2-23-10847/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.10.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-10847

Tsiviilasi

K.E hagi K.Y vastu elatise nõudes

Hagihind

2 000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: K.E (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: eestkostja X.J

Hageja lepinguline esindaja: Ivo Kaurit (e-post xxx)

Kostja: K.Y (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: Vassili Kosteitšuk (e-post

xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Mitte menetleda hageja 03.10.2024 avaldust.

2. Jätta hagi rahuldamata.

3. Jätta rahuldamata K.E nõuded K.Ylt elatise välja mõistmiseks.

4. Jätta menetluskulud K.E kanda.

5. Välja mõista K.Elt menetluskulu 1 380 eurot K.Y kasuks.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Hageja on kostja ema. Hageja on alates 2022.a. korduvalt kostja poole pöördunud palvega abi

saamiseks, kuid kostja ei ole teda abistanud. Hageja kinkis 09.06.2017 kostjale Saue vallas asuvast

XYX kinnistust ¾ mõttelist osa, kuid kostja ei ole nõustunud ka kinnistut tagastama või müüma

hageja vajaduste katteks. Alates 12.02.2024 viibib hageja hooldekodus ja vajab püsivat hooldust.

Kuni hooldekodusse elama asumiseni olid hageja igakuised vajadused 830 eurot kuus, hageja

sissetulekuteks on pension ja sotsiaaltoetus, mis olid 2023.a. kokku 626,37 eurot kuus Hageja

pension 2024.a. algusest kuni 01.04.2024 oli 682,20 eurot, so koos sotsiaaltoetusega (26,85 eur)

709,05 eurot. Alates 2024.a. aprillist on pension 754,01 eurot, so koos sotsiaaltoetusega 780,86

eurot. Hageja igakuised vajadused alates hooldekodusse elama asumisest 12.02.2024 on 1 499

eurot kuus.

Hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise:

-

alates hagi esitamisest 01.08.2023 kuni 12.02.2024 igakuiselt 200 eurot;

-

alates 12.02.2024.a. kuni hageja elu lõpuni 300 eurot kuus.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja abivajadus ja vajaduste suurus on tõendamata. Hagejal on

kokku 3 täisealist last, kostjalt saaks abivajaduse olemasolul nõuda ülalpidamist üksnes

kolmandiku ulatuses. Hageja sissetulek on tema vajaduste rahuldamiseks piisav. Hagejal on

võimalik alates hooldekodus elama asumisest enda korter välja üürida või müüa. Hageja on mh

välja toonud, et ta täidab oma täisealise ja töövõimelise poja S.Y rahalisi kohustusi panga ees.

Selline vajadus on tingitud sellest, et S.Y poolt võetud pangalaenu katteks on seatud hüpoteek

hageja korterile. Hagejal puudus kohustus ja vajadus seada oma korterile hüpoteek kolmanda isiku

kohustuste katteks. Seega on hageja abivajadus tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise

tagajärjel. Kostja taotleb enda vabastamist ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kostjal ei ole ka

majanduslikult võimalik hagejale ülalpidamist anda. Kostja töötab monteerijana, tema

netosissetulek on 1 056,24 eurot kuus. Kostja ja tema abikaasa ülalpidamisel on nende täisealine

tütar D.A, kes on keskmise puudega, osalise töövõimega ning kes õpib. Kostja igakuised vajadused

on 708,75 eurot kuus, kostja annab tütrele ülalpidamist 377,50 eurot kuus. Pärast hageja haiglasse

sattumist pöördus eestkostja mitmel korral kostja poole hagejale vajalike kulude jagamiseks ja

kostja tasus vabatahtlikult 1/3 osa nendest kuludest.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Hageja 03.10.2024 avaldus

3. Hageja esitas 03.10.2024 isiklikult avalduse, milles märkis, et ta soovib menetluse lõpetamist.

Hagejale on määratud 26.04.2024 määrusega tsiviilasjas 2-24-3759 eestkostja (dtl 111-114).

Tulenevalt TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 202 lg 3 kui menetluses esindab

tsiviilkohtumenetlusteovõimelist täisealist isikut eestkostja, loetakse, et esindatav on

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu. Hageja lepingulise esindaja 12.10.2024 avaldusest on arusaadav,

et eestkostja 03.10.2024 avaldust heaks ei kiida ning selle menetlemist ei soovi. Seoses sellega ei

menetle kohus hageja 03.10.2024 avaldust.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

4. PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 3

järgi on ülalpidamist õigustatud saama muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole

võimeline ennast ise ülal pidama. Nähtuvalt rahvastikuregistrist on kostja hageja tütar.

5. Pooled vaidlevad, kas hageja on abivajav ega ole võimeline ennast ise üleval pidama. Hageja on

välja toonud, et tema vajadused perioodil 01.08.2023 kuni 12.02.2024 olid järgmised (dtl 149):

vajadus

eur/kuus

eluase

laen

toit ja majapidamistarbed

sidekulud

tervishoid

hügieen

riided ja jalanõud

kokku

6. Kohus tuvastab hageja konto väljavõttelt (01.11.2022 - 01.02.2023, dtl 7-8) makseid seoses

eluasemega (XXX tn KÜ, Eesti Energia AS nov-jaan) keskmiselt 107,25 euro ulatuses kuus,

arvestades juurde ka telekommunikatsiooniteenused kodus (Elisa Eesti AS; 13,48 eur kuus), on ühe

kuu keskmine kulu seoses eluasemega 120,73 eurot.

7. Hageja on välja toonud, et ta tasub oma poja S.Y laenumakseid, sest hageja korter on koormatud

hüpoteegiga, mis tagab S.Y laenu (hüpoteegi seadmise leping osal dtl 18, 16.02.2024 panga teade

laenulepingu ülesütlemise kohta dtl 89-90), mistõttu maksete tasumise eesmärk on eluaseme

säilitamine. Eelviidatud konto väljavõttelt nähtuvalt on hageja tasunud S.Y laenumakseid

keskmiselt summas 183,33 eurot kuus. Viidatud 16.02.2024 teate kohaselt on laenuleping 2024.a.

veebruaris üles öeldud.

8. Sidekuludega on konto väljavõttelt seostatavad Elisa Eesti AS muutuvas suuruses maksed, mille

ühe kuu keskmine on 15,25 eurot. Kohus leiab, et tavapärane vajadus seoses toidu ja esmaste

majapidamistarvete soetamiseks on hinnanguliselt ca 200 eurot kuus, harilike hügieenitarvete

soetamiseks vajalik kulu ei ületa 5 eurot kuus (tarbeid nagu seep, hambapasta jms ei osteta ka

igakuiselt). Hageja ei ole välja toonud, et ta oleks enne hooldekodusse elama asumist regulaarselt

tarvitanud ravimeid või kandnud muid tavapärasest kõrgemaid kulusid seoses tervishoiuga.

Harilike käsimüügiravimite jm apteegitarvete soetamiseks tavapärane kulu jääb kohtu hinnangul 15

euro piiresse kuus. Kohus leiab, et esmaselt vajalike riiete-jalanõude soetamiseks ei kulu ühe kuu

keskmisena arvestades üle 10 euro kuus. Täiskasvanud inimesel puudub vajadus pidavalt riiete ja

jalanõude soetamiseks, enamik vajalikust on juba olemas ning samu üleriideid ja jalanõusid on

võimalik kanda mitu aastat. Võrdlusena nt Statistikaameti poolt avaldatud andmete kohaselt oli

2023.a. ühe liikmega leibkonnale 30 päeva mittetoidukulutuste maksumus garderoobikulude osas

7,12 eurot.1

9. Kohus asub seisukohale, et hageja igakuised vajadused perioodil 01.08.2023 kuni 12.02.2024 olid

järgmised:

vajadus

eur/kuus

eluase (120,73 + 183,33)

304,06

toit ja majapidamistarbed

sidekulud

15,25

tervishoid

hügieen

riided ja jalanõud

kokku

549,31

10. Kohus tuvastab hageja konto väljavõttelt (dtl 7-8), et hageja sissetulek 2023.a. oli vähemalt 626,37

eurot kuus (pension + sotsiaaltoetus), 2024.a. veebruaris oli hageja sissetulek 709,05 eurot kuus.

Kohus asub seisukohale, et hageja sissetulekust perioodil 01.08.2023 kuni 12.02.2024 piisas tema

vajaduste katteks, st hageja oli võimeline ennast ise üleval pidama. Kohus leiab, et kuivõrd hageja

nimetatud perioodil abivajav ei olnud, puudub tal vastava perioodi eest nõue kostjalt ülalpidamise

https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__leibkonnad__leibkonna-eelarve__aasta-kulutused/LE27/table/

tableViewLayout2

saamiseks. Kohus jätab hagi rahuldamata osas, milles hageja on taotlenud kostjalt elatise välja

mõistmist perioodi 01.08.2023 kuni 12.02.2024 eest.

11. Hageja on välja toonud, et tema vajadused alates 12.02.2024 on järgmised (dtl 150):

vajadus

eur/kuus

eluase

laen

toit ja majapidamistarbed

sidekulud

tervishoid

hügieen

riided ja jalanõud

kokku

1499

12. Nähtuvalt esitatud arvetest (dtl 146, 153) on hooldekodu omaosalus 916 eurot kuus. Esitatud tšeki

(dtl 154-157) kohaselt on hageja asunud tarvitama mitmeid temale välja kirjutatud ravimeid,

mistõttu on suurenenud kulud tervishoiule. Asjaolusid, mis põhjendaksid side- või hügieenikulude

suurenemist hageja välja toonud ei ole. Kohus leiab, et alates hooldekodusse elama asumisest S.Y

laenumaksete tasumine enam seoses hageja vajadustega mõistlikult vajalik ei ole. Esitatud tõendid

ei võimalda ka tuvastada, et alates hooldekodusse asumisest oleksid suurenenud kulud seoses

korteri kommunaalkuludega. Pigem vastupidi, telekommunikatsiooniteenused kodus ei ole enam

vajalikud. Kohus asub seisukohale, et esitatu ei võimalda tuvastada, et hageja vajadused alates

12.02.2024 oleksid suuremad kui 1 169,98 eurot kuus koosnedes järgnevast:

vajadus

eur/kuus

korteri ülalpidamine

120,73

eluase, toit

sidekulud

15,25

tervishoid

hügieen

kokku

1169,98

13. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja sissetulek 2024.a. veebruaris oli 709,05 eurot kuus (pension

koos sotsiaaltoetusega), alates 2024.a. maist on see kontoväljavõttelt (dtl 151-152) nähtuvalt

780,86 eurot, st sissetuleku ja vajaduste vahe on 389,12 eurot kuus. Kohus leiab, et hagejal on

võimalik ennast lisaks sissetulekule täiendavalt üleval pidada temale kuuluva korteri arvel. Kui

hageja korteris enam ei ela, on mõistlik see müüa ning saadud raha kasutada hageja kulude katteks.

Hageja on välja toonud, et korter on koormatud isikliku kasutusõigusega tema abikaasa kasuks,

kuid selgitas 11.07.2024 istungil, et ka abikaasa viibib hooldekodus ning abikaasa vanusest ja

tervislikust seisundist tulenevalt ei ole tõenäoline, et ta võiks korterisse elama asuda. Kohus tegi

hagejale istungil ettepaneku tõendada korteri väärtus, kuid vastavaid väiteid ega tõendeid hageja ei

esitanud. Kohus leiab, et lisaks müümisele on korterit võimalik ka välja üürida. Olukord, kus korter

seisab tühjana, kuid tasuda tuleb selle kommunaalmakseid ning samal ajal isiku enda jooksvate

kulutuste katteks tema sissetulekust ei piisa, endast vara mõistlikku valitsemist ei kujuta. Kohus

asub seisukohale, et hageja ei ole abivajav ka alates 12.02.2024, sest tal on võimalik ennast üleval

pidada mh endale kuuluva vara arvel. Kohus jätab hagi rahuldamata ka seoses perioodiga alates

12.02.2024.

14. Kuna kohus leidis, et hageja ei ole abivajav, ei hinda kohus väiteid ega tõendeid seoses kostja

majandusliku seisundiga.

Menetluskulud

15. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi

rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud hageja kanda.

16. Kostja on välja toonud, et tal tekkis seoses menetluses osalemisega kulu 1 380 eurot, so kulu

lepingulisele esindajale.

17. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kostja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga:

-

hagiga tutvumise ja kostja vastuse koostamine koos seonduvaga 4 tundi;

-

04.04.2024 seisukoha koostamine 2 tundi;

-

04.06.2024 seisukoha koostamine 0,5 tundi;

-

11.07.2024 istungil osalemine ja ettevalmistus 2 tundi;

-

29.07.2024 hagi täiendusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine 3 tundi.

18. Märgitud ajakulu kokku on 11,5 tundi. Kohus leiab, et kõik välja toodud toimingud on kooskõlas

menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole põhjust pidada ilmselt

põhjendamatuks. Esitatu kohaselt osutati õigusteenust hinnaga 120 eurot tund, mis ei ületa kohtu

hinnangul keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus asub seisukohale, et kostja

põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on 1 380 eurot, mille kohus mõistab vastavalt

menetluskulude jaotusele kostja kasuks välja hagejalt.

19. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik