2-23-10407/37 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-23-10407

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2023, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

Duo Sisustus OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin

Krupp'i hagi Duo Mööblivabrik OÜ vastu ostu-müügi

lepingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

9520 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Duo Sisustus OÜ (pankrotis) (registrikood

14590749) pankrotihaldur Martin Krupp

(e-post:

martin@cavere.ee); hageja lepinguline esindaja Kärol

Kibena (e-post: karol.kibena@cavere.ee)

Kostja: Duo Mööblivabrik OÜ (registrikood: 14587747);

juhatuse liige Eliis Hanschmidt (isikukood: 49601064216;

e-post:

moobel@duo.ee),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere (e-post:

pirkkamarja.poldvere@leadell.com)

Menetlusviis/ Kohtuistung

28. mai 2024, osalesid Kärol Kibena, adv Pirkka-Marja

Põldvere

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Duo Sisustus OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp’i hagi Duo

Mööblivabrik OÜ vastu pankrotivõlgniku ja kostja vahel 31. märtsil 2020. a sõlmitud sõidukite

ostu-müügi lepingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks.

2. Menetluskulud jäävad Duo Sisustus OÜ (pankrotis) kanda.

3. Määrata kostja Duo Mööblivabrik OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

7205,75 eurot (ei sisalda käibemaksu).

4. Mõista Duo Sisustus OÜ-lt (pankrotis) Duo Mööblivabrik OÜ kasuks menetluskulude katteks

välja 7205,75 eurot.

5. Väljamõistetud menetluskuludelt on Duo Sisustus OÜ (pankrotis) kohustatud tasuma Duo

Mööblivabrik OÜ-le viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule.

2-23-10407

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

9. Duo Sisustus (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp esitas 21. juulil 2023 Pärnu Maakohtule

hagi Duo Mööblivabrik OÜ tehingute tagasivõitmiseks.

10. Hagiavalduse kohaselt Pärnu Maakohus 06. augusti 2020. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr

2-20-11064 võttis menetlusse Duo Sisustus OÜ pankrotiavalduse ning nimetas ajutise pankrotihalduri.

Pärnu Maakohus 14. oktoobri 2020. a kohtumäärusega rahuldas Duo Sisutus OÜ pankrotiavalduse

ning nimetas pankrotihalduriks Andrus Õnniku.

11. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 03. novembril 2020. a kohtu määratud haldurit ei

kinnitatud, uueks pankrotihalduriks valiti Urmas Tross. Pärnu Maakohus 10. novembri 2020. a

kohtumäärusega jättis OÜ Duo Sisustus (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku poolt valitud

haldur Urmas Trossi OÜ Duo Sisustus pankrotihalduriks kinnitamata ja määras OÜ Duo Sisustus

(pankrotis) uueks pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Pärnu Maakohus 21. oktoobri 2022. a

kohtumäärusega vabastas Ly Müürsoo OÜ Duo Sisustus (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest ning

määras OÜ Duo Sisustus uueks pankrotihalduriks Martin Krupp’i.

12. Äriregistri andmetel on Duo Sisustus OÜ (pankrotis) viimasteks juhatuse liikmeteks olnud

Holger Ode (isikukood 37602065714) alates 17. juulist 2020. a; XXX (isikukood 60012254229) alates

21. juunist 2019. a kuni 17. juulini 2020; XXX (isikukood 48701094227) alates 22. oktoobrist 2018

kuni 17. juulini 2020; XXX (isikukood 48502054721) alates 22. oktoobrist 2018 kuni 18. juunini 2020;

Triin XXX (isikukood 49104284220) alates 22. oktoobrist 2018 kuni 21. juunini 2019 ning XXX

(isikukood 38207204223) alates 22. oktoobrist 2018 kuni 21. juunini 2019.

Duo Sisustus OÜ (pankrotis) peamiseks tegevusalaks äriregistri andmetel on mööbli, valgustite ja

muude kodutarvete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes; EMTAK kood: 4759 (EMTAK 2008). Duo

Sisustus OÜ ei ole registripidajale majandusaasta aruandeid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt

tutvustab Duo Sisustus OÜ oma tegevust veebilehel duo.ee terviklahenduse pakkujana, alates

sisekujundusest, mööbli tootmisest ja lõpetades aksessuaaride valikuga. Kodulehel pakutakse ka e-poe

teenuseid, kus müüakse mööblit, sisustust, aksessuaare jm, märkega, et „ Veebipoe duo.ee omanik on

Duo Disain OÜ (registrikood XXX), juriidilise aadressiga Savi 20, Pärnu.“

13. Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikule kuulus kaubik Peugeot Expert registrimärgiga

XXX ja haagis RESPO registrimärgiga XXX. Nii kaubik kui ka haagis on 31. märtsil 2020. a (s.o 6

kuud enne ajutise halduri nimetamist) võõrandatud kostjale, Duo Mööblivabrik OÜ-le. Ajutine

pankrotihaldur on tuvastanud, et sõidukid müüdi hinnaga 3000 eurot, kaubiku hind 2500 eurot ja

haagise hind 500 eurot.

14. Maanteeameti on teatanud, et Duo Sisustus OÜ nimele ja vastutava kasutajana liiklusregistris

käesoleval ajal sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette registreeritud ei

ole. Võlgnik on võõrandanud järgmised sõidukid:

-

31. märtsil 2020 on võõrandatud kaubik Peugeot Expert, registrinumber XXX, 2012 vl, uus

omanik on Duo Mööblivabrik OÜ, kasutaja Eliis Hanschmidt.

2-23-10407

-

31. märtsil 2020 on võõrandatud haagis Respo XXX, registrimärk XXX, 2017vl. Uus omanik

on Duo Mööblivabrik OÜ, kasutaja Eliis Hanschmidt.

15. 16. märtsil 2022 saatis endine panrotihaldur kostjale järelepärimise ning palus esitada OÜ Duo

Sisustus (pankrotis) poolt Duo Mööblivabrik OÜ-le kaubiku Peugeot Expert registrimärgiga XXX ja

haagis RESPO registrimärgiga XXX ostu-müügi lepingud, OÜ Duo Sisustus (pankrotis) poolt kaubiku

Peugeot Expert registrimärgiga XXX ja haagis RESPO registrimärgiga XXX müügiarved ja arvete

tasumist tõendavad dokumendid. Praegusele pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole kostja dokumente

esitanud.

15. juunil 2023. a saatis praegune pankrotihaldur täiendava järelpärimise Maanteeametile ja sai vastuse

sõidukid on võõrandatud kolmanda isiku nimele.

16. Ajutine pankrotihaldur märgib oma aruandes, et vaadates võlgniku omanike ja juhatuse

liikmete seoseid teiste äriühingutega selgub, et:

01. juulil 2013 on äriregistrisse kantud Duo Disain OÜ, registrikood XXX. Ühingu asutajaks ja

omanikuks ning juhatuse liikmeks on kogu aeg olnud XXX, ning kaasasutajaks ja kuni aprillini 2020

kaasomanikuks ja teiseks juhatuse liikmeks olnud XXX.

16. oktoobril 2018 on äriregistrisse kantud Duo Mööblivabrik OÜ, registrikood 14587747. Ühingu

asutajateks, kaasomanikeks ja juhatuse liikmeteks olid XXX ja Eliis Hanschmidt, alates 27. juunist

2019 on Eliis Hanschmidt ühingu ainuomanik ja alates 18. juulist 2019 ka ainuke juhatuse liige.

17. Seoste, tegevusvaldkondade ja kodulehe põhjal võib järeldada, et nimetatud kolme äriühingu

tegevus on olnud omavahel seotud, kus üks firma pakub disainiteenust, võlgnik tegeles teenuste-

toodete vahenduse ning e-poega ja Mööblivabrik mööbli valmistamisega.

Nähtuvalt Duo Sisustus OÜ (pankrotis) raamatupidamise dokumentidest on Duo Sisustus OÜ-l

(pankrotis) tihe koostöö kostjaga, seega on Duo Sisustus OÜ (pankrotis) ja kostja ilmselgelt

lähikondsed. Duo Sisustus OÜ (pankrotis), võõrandades 6 kuud enne Duo Sisustus OÜ (pankrotis)

ajutise halduri nimetamist kostjale nii kaubiku kui ka haagise, kahjustas Duo Sisustus OÜ (pankrotis)

teiste võlausaldajate huve.

Pankrotihaldur on tuvastanud, et vaidlusaluse all olevad sõidukid on võlgnik võõrandanud kostjale

Duo Mööblivabrik OÜ-le. Eeltoodust tulenevalt on pankrotihaldur tuvastanud, et võlgnik on 31.

märtsil 2020. a võõrandanud kaubiku Peugeot Expert registrimärgiga XXX ja haagise RESPO

registrimärgiga XXX lähikondsele isikule ning sellega kahjustanud teiste võlausaldajate huve.

18. Hageja leiab, et võõrandamisleping tuleb kehtetuks tunnistada PankrS § 111 lg 1 p 1 või

alternatiivselt § 110 lg 1 p 2 alusel. Hageja leiab, et võõrandamisleping kahjustab võlgniku

võlausaldajate huve.

Võlausaldajate huvide kahjustamist võib eeldada, kuna võlgnik oli sõidukite võõrandamise ajal teadlik

oma maksejõuetusest ja tegi tehingu, mis tõi kaasa tema võlausaldajate kahjustamise. Seda, et võlgnik

oli oma maksejõuetusest teadlik, saab järeldada sellest, et võlgniku suurim võlausaldaja LineMaster

OÜ esitas 27. märtsil 2020. a Pärnu Maakohtusse hagi Duo Sisustus OÜ (pankrotis) vastu lepingu

alusel saadu tagastamiseks. Seega oli võlgnikule enne kostjale sõidukite võõrandamist teada, et

võlgniku vastu on esitatud hagi kohtusse võlgnevuse välja mõistmiseks.

19. Võlgnik oli sõidukite võõrandamise ajal teadlik oma maksejõuetusest, sest vaid vähem kui 6

kuud pärast sõidukite ostu-müügilepingu sõlmimist esitas võlgnik Harju Maakohtule avalduse ajutise

halduri nimetamiseks ja enda pankroti väljakuulutamiseks. isaks on haldur on tuvastanud, et võlgnikul

vara on oluliselt vähem kui pankrotimenetlusse esitatud nõudeid. Võlgniku juhatuse liige Holger Ode

on pankrotihaldurile esitanud võlgniku 07. oktoobri 2020. a bilansi, mille kohaselt oli võlgnikul vara

7766,39 eurot, kohustusi 8011,31 eurot, omakapital -244,92 eurot ja aruandeperioodi kasum (kahjum)

-3426,75 eurot. 31. detsembri 2019. a bilansi kohaselt oli võlgnikul vara 26 194,58 eurot, kohustusi 23

012,75 eurot, omakapital 3181,83 eurot ja aruandeperioodi kasum 681,83 eurot.

2-23-10407

20. Ajutise halduri aruande kohaselt on ajutine haldur üle võtnud võlgniku raamatupidamise

algdokumendid ning kontrollinud finantsaruandeid raamatupidamisprogrammist Merit Aktiva.

Bilansi kohaselt on seisuga 07. oktoobri 2020 võlgniku vara väärtuseks 7766,39 eurot, kohustuste

suuruseks on 8011,31 eurot. Kohustuste hulgas ei ole kajastatud Pärnu Maakohtu 19. augusti 2020

otsusega (jõustunud 26. septembril 2020) väljamõistetud 35 493,71 eurot (sh põhiosa, intressid ja

kohtukulud). Bilansi kohaselt on käesoleva aasta kahjum 3426,75 eurot ning omakapital on -244,92

eurot (negatiivne).

21. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul on kohustusi kogusummas 44 119,58 eurot.

Pankrotimenetluses esitati kokku nõudeavaldusi summas 44 843,51 eurot, tunnustati 4 võlanõuet

kogusummas 39 968,51 eurot. Kohustuste täitmata jätmine teiste võlausaldajate ees viis võlgniku

pankroti väljakuulutamiseni. Kui võlgnik oleks jätnud oma vara lähikondsetele isikutele võõrandamata

ja oma kasuks pööramata, oleks saanud selle vara arvelt tasuda võlgnevusi proportsionaalselt kõigile

võlausaldajatele ning nii rahuldada teiste võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses. Selle asemel, et

tasuda suurimale võlausaldajale LineMaster OÜ, Maksu- ja Tolliametile ning teistele võlausaldajatele,

on võlgnik asunud oma vara peitma ja võõrandanud sõidukid kostjale.

22. Müügilepingul on hageja hinnangul kinke iseloom. Vaatamata pankrotihalduri 16. märtsi 2022.

a järelpärimisele ei ole kostja Duo Mööblivabrik OÜ esitanud kaubiku Peugeot Expert registrimärgiga

XXX ja haagise RESPO registrimärgiga XXX ostu-müügi lepinguid, OÜ Duo Sisustus (pankrotis)

poolt esitatud kaubiku Peugeot Expert registrimärgiga XXX ja haagis RESPO registrimärgiga XXX

müügiarveid ega arvete tasumist tõendavaid dokumente. Sõidukid müüdi hinnaga 3000 eurot, sh

kaubiku hind 2500 eurot ja haagise hind 500 eurot, mis nähtub võlgniku pearaamatu väljavõttest.

Tutvudes www.auto24.ee portaalis sarnaste sõidukite müügihindadega leiab praegune haldur, et

sõidukid on võõrandatud alla turuväärtuse. Näiteks hetkel müügis olevatest kaubikutest Peugeot Expert

2011. a maksab 7999 eurot (vaidlusalune kaubik on aastast 2012) ning 2012. a Peugeot Expert maksab

5500 eurot. Respo haagise (reg. aasta 2017) hind on hetkel 1560 eurot. Lisaks tuleb arvesse võtta, et

vaidlusalused sõidukid võõrandati 2020. a aasta märtsikuus ehk üle 3 a tagasi ja seega sõidukite

võõrandamise ajal oli nende turuväärtus veelgi kõrgem. Eelkirjeldatud soorituste ja vastusoorituste

väärtused on seetõttu hageja hinnangul erinevad ning sõidukite võõrandamisel on kinke iseloom.

23. Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks müügilepingu kehtetuks tunnistamist PankrS § 111 lg 1 p1

ja lg 2 alusel, tunnistada sõidukite võõrandamine kehtetuks PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel. Kuna

tehingud tehti 6 kuud enne ajutise halduri nimetamist, eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et

võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Lisaks kohalduvale eeldusele ei saa ka asjas esitatud

tõendite pinnalt olla mõistlikku vaidluste selles, et kostja teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga

võlausaldajate huve. Kostja on võlgniku oluliseks lepingupartneriks, sh ka LineMaster OÜ-ga vaidluse

põhjustanud mööbli valmistaja, kostja ilmselgelt oli teadlik võlgnikul LineMaster OÜ-ga tekkinud

probleemidest ja LineMaster OÜ poolt võlgniku vastu esitatud nõudest lepingu alusel saadu

tagastamiseks. Kostja pidi mõistma seda, et tehing võib kahjustada võlgniku olemasolevate ja tulevaste

võlausaldajate huve. Kostja pidi seetõttu teadma, et sõidukite müügileping ja ühtlasi võlgniku vara

varjamine kahjustab LineMaster OÜ huve. Seega pidi kostja teadma võlgnikku ähvardavast

maksejõuetusest ning sellest, et sõidukite võõrandamisega kahjustab võlgnik oma võlausaldajate huve.

24. Hageja palub kohtul tunnistada PankrS § 109 lg 1, § 111 lg 1 p 1 ja lg 3 või alternatiivselt § 110

lg 1 p 2 alusel tagasivõitmise korras kehtetuks võlgniku ja kostja vahel 31. märtsil 2020. a sõlmitud

sõidukite kaubiku Peugeot Expert registrimärgiga XXX ja haagis RESPO registrimärgiga XXX ostu-

müügi lepingud.

Kuivõrd mainitud sõidukid on käesolevaks hetkeks võõrandatud kolmandale isikule ehk heausksele

omandajale, siis kostja on kohustatud hüvitama võõrandatud sõidukite väärtused. Lähtudes auto24.ee

portaalis mainitud sõidukite turuväärtusest, hindab haldur kaubiku Peugeot Expert väärtuseks 7000

eurot ja Respo haagise hinnaks 1500 eurot. Seega tuleb kostjal hüvitada sõidukite väärtus kogusummas

8500 eurot. Hageja taotleb kooskõlas TsMS §-ga 367 kostjalt võlgniku pankrotivara kasuks ka jooksva

2-23-10407

viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates hagiavalduse kohtusse esitamisest

kuni võla tasumiseni.

25. Tsiviilasja materjalide hulgas on arve, mille kohaselt on hageja 27. jaanuaril 2020 ostnud

sõidukid Suuves Vuuk OÜ-lt 3840,00 euro eest. Arvel märgitu kohaselt on tegemist sularahaarvega.

Kuna pankrotihaldurile ei ole hageja kassat ega sularaha puudutavaid dokumente üle antud, siis

rohkem infot raha maksmise kohta hagejal esitada ei ole. Haldurile on esitatud üksnes üksikuid Duo

Sisustus OÜ (pankrotis) raamatupidamisdokumente valikuliselt tõenäoliselt eesmärgiga varjata

pankrotihalduri eest selliseid tehinguid, millega on kahjustatud pankrotivõlgniku võlausaldajate huve.

See asjaolu ei saa aga välistada pankrotivõlgniku nimel nõuete esitamist olukorras, kus kõiki asjaolusid

olemasolevaid tõendeid kogumis vaadates on selge, et tehingutega on võlausaldajate huve kahjustatud.

Sularahamakse tõendamiseks tuleks kostjal endal esitada sularaha maksmisel saadud sularaha/kassa

order.

26. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

õigusteenuse kulud koos käibemaksuga 7259 eurot (5950 eurot õigusabikulu (42,5 tundi, á 140 eurot)

ja käibemaks 1309 eurot). Duo Sisustus OÜ (pankrotis) kinnitab, et kulutused on kantud seoses

käesoleva tsiviilasjaga ja palub menetluskulud kindlaks määrata koos käibemaksuga. Hageja palub

lahendis märkida, et kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

KOSTJA VASTUS

27. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Hagi on alusetu, tõendamata ja tuleb jätta tervikuna

rahuldamata. Kostja ei võta omaks ühtegi hageja polt avaldatud faktilist asjaolu, millega kostja pole

sõnaselgelt nõustunud. Hagiavalduses sisalduv ülevaade faktilistest asjaoludest on valikuline ning

eksitav ja ebatäpne.

28. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 31. märtsil 2020 ehk enne Duo Sisustus OÜ pankroti

väljakuulutamist sõlmisid Duo Sisustus OÜ (pankrotis) ja kostja ostu-müügilepingud Duo Sisustus

OÜ-le kuulunud kaubiku Peugeot Expert registrimargiga XXX ja haagise RESPO registrimargiga

XXX voorandamiseks kostjale hinnaga 3000 eurot, sh kaubiku hind 2500 eurot ja haagise hind 500

eurot.

29. Kaubik, VIN kood XXX, on 25. aprillil 2012 Eestis esmalt registreeritud valget värvi N1

kategooria manuaalkäigukastiga Peugeot margi (mudel Expert) sõiduk (veoauto), millel on 4 ust ja 3

istekohta. Kaubik on ühekütuseline (diislikutus) sõiduk ja selle mootori võimsuseks on 66 kW. Seisuga

16. juuli 2020 oli Kaubiku läbisõit Transpordiameti andmetel 223 073 km.

30. Haagis, VIN kood V610110DCHE005456, on 17. novembril 2017 Eestis esmalt registreeritud

halli varvi O1 kategooria RESPO margi (mudel XXX) madel-haagis, millel on üks telg. Haagise

teljekoormus on 750 kg ja kandevoime 461 kg.

31. Hageja nõue on tõendamata. Puuduvad alused 31. märtsi 2020 võõrandamistehingute

tagasivõitmiseks. Tehingud ei kahjustanud pankrotivõlgniku ega võlausaldajate huve. Kostja ei nõustu

hageja väitega, et kaubik ja haagis võõrandati alla turuväärtuse, lähtudes sellest, et sõidukid võõrandati

üle 3 aasta tagasi ning auto24.ee portaali andmetel praegu maksab 2011.a Peugeot Expret 7999 eurot

ning 2012.a Peugeot Expert 5500 eurot, 2017.a Respo haagise hind on 1560 eurot.

32. Viidates Riigikohtu praktikale, on kostja seisukohal, et Duo Sisustus OÜ (pankrotis) ja kostja

vahel 31. märtsil 2020 sõlmitud sõidukite võõrandamistehing vastab tehingu tagasivõitmise hagi

esitamise seisuga (21. juuli 2023) turuolukorrale, on majanduslikult otstarbekas ja seega võlausaldajate

huvides (ja oli seda ka tehingu tegemise ajal).

33. Kõik auto24.ee müügikuulutused ei peegelda reaalselt toimunud sõidukite ostu-müügitehingute

turuhinda. Kostja vastuse koostamise seisuga võib aastatel 2011-2013 toodetud Peugeot Expert sõiduki

ostusoov ulatuda sõidukite kuulutuste portaali auto24.ee andmetel 11 500 euroni. Kõrgemat hinda

küsitakse eeskatt sõiduautona (M1 kategooria) registreeritud, 8 istekohaga ja võimsama mootoriga

2-23-10407

pikemate ja rohke lisavarustusega Peugeot Expert sõidukite eest. Selliseid sõidukeid ei saa

vaidlusaluse kaubikuga siiski võrrelda.

34. Kaubikuga võrreldava N1 kategooria 66 kW mootoriga Peugeot Expert on auto24.ee portaalis

ainult üks (registrimargiga XXX) ja selle müügihinnaks on 3990 eurot (sh käibemaks 20%). Müüja

kinnitusel on sõidukile hiljuti tehtud hooldus ning vajalikud remonditööd - vahetatud rattalaager,

ootshoob, piduriklotsid, käsipiduritrossid; tegemist on 6 istekohaga sõidukiga, mis vaieldamatult lisab

sellele vaartust juurde. Vaidlusalusel kaubikul on aga kõigest 3istekohta ning võõrandamistehingu ajal

vajas see hooldust ja remonti. Ühtlasi on kaubikul rohkelt värvikahjustusi, esineb ka olulises ulatuses

roostetamist. Üksnes kaubiku värvikahjustuste kõrvaldamiseks tuleb täiendavalt välja käia vähemalt

4103,07 eurot (sh käibemaks 20%), see summa ei sisalda mõlkide eemaldamist.

Veel üks kaubikuga võrreldav N1 kategooria 66 kW mootoriga Peugeot Expert (piltide järgi

registrimärgiga XXX) oli ka KuldneBörs portaalis veel 16. oktoobril 2023 muugis hinnaga 2500 eurot.

Tegemist on 27. märtsil 2012 Eestis esmalt registreeritud valget värvi N1 kategooria 3-uskelise

veoautoga, mis on kaubikuga igatpidi võrdväärne.

35. Amserv Auto AS hindab kaubiku turuväärtuseks 1650 eurot. Kaubikuga analoogsete sõidukite

turuväärtus ja ka portaalides kajastatud ostuhinnad erinevad hageja poolt moonutatult avaldatud

väärtusest ja hindadest kardinaalselt. Hageja vastupidised väited on otsitud ja alusetud.

36. Haagise turuhinna kindlaksmääramiseks sobiva RESPO haagise hind ei saa ületada uue haagise

hinda. Hageja väitel „Respo haagise (reg aasta 2017) hind on hetkel 1560 eurot.“ Respo kodulehel

avaldatud andmetel on UUE mudel XXX kastihaagise hind koos käibemaksuga kuni 1450 eurot.

WEBY oksjonikeskkonnas müüdi vaidlusaluse haagisega analoogne, 2018. a-l toodetud, samuti halli

värvi madel-haagis hinnaga 630 eurot. Kostjale teadaolevat oli vaidlusaluse haagise tehniline seisund

31. märtsil 2020 ebarahuldav.

37. Tulenevalt eespooltoodust on kostja seisukohal, et kaubiku ja haagise turuväärtus tehingu

tagasivõitmise hagi esitamise aja seisuga (ja tegelikult ka võõrandamistehingu tegemise ajal) ei saanud

kuidagi ületada kokku 3000 eurot. Sellises summas sõlmitud võõrandamistehingud (s.o kaubiku müük

hinnaga 2500 eurot ja haagise müük hinnaga 500 eurot) olid igati majanduslikult otstarbekad, mistõttu

ei kahjusta nende tegemine Duo Sisustus OÜ (pankrotis) võlausaldajate huve. Hagiavalduses kostjale

esitatud väidetava kahju summas 8500 huvitamise nõue on sootuks alusetu, sest kostja poolt saadu

väärtus PankrS § 119 lg 3 mõistes ei ületa tehingu hinda ehk 3000 eurot.

38. Kostja leiab, et ka 31. märtsi 2023 võõrandamistehingute tagasivõitmise ja seejärel uuesti

müümise korral ei saaks Duo Sisustus OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp kaubiku ja haagise

võõrandamise eest kokku üle 3000 euro. Hageja ei ole vastupidist ka tõendanud. Samal ajal võivad

Duo Sisustus OÜ (pankrotis) võlausaldajate huvid olla kahjustatud tänu suurematele

pankrotimenetluse kuludele, mis kantakse seoses käesolevaga kohtumenetlusega ja hageja jaoks

positiivse kohtulahendi saamisel korral ka seoses tagasivõidetud vara müügiga.

39. Hageja on taielikult eiranud asjaolu, et hageja oli kaubiku ja haagise vahetult enne

müügitehingut omandanud sama hinnaga. Olukorras, kus äriühing omandas kaubiku ja haagise,

makstes nende eest 3000 eurot ja paar päeva hiljem võõrandas need 3000 euro eest, jäi ühingu

majanduslik olukord (saldo) samaks: 3000 eurot on olemas, kaubikut ega haagist mitte. Ühingu

tegevust tuleb vaadata tervikuna. Selles kontekstis ei oleks ühingu ega võlausaldajate huvisid

kahjustatud isegi juhul, kui kaubiku ja haagise turuväärtus oleks müügihinnast kõrgem (mida ta ei ole

ega olnud).

40. Seni kuni hageja pole tõendanud, et Duo Sisustus OÜ (pankrotis) ja kostja vahel 31. märtsil

2020 sõlmitud kaubiku ja haagise võõrandamistehingud kahjustavad Duo Sisustus OÜ (pankrotis)

võlausaldajate huve PankrS § 109 lg 1 tähenduses, ei pea kostja menetlusökonoomia kaalutlustel

vajalikuks käsitleda hageja poolt hagiavalduses esitatud võõrandamistehingute tagasivõitmise

täpsustatud aluseid (PankrS § 111 lg 1 p 1 ja lg 3 või PankrS § 110 lg 1 p 2). Kostja rõhutab, et

viidatud sätete kohaldamise eeldused puuduvad.

2-23-10407

41. Hageja peamine väide, et 31. märtsi 2020 sõlmitud kaubiku ja haagise võõrandamistehingute

tulemusena on Duo Sisustus OÜ-le (pankrotis) tekitatud kahju 8500 eurot, on paljasõnaline ja

tõendamata. Kostja poolt saadu väärtus ei ületa võõrandamistehingute hinda, mistõttu ei pea kostja

huvitama hagejale saadu vaartust ka juhul, kui kaubiku ja haagise väljaandmine oleks muul põhjusel

PankrS § 119 lg 3 mõistes võimatu. Kahju tekkinud ei ole.

Kuna hageja nõue on alusetu, siis puudub ka alus kostjalt viivise nõudmiseks.

42. Pankrotihaldur väidab, et tal puudub ligipääs võlgniku raamatupidamisdokumentidele. Halduri

väide ei saa tõele vastata. Nimelt on raamatupidamisdokumendid elektroonselt salvestatud

raamatupidamisprogrammi (Merit), kust halduril on võimalik need alla laadida. Kostjal puudub

teadmine, kas ja mis ulatuses on haldur raamatupidamisega reaalselt tutvunud. Kostjale teadaolevalt ei

ole pankrotihaldur senimaani käinud järel endise halduri L. Müürsoo büroos asuval

raamatupidamisdokumentide kastil (enamik dokumente kull elektroonselt, st kastis on väike osa

dokumentidest). Kuna hageja eitab ostuhinna saamist ja kostja oli esitanud kõik dokumendid, mis tal

seni olid, kontrollis kostja täiendavalt elektroonilise raamatupidamisprogrammi (Merit) andmeid (need

andmed peaksid olema haldurile kattesaadavad, kuna Meriti konto peakasutajaks on Martin). Kostja

leidis andmebaasist hageja kassa sissetuleku orderi. Order tõendab koos teiste tõenditega kostja

väiteid, et raha sõiduki ja haagise eest maksti ja anti üle sularahas, samuti et vormistatud on order.

Orderil puudub allkiri, kuid selle olemasolu süsteemis kinnitab, et see dokument on ostu-müügi

tehingu hetkel vormistatud.

43. Hageja ei ole tõendanud ega isegi selgitanud väidet, et pooled olid sõiduki ja haagise

võõrandamistehingu ajal lähikondsed.

44. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskuludeks

on lepingulise esindaja kulud 7352,75 eurot (käibemaksuta) (esindaja ajakulu 40 tundi ja 49 minutit,

lepingulise esindaja erinevate toimingute tunnihind 180 eurot -195 eurot (alates 1. märtsist 2024),

advokaadibürootöötaja tunnihind 150 eurot). Kostja kinnitab, et menetluskulude nimekirjas toodud

kulud on kantud seoses selle tsiviilasjaga, kostja on käibemaksukohustuslane ja taotleb menetluskulude

hüvitamist käibemaksuta.

KOHTU PÕHJENDUSED

45. Kohus, tutvunud põhjalikult poolte esitatud kirjalike seisukohtadega, arutanud asja pooltega

kohtuistungitel, kuulanud tunnistajana üle XXX, XXX Koka (Kokk) ja XXX (Kukk), igakülgselt ja

objektiivselt uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, kohus

leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

46. Hageja taotleb tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada Duo Sisutus OÜ (pankroti) ja kostja,

Duo Mööblivabrik OÜ vahel 31. märtsil 2020 sõlmitud sõidukite ostu-müügitehingud.

Kohus tegi kindlaks järgmised faktilised asjaolud, mille üle pooltel vaidlust ei ole:

-

Pankrotivõlgnik Duo Sisutus OÜ 07. jaanuaril 2020 omandas 3840 euro (sh kaubiku hind 2500

eurot, haagise hind 700 eurot ja 20% käibemaks 640 eurot) (dtl 279) eest Suves Vuuk OÜ-lt

(kustutatud 15. detsembril 2020) kaks sõidukit: kaubiku Peugeot Expert, registrinumber XXX,

2012.a vl ja haagise Respo XXX, registrinumber XXX, 2017. a vl;

-

27. märtsil 2020 Duo Sisustus OÜ (pankrotis) võõrandas sõidukid kostjale, Duo Mööblivabrik

OÜ-le hinnaga kokku koos käibemaksuga 3600 eurot (kaubik 2500 eurot, haagis 500 eurot,

20% käibemaks 600 eurot) (dtl 72). Omanikuvahetus Maanteeameti iseteeninduses viidi lõpule

31. märtsil 2020 (dtl 52 – 53).

-

30. juunil 2020 on Duo Sisustus OÜ sõidukid edasi võõrandanud Suves Vuuk Ren OÜ-le.

-

Pärnu Maakohus 06. augusti 2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-11064 võttis menetlusse Duo

Sisustus OÜ 21. juuli 2020 esitatud pankrotiavalduse ja nimetas ajutise halduri. Kohtute

infosüsteemi andmetel Duo Sisustus OÜ võttis pankrotiavalduse enne pankroti

2-23-10407

väljakuulutamist tagasi ning kohus 25. augusti 2020 määrusega jättis pankrotiavalduse läbi

vaatamata;

-

21. septembril 2020 esitas Duo Sisustus OÜ uuesti Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse,

maakohus tsiviilasjas nr 2-20-13688 võttis selle menetlusse ja nimetas 24. septembril 2020

ajutise halduri. 14. oktoobri 2020 kohtumäärusega kohus rahuldas pankrotiavalduse ja kuulutas

Duo Sisustus OÜ pankroti välja. Pankrotihalduriks nimetati Andrus Õnnik. Võlausaldajate

üldkoosolek kohtu nimetatud haldurit ei kinnitanud. Üldkoosoleku valitud haldurit Urmas

Trossi maakohus 10. novembri 2020 määrusega halduriks ei nimetanud, vaid määras uueks

pankrotihalduriks Ly Müürsoo. 21. oktoobri 2022 määrusega kohus vabastas Ly Müürsoo Duo

Sisustus OÜ pankrotihalduri ülesannetest ja määras uueks pankrotihalduriks Martin Krupi

(Krupp).

47. Pooled vaidlevad tehingute tagasivõitmise eelduste olemasolu üle. Hageja on seisukohal, et

tehinguga kahjustati võlausaldajate huve, pooled olid lähikondsed ja eeldatakse, et kostja teadis, et

tehingutega kahjustatakse pankrotivõlgniku võlausaldajate huve, sõidukid võõrandati alla turuhinna,

raha maksmist tegelikult ei ole toimunud ning tehingul on kinke iseloom.

Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et hageja ei ole tõendanud võlausaldajate huvide kahjustamist,

kostja ei ole pankrotivõlgniku lähikondne, sõidukite ostu-müügihind vastas tegelikult turuväärtusele,

pankrotivõlgnik müüs sõidukid sama hinnaga, millega oli need ise omandanud, kostja on sõidukite eest

tasunud ning tehingute tagasivõitmise aluseid ei ole.

48. Hageja esimese eelistusena taotleb tehingud tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada

kinkelepingu tagasivõitmisena pankrotiseaduse (PankrS) § 111 lg-te 1 ja 3 järgi, teises järjekorras

tehingu tagasivõtmise üldistel alustel vastavalt PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel.

49. Tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamisel tuleb PankrS § 193 lg-t 1 kohaldades

lähtuda tehingu tegemise ajal kehtinud pankrotiseaduse redaktsioonist (RKTKo nr 3-2-1-163-11, p 23).

Võrreldes vaidlusaluste tehingute 27. märtsil toimumise ja sõidukite omanikuvahetuse liiklusregistris

31. märtsil 2020 registreerimise ajaga, ei ole pankrotiseaduses tehingute tagasivõitmisele kohalduv

reeglistik (§-id 109 – 111 ja 117-119) sisuliselt muutunud. Seoses füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse kehtima hakkamisega 1. juulil 2022 on nende sätete sõnastust üksnes täiendatud viidetega

usaldusisiku nimetamisele.

50. PankrS § 109 lg-s 1 sätestatud üldreegli kohaselt tunnistab kohus PankrS §-des 110–114

sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti

väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab

kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool

teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Kuna vaidlustatud tehing tehti

kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist (tehing tehti 27. märtsil 2020 ning ajutine haldur

nimetati 06. augustil 2020), siis PankrS § 110 lg 2 kohaselt teise tehingu poole teadmist võlausaldajate

huvide kahjustamisest eeldatakse. PankrS § 110 lg 3 alusel eeldatakse ka võlgniku lähikondse puhul, et

teadis võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve.

PankrS § 111 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui see sõlmiti ühe

aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, sellisel juhul eeldatakse, et kinkelepinguga kahjustati

võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 111 lg 3 võib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud

alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse

tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. PankrS § 111 lg 2 kohaselt

eeldatakse, et kinkeleping kahjustab võlausaldajate huve.

51. Eeltoodust tulenevalt pidi hageja hagi esimese eelistusena esitatud PankrS § 111 lg 1 p 1 alusel

rahuldamiseks tõendama, et vaidlusaluste sõidukite võõrandamise tehingus olid poolte kohustused

ebavõrdsed ehk et tehingul oli kinke iseloom. Kostjal oli võimalik omakorda tõendada, et sõidukite

võõrandamisel sai pankrotivõlgnik kostja poolt ostuhinna tasumisega kohase vastusoorituse ning

võlausaldajate huvisid ei kahjustatud.

2-23-10407

Kui kinkelepingu sätted tehingule ei kohaldu, pidi hageja PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel tehingu

tagasivõitmiseks tõendama, et a) tehing kahjustab võlausaldajate huve; b) kostja on pankrotivõlgniku

lähikondne, kelle puhul eeldatakse, et ta teadis tehinguga võlausaldajate huvide kahjustamisest ning c)

kui lähikondsus ei leia tõendamist, tuli hagejal tõendada, et kostja teadis või pidi teadma, et tehinguga

kahjustatakse võlausaldajate huve.

52. Sõltumata sellest, kas tegemist on kinkelepinguga või müügilepinguga, on enne pankroti

väljakuulutamist tehtud tehingu tagasivõitmise esmaseks tingimuseks see, et tehing kahjustab

võlausaldajate huve. Kinkelepingu puhul eeldatakse, et see kahjustab võlausaldajate huve.

Riigikohus on mitmetes lahendites (vt näiteks RKTKo 24. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-17, p

10) väljendanud seisukohta, et „PankrS § 109 lg-s 1 on silmas peetud pankrotimenetluse

võlausaldajaid, kelle huvid peavad kohustuse täitmise tõttu olema kahjustatud tagasivõitmise hagi

esitamise ajal. Seda saab muu hulgas järeldada sellest, et pankrotivara moodustamiseks tehakse

toiminguid eesmärgiga rahuldada võlgniku vara arvel võlausaldajate nõuded (vt PankrS § 2 esimene

lause).“

Samuti on Riigikohus korduvalt selgitanud, et võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks kinke

puhul ei oma tähtsust see, kas konkreetsed võlausaldajad olid olemas kinkimise ajal (RKTKo 03.

novembri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-08, p 12; RKTKo 02. juuni 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-39-08, p 12).

53. Hageja on tõendanud, et 2020.a märtsis sõidukite võõrandamise tehingu toimumise ajal oli

pankrotivõlgnikul täitmata kohustusi vähemalt 32 000 euro ulatuses ja vähemalt kahe võlausaldaja -

LineMaster OÜ ning Maksu- ja Tolliameti – ees (vt ostu- ja maksuvõlgnevuste aruanne (dtl 63) ja

kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-20-4807 (dtl 64 – 68)), mille tasumiseks Duo Sisustus OÜ-l piisavalt vara

ei olnud.

Hagiavaldusele lisatud ajutise pankrotihalduri aruandest (dtl 37 – 47) nähtub, et maksejõuetuse

põhjustas äritüli LineMaster OÜ-ga ning maksejõuetuse tekkimise aeg on märts 2020. Ajutise halduri

aruandes ja tsiviilasja nr 2-20-4807 kohtuotsuses (dtl 64 – 68) kirjeldatud asjaolude kohaselt

pankrotivõlgnik sõlmis LineMaster OÜ-ga 2019.a sügisel lepingu mööbli tarnimiseks, tellija tasus

ettemaksu 31 977,80 eurot. Pankrotivõlgnik täitis tellimuse puudulikult, toodud mööbel ei vastanud

kokkulepitud tingimustele ja võlgnik viis mööbli tellija juurest ära; kuna pankrotivõlgnik uut mööblit

ei toonud, taganes LineMaster OÜ 13. märtsil 2020 lepingust ja nõudis ettemaksu tagastamist. Raha

tagasimaksmise osas pankrotivõlgnikuga kokkuleppele ei jõutud ja LineMaster OÜ 27. märtsil 2020

kohtusse hagi Duo Sisustus OÜ vastu lepingu alusel üleantu tagasisaamiseks.

54. Kostja kinnitab, et oli LineMaster OÜ nõudest teadlik, kuid kostja arusaamise järgi oli nõue

alusetu ning kostjale oli selge, et Duo Sisustus vaidleb Linemaster OÜ hagile täies ulatuses vastu.

Pärast Duo Sisustus OÜ juhatuse liikme vahetumist H. Ode poolt hagi aluseks olevate asjaolude omaks

võtmine ja nõudega nõustumine oli kostja jaoks üllatuslik, kostja on seisukohal, et just see viis

pankrotivõlgniku makseraskuste tekkimiseni, kuid mitu kuud pärast vaidlusaluseid tehinguid.

Hagiavaldusele lisatud Pärnu Maakohtu 19. augusti 2020 kohtuotsusega (dtl 64 – 68) tsiviilasjas nr 2-

20-4807 kohus rahuldas LineMaster OÜ hagi ja mõistis Duo Sisutus OÜ-lt välja 32 872,46 eurot ning

alates 20. augustist 2020 lisanduva viivise, samuti menetluskulud 2621,25 eurot koos lisanduvate

viivistega. Kohtuotsusest nähtub samuti, et kohus on hagi tagamiseks 30. märtsi 2020 määrusega

arestinud pankrotivõlgniku pangakontod kokku 31 977,80 euro ulatuses. Holger Ode, kes äriregistri

andmetel on Duo Sisustus OÜ juhatuse liige alates 17. juulist 2020, võttis hagi õigeks 30. juulil 2020

kohtule esitatud avalduses.

55. Kohus leiab, et ilmselgelt aitas pankrotivõlgniku pangakontode arestimine kaasa maksejõuetuse

tekkimisele, ka ajutine haldur on maksejõuetuse tekkimise ajaks märkinud 2020.a märtsikuu. Kontod

arestiti küll alles 30. märtsil 2020 , kuid ühestki kohtule esitatud dokumendist ei nähtu, et 2020.a

märtsis sõidukite võõrandamise ajal oli Duo Sisutus OÜ-l piisavalt vara või rahavoogusid LineMaster

OÜ nõude täitmiseks.

2-23-10407

Kostja märgib, et Duo Sisustus OÜ juhatuse liige XXX on 23. märtsil 2023 tsiviilasjas nr 2-20-13688

ärakuulamisel pankrotihaldurile kinnitanud, et 2020.a jaanuaris oli hageja sularaha kassas umbes 20

000 eurot. Viidatud ärakuulamise protokolli ei ole kohtule esitatud, lisaks ei tõenda 2020.a jaanuaris

kassas sularaha olemasolu võlgnikul kohustuste täitmiseks piisavate vahendite olemasolu 2020. a

märtsis.

Seega pankrotivõlgnik Duo Sisustus OÜ ise pidi sõidukite võõrandamise ajal teadma, et on

maksejõuetu või kohe maksejõuetuks muutumas. Pankrotivõlgniku teadmapidamist kinnitab see, et

vähem kui 5 kuud hiljem esitaski Duo Sisustus OÜ juhatuse liige kohtule võlgniku pankrotiavalduse.

Eeltoodust tulenevalt ei saa olla vaidlust, et kui sõidukid võõrandati turuväärtusest madalama hinnaga,

kahjustab see Duo Sisutus OÜ (pankrotis) võlausaldajate huve.

56. Hageja arvates toimus sõidukite võõrandamise tehing 31. märtsil 2020. Kostja on juhtinud

tähelepanu sellele, et hageja tehingu kuupäev on ekslik ning et tehing toimus 27. märtsil 2020, 31.

märtsil 2020 kinnitati üksnes omanikuvahetus liiklusregistris.

Tehingu toimumise kohta on Duo Sisustus OÜ 27. märtsi 2020 kuupäevaga vormistanud sularahaarve

nr 19122 (dtl 275) ja kassa sissetuleku orderi nr 38 (dtl 331). Duo Mööblivabrik OÜ elektroonilises

kassaraamatus ja pearaamatus (dtl 333 - 334) on kanded, et sularahaarve nr 19122 alusel tasus Duo

Mööblivabrik OÜ Duo Sisustus OÜ-le 3600 eurot 27. märtsil 2020. Kostja on tehingu kajastanud

käibedeklaratsioonis, mille esitamise tähtaeg oli 20. aprill. Ükski nimetatud dokumentidest ei välista

seda, et tehing tegelikult toimuski 31. märtsil 2020 ehk pärast pankrotivõlgniku arvete arestimist.

Kohtule ei ole esitatud kostja ega pankrotivõlgniku elektroonilist pearaamatut sellisel kujul, mis

võimaldaks kontrollida, millal asjassepuutuvad kanded tegelikult tehti. Samuti ei nähtu

Transpordiameti vastusest (dtl 52-53), et omanikuvahetuse toiming oleks algatatud enne 31. märtsi

2023. Transpordiameti e-teeninduse väljavõttest (dtl 277 – 278) nähtub, et omanikuvahetuse lõplikud

kinnitused anti 31. märtsil 2020 kell 14:16 kaubiku kohta ja kell 14:19 järelhaagise kohta; samal

päeval on antud sõiduki/raha kättesaamise kinnitused ning tasutud riigilõiv. Mõistlikult saab eeldada,

et kui pankrotivõlgniku juhatuse liige algatas omanikuvahetuse ja raha maksti 27. märtsil 2020, siis

oleks ka raha kättesaamist kinnitatud 27. märtsil 2020.

57. XXX (Kukk), kes oli tehingu ajal ja kuni 09. juunini 2020 Duo Sisustus juhatuse liige, 23.

novembri 2021 e-kirjavahetusest (dtl 280 – 281) Duo Sisustus raamatupidaja Tiinaga (e-posti aadress

xxxxxxxxxxx) nähtub, et sõidukite võõrandamisel tasuti Duo Mööblivabrik OÜ-le väljastatud

sularahaarve nr 19122 sularahas kassasse. Nimelt XXX märgib, et edastas kõik Duo Sisustus OÜ

raamatupidamisega seotud dokumendid ja info sularaha liikumiste kohta raamatupidajale ning palub

nüüd pankrotihaldurile edastamiseks dokumente. Vastuses raamatupidaja kinnitab muu hulgas, et

arved, mis maksti sularahas, on pandud programmis „tasutud kassast“; raamatupidaja tegi seda pärast

seda, kui sai küsimusele „Kas need arved on võlas?“ XXXlt vastuse, et need tasuti sularahas. 27.

märtsil 2020 väljastatud arve tasumise tähtaeg oli 03. aprill 2020 ja selle kohta ei saanud enne 3. aprilli

tekkida küsimust, kas arve on tasumata. Eelnevast järeldub, et kanded arve tasumise kohta 27. märtsil

2020 tehti raamatupidamisprogrammi igal juhul hiljem, mistõttu kannetes märgitud kuupäev ei tõenda

tehingu tegelikku kuupäeva.

58. Tunnistajad XXX ja Duo Sisustus OÜ tolleaegne juhatuse liige XXX andsid detailides

kokkulangevaid ütlusi sõidukite võõrandamise tehingu toimumise asjaolude ja müügihinna sularahas

tasumise kohta.

Mõlema tunnistaja ütluste kohaselt andis XXX Duo Mööblivabrik OÜ volitatud esindajana 2020. a

märtsis sõidukite ostmiseks Duo Sisustus OÜ salongis 3600 eurot sularahas XXX xxx kätte, kes pani

selle enda selja taha kappi. Mõlemad tunnistajad oma ütlustes kinnitavad, et samal ajal, kui XXX andis

raha XXX Koka kätte, hakkas XXX Maanteeameti iseteeninduses sõidukeid ümber vormistama. XXX

ei mäleta, kas XXX luges raha üle; XXX mäletamist mööda XXX luges raha üle ja palus hakata Aivil

Maanteeametis vormistama.

2-23-10407

XXX väitis Duo Sisustus salongis käimise ja raha andmise kuupäevaks 31. märts 2020 (toetudes

tunnistajal kaasas olnud kirjalikele andmetele, mille kasutamise kohus keelas), hiljem täpsustas, et auto

ost oli nädala alguses, raha sai XXX Duo Mööblivabrikust Eliis Hanschmidti käest eelmise nädala

lõpus. Kalendri järgi oli 27. märts 2020 reedene päev, 31. märts 2020 teisipäev.

Tunnistajate ütlused ja maanteeameti andmed omanikuvahetuse kande kohta kogumis tõendavad, et

tehing tegelikult tehti 31. märtsil 2020: tunnistaja XXX kinnitab, et samaaegselt raha ülelugemise ja

kappi panemisega palus XXX XXXl alustada registris sõidukite omanikuvahetuse toimingut,

maanteeametis on omanikuvahetuse e-teeninduses tehtud 31. märtsil 2020 ning XXX ütluste kohaselt

maksis ta raha 31. märtsil 2020.

59. Tegutseva ettevõtte pangakontode arestimine ei saa juhatuse liikmetele jääda märkamata ning

pankrotivõlgnik pidi 31. märtsil 2020 tehingu tegemise ajaks olema sellest teadlik. Hagiavalduses

tsiteeritud ja sellele lisatud ajutise halduri aruandest järeldub, et pangakontode arestimisele vaatamata

ei olnud Duo Sisustus OÜ-l raha LineMaster OÜ kasuks 2020.a augustis tehtud kohtuotsuse

täitmiseks, mida kinnitab see, et LineMaster OÜ esitas oma nõude pankrotimenetlusse. See lubab

järeldada, et võlgniku kontodel puudus vara juba pangakontode 30. märtsil 2020 arestimise ajal.

Ajutise halduri 07. oktoobri 2024 aruandes kajastatakse juhatuse liikme poolt 30. septembril 2020

haldurile antud selgitusi, et arvete arestimise tõttu sisuline majandustegevus peatus. Duo Sisustus OÜ

ei ole registripidajale majandusaasta aruandeid esitanud. Ajutise halduri aruande esitamise seisuga oli

võlgniku varaks raha pangas 243,48 eurot, 97 eritellimustoodete puidust šablooni 1000 eurot,

laoinventar 2000 eurot, kokku vara väärtus 3243,48 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused olid 44

119,58 eurot. Seega pidi pankrotivõlgnik olema tehingu tegemise ajal teadlik nii võlausaldajate

olemasolust, kui enda makseraskustest.

Seega ei saa välistada, et pankrotivõlgnik võõrandas sõidukid eesmärgiga muuta esemeline vara

sularahaks ning seeläbi vältida võlgniku vara arvelt võlausaldajate nõuete täitmist. See ei tähenda

automaatselt, et tehing on tagasivõidetav.

60. Vaidlustatud tehingud on tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. PankrS §

111 lg 2 kohaselt ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist sõlmitud tehingu puhul eeldatakse,

et kinkelepinguga kahjustati võlausaldajate huve. Kostja on selle eelduse ümber lükanud ja tõendanud,

et sõidukid võõrandati 2020.a märtsis tegelikule turuväärtusele vastava hinnaga ja tehinguga

võlausaldajate huvisid ei kahjustatud.

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et võlausaldajate huvisid ei saa kahjustada see, kui pankrotivõlgnik

võõrandab vara turuhinnaga, sellisel tehingul ei ole ka kinke iseloomu.

61. Hageja määras sõidukite turuväärtuse portaalis auto.24.ee avaldatud müügikuulutuste alusel

(dtl 92 – 93). Hageja on Peugeot Expert ja Respo kasutatud sõidukite päringud teinud 16. juuni 2023

seisuga. Otsingu vastusest nähtuvalt oli päringu aluseks sõiduki mark, ehitusaasta, mootori võimsus,

läbisõit, kütuse ja käigukasti liigid ning vedav sild. Kaubiku kohta on hageja saanud kaks vastust:

2012.a kaubik Peugeot Expert 1,6kW, ls 253 646 km, diisel, manuaal, esivedu hinnaga 5500 eurot

(koos käibemaksuga) ja Peugeot Expert 2.0 94kW, ehitusaasta 2011, ls 254 687, diisel, manuaal,

esivedu hinnaga 7999 eurot. Hageja on arvamusel, et kolm aastat tagasi sõidukite võõrandamise ajal

oli nende turuväärtus veelgi kõrgem.

Respo haagise kohta on üks päringu vastus: 2017.a kerghaagis Respo maksumuseks on 1560 eurot.

Hageja möönab, et tal puudus ülevaade sõidukite tehnilise olukorra kohta võõrandamise hetkel, kuid

tutvudes www.auto24.ee portaalis sarnaste sõidukite müügihindadega, on hageja asunud seisukohale,

et sõidukid on võõrandatud alla turuväärtuse. Www.auto24.ee andmete põhjal hageja hindab

vaidlusaluses tehingus kaubiku tegelikuks väärtuseks 7000 eurot ja haagise väärtuseks 1500 eurot.

62. Kostja on omakorda teinud portaali auto24.ee sõiduki turuhinna päringu 2020.aasta märtsist

juunini pakkumises olnud sõidukite kohta (dtl 282-283). Sõiduki liigiks on kaubiku asemel märgitud

sõiduauto, kuid otsitud on konkreetselt Peugeot Expert mudelit väljalaskeaastaga 2011 – 2014, mootori

2-23-10407

maht 1,6kw. Hageja päringu vastuse põhjal oli 2011 – 2013 vl Peugeot Expert keskmine hind 4478

eurot, hindade mediaan 3850 eurot.

Kostja märgib, et kõrgemat hinda küsitakse sõiduautona (M1 kategooria) registreeritud, kaheksa

istekohaga ja võimsama mootoriga pikemate ja rohke lisavarustusega Peugeot Expert sõidukite eest,

mida ei saa vaidlusaluse kaubikuga võrrelda.

Kostja toob välja, et vaidlusaluse kaubikuga võrreldava N1 kategooria 66 kW mootoriga Peugeot

Expert on auto24.ee portaalis ainult uks (registrimargiga XXX) ja selle muugihinnaks on 3990 eurot

(sh käibemaks 20%) (dtl 143 – 150). Kuulutuses müüja kinnitab, et sõidukile on hiljuti tehtud hooldus

ning vajalikud remonditööd - vahetatud rattalaager, õõtshoob, piduriklotsid, käsipiduritrossid (dtl 145).

Seejuures tegemist on kuue istekohaga sõidukiga, mis vaieldamatult lisab sellele vaartust juurde (dtl

146).

Kostja esitas ka portaalis Kuldne Börs avaldatud müügikuulutuse ja maanteeameti taustaandmed (dtl

164 – 171) kaubikuga võrreldava N1 kategooria 66 kW mootoriga Peugeot Expert (piltide järgi

registrimärgiga XXX) sõiduki kohta, mida müüdi 16. oktoobril 2023 hinnaga 2500 eurot. Kuulutuse

kohaselt on tegemist 27. märtsil 2012 Eestis esmalt registreeritud valget värvi N1 kategooria 3-ukselise

veoautoga. Muu hulgas on kuulutuses märgitud, et auto on tehniliselt korras, kuid esineb vähesel

määral roostet ja värvikahjustusi.

63. Esitatud tõenditest ja andmetest saab järeldada, et vaidlusalune kaubik oli võõrandamise ajal

hageja ja kostja esitatud kuulutustes märgitud kaubikutega võrreldes halvemas seisukorras. Kostja

esitatud fotod (dtl 151 – 155) ja Auto Stock OÜ värvitööde hinnapakkumine, (dtl 156 – 163, koos

värvitööde ja varuosade kokkuvõtetega) tõendavad, et vaidlustatud tehingu esemeks olnud kaubik on

kolme istekohaga ning võõrandamistehingu ajal vajas see hooldust ja remonti. Kaubikul on rohkelt

värvikahjustusi, esineb ka olulises ulatuses roostetamist, mille kõrvaldamise kulud on Auto Stock OÜ

22. novembril 2023 koostatud hinnapakkumise (dtl 156) kohaselt 3419,23 eurot + käibemaks.

Seejuures on märgitud, et pakkumine on ainult värvitöödele, kindlasti vajavad mõned detailid lisaks ka

mõlkide eemaldamist. Seega summa mõlkide eemaldamist ei sisalda.

64. Kostja esitas kaubiku praeguse väärtuse tõendamiseks Amserv Auto AS Pärnu esinduse 22.

novembri 2023 hindamisakti (dtl 173), milles müügijuht Sirle Lõugas hindab sõiduki XXX Peugeot

Expert 2012.a, ls 276412 km, turuväärtuseks 1650 eurot. Kohus leiab, et see tõend ei ole kaubiku

turuväärtuse tõendamiseks usaldusväärne. Hindamisakt koosneb ühest lausest ning sellest ei selgu,

mille põhjal hindaja märgitud konkreetse turuväärtuse leidis (ei ole kirjeldatud sõiduki seisukorda,

analüüsitud turuolukorda vms). Seetõttu kohus jätab Amserv Auto AS 22. novembri 2023 hindamisakti

TsMS § 238 lg 5 teise lause alusel arvestamata.

65. Samuti on kostja veenvalt tõenditega (dtl 174 – 177) ümber lükanud hageja väite, et, et haagise

võõrandamise aegne turuväärtus oli 1500 eurot. Kostja esitas kuvatõmmise järelhaagiste müümisega

tegeleva äriühingu veebilehest https://www.respo.ee, millest nähtub, et uue RESPO 750M301L150

PLH kastihaagise hind on 1450 eurot. Selles müügipakkumises esitatud haagise tehnilised andmed (dtl

174) kattuvad vaidlusaluse haagise (XXX) tehniliste andmetega (dtl 141 – 142), tegemist on sama

tüüpi haagisega. Kohus nõustub kostjaga, et 2020.a müüdud kasutatud haagise turuväärtus ei saanud

olla suurem uue haagise turuväärtusest.

Samuti on kostja esitanud 21. novembril 2023 tehtud ekraanitõmmise plusmerk.ee veebilehelt WEBY

oksjonikeskkonnast, kus on näha, et 2018.a Respo 750M301L150 PLH haagis on müüdud hinnaga 630

eurot.

66. Tuleb nõustuda kostjaga ka selles, et sõidukite müügiportaalise avaldatud kuulutused ei kajasta

reaalselt toimunud sõidukite ostu-müügitehingute hinda. Poolte võimalused sõidukite 31. märtsi 2020

seisuga turuväärtuse tõendamisel olid võrdsed. Nii hageja kui kostja on andmete saamiseks kasutanud

veebiportaali auto24.ee. Hageja on otsinud ainult kaubiku Peugeot Expert ja Respo kerghaagise

müügikuulutusi päringu tegemise ajal, kostja on esitanud turuhinna päringu sama marki sõidukite

2-23-10407

turuväärtuse kohta vaidlusaluse tehingu tegemise ajal. Kostja on lisaks otsinud Kuldses Börsis

avaldatud müügikuulutusi ja oksjonikeskkonnas tehtud tehinguid.

Hageja tõenditega võrreldes on kostja esitatud päringute vastused oluliselt põhjalikumad, sisaldavad

turuanalüüsi ja sõidukite fotosid, mistõttu on kostja tõendid usaldusväärsemad: nende põhjal on

võimalik reaalselt võrrelda nii sõidukite tehnilisi omadusi kui välimust. Hageja kuulutuste juures ei ole

sõidukite fotosid, sõidukite tegeliku seisukorra kirjeldusi ning ei ole võimalik hinnata, kas tegemist on

vaidlusaluse kaubiku ja haagisega võrreldavate sõidukitega.

67. Kostja on esitanud päringu 2020. a hindade kohta. Hageja on sõidukite hinna tuletanud ja selle

põhjal nõude esitanud kahes kuulutuses 2023. a seisuga märgitud hindade põhjal. Hageja järeldus, et

2020. aastal olid hinnad veel kõrgemad, on paljasõnaline. Hageja ei ole oma väidet millegagi

põhistanud. Pigem võib lugeda üldiselt teadaolevaks asjaoluks, et töökorras kasutatud sõidukite

turuväärtus tõusis pärast 2020. aastat (mitte ajaga ei vähenenud): uute sõidukite jaoks ei olnud piisavalt

kiipe, kuna koroona pandeemia tõttu olid tehased suletud, uusi sõidukeid ei saanud seetõttu müüki

lasta ning suurenes nõudlus kasutatud sõidukite järele.

68. Hageja ei ole põhistanud oma seisukohta, et üleüldse tuleks sõidukite turuväärtuse hindamisel

lähtuda 4 aastat uuemate sõidukite väärtusest, mis Auto24.ee portaali andmetel on Peugeot Expert

2016-2017. a sõidukitel keskmiselt 10 000 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et hilisema

väljalaskeaastaga sõidukitel on muudetud ja täiustatud tehniline varustatus, mistõttu võib nende

turuväärtus ka kasutatuna kõrgem olla.

Kohus on seisukohal, et vaidlusaluste sõidukite väärtust on võimalik määrata üksnes võrdluses sarnase

tehnilise varustatuse ja seisukorraga sõidukite müügihinnaga. Ka hageja tunnistab, et sõiduki hinna

määramisel on kõige olulisem selle tehniline seis. Hageja kostja esitatud sõidukite taustakontrolli

andmete põhjal leiab, et kuna sõidukid olid tehniliselt korras ja läbinud tehnilise ülevaatuse, siis see

kinnitab, et kaubiku tegelik väärtus oli 7000 eurot ja haagisel 1500 eurot. Selline järeldus ei ole

põhjendatud.

69. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud tõendid tõendavad, et sõidukite turuväärtus vastab

hinnale, millega vara võõrandati: 2500 eurot kaubik ja 500 eurot järelkäru, hindadele lisandub

käibemaks. Hageja ei ole sõidukite kõrgemat turuväärtust tõendanud.

Sõidukite müügihinna vastavust tegelikule turuväärtusele tõendab samuti see, et pankrotivõlgnik ise

omandas 2020. a jaanuaris sõidukid sarnase hinnaga. Hageja oma kirjalikes seisukohtades tugineb ka

ise OÜ Suves Vuuk poolt DUO Sisustus OÜ-le esitatud 27. jaanuari 2020 sularahaarvele nr 20006

(esitatud kostja poolt kohtule 11. märtsil 2024, dtl 279), mille järgi tuli pankrotivõlgnikul Peugeot

Expert XXX eest tasuda 2500 eurot ja Respo haagise XXX eest 700 eurot, hindadele lisandus

käibemaks, kokku pidi pankrotivõlgnik tasuma 3840 eurot. Sõidukite soetamise väärtusega võrreldes

200 eurot (s.o 6,25%) väiksema hinna (ilma käibemaksuta arvestades) tasumine on käsitatav vara

väärtusele vastava vastusooritusena. Seega ei ole tegemist kinkelepingule sarnaneva tehinguga.

Võlausaldajate huvide kahjustamiseks peab tehingu tagajärjel pankrotivõlgniku vara vähenema. Asjas

kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et kostja on sõidukite eest pankrotivõlgnikule tasunud

sarnase summa, millega pankrotivõlgnik paar kuud varem samad sõidukid soetas. Samal ajal puuduvad

tõendid, et pankrotivõlgnik sõidukite ostmisel müüjale reaalselt tasunud oli.

70. Kohus leiab, et kostja on tõendanud ostuhinna tasumise (pearaamatu ja kassaraamatu andmed,

tunnistajate XXX ja XXX ütlused, sularaha orderid) ja ostuhinna vastavuse sõidukite tegelikule

turuväärtusele. XXX sõnul esindas ta Duo Mööblivabrikut suulise volituse alusel, ostis sõidukid Duo

Mööblivabrikule, oli vahendaja, sest tundis nii XXXt kui XXXit. XXX andis 3600 eurot Duo Sisustus

OÜ salongis üle XXX Kokale, raha üleandmise kohta vormistati order, kui orderile allkirja ta ei

andnud, sest oli XXX XXX ja XXXga sõber. XXX teab, et sõidukite ümbervormistamine käis läbi

Maanteeameti; Duo Sisustuse poolt tegi seda vormistamist XXX, Duo Mööblivabriku poolt korraldas

ümbervormistamist Eliis Hanschmidt.

2-23-10407

71. XXX kirjeldas, et kui tema seisis leti ees, siis Aivi oli leti taga temast paremal ja XXX vasakul,

XXX suhtles XXXiga ja andis talle raha, XXX pani raha enda selja taha alumisse kappi.

Samamoodi kirjeldas olukorda ka tunnistaja XXX: XXX raha XXX Koka kätte, kes luges raha üle,

XXX sai aru, et tasuti arvele märgitud summa, sest XXX ei öelnud, et midagi oleks puudu. XXX ja

XXX Koka töökohad olid kõrvuti, XXX istus XXX paremal käel. XXX tuli salongi, seisis nende

vastas teisel pool letti ja ulatas ümbrikus raha XXXile, XXX nägi, et ümbrikus oli raha. Kui raha anti

üle, siis XXX pani raha nende selja taga olnud kappi.

72. XXX tunnistajana ütlusi andes kinnitas, et XXX tuli Duo Sisustus OÜ salongi 2020.a märtsis,

esindas Duo Mööblivabrikut sõidukite ostmise tehingus. Varem oli olemas suuline sõidukite müügi

kokkulepe; Mööblivabriku XXXuga rääkisid Mööblivabriku poole pealt ostust; Duo Sisustus OÜ

poole pealt arutas XXX sõidukite müüki XXXiga. XXX ei mäleta, kas XXXl raha maksmise ajal

volikiri oli. XXX ütluste kohaselt peaks sularaha kohta raamatupidamises dokument olema, kassa

sissetuleku või väljamineku order, see oli programmis. Orderil puudub allkiri, sest dokumendid

koostatakse programmis ja Duo Sisustus OÜ ei ole üheltki kliendilt allkirja võtnud. XXX kinnitas, et

see sularaha jäi kassasse, panka ei viidud; kassa suurus võis olla üle 10 000 euro.

73. XXX Kokk, kes tehingute toimumise ajal oli Duo Sisustus OÜ juhatuse liige, tunnistajana

antud ütlustes eitab sularaha saamist ja tehingu toimumise ajal 2020.a märtsis Duo Sisustus OÜ

salongis viibimist. XXX Koka mäletamist mööda kehtisid sel ajal riigis covid-piirangud ja salong oli

suletud, XXX Kokk oli lasteaialapsega kodune, alates 15. märtsist 2020 tegi kodukontorit. Samas

XXX kinnitas, et omad töötajad said salongi ligipääsu, kõrvaliste inimeste jaoks oli salong kinni. XXX

Kokk ei tea, kuidas müük toimus, seal juures ei olnud, nägi tagantjärgi arvet

raamatupidamisprogrammis Merit, kuna oli juhatuse liige, siis sai tehingust teada, arve oli Meritisse

üles pandud.

XXX Kokk ütlusi andes rääkis, et tema nende tehingutega kokku ei puutunud, ühel päeval XXX tuli

salongi ja ütles, et ostis auto ja haagise, mis registreeriti Duo Sisustuse nimele. XXX XXX sõnul XXX

oli justkui üks Duo Sisustuse omanik, aga teda esindas Duo Sisutuses tütar. Juhatuse liikmed olid sel

ajal veel XXX ja XXX. XXX neid autosid näinud ega kasutanud ei ole. Dokumentide põhjal XXX

teab, et sõidukite müük oli 27. märtsil 2020, ost võis olla aasta alguses.

74. Tunnistajad XXX ja XXX sarnaselt kirjeldasid raha üleandmise ajal isikute paiknemist

salongis, raha andmist XXX kätte. Kohus leiab, et XXX ütlused, mis on vastuolus teiste asjas kogutud

ja uuritud tõenditega, ei ole usaldusväärsed. XXX eitab tehingute juures viibimist ja raha saamist, kuid

mäletab kuupäeva täpsusega rohkem kui 4 aastat tagasi tehtud tehingu toimumise aega ja seda, et

dokumendid selle kohta olid raamatupidamisprogrammi üles pandud. Samuti XXX mäletab sõidukite

Duo Sisutusele ostmist, kuigi tema väidetavalt neid sõidukeid ei näinud ega kasutanud. XXX oli

tehingute ajal pankrotivõlgniku juhatuse liige, mistõttu võib tema ütlusi mõjutada soov välistada enda

kui juhatuse liikme võimalik vastutus.

75. XXX ütlused ei tõenda, et salong oli covidi tõttu suletud ja sularaha üleandmist ei oleks saanud

salongis toimuda. XXX kinnitas, et oma töötajatel takistust salongi tulla ei olnud. XXX ei mäletanud,

kas covid-piirangud siis juba kehtisid, kui piirangud kehtestati, pandi vastav silt uksele, XXX

mäletamist mööda salong oli (sõidukite võõrandamise tehingu ajal) kolmandatele isikutele avatud.

XXX ütluste järgi oli varem lepitud kokku, et XXX tuleb salongi, ta teadis et XXX ja XXX Kokk on

seal.

XXX ei tea, kas salong oli kõigile avatud. Suur-Jõe 63 Duo Sisustuse salongi läks XXX selleks, et raha

viia ja sõiduk osta. XXX ei mäleta, kas salongis kanti maski, tema kindlasti ei kandnud, sest tal ei

olnud hirmu covidi ees.

Tunnistajate nendest ütlustest kogumis järeldub, et Duo Sisutus töötajatel oli ka pandeemia ajal pääs

salongi ning piirangutele vaatamata oli võimalik leppida kokku kohtumisi salongis.

76. Tõendid kogumis tõendavad, et pankrotivõlgnik sai vara võõrandamisel turuväärtusele vastava

hinna, selline tehing ei olnud kinke iseloomuga ning tehing ei saanud võlausaldajate huve kahjustada.

2-23-10407

Võlausaldajate huvisid võis kahjustada see, et saadud sularaha ei kasutatud võlausaldajate nõuete

täitmiseks, kuid seda ei saa ette heita kostjale. Kohus leiab, et aluseid tehingu tagasivõitmiseks ei ole.

77. Kuna kohus tuvastas, et tehinguga võlausaldajate huvisid ei kahjustatud, siis on välistatud hagi

rahuldamine ka hagi rahuldamine hageja teise alternatiivi järgi PankrS §110 lg 1 p 2 alusel. Kui tehing

võlausaldajate huvisid ei kahjustanud, siis puudub asjaolu (võlausaldajate huvide kahjustamine),

millest kostja tehingu teise poolena pidi teadlik olema. Seetõttu ei oma asjas tähtsust hageja väited, et

tehing tehti lähikondsete vahel, sest ei ka seaduse järgi ei saa eeldada teadmist asjaolust, mille

puudumine on kohtumenetluses kindlaks tehtud.

78. Kohus siiski märgib, et kohtu ette toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest ei saa järeldada, et

kostja ja pankrotivõlgnik olid lähikondsed pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 117 lg 2 p 5 kohaselt

on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine

oluline majanduslik huvi. Riigikohtu praktikas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. mai 2003. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-53-03, p 25; 13. novembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18957, p 11) antud

selgitustest nähtuvalt üheks oluliseks indikaatoriks ühise majandusliku huvi hindamisel on juhtorganite

liikmete täielik või osaline kattumine, kuid ka see asjaolu ei ole eraldiseisvana lähikondsuse

tuvastamiseks piisav, vaid tuleb siiski põhjendada, miks konkreetsel juhul saab võlgniku ja kostja

tegevust vaadelda majanduslikus mõttes kooskõlastatuna. Samuti ei saa ainuüksi lepinguliste suhete

olemasolu üldjuhul tingida isikute ühist majanduslikku huvi PankrS § 117 lg 2 p 5 mõttes.

79. Mööbli, mille LineMaster OÜ tellis pankrotivõlgnikult, tootis kostja, Duo Mööblivabrik OÜ.

Hageja järeldab kostja ja pankrotivõlgniku koostöö põhjal, et äriühingud on lähikondsed, sest olid

majanduslikult tihedalt seotud. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et kostja ja pankrotivõlgnik

olid koostööpartnerid, kuid vaidleb vastu sellele, et pelgalt koostöö tõttu lugeda Duo Sisustus OÜ ja

Duo Mööblivabrik OÜ lähikondseteks. Kohus nõustub kostjaga, et koostöö ja lepingulised suhted ei

ole selleks piisav argument.

Hageja hagiavalduses märgib üldsõnaliselt: „Seoste, tegevusvaldkondade ja kodulehe põhjal võib

järeldada, et nimetatud kolme äriühingu tegevus on olnud omavahel seotud, kus üks firma pakub

disainiteenust, võlgnik tegeles teenuste-toodete vahenduse ning e-poega ning Mööblivabrik mööbli

valmistamisega.“ Hageja viitab, et Duo Sisustus OÜ (pankrotis) raamatupidamise dokumentidest

nähtuvalt on Duo Sisustus OÜ-l (pankrotis) tihe koostöö kostjaga, seega on Duo Sisustus OÜ

(pankrotis) ja kostja ilmselgelt lähikondsed.

Hageja ei ole täpsustanud, milliste konkreetsete pankrotivõlgniku raamatupidamise dokumentide alusel

hageja tuvastas kostja ja pankrotivõlgniku tiheda koostöö tuvastas. Seejuures on hageja menetluses

läbivalt tuginenud sellele, et pankrotihaldurile on raamatupidamisdokumente antud valikuliselt. Seda

enam on küsitav, kas nende põhjal on võimalik tõeseid järeldusi teha.

80. Kohtule esitatud andmete kohaselt on Duo Sisustus OÜ (pankrotis) ja Duo Mööblivabrik OÜ

(ning ka veebilehe duo.ee omanik Duo Disain OÜ) iseseisvad äriühingud, mille koostöö põhines

lepingutel. Äriühingud ei moodustanud kontserni ehk kostjal ei olnud otsustusõigust pankrotivõlgniku

majandustegevuse juhtimisel ja vastupidi.

Kohus leiab, et lähikondsust ei saa tuletada sellest, et ettevõtete majandustegevused olid seotud.

Hagiavalduses hageja tsiteerib (sedagi ajutise halduri aruande vahendusel) pankrotivõlgniku tegevust

tutvustavat teksti veebilehel duo.ee: võlgniku eesmärgiks on pakkuda klientidele terviklahendusi,

alates sisekujundusest, mööbli tootmisest ja lõpetades aksessuaaride valikuga; klient saab personaalse

lähenemise ning mööbel disainitakse sisekujundajate poolt just tema vajadustele lähtuvalt;

tootevalikusse on valitud parima kvaliteedi, moodsa disaini ja mõistliku hinnaga tooted. Veebilehel

räägitakse ka eritellimusmööbli tootmisest ja märgitakse, et oma mööblitehase omamisest tulenevalt

ollakse väga paindlikud ja leitakse lahendus igale soovile, pakutakse eritellimusel valmistatud mööblit

koos paigaldusega. Veebilehel Duo Mööblivabrik OÜ-d ei nimetata.

81. Äriregistri andmetel (dtl 32 -35) oli Duo Sisustus OÜ põhitegevusalaks „Mööbli, valgustite ja

muude kodutarvete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes“ (EMTAK kood (EMTAK 2008) 4759,

2-23-10407

NACE kood 47.59). Hageja ei ole sisustanud Duo Sisustus OÜ ja Duo Mööblivabrik OÜ väidetavalt

tihedaid majandussidemeid ainuõigusi andva koostöölepingu olemasoluga (s.t et pankrotivõlgnikul

näiteks oli õigus mööblit tellida üksnes kostjalt või et kostja võis mööblit toota üksnes

pankrotivõlgniku jaoks vms). Kohtule on esitatud tõendid ühekordse koostöö kohta: Duo Mööblivabrik

OÜ tootis pankrotivõlgniku tellimisel mööbli, mida võlgnik vajas LineMaster OÜ tellimuse täitmiseks.

Isegi kui kostja tootis mööblit Duo Sisustus OÜ (pankrotis) rohkemate klientide jaoks, siis PankrS §

117 lg 2 p 6 tähenduses olulise ühise majandusliku huvi tuvastamiseks ei piisa sellest, et

pankrotivõlgnik oma tellija(te) ees võetud kohustuste täitmiseks omakorda tellib mööbli valmistamise

kostjalt. Tuleb nõustuda kostjaga, et tõendatud on kahe äriühingu vahel töövõtulepingul põhinev

võlasuhe. Töövõtja (kostja) majanduslik huvi on saada tasu pankrotivõlgniku tellimusel tehtud töö eest

ning see ei sõltu sellest, kas tellija töö edasimüümisega omakorda sellest tehingust majanduslikku kasu

saab või tellib enda tarbeks.

Töövõtja huvi on võimalikult rohkemate tellimuste täitmine ja seega kaudselt võiks kostja olla

huvitatud sellest, et pankrotivõlgnikul on palju kliente. Kohtu hinnangul ei ole see aga käsitatav ühise

olulise majandusliku huvina ja kooskõlastatud majandustegevusena pankrotiseaduse § 117 tähenduses.

82. Hageja viidatud seosed erinevate äriühingute vahel juhtorganite liikmete tasandil samuti ei

anna alust pidada kostjat pankrotivõlgniku lähikondseks. Hageja hagiavalduses märgib (samuti ajutise

halduri aruande põhjal), et kodulehel duo.ee pakutakse e-poe teenuseid, kus müüakse mööblit,

sisustust, aksessuaare jms ning et kodulehe andmetel on veebipoe duo.ee omanik Duo Disain OÜ,

mille asutajaks, osanikuks ja juhatuse liikmeks on olnud XXX ja kuni 2020.a aprillini oli

kaasomanikuks ja teiseks juhatuse liikmeks XXX, kes mõlemad on olnud ka Duo Sisustus OÜ

(pankrotis) osanikud ja juhatuse liikmed.

Seega isikute tasandil kattuvused (lähikondsus) on pankrotivõlgnikul Duo Disain OÜ-ga, mitte

kostjaga.

83. Hagiavaldusele lisatud Duo Sisustus OÜ registrikaardi (dtl 32-35) andmetel kanti

pankrotivõlgnik Duo Sisustus OÜ äriregistrisse 22. oktoobril 2018.

Hagiavalduse andmetel kostja Duo Mööblivabrik OÜ kanti äriregistrisse 16. oktoobril 2018. Kostja

asutajateks, kaasomanikeks ja juhatuse liikmeteks olid Eliis Hanschmidt ja XXX, alates 27. juunist

2019 on Eliis Hanschmidt kostja ainuosanik ja alates 18. juulist 2019 juhatuse ainus liige.

XXX oli ka pankrotivõlgniku üks asutajatest, perioodil 22. oktoober – 08. juuli 2019 üks osanikest

ning 22. oktoobrist 2018 – 21. juunini 2019 üks juhatuse liikmetest.

Seega XXX oli samaaegselt nii pankrotivõlgniku kui kostja osanik perioodil üksnes 22. oktoobrist

2018 – 26. juunini 2019 ning mõlema äriühingu juhatuse liige 22. oktoobrist 2018 – 21. juunini 2019.

Vaidlusaluste sõidukite pankrotivõlgniku poolt omandamise ega võõrandamise tehingute toimumise

ajal ei olnud XXX enam kummagi äriühingu osanik ega juhatuse liige.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et kohtule esitatud tõendid ja esitatud andmed kostja ja pankrotivõlgniku

majanduslike sidemete ja koostöö kohta ei anna alust pidada kostjat pankrotivõlgniku lähikondseks.

Kuna kohus on seisukohal, et pankrotivõlgnik ja Duo Sisutus OÜ ei ole PankrS § 117 tähenduses

lähikondsed ning seega ei kehti ka PankrS § 110 lg 3 alusel eeldus, et kostja teadis, et võlgnik

kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve.

84. Kõige eeltoodu alusel kohus jätab Duo Sisutus OÜ (pankrotis) pankrotihalduri hagi Duo

Mööblivabrik OÜ vastu sõidukite võõrandamise tehingute kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

85. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda, kuna kohus

jätab hagi rahuldamata.

2-23-10407

86. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku

materjalide alusel.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu

hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1

näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

87. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja

kulud 7352,75 eurot (käibemaksuta). Lepingulise esindaja ajakulu 40 tundi ja 49 minutit, millest 9

tundi tunnitasuga 150 eurot, 12 tundi 26 minutit tunnihinnaga 180 eurot ja 19 tundi 03 minutit hinnata

195 eurot/tund (tunni hindadele lisandub käibemaks). Kostja kinnitab, et kulud on kantud seoses selle

tsiviilasjaga, kostja on käibemaksukohustuslane ning taotleb menetluskulude hüvitamist käibemaksuta.

Kooskolas TsMS § 177 lg-ga 4 palub kostja mõista valja ka viivise alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

88. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja poolt

42 tunni ja 30 minuti ulatuses esitatud õigusteenuse eest kokku 5950 eurot, millele lisandub käibemaks

1309 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 140 eurot. Ka hageja kinnitab, et kulud on kantud

seoses selle tsiviilasjaga, Duo Sisustus OÜ (pankrotis) palub menetluskulud kindlaks määrata koos

käibemaksuga ning kohustada kostjat maksma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud ulatuses.

89. Kuivõrd menetluskulud jäävad hageja kanda, puudub vajadus hageja enda menetluskulude

suurust kindlaks määrata. Kohus määrab kindlaks kostjale hüvitatavate kulude suuruse.

90. Hageja esitas vastuväiteid kostja menetluskuludele ning leiab, et kostja menetluskulud on

osaliselt ülepaisutatud ja põhjendamatud. Esimese menetlusdokumendina esitas kostja esindaja 22.

novembril 2023 vastuse hagile. Seega ei saa olla põhjendatud menetluskulud esialgse menetluskulude

tagatise osas tagasiside andmine kliendile, kuivõrd menetluskulude katteks tagatise taotluse esitas

kohtule kostja seaduslik esindaja. Samuti ei ole usutav, et sarnase sisuga teise menetluskulude katteks

tagatise nõude koostamiseks kulus kostja esindajal 4 h 33 min, kuivõrd sarnane menetluskulude

katteks tagatise nõue oli kostja poolt ühel korral juba esitatud.

91. Arvestades kohtuasja sisu ja mahtu, sh kostja esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja

mahtu ning esitatud tõendite mahtu, on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja

selle asjaga tegelemiseks vajalik ajakulu 40 tundi. Kohus nõustub hageja vastuväidetega kostja

lepingulise esindaja ajakulu kohta 49 minuti (147 eurot + käibemaks) osas seoses esimese

menetluskulude tagatise taotluse esitamisega. Esimese taotluse kohustada hagejat andma kostja

menetluskulude katteks tagatist, esitas kostja seaduslik esindaja enda nimel, viidates lepingulise

esindaja eeldatavatele kuludele, kuid nimetamata, kes on tema lepinguline esindaja ja kinnitamata

õigusteenuse lepingu sõlmimist. Kohus jättis taotluse rahuldamata. Kostja ei saa eeldada, et talle

hüvitatakse lepingulise esindaja kulu, mis on seotud eeldatava töömahu arvestamisega ja 25. augusti

2023 menetluskulude tagatise taotluse kohta esitatud hageja seisukohaga tutvumisega. Lepingulise

esindaja andmed teatati kohtule 22. novembril 2023 esitatud hagivastusega.

92. Ülejäänud osas on kostja esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalik. Kostjat esindas menetluse

vandeadvokaat, kes on koostanud õiguslikult argumenteeritud, faktiliste asjaoludega ja viidetega

asjakohasele kohtupraktikale põhjendatud menetlusdokumente, tõendeid. Asjas on peetud mitu

istungit. Hageja vastuväited 29. novembril 2023 menetluskulude taotluse koostamise ajakulu kohta ei

anna alust kostja lepingulise esindaja kulu vähendamiseks. Taotlus on asjakohaste õiguslike

põhjenduste ja analüüsiga, kohus on taotluse rahuldanud ja nõudnud hagejalt kostja menetluskulude

katteks tagatis maksmist (küll taotletust väiksemas mahus). Kostja lepingulise esindaja

2-23-10407

tunnitasumäärad 150 eurot – 195 eurot on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud vandeadvokaadist

lepingulise esindaja tasumääradega.

93. Eeltoodu alusel kohus määrab kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

7205,75 eurot (ilma käibemaksuta) (s.o lepingulise esindaja tasu õigusteenuse osutamise ajakulu 40

tunni ulatuses).

94. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja tasus kostja

menetluskulude katteks 19. jaanuaril 2024 kohtu deposiiti tagatist 1400 eurot, kostjal on õigus nõuda

menetluskulude hüvitise tasumise kohustuse täitmist selle summa arvelt.

95. Hagejaks on Duo Sisutus OÜ (pankrotis) pankrotihaldur, kes on riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 51

alusel tagasivõitmise hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik

ei näe ette, et kui hageja oli hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistetakse hagi

rahuldamata jätmise korral temalt või pankrotivõlgnikult riigilõiv riigituludesse välja.

(Allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik