2-21-20016/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2024, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-21-20016

Tsiviilasi

K S hagi Rendin OÜ vastu varalise ja mittevaralise

kahju hüvitamiseks ning lisanduva viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4548 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K S (ik xxxx, elukoht: Xxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

Kostja: Rendin OÜ (rg-kood 14672861, asukoht: Põhja

pst 27a, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Arne Ots

Menetluse viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta K S hagi Rendin OÜ vastu täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud K S kanda.

3. Määrata Rendin OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 3382

eurot (lepingulise esindaja tasu), mis mõista K Slt Rendin OÜ kasuks välja.

4. Väljamõistetud menetluskuludelt on K S kohustatud tasuma Rendin OÜ-le

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (kohtuotsuse tegemise

seisuga 12,25% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633

lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama

kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

Tsiviilasi nr 2-21-20016

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid

1. Hagejate poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid

1.1. K S (hageja) esitas Rendin OÜ (kostja) vastu hagi kohtu õiglasel äranägemisel

mittevaralise kahju hüvitamiseks, varalise kahju 768 eurot väljamõistmiseks ja lisanduva

viivise väljamõistmiseks.

1.2. Esitatud asjaoludel kohaselt kostja rikkus hageja au ja head nime sellega, et nimetas

Xxxx ilmunud artiklis „Sürreaalne ja värske puuküürniku juhtum otse Eestist. Maja põles

peaaegu maha, on kasutuskõlbmatu, aga üürnik ei lahku“ korduvalt hagejat puuküürnikuks

ehk esitas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid.

1.3. Laimu esimene episood on hageja hinnangul artikli pealkirjas, kus toodi välja, et hageja

on puuküürnik. Lisaks on hageja avaldanud infot hageja, kui puuküürniku kohta, kes

keeldub välja kolimast, artiklis endas järgnevalt „Turule uudse teenuse toonud Rendin

puutub paraku kokku ka nende üürile võtjatega, kes ei ole rendipinnal käitunud korrektselt.

Neil on karm sõel, kuid isegi sealt pääsevad kahtlased tegelased läbi. Üks aktiivne juhtum on

neil eriti kummaline – inimene ei taha lahkuda äsja põlenud majast.“ ja „Rendini toob välja

hiljutised näited konkreetsematest puuküürnike juhtumitest: Näiteks ka üks hetkel

käimasolev juhtum, kus majas toimus põleng ning see muutus selle tagajärjel

kasutuskõlbmatuks. Omanik palus üürnikul välja kolida, kuna üüripind on muutunud

elamiskõlbmatuks ning seal on vaja kapitaalremont teha, üürnik aga ei ole nõus välja kolima.

Praeguseks on üürnik juba öelnud ka, et kaasab nõude vaidlustamiseks juristi. See on üks

kaasusi, mille lahendamine meil hetkel aktiivselt käib. Selle juhtumi muudab eriti

sürreaalseks see, et maja on veekahjustusega, olulisel määral põlenud ning sisuliselt ilma

elektrita (omanik on ise sinna kuskilt mingi kaabli vedanud, et saaks kütta), üürnik aga

keeldub ikka välja kolimast.“

1.4. Hageja ei ole keeldunud põlenud majast lahkuma. Hageja vabastas üüripinna koheselt

peale tulekahju. Seega on artiklis avaldatud hageja kohta ebaõige faktiväide.

1.5. Hageja nimetamine puuküürnikuks on ebaõige faktiväide ja negatiivne väärtushinnang.

Hageja ei ole võlglane ning vabastas üüripinna. Avaldatud artikkel on halvustav ja hageja au

teotav.

1.6. Artiklis tundsid hageja ära tema perekonnaliikmed, naabrid, mitmed hageja tuttavad,

kogukonna liikmed ja kliendid. Lisaks on ka hageja üürileandja jaganud Facebookis uudist,

et tegemist oli tema majaga ning justkui hageja oleks see puuküürnik, kes keeldub välja

kolimast. Hageja töötab juuksurina ning on kogukonnas tuntud isik, kellel on välja

kujunenud kindel kliendibaas. Hageja kliendid on suuliselt uurinud hageja käest õnnetuse

asjaolusid ning kuna tegemist on väikese kogukonnaga, on lihtne artiklis avaldatud sündmus

ja laim viia kokku hagejaga juhtunud õnnetusega. Kostja põhjustas hagejale mittevaralist

kahju läbi solvamise – pani hagejat ennast halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja

meeleolu ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil. Hageja on pidanud tundma

avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole.

1.7. Hageja proovis asja lahendada kohtuväliselt. Hageja esindaja saatis kostjale nõudekirja,

millele kostja ei vastanud. Ka hageja 23.11.2021 meeldetuletusele kostja ei vastanud. Kostja

varaline kahju on tekkinud kohtueelse nõude esitamise tõttu.

2(9)

Tsiviilasi nr 2-21-20016

1.8. Hageja ei vaidle vastu kostja faktiväidetele „Esiteks, objekti asukoht on märgitud riigi

täpsustusega ning Statistikaameti viitel on Eestis kokku vähemalt 48 000 üüripinda.

Teiseks, 2021. aastal toimus Eestis kokku 1030 hoonetulekahju.“, kuid märgib, et arvesse

tuleb võtta artikli ilmumise aeg ning hageja elukoha ja õnnetuse toimumise kohta. Hageja

üürikodu asus Tapa vallas ning tegemist on väikese kogukonnaga, kus inimesed üksteist

tunnevad ning on kursis, kui suurem õnnetus juhtub.

1.9. Põlengust ilmus 28.09.2021 Xxxx uudis, et teisipäeval kell 8.45 sai häirekeskus teate, et

Xxxx külas põleb kahekorruseline puust elumaja. Hoones viibinud naine ja laps olid päästjate

saabumise ajaks majast välja saanud. Hagi aluseks olev artikkel ilmus 08.10. 2021 ehk kohe

peale õnnetust. Artiklis kirjutati, et äsja juhtunud põleng. Ajavahemikus 28.09.2021–

08.10.2021 toimus vaid 2 eramaja põlengut.

1.10. Kostja ei ole kordagi vastuses hagile väitnud, et artikkel ei olnud hagejast. Kostja

püüab oma õigusvastast tegevust välja vabandada vaid sellega, et iga inimene ei suuda

objektiivselt hagejat laimavast artiklist ära tunda. Samas on hageja poolt tõendatud, et

tema lähikondsed ning kogukonna liikmed on ta ära tundnud ja talle on kahju tekkinud ja

tema mainet on kahjustatud.

2. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid

2.1. Kostja hagi ei tunnista. Kostja arvates on täiesti alusetu väita, et artiklis avaldatud

andmete põhjal on objektiivselt võimalik seostada kas hageja või kolmanda isiku artiklis

kirjeldatud juhtumiga. Esiteks, objekti asukoht on märgitud riigi täpsustusega ning

Statistikaameti viitel on Eestis kokku vähemalt 48 000 üüripinda. Teiseks, 2021. aastal toimus

Eestis kokku 1030 hoonetulekahju. Sellest lähtub, et isegi kui teada, et tegemist oli Eestis

asuva üüripinnaga, kus toimus põleng, on nii üüripindu kui ka põlenguid Eestis niivõrd palju,

et artiklis avalikult avaldatud informatsiooni põhjal ei ole mitte mingil viisil võimalik

tuvastada, kellest artikkel räägib. Kostja juhib tähelepanu, et artiklis ei ole mainitud ei ühtegi

nime, maakonda, tänavat, vanust, sugu, rahvust ega muud kuidagigi isikustatavat infokildu.

Samuti on artikli juures olev pilt illustreeriv, pärineb Xxxx pildipangast ega ole kuidagiviisi

seotud ei kirjeldatud ega ka ühegi teise Rendin ettevõtet puudutava juhtumiga.

2.2. Vaidlusalused väited esitati artiklis, mille autor ei ole kostja ning artiklis viidati kostja

töötaja J-M M kommentaaridele. J-M M ei olnud kommentaari andmise ajal kostja seaduslik

esindaja ega ole seda ka praegu. J-M Ml ei ole ka muul alusel kostja esindamise õigust

suhetes kolmandate isikutega. Seega ei tegutsenud J-M M kommentaari andes kostja

esindajana ning tema kommentaar ei ole kostjale omistatav.

2.3. Artikli osa, mis ei põhine otseselt J-M M kommentaaril, ei ole omistatav ei kostjale ega

ka tema töötajale. J-M M kommentaarist pärinevad laused: „üürnik aga ei ole nõus välja

kolima“ ja „üürnik aga keeldub ikka välja kolimast“, aga mitte sõna „puuküürnik“ hageja

juhtumiga seotud lõigus. Artiklis ei ole üldse kasutatud sõna „puuküürnik“ hageja juhtumit

puudutavas episoodis.

2.4. Kostja ei nõustu hageja väitega, et ta on äratuntav juhtumi ja artikli ajalise seose alusel.

Tegu on üleriigilises ajakirjandusväljaandes ilmunud artikliga, kus räägitakse kolmest

erinevast juhtumist. Ainus, mis neist ühe juhtumi puhul oli sarnane hagejaga juhtunuga, oli

põleng üüriruumis. Hageja viited sellele, et ta elab väikeses asulas, on asjakohatud, sest

artiklis ei ole asulale viidatud ning tegu ei ole ka piirkondliku meediaväljaandega.

Umbisikulist kirjeldust juhtumi kohta, mis ei ole isikuga seostatav, ei saa pidada andmete

avaldamiseks selle isiku kohta. Asjaolu, et hageja ja kostja vaheline juhtum oli vaidlusaluse

näite aluseks, ei tähenda, et selle näite umbisikuline väljatoomine tähendaks „andmete

avaldamist hageja kohta“.

3(9)

Tsiviilasi nr 2-21-20016

2.5. Kostja vaidleb hageja dokumentaalsetele tõenditele vastu põhjendusel, et tunnistajate

ütluste esitamine kirjaliku tõendina on iseenesest ebausaldusväärne tõend (ei võimalda

isikulise tõendi vahetut uurimist ja kontrolli menetlusosaliste ja kohtu poolt), eluliselt on

ebausutav, et kõik isikud leidsid vastava artikli omaalgatuslikult (tegemist ei ole uudiste

portaali esiuudisega) ning väited ei lähe osaliselt kokku artiklis avaldatuga. M L ja M Ui

tunnistuses öeldakse muu hulgas, et neile jäi mulje, et hageja pere pani maja põlema ja et

nad on ka võlglased. Midagi sellist artiklist ei nähtunud ning seega pidi vastav mulje

isikutele jääma suhtlusest hageja endaga. See tähendab, et suhtlus hagejaga moonutas isikute

arusaama sellest, mida nad artiklist lugesid (eeldusel, et nad seda lugesid) ning nende mulje

ei ole omistatav artiklile. I P ja T Ki tunnistusest nähtub, et isikutele jäi mulje, et hageja oli

üürilepinguga seoses „kõik asjad maksmata jätnud“. Midagi sellist artiklist ei nähtunud ning

seega ka see mulje pidi isikutele jääma muust allikast. Lisaks väidetakse vastavas

tunnistuses, et sama artiklit olid omaalgatuslikult lugenud (ja järelikult lugemisõigust

omanud) ka allakirjutanu ema ja õed, mis on samuti eelkirjeldatud põhjustel eluliselt

ebausutav. R V oma tunnistuses ei väida, et ta oleks omaalgatuslikult artiklit avastanud ja

seoseid teinud. Tema tunnistusest nähtub pigem, et tal on palutud artikli kohta oma arvamust

avaldada (mis kostja hinnangul on olnud kõigi nö tunnistajate artikliga tutvumise ja

arvamuse avaldamise ajendiks).

2.6. Kostja hinnangul väide, et hageja keeldub välja kolimast, ei ole ebaõige. 28.09.2021

toimus üüriruumis põleng, 04.10.2021 esitas üürileandja hagejale üürilepingu ülesütlemise

avalduse, 06.10.2021 teatas hageja, et talle ei ole üürilepingu ülesütlemine

ülesütlemisavalduses toodud tingimustel ja ajal vastuvõetav ja ta ei ole sellega nõus.

Alternatiivi üüripinna vabastamise osas hageja ei pakkunud. Kostja jurist pakkus hagejale

06.10.2021 vastuses abi asjade väljakolimise finantseerimisel. 10.10.2021 pakkus hageja

üürileandjale võtmeid, kuid üüripind oli jätkuvalt hageja asjadest vabastamata, mistõttu

üürileandja ei võtnud võtmeid vastu. Hageja ei oleks saanud sellisel juhul oma asju

üüripinnalt ära viia ja valduse üle anda. 10.10.2021 ja 12.10.2021 pöördus kostja hageja

poole ning pakkus uuesti abi väljakolimiseks. 18.10.2021 pöördus kostja jurist hageja

esindaja poole ning selgitas, et üürileandjal ei ole hagejaga muud vaidlust kui üüripinna

vabastamine. 19.10.2021 vastuses hageja esindaja teatas, et hageja ei ole keeldunud

üüripinna vabastamisest ning esitas nõudekirja ja kompromissettepaneku, millega loetakse

üürileping lõppenuks, hageja saab üüripinnalt oma asjad ning üürileandja hüvitab hageja

õigusabikulud seoses kompromissiettepaneku koostmaisega. 28.10.2021 sõlmisid hageja ja

üürileandja kompromissi, millega hageja andis üüriobjekti valduse üürileandjale üle

29.10.2021 ning loobus asjadest, mis pärast valduse üleandmist objektile jäid. Üürileandja

tasus hageja õigusabikulud, et saaks üüriruumi valduse tagasi ning alustada remondiga.

Üürileandja ega kostja ei tunnistanud hageja õigust nõude õigusabi kulude hüvitamist

olukorras, kus poolte vahel õiguslikku vaidlust ei olnud. 02.11.2021 edastas üürileandja

kostjale hagejast jäänud utiliseerimist vajava prügi, millise kulu kostja kandis.

2.7. Kuigi vaidlusaluses artiklis ega ka J-M M kommentaaris ei ole hageja kohta kasutatud

sõna „puuküürnik“, ei ole viide „puuküürnikule“ ebaõige. EKI definitsiooni kohaselt on

puuküürnik üürnik, kes ei allu korteriomaniku ja ühiselu reeglitele (nt ei maksa üüri või

makse) ning kellest on raske vabaneda. Wikipedia definitsiooni järgi „puuküürnik on elu-

või muu ruumi üürinud füüsiline või juriidiline isik, kes keeldub üüripinnalt lahkumast“.

Hagejast kui üürnikust oli keeruline vabaneda, ta ei vabastanud üüripinda prügist, viivitas

valduse üleandmisega. Viivitamisega tekkis üürileandjal kahju, kuna üürileandjal ei olnud

võimalik asuda maja konserveerima ja remontima.

2.8. Kostja tegevus ei olnud õigusvastane. Kostja sõnavabadust: õigust kirjeldada

ajakirjandusele oma äris ette tulnud seiku – tuleb kaaluda hageja isikuõiguste väidetava

rikkumisega. Sealjuures tuleb arvesse võtta, et kommentaari ajakirjanikule andis kostja

4(9)

Tsiviilasi nr 2-21-20016

töötaja, kes kirjeldas isiklikku kogemust. Artiklis avaldatu vastas sellele, mis toimus hageja

ja kostja vahel. Artiklis ei ole hageja mingilgi viisil identifitseeritud. Eristada tuleb kostja

töötaja ja artikli autori väiteid.

2.9. Kostja vaidleb hageja kahjunõudele vastu. Umbisikuline kirjeldus ei tekita hagejale ei

varalist ega mittevaralist kahju. Hageja varaline kahju koosneb seoses õigusabi

kasutamisega, kusjuures pooled on juba teist korda olukorras, kus pooled vaidlevad hageja

kahju üle, milleks on hageja õigusabikulud selle sama vaidluse lahendamiseks. Juhul kui

hagejale kahju ka tekkis, siis kostja ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja ei saanud ette

näha seda, et hagejat tundvat inimesed hakkavad seostama artiklit hagejaga.

Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad

3. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid leiab, et

hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ning määrab kindlaks

hüvitatavate kulude suuruse.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Poole määrab ise, mis asjaoludel ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi

lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli

võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt

TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

5. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt

TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (vt

RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-21-17, p 16).

6. Pooled tõid esile asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei

ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks. Pooled ei vaidle selle üle, et

6.1. artiklis puudub viide kõnealuse üürniku nimele, vanusele, soole, üüripinna asukohale ja

juhtumi toimumisajale. Samuti ei ole avaldatud pilte üüripinnast ega hagejast.

6.2. artiklis kirjeldatud põlenguga seotud näide on hagejaga seotud juhtum;

6.3. „hageja on puuküürnik“, „üürnik ei ole nõus välja kolima“, „üürnik keeldub välja

kolimast“ on faktiväited.

7. Otsustamaks, kas hageja nõue kuulub rahuldamisele või mitte, tuleb kohtul avaldatud

faktiväite puhul tuvastada, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas,

ning et ebaõige faktiväite või väärtushinnangu avaldamise õigusvastasust saab hinnata

üksnes siis, kui need käivad hageja kohta.

8. Riigikohtu praktikast tulenevalt on avaldamine võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047

tähenduses andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes

teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Meedias andmete avaldamise korral saab

avaldajaks olla meediaettevõte, samuti ka meediaväljaandele andmeid edastanud isik (vt

Riigikohtu 10. juuni 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14; Riigikohtu 21. detsembri

2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25).

5(9)

Tsiviilasi nr 2-21-20016

9. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kuna ajakirjanikule edastas andmed kostja töötaja,

mitte seadustiklik esindaja, siis ei saa kostja töötaja poolt esitatud seisukohti üle kanda

kostjale. Kui töötaja vastab tööandja nimel, siis loetakse kolmanda isiku suhtes töötaja

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2, § 121 lg 2 ja 3 alusel volitatuks tööandjat

esitama. Seega on võimalik, et ajalehe väljaandja kõrval vastutab artiklis avaldatu eest ka

kostja.

10. Isiklike õiguste rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude alus on VÕS § 1043, mille

kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele.

11. VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju

tekitamine seisneb kannatanu isikliku õiguse rikkumises. Isiklike õiguste rikkumise

õigusvastasust reguleerivad võlaõigusseaduse §-d 1046 ja 1047. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt

on isiku au teotamine ebakohase väärtushinnanguga õigusvastane, kui seadusega ei ole

sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja

ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Sama

paragrahvi teine lõige näeb ette, et isikliku õiguse rikkumine ei ole siiski õigusvastane, kui

rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute

või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate

kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

12. VÕS § 1047 reguleerib olukorda, kus isiku kohta on avaldatud ebaõigeid andmeid

(faktiväiteid). Viidatud paragrahvi esimene lõige näeb ette, et isiku või tema tegevuse kohta

ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava

avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete

ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 alusel

loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu

avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.

Lisaks näeb VÕS § 1047 lg 3 ette, et andmete või asjaolu avaldamist ei loeta siiski

õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes

õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab

võimaliku rikkumise raskusele.

13. Riigikohus on 18. mai 2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-20-12495 p-s 11 kirjutanud, et

ebaõige faktiväite ja ebakohase väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse tuvastamisel on

VÕS §-de 1046 ja 1047 järgi erinevad eeldused ja tõendamiskoormis. Kohtupraktikas

üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või

väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud

ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust (vt nt Riigikohtu 31. mai 2006 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 13. aprilli 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26; 10.

oktoobri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18). Erinevalt faktiväitest, mis on

kontrollitav ja mille tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav, ei ole väärtushinnangu

sisu tõesust või väärust võimalik tõendada, väärtushinnangut saab üksnes põhjendada

(Riigikohtu 29. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p-d 17.3 ja 28). Isiku au

teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on

ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest või

ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu 31. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p

12 ja 15. veebruari 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 17).

14. Hageja hinnangul on esimene laimu episood artikli pealkirjas, kus toodi välja, et „hageja

on puuküürnik“. Lisaks on hageja hinnangul ebaõige faktiväide artiklis avaldatud tekstis

6(9)

Tsiviilasi nr 2-21-20016

väited „inimene ei taha lahkuda äsja põlenud majast“, „üürnik aga ei ole nõus välja kolima“

ja „üürnik aga keeldub ikka välja kolimast“.

15. Riigikohus on leidnud, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st

kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi

üldsusele avaldas. Sama kehtib kolleegiumi arvates ka juhul, kui kohus tuvastab faktide

esitamise viisist või kontekstist tulenevalt, kas kostja on lisaks faktiväidetele avaldanud ka

väärtushinnangu ja kas see väärtushinnang on hageja mainet kahjustav (vt Riigikohtu 21.

detsembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 21).

16. Kohus nõustub kostjaga, et hageja õigusi ei saa rikkuda artikkel, milles talle otse ei

viidata ning teda ei identifitseerita. Olukorras, kus hageja tunneb ennast artiklist ära, viitab

pigem sellele, et hageja vähemalt möönis, et kuna ta ei ole vaidlusalust üüripinda

vabastanud, võib tema käitumine olla artiklis kirjeldatud juhtumi aluseks. Kui hageja ei

pidanud enda käitumist ebaõigeks, ei oleks artiklis kirjeldatud juhtum teda isiklikult

kõnetanud.

17. Lugedes artikleid tekivad inimestel sageli seoses kellegi tuttavaga, mis ei tähenda aga

seda, et nad tunnevad selle inimese artiklist vaidlematult ära. Ka hageja poolt esitatud

tuttavate kirjalikest ütlustest kokkuvõtvalt nähtub, et nad seostasid artiklis esitatud asjaolusid

hagejaga, kuid ei olnud veendunud, sest vastsel juhul ei oleks vajadust pöörduda hageja

poole ja küsida täiendavaid selgitusi. Hageja tuttavate hilisem reageering artiklis toodule

lähtus hageja enda vastustest neile.

18. Hageja poolt esitatud tuttavate reageeringust nähtub ka see, et inimese võimekus artiklis

avaldatud andmeid interpreteerida on lai: „jäi mulje, et pani maja põlema ja endiselt elavad

seal sees“ (dtl 43), „pere elab siiani seal mahapõlenud majas edasi /…/ nad oleksid majas

oldud aja kõik asjad maksmata jätnud, kuna puuküürnikuid tavaliselt nii nimetatakse“ (dtl

44).

19. Kohtu hinnangul ei ole mõistliku isiku jaoks võimalik artiklist välja lugeda ebaõiget

faktiväidet, et hageja on puuküürnik. Artiklis on välja toodud kolm juhtumit, milles sõna

puuküürnik kasutatakse kahes hagejaga mitteseotud juhtumis. Ka artikli pealkirjas sisalduv

sõna „puuküürnik“ ei ole otseselt suunatud hageja isikule. Kohtu hinnangul ei saa iga

negatiivse varjundiga sõna/väljendi kasutamine ajakirjanduses kaasa tuua vastutust, vaid

sõna kasutamise kontekstist peaks nähtuma selge isikuõiguste riive. Meediaväljaannetes on

tavapärane tähelepanu köitmiseks pealkirjades mängida sõnastuse või lausestusega, mistõttu

tuleb artikli pealkirja tähenduse tõlgendamisel arvestada artikli sisu. Artiklis endas (dtl 209)

ja kostja töötaja poolt ajakirjanikule edastatud andmetes (dtl 167) hagejaga seotud juhtumis

üürniku kordagi puuküürnikuks ei nimetata. Märgitust tulenevalt ei sisalda artikli pealkiri

ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid VÕS § 1046 lg 1 mõistes.

20. Järgmiseks tuleb kohtul anda hinnang, kas artiklis esitatud väited selle kohta, et „inimene

ei taha lahkuda äsja põlenud majast“, „üürnik aga ei ole nõus välja kolima“ ja „üürnik aga

keeldub ikka välja kolimast“ on ebaõiged.

21. Hageja väitel on tegemist ebaõigete faktiväidetega, kuna ta ei ole keeldunud põlenud

majast lahkumisest. Hageja kolis välja samal päeval, kui põleng toimus (dtl 6). Kostja väitel

on faktiväited õiged, kuna hageja ei vabastanud üüripinda temale kuuluvatest vallasasjadest

(dtl 175), ei võtnud vastu kostja poolt pakutud abi üüripinna vabastamiseks (asjade

kolimiseks) ning ei andnud kostjale ka teada, kuidas hageja soovib tekkinud olukorda

lahendada – ei vastanud kostja ettepanekutele. Vaidlust ei ole selles, et artikli avaldamise

seisuga oli üürileping üürileandja poolt 04.10.2021 ülesöeldud (dtl 173) ja hageja ei olnud

üürilepingu lõpetamisega nõus (dtl 175).

7(9)

Tsiviilasi nr 2-21-20016

22. Kohus on seisukohal, et kui üüritud pinnal asuvad üürnikule kuuluvad esemed, tal on

ligipääs üüripinnale, tal palutakse need ära viia, tehakse ettepanek aidata ja ta ei lähe

asjadele järgi ning ei võta abi vastu, siis on sisuliselt tegemist keeldumisega ning väited

valduse ja võtmete üleandmisest olukorras, kus ei loobuta omandist üüripinnal asuvale

varale, on näiline.

23. Eelmises punktis kohtu järeldus tugineb muuhulgas ka sellele, et artikkel avaldati

08.10.2021 kell 8:30 (dtl 131), hageja tegi ettepaneku võtmete üleandmiseks 08.10.2021 kell

10:33 (dtl 176), s.o kaks tundi pärast seda kui ilmus artikkel. Seega artiklis esitatud

faktiväide selle kohta, et üürnik ei ole nõus välja kolima, oli artikli avaldamise hetkel õige.

Esimese vastuse asjade kohta on hageja andnud kostjale 19.10.2021 kirjas (dtl 182,), so

üheksa päeva pärast üürilepingu eseme üleandmise tähtaja saabumist.

24. Eesti keele seletav sõnaraamat (EKSS 2009) seletuse kohaselt on sõna „kolima“

tähendus koos majakraami ja muu varandusega endisest elukohast uude siirduma. Küsitav on

väljendi „inimene ei taha lahkuda äsja põlenud majast“ EKSS selgituse kontekstis õigsus

eraldiseisvalt, kuid artikli teksti kogumis on aru saadav, et etteheide üürnikule on selles, et ta

ei koli välja.

25. Riigikohus on 03.07.2024 otsuses tsiviilasjas 2-20-2328 p-s 12 korranud varem esitatud

seisukohta, et VÕS § 1046 alusel ei peaks lugema õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi,

mida isik peab mingites olukordades, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust

mõistlikult võttes taluma (RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11). Igale ajakirjanduses

avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise

väljamõistmine. Kohtu hinnangul rakendub antud seisukoht ka faktiväite ebaõigsuse

küsitavuse korral.

26. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata

ka kõrvalnõue viiviste väljamõistmiseks.

Menetluskulud

27. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Pooled on

taotlenud menetluskulude jätmist vastaspoole kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigikohus on selgitanud, et

menetluskulude jaotuse eesmärk on saavutada ka selles osas õiglane lahendus vastavalt

menetluse kui terviku tulemusele. Kohus võib kohtukulud ja kohtuvälised kulud jaotada

erinevalt (Riigikohtu 31. mai 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 18 teine lõik).

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on õige jätta menetluskulud hageja kanda.

28. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lõike 1

kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama

paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

29. Kostja menetluskulude nimekirja (dtl 226–227) järgi on tema menetluskuluks tõendite

saamise kulu 6 eurot ja õigusabikulu 27,15 tunni eest summas 5679 eurot (ilma

8(9)

Tsiviilasi nr 2-21-20016

käibemaksuta). Hageja on esitanud vastuväite kostja menetluskuludele (dtl 241-243) leides,

et kõik toimingud ei ole põhjendatud ja ei ole õigustatud nõuda tõendite saamise kulu.

30. Kostjat on menetluses esindanud kaks vandeadvokaati, kelle tunnihind on varieerunud

190–295 euro (ilma käibemaksuta) vahel. Kohtu hinnangul ei ole kostja õigusabikulud täies

ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Esindaja tunnihind 280–295 eurot on liiga kõrge,

arvestades õigusvaidluse keerukuse astet ja esitatud dokumentide õiguslikult

argumenteeritud sisu. Kohus peab mõistlikuks tunnitasuks esindamise ja

menetlusdokumentide koostamise eest 190 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et ei ole

põhjendatud nõuda tasu dubleeriva tegevuse eest, rahuldamata jäetud taotluse koostamise

eest (3,45 ühikut = 750 eurot), istungi ettevalmistamise eest (2,5 ühikut = 475 eurot),

24.03.2022 taotluses märgitud hagi materjali analüüsi ületava ajakulu eest (3,4 ühikut = 961

eurot) ja tõendite saamise kulu (6 eurot). Kohtu hinnangul on kostja mõistlik ja põhjendatud

õigusabikulu kokku 17,8 tunni eest summas 3382 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks

välja mõista. Kostja on palunud menetluskulude hüvitise välja mõista ilma käibemaksuta.

31. TsMS § 177 lg 4 ja kostja taotlusel kohus kohustab hagejat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik

9(9)