2-24-12382/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-12382

Tsiviilasi

A.Z.-i maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): A.Z. (isikukood XXX, viibimiskoht

Tartu Vangla, XXX, Tartu)

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.Z.-i maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud A.Z.-i kanda.

3. Määrus toimetada kätte avaldajale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale, millega kohus jättis maksejõuetusavalduse menetlusse võtmata, võib võlgnik

esitada kirjalikult määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest (FIMS § 14 lg 3, TsMS § 661 lg 2). Määrus kehtib ja kuulub

täitmisele alates jõustumisest (FIMS § 7 lg 1 lause 2).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. A.Z. (võlgnik) esitas 15.08.2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse enda pankroti

väljakuulutamiseks.

2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 järgi maksejõuetusavalduse

esitamisele ja läbivaatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita

menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-st ei tulene teisiti.

3. FIMS § 11 lg 1 sätestab, et võlgnik võib makseraskuste korral esitada enda suhtes

maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks või võlgade ümberkujundamise menetluse

algatamiseks. Võlgnik võib jätta maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada. FIMS § 18 lg 1

esimese lause kohaselt vaadatakse maksejõuetusavaldus läbi pankrotiseaduses

pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui FIMS-s ei ole ette nähtud teisiti.

4. Maksejõuetusavalduse esitamisel ja võlgade ümberkujundamise menetluses kasutatavad

vormid on kehtestatud justiitsministri 29.06.2022 määrusega nr 15. Võlgniku

maksejõuetusavalduse vorm on toodud määruse lisas nr 1. Võlgnik peab

maksejõuetusavalduse esitamisel kasutama FIMS § 9 lg 1 alusel kehtestatud

maksejõuetusavalduse vormi (FIMS § 11 lg 6). Vormid on vabalt ja tasuta kättesaadavad

Justiitsministeeriumi veebilehel ning kohtus.

5. FIMS § 11 lg 2 sätestab, et maksejõuetusavalduses tuleb esitada vähemalt järgmised

andmed:

1) võlgniku põhistus maksejõuetusavalduse esitamise vajaduse kohta, sealhulgas selgitus

makseraskuste ja nende põhjuste kohta;

2) võlgniku seisukoht, kas ta soovib enda suhtes pankroti väljakuulutamist, pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamist või jätab selle kohtu otsustada;

3) kui võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, siis võlgniku kinnitus, et talle ei ole teada asjaolusid, mis

võiksid välistada võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise, ja et ta

täidab käesoleva seaduse §-s 23 või 47 sätestatud kohustusi vastavalt sellele, milline

menetlus tema suhtes algatatakse;

4) riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed.

6. Kohus selgitab, et TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult,

mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg

8 näeb ette, et võlgniku maksejõuetusavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 10 eurot.

Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 (AS

SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS) või nr EE221700017003510302

(Luminor Bank AS). Riigilõivu tasumisel tuleb märkida maksedokumendile menetlustoiming

ning isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasutakse (maksejõuetusavaldus ja isiku nimi).

Viitenumbrit märkida ei ole vaja. Tasumist tõendav dokument esitatakse kohtule.

7. FIMS § 14 lg 1 p 1 sätestab, et kohus ei võta maksejõuetusavaldust menetlusse, kui

esinevad FIMS-s või tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused, muu hulgas on

tasumata riigilõiv. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus,

vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab

kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse

kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kohus leiab, et võlgniku

avalduses esinevad niivõrd ulatuslikud puudused, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata.

See ei piira võlgniku võimalust esitada kohtule eespool kirjeldatud nõuetele vastav

maksejõuetusavaldus, koos riigilõivu tasumist võimaldava dokumendiga.

8. Kohus selgitab, et võlgniku abistamine toimub kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku kaudu. Kui kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab kohus

määrusega usaldusisiku nimetamise (FIMS § 15 lg 3). Usaldusisik koostöös võlgnikuga

selgitab välja võlgniku varad ja kohustused ning annab hinnangu, milline maksejõuetuse

menetlus tuleks võlgniku makseraskuste ületamiseks algatada (FIMS § 17 lg 2).

9. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt /

Zakaria Nemsitsveridze

kohtunik