokolonnist igal juhul mööduda, kuid ta ei pannud tähele, et kiirus läks

märkamatult suureks. Kolonn, milles oli 4 veoautot ja 2 saateautot, liikus maanteekiirusest

madalama kiirusega. Kolonnist möödumine eeldab 2+1 maantee puhul reastumist

möödumisrajale, kolonnist möödumiseks sellest kiiremini sõitmist ja tagasireastumist.

Järelikult võttis menetlusalune isik teadlikult ja tahtlikult vastu otsuse mööduda autokolonnist

sellest kiiremini sõites. Selleks tuli tahtlikult rooli keerates teha manöövreid ja juhitava

sõiduki kiirust suurendada gaasipedaalile vajutamisega. Kohtu seisukohalt oli menetlusaluse

isiku teadmise ja tahtmisega hõlmatud nii soov kolonnist mööduda kui ka selleks sõidukiga

erinevate toimingute tegemine, millest oli hõlmatud ka juhitava sõiduki kiiruse suurendamine.

Vastasel korral ei oleks autokolonnist möödumine olnud võimalik.

15. Võttes arvesse nii kiiruskaamera videol kajastatut, menetlusaluse isiku kohtuistungil antud

ütlusi kui ka H.J-i juhtimisstaaži, oli ta vähemalt teadlik ja möönis, et tema poolt

kirjeldatud moel möödasõidu sooritamine ja kiirendamine tähendab piirkiiruse ületamist. Ta

on ise selgitanud, et peab ennast kogenud autojuhiks. Ei saa ka mööda vaadata sellest, et teda

on mitmeid kordi kiiruse ületamise eest karistatud, mis tähendab, et menetlusalusel isikul

esineb eluline kogemus. Ei ole eluliselt usutav, et kogenud juht ei taju, et ta ületab lubatud

piirkiirust väga suurel määral, s.o vähemalt 50 km/h. H.J pidi vähemalt möönma nii

suures ulatuses kiiruse ületamist. Küll aga ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja hinnanguga,

et kiirendamine võis olla intensiivne, sest ei ole võimalik üheselt tuvastada, kui äkiline, järsk

või intensiivne kiirendamine oli. Tegemist on üksnes hinnanguga teo ohtlikkusele. Samas

leiab kohus, et ainuüksi nii suurel kiirusel sõitmine kujutab endast suurt ohtu kaasliiklejatele.

Arvestades kiirust, mille H.J-i juhitud sõiduk saavutas ehk 155 +/- 5 km/h asulavälisel

teel, kus on kiirusepiirang 100 km/h, oli H.J igati teadlik, et tema juhitud sõiduk ületas

suurel määral kiirust. Seetõttu on kohus veendunud, et kiiruse ületamine ei saanud toimuda

juhuslikult või kogemata, s.o ettevaatamatusest.

16. KarS § 16 lg 1 tulenevalt tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus. Kohtu

seisukohalt menetlusalune isik H.J pani rikkumise toime KarS § 16 lg 3 kohaselt

vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et ületab lubatud suurimat sõidukiirust ning

sellise tegevusega teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönis seda. H.J ,

juhtides mootorsõidukit kiirusega 155 +/-5 km/h ning omades pikaajalist juhtimisstaaži,

teadis, et sõidab märkimisväärselt üle piirkiiruse. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse

koosseisu tunnused.

17. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusaluse isiku soov

autokolonnist mööduda ja jätkata seejärel sõitu maanteekiirusel õigusvastasust välistavaks

asjaoluks ei ole – liiklusseaduse kohaselt ei ole möödasõit kohustuslik manööver. Kohtuväline

menetleja on süüteo õigesti kvalifitseerinud. Kohus leiab, et menetlusalust isikut H.J-i

tuleb toimepandu eest karistada.

18. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. On tõendatud, et LS § 227 lg-s 3

sätestatud väärteo on õigusvastaselt ja süüliselt toime pannud menetlusalune isik H.J.

19. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü

suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks

isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra

kaitsmise huvisid (RKKK 1-18-2232/179, p 71).

20. LS § 227 lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Järelikult kehtestab kõne all oleva sätte

sanktsioon kergema karistusliigina rahatrahvi ning raskemate karistusliikidena juhtimisõiguse

äravõtmise ja aresti. LS § 227 lg 5 p 2 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib

kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 3

sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni.

21. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 3 alusel

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja

määratud põhikaristuse liigi ja määraga, sest karistuse mõistmine on toimunud kooskõlas

karistuse kohaldamise alustega.

22. Menetlusaluse isiku süü hindamisel tuleb arvesse võtta järgmisi asjaolusid. On leidnud

tuvastamist, et H.J-i juhitud sõiduk sõitis kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga

kehtestatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 50 km/h. Seega ületati lubatud sõidukiirust

LS § 227 lg-s 3 sätestatud kiiruste vahemikku arvestades keskmises määras. Rikkumine leidis

aset üldteadaolevalt tiheda liiklusega Tallinn-Tartu (põhi)maanteel. Menetlusalune isik on ise

kohtuistungil kinnitanud, et tegemist on koormatud maanteega. Menetlusaluse isiku sõidustiil

oli potentsiaalselt ohtlik, kuivõrd ta kiirendas sõiduautot, soovides piiratud ajavahemiku ja

möödasõiduraja piiratud pikkusest tulenevalt pikast autokolonnist kindlasti mööduda. Sõiduki

kiirendamine ja lubatud sõidukiirusest olulisel määral suurema kiirusega sõitmine on liikluses

ohtlikud käitumisvõtted, kuivõrd teele ootamatu takistuse ilmnemisel ei saa suurel kiirusel

sõidukiga piisavalt ruttu pidama jääda.

23. Kiiruse ületamine leidis aset Tallinn-Tartu põhimaanteel ja see on kajastamist leidnud

väärteoprotokollis. Tuleb nõustuda kaitsjaga selles, et LS § 227 koosseisutunnuseks on kiirus,

s.o lubatud sõidukiiruse ületamine – väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku vastavat tegu

kirjeldatud. Teo tehioludest aga tuleneb, et 150 m pikkusest autokolonnist ca 1 km pikkuse

möödasõiduraja kaudu möödumine 150 km/h tähendab, et kiiruse suurendamine

(kiirendamine) leidis aset väga piiratud ajavahemiku raames. See aga iseloomustab süütegu.

Möödasõit leidis aset mitmest sõidukist, mille juhtidel oli piiratud nähtavus (veeti

moodulmaju) – kiirust ületades mitmest sõidukist möödumine tähendab suuremat riski

realiseerumise võimalust. Samas arvestab kohus süü suuruse hindamisel ka sellega, et

rikkumise tõttu varalist ega isikulist kahju ei kaasnenud. Eelnevalt nimetatud asjaolusid

arvesse võttes leiab kohus, et H.J-i süü on keskmine.

24. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on süüd kergendavaks asjaoluks kahetsuse avaldamine.

Raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu hinnangul aga ei saa menetlusaluse isiku ütlusi,

seisukohti ja senist liikluskäitumist arvestades tõsikindlalt tuvastada avaldatud kahetsuse

siirust, kuigi seda on H.J väljendatud nii enda kahetsuskirjas, kaebuses kui ka

kohtuistungil. Pigem tuleb asuda seisukohale, et menetlusalune isik kahetseb järjekordset

vahele jäämist, mitte rikkumist ennast, sest ta teadlikult ja tahtlikult sooviski kiirust ületades

autokolonnist mööduda. Kohtu seisukohtalt on tegemist nn formaalse, mitte sisulise

kahetsusavaldusega. Puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses peab aga kohut

veenma, et menetlusalune isik on rikkumisest teinud õiged järeldused (RKKKo 3-1-1-18-14, p

11). Käesoleval hetkel see kohtu veendumusel nii ei ole. Menetlusalune isik on järjepidevalt

rikkumistega jätkanud ning järelikult ei ole tema hoiakud muutunud. Kahetsuse avaldamine

sõnalises või kirjalikus vormis, kui sellel puudub kohtu hinnangul tegelik sisu, ei saa olla

automaatselt karistust kergendavaks asjaoluks.

25. Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest ning

vaieldamatult kuulub õiguskorra alla liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele

liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult liiklusnõudeid. Seetõttu

leiab kohus, et teiste liiklejate teadmine sellest, et liiklust ohustavad juhid kõrvaldatakse

liiklusest, tagab kaasliiklejate turvatunde ning liikluse ohutuse laiemalt.

26. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et H.J-il on varasemate samaliigiliste

rikkumiste, s.o kiiruseületamiste eest 1 kehtiv karistus 2024. a maikuust (LS § 227 lg 3 alusel)

ja samuti 12 arhiveeritud karistust kiiruseületamiste eest 2014. a jaanuarist kuni 2023. a

juunini. Arhiveeritud karistusandmed on osa isikut ja tema elukäiku iseloomustavatest

andmetest, mida tuleb arvestada koos muude asjakohaste andmetega isiku edasise käitumise,

sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel (RKKKo 4-22-4139/41, p-d 11-14).

Menetlusalusele isikule on karistuseks määratud rahatrahve vahemikus 40 – 640 eurot, mis on

kõik tasutud.

27. Karistusregistri kohaselt on menetlusalune isik H.J kiiruseületamisi toime pannud

järgmiselt: 09.01.2014. a (LS § 227 lg 1), 10.04.2014. a (LS § 227 lg 1), 26.05.2014. a (LS §

227 lg 1), 08.06.2014. a (LS § 227 lg 1), 19.06.2015. a (LS § 227 lg 2), 01.09.2015. a (LS §

227 lg 2), 24.04.2016. a (LS § 227 lg 2), 28.08.2019. a (LS § 227 lg 2), 18.04.2020. a (LS §

227 lg 2), 30.08.2021. a (LS § 227 lg 2), 04.10.2021. a (LS § 227 lg 2), 09.06.2023. a (LS §

227 lg 2) ja 26.05.2024. a (LS § 227 lg 3). Nimetatud süüteod on omavahel nii sisuliselt kui

ka ajaliselt seotud, sest kajastavad menetlusaluse isiku liikluskäitumist seoses

kiirusepiirangute mittejärgimisega pikema aja jooksul. Eelnevast kokkuvõtlikult nähtub, et H.J

on pikema aja vältel jätkanud samaliigiliste liiklusrikkumiste sooritamist ning

määratud kergemaliigilised karistused, s.o rahatrahvid, mis on küll ära tasutud, ei ole tema

käitumist õiguskuulekamaks muutnud. Vastupidi, on selgelt sedastatav, et rikkumised on ajas

muutunud järjest raskemaks: LS § 227 lg 1 rikkumised on asendunud stabiilselt LS § 227 lg 2

rikkumistega, mis omakorda on alles hiljuti asendunud LS § 227 lg 3 rikkumistega. Lahti

seletatuna tähendab see, et menetlusaluse isiku kiiruseületamised on ajas suurenenud.

Järelikult ei saa võtta tõena H.J-i väidet selle kohta, et ta kahetseb oma rikkumist ning

kaitsja seisukohta, et kaitsealune on karistustest õppust võtnud. H.J-i liiklust ohustav

käitumine on vaatamata kohaldatud karistustele jätkunud ning lubatud sõidukiiruse ületamine

on menetlusalusele isikule omane ja muutunud süsteemseks, s.o ühte ja sama keeldu eiravaks

käitumiseks. Seda ei ole ära hoidnud ka teadmine, et ta vajab juhtimisõigust firma juhtimiseks

ja töö tegemiseks ning perekonna teenindamiseks.

28. Kuigi vastavalt VTMS § 548 lg-le 6 ei kanta lühimenetluses määratavat mõjutustrahvi

karistusregistrisse ega loeta mõjutustrahvi ka karistuseks ning sellele ei või tugineda süüteo

korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel, on

kohtu seisukohalt tegemist andmetega, mis iseloomustavad menetlusaluse isiku käitumist

liikluses. Nende andmete valguses saab üheselt asuda seisukohale, et menetlusalune isik on

järjepidevalt jätkanud liikluskorda rikkuvat käitumist, s.o kiiruseületamisi. See asjaolu nähtub

ka karistusregistrist – karistused on määratud samaliigiliste rikkumiste eest ning on omavahel

seotud ning ilmestavad H.J-i liikluskäitumist pikemalt. Rikkumiste toimepanemistest

menetlusalune isik oodatud järeldusi ei teinud ning pani toime käesoleva menetluse esemeks

oleva väärteo, s.o jätkas liikluse ohustamist.

29. Arvestades, et eelmised rahatrahvid ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusele suunanud

ja ta jätkab samalaadset liikluse ohustamist, leiab kohus, et rahaline mõjutamine

menetlusaluse isiku puhul eesmärki ei saavuta ning korrale ei kutsu. Seega on rahatrahv kui

karistusliik ennast H.J-i puhul ammendanud ning kohaldada tuleb liiklusseaduses

ettenähtud teiseliigilist karistust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol.

Kohtupraktikas on selgitatud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb

tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see ka üks alus, mille põhjal saab

hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Rahatrahvi kohaldamine on end

üldjuhul ammendanud ega täida eripreventiivset eesmärki olukorras, kus menetlusalusele

isikule määratud korduvad rahatrahvid ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest

hoiduma. Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult

liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada

(RKKKo nr 3-1-1-6-17, p-d 16-19). Olukorras, kus isik ei taju kiirusepiirangu rikkumisest

tulenevat ohtu ja teda on varem sarnase rikkumise eest karistatud, õigustavad eripreventiivsed

kaalutlused juhtimisõiguse äravõtmist (RKKKo 3-1-1-77-14, p 13). Sõiduki juhtimise õiguse

äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam

samalaadseid rikkumisi toime panna. Seetõttu on kohtu arvates H.J-ile rahatrahvist

erinevat liiki karistuse kohaldamine ja tema liiklusest eemaldamine põhjendatud. Kohus

nõustub kohtuvälise menetleja valitud karistuse liigiga. Kohtuväline menetleja on kohaldanud

juhtimisõiguse äravõtmist sanktsiooni alammääras.

30. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes

kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. H.J pole KarS § 50 lg-s 2 märgitud isik.

Tema põhjendused juhtimisõiguse vajalikkuse kohta firma juhtimiseks, töö tegemiseks,

perekonna teenindamiseks ja teistele töötamisvõimaluse tagamiseks ei välista temalt

juhtimisõiguse äravõtmist. Need asjaolud olid menetlusalusele isikule teada ka enne

järjekordse väärteo toimepanemist.

31. Kuna lubatud sõidukiiruse ületamiste eest korduvalt karistuseks mõistetud rahatrahvid ei

mõjutanud H.J-i hoiduma uut samaliigilist süütegu toime panemast, on kohus

veendunud, et menetlusalune isik tuleb liiklusest kõrvaldada - H.J on liikluses ohtlik.

Menetlusalune isik peab mõistma, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh ka

tema enda elu ja tervise kaitseks ning teeliikluses tuleb piirkiirusest kinni pidada. On üldteada,

et lubatud suurimat sõidukiirust ületades mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad

olla väga rasked tagajärjed. Sõites suurel kiirusel, läbib piirkiirust ületav sõiduk ootamatu ohu

ilmnemisel oluliselt pikema reageerimisteekonna, mis omakorda aeglustab sõiduki

seismajäämist enne takistust. Suurem kiirus mõjutab õnnetuse tagajärjel saadud vigastuste

raskust ning vähendab õigeaegse reageerimise võimalust. Sõidukijuht peab olema teadlik, et

lubamatu on igasugune sõidukiiruse ületamine, sh möödasõidul. Menetlusalune isik H.J

on ka ise kohtuistungil kinnitanud, et liiklusseaduse kohaselt ei ole möödasõidul kiiruse

ületamine lubatud. Juhtides sõidukit lubatud suurimat sõidukiirust ületades, asetab juht ohtu

nii enda kui ka samal teelõigul liikuvate teiste inimeste tervise, elu ja vara. Selline käitumine

näitab juhi hoolimatust liiklusreeglitesse ja liiklusohutusse. Mõistetava karistusega tuleb

ühiskonnale anda selge signaal, et taolisele ohtlikule käitumisele ja liiklusnõuete pidevale

rikkumisele järgneb range karistus.

32. Kohus peab ka vajalikuks märkida, et juhul, kui isikule on juhtimisõigus oluline nii töö

tegemiseks kui ka pere teenindamiseks, siis peab ta ka kõik tegema selleks, et juhtimisõigus

säiliks. Kui isik ei suuda liikluses olla õiguskuulekas, siis riskib ta sellega, et ta kõigepealt

seab ohtu oma senise elukorralduse ja võib jääda ilma ka nii senist elu mugavaks teinud kui

ka töötamiseks vajalikust juhtimisõigusest. Juhtimisõiguse saanud ja eelnevalt samalaadsete

liiklusnõuete rikkumise eest karistatud isikuna pidi H.J teadma ka seda, et lubatud

sõidukiiruse ületamine on endiselt karistatav ning sellisele teole võivad järgneda nii rahatrahv

kui ka juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena, samuti sellest tingitud

ebamugavused edasise elu korraldamisel. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo

toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui oleks hoidunud temale inkrimineeritud

järjekordse väärteo toimepanemisest.

33. Kohtuväline menetleja on H.J-ile määranud juhtimisõiguse äravõtmise oluliselt alla

sanktsiooni keskmist määra. Üheks kuuks juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud ja

vastab menetlusaluse isiku süü suurusele ning teo toimepanemise asjaoludele.

34. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline

tühistamine. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus H.J-i kaitsja kaebuse rahuldamata ning

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 02.08.2024. a üldmenetluse otsuse väärteoasjas

nr 2780,24,010765 muutmata ja leiab, et käesoleval juhul on KarS § 56 lg 1 mõtte kohaselt

põhjendatud H.J-i karistada juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks.

35. Kohus selgitab, et H.J on tulenevalt LS §-st 127 kohustatud loovutama oma juhiloa

elukohajärgsesse Transpordiameti teenindusbüroosse viie tööpäeva jooksul alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest ning juhiloa loovutamata jätmise eest sanktsioonina kohaldatava

sunniraha ülemmäär on 640 eurot.

36. Kaitsja on esitanud 25.09.2024. a taotluse kaitsjatasu 710,16 eurot hüvitamiseks. VTMS §

38 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade

ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jäävad

menetluskulud H.J-i kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Laas

kohtunik