3-24-1699/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1699

Haldusasi

Xi kaebus Eesti Töötukassa 08.04.2024 otsuse nr

TVH/24/013472, 09.04.2024 otsuse nr TVT/24/018557 ja

03.05.2024 vaideotsuse nr VO/24/988 tühistamise ning

vastustaja kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xi kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.11.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.

3-24-1699

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa tuvastas 08.04.2024 otsusega nr TVH/24/013472, et Xi töövõime ei ole

vähenenud. Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgnevad.

Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on

alumiste hindamisteede kroonilised haigused, dorsopaatiad ja vigastuste jääknähud.

Taotleja kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete osas ei ole tervise infosüsteemi

(TIS) andmetel töövõimet mõjutavad. Taotlejal on alaselja ja parema hüppeliigese

valu tõttu piiratud erinevatel vahemaadel ja treppidel liikumine, pikaajaliselt

sundasendis püsimine, püsti tõusmine. Kiirem kõnd põhjustab koormusel

südamepekslemist, hingeldust ja õhupuudust. Trepist ülesminekul toetub taotleja

käsipuule. Taotleja astub vahelduvsammuga. Vajab väsides puhkepausi seisatades.

Istudes väsib selg ja seistes parem labajalg. Püsti tõusmisel toestab taotleja end kätega.

Hüppeliigese valu, mis nõuaks liikumisel karkude kasutamist terviseandmed ei

kinnita. Taotleja ei ole hüppeliigese valuga 2 aasta jooksul vastuvõtule pöördunud.

Perearst ega neuroloogid ei kirjelda lonkamist või karkudega liikumist. Retseptipõhist

valuravi ei ole taotleja vajanud. Suur osa määratud retsepte on välja ostmata.

Taastusravis ei ole taotleja osalenud. Ajutist tööst vabastust selja- või liigeshaiguse

tõttu ei ole taotleja vajanud. Kuigi taotlejal esinevad piirangud eelnimetatud

valdkonnas ja tegevustes, ei mõjuta see taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks

töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist.

2. Eesti Töötukassa 09.04.2024 otsusega nr TVT/24/018557 jäeti Xile töövõimetoetuse

määramata.

3. X esitas 10.04.2024 nimetatud Eesti Töötukassa otsustele vaide.

4. Eesti Töötukassa jättis 03.05.2024 vaideotsusega nr VO/24/988 Xi vaide rahuldamata.

Vaideotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

Töötukassa hindas vaide esitaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema taotluses

märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate tegutsemispiirangute kohta ning TIS-i

kantud terviseandmed. Vaidlustatud töövõime hindamise otsus tugineb

eksperdiarvamusele, mille on koostanud tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst

(edaspidi TTO ekspertarst). Taotluse kohaselt esinevad vaide esitajal

tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas. Lisaks on kirjeldatud piiranguid muude

tervisehäirete osas. TTO ekspertarst tuvastas 07.04.2024 TIS andmete alusel, et vaide

esitajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on

alumiste hindamisteede kroonilised haigused, dorsopaatiad ja vigastuste jääknähud.

Taotlusel kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete osas ei ole TIS andmetel

töövõimet mõjutavad.

Töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas

võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile (vt

määrus nr 39 §6 lg-d 1 ja 3; § 3 lg 2). Vaide esitajal hinnati valdkondade

võtmetegevuste arvväärtused järgmiselt: 1) liikumine: liikumine eri tasapindadel –

arvväärtusega 2, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine –

arvväärtusega 1, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0. Teiste

valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. Vaide esitaja töövõime ulatuse

tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on väiksem kui 4 (vt

määruse nr 39 § 6 lg 6).

2(8)

3-24-1699

TTO ekspertarst analüüsis veelkord vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise

taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud

eksperdiarvamust ning leiab, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad

määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele,

eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige.

TTO ekspertarsti hinnangul on vaide esitajal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise

valdkonnas, mille põhjuseks on alumiste hingamisteede kroonilised haigused, muud

dorsopaatiad, vigastuste, alajäsememurru jääknähud. Vaide esitajal on alaselja ja

parema hüppeliigese valu tõttu piiratud erinevatel vahemaadel ja treppidel liikumine,

pikaajaliselt sundasendis püsimine, püsti tõusmine. Kiirem kõnd põhjustab koormusel

südamepekslemist, hingeldust ja õhupuudust. Trepist ülesminekul toetub vaide esitaja

käsipuule. Vaide esitaja astub vahelduvsammuga. Vajab väsides puhkepausi

seisatades. Istudes väsib selg ja seistes parem labajalg. Püsti tõusmisel toetab end

kätega. Hüppeliigese valu, mis nõuaks liikumisel karkude kasutamist TIS andmed ei

kinnita. Vaide esitaja ei ole hüppeliigese valuga 2 aasta jooksul vastuvõtule

pöördunud. Perearst ega neuroloogid ei kirjelda lonkamist või karkudega liikumist.

Retseptipõhist valuravi ei ole vaide esitaja vajanud. Suur osa määratud retsepte on

välja ostmata. Taastusravis ei ole osalenud. Ajutist tööst vabastust selja- või

liigeshaiguse tõttu ei ole vaide esitaja vajanud.

Piirangud liikumisel eri tasapindadel on hinnatud mõõdukaks. Liikumist häirivad

selja- ja liigesvalud ning õhupuudus. Lülisamba nimmeosa piltuuringul on

spondüloartrootilistest, st ealistest degeneratiivsetest muutustest L5/S1 vahemikus

vasakpoolne L5 kompressioon neuraalavas. Retseptipõhist valuravi pole vajanud.

Taastusravis pole TIS andmetel osalenud. Aprillis 2022. aastal oli parema

hüppeliigese murd, mis osteosünteesiti. Juunis 2022. aastal oli piltuuringul fiksatsioon

intaktne, seis sekundaarse dislokatsioonita ja luukallus formeerumas. Hiljema

hüppeliigese valuga pole perearsti ega ortopeedi poole pöördunud. Karkude vajadust

TIS andmed ei kinnita. Põeb kroonilist kopsuhaigust. Spirograafia alusel on tegemist

mõõduka püsiobstruktsiooniga. Ravi on olnud ebaregulaarne ja enamus ravimeid (19

retsepti aasta jooksul) on välja ostmata. Füsioteraapia teenust pole kasutanud, kuid

suitsetab jätkuvalt. TIS andmetel vaide esitajale ei ole täieliku tegevuspiiranguga

hooldushaige vaid liigub iseseisvalt abivahendeid ja kõrvalabi vajamata. Piirang on

mõõdukas.

Piirangud seismisel ja istumisel on hinnatud kergeks. Lülisamba spondüloartrootilised,

st ealised degeneratiivsed muutused põhjustavad pikaajalisel seismisel ja istumisel

seljalihaste kangust ja valu, kuid kehaasendit korrigeerides, vahelduvalt seistes ja

istudes või tugijalga vahetades on vaevusi vähem. Püstumisel võib vajada käte

toestust. Hüppeliigese trauma oli ligi 2 aastat tagasi ja piltuuringu alusel paranenud

sekundaarse nihketa. Pöördumisi hüppeliigese valu tõttu pole 2 aasta jooksul olnud.

Retseptipõhist valuravi pole vajanud. Taastusravis pole osalenud. Piirang on kerge.

Ekspertiisitaotluses nimetatud vajadus seismisel ja istumisel regulaarselt kehaasendit

vahetada ja püsti tõusmisel millelgi toetada, piirangut ei suurenda, sest töövõime

hindamise metoodika kohaselt on see lubatud.

Vaide esitajal on ebaregulaarse raviga krooniline obstruktiivne kopsuhaigus aastaid.

Vaidest jääb mulje, et vaide esitaja põdes SARS-CoV-2 infektsiooni veebruaris 2024,

mille järgselt kopsuhaigus süvenes. TIS andmetel oli vaide esitaja viimati

pulmonoloogi vastuvõtul märtsis 2022. a, peale SARS-CoV-2 infektsiooni põdemist.

Spirograafilise uuringu alusel oli kopsudes mõõdukas obstruktsioon FEVI 2,631

3(8)

3-24-1699

(66,2% eeldatavast). Spirograafiline uuring on tehtud ka märtsis 2024. a, kus

obstruktsiooni dünaamika on positiivne vaatamata määratud ravi puudumisele. Haigus

on skeemile vastava raviga kompenseeritav. Seni ei ole vaide esitaja pulmonoloogi

poolt määratud ravimeid regulaarselt kasutanud.

Seljahaiguse puhul on tegemist krooniliste spondüloartrootiliste, st ealiste

degeneratiivsete muutustega. Retseptipõhist valuravi pole vaide esitaja vajanud. Ei ole

põhjust rääkida pidevast närivast valust alaseljas kui toime on tuldud

käsimüügiravimitega. Taastusravis pole vaide esitaja TIS andmetel osalenud ja

iseseisva võimlemise kohta andmeid ei esita. Vaides ei mainita enam hüppeliigese

valu, mille tõttu olevat liikumine niivõrd takistatud, et vajalik on kasutada karke.

Aprillis 2022. a oli parema hüppeliigese murd, mis osteosünteesiti. 2 aasta jooksul

pöördumised liigesevaluga puuduvad. Liikumise valdkonnas on mõõdukas

tegevuspiirang ning põhjust piirangu raskusastet muuta ei ole. Vaide esitaja krooniline

kopsuhaigus on raviskeemi järgides kompenseeritav raviga. Seljahaigus võib ägeneda

ülekoormusel, kuid on regulaarse taastusravi ja retseptipõhise valuraviga

kompenseeritav. Hindamisel vaadeldakse töövõimet koosmõjus raviarsti poolt

määratud raviga tervisehäire kompenseerimiseks, mis on rakendatud vastavalt arsti

ettekirjutusele.

Vaide esitaja kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete osas ei leidnud TIS andmetel

kinnitust. Astma on vaide esitajal diagnoositud, kuid vaide esitaja ei ole seda

adekvaatselt ravinud. Regulaarsel ravimi (inhalaatori) kasutamisel ei põhjustaks

koormus hingamisraskusi. Vererõhuhaigus on raviga kompenseeritud.

Tegemist on kroonilise kopsuhaiguse ja lülisamba spondüloartrootiliste muutustega,

mis on kompenseeritavad toetusravi, füsiaatriliste protseduuride ja taastusraviga. Uusi

arstlikke väljavõtteid lisandunud ei ole. Töövõime hindamisel võetakse arvesse püsiva

kuluga tegutsemispiiranguid, mis vaatamata adekvaatsele ravile püsivad kauem kui 6

kuud.

Eelmise ekspertiisi käigus, kui vaide esitaja töövõime hinnati osaliseks üheks aastaks

(22.02.2023-21.02.2024), on piirang seismisel ja istumisel üle hinnatud (ei ole

arvestatud, et kehaasendi regulaarne vahetamine on töövõime hindamise metoodika

kohaselt lubatud).

Objektiivsed terviseandmed ei kinnita vaide esitaja enesehinnangulisi kaebusi määral,

mis vähendaksid püsivalt töövõimet. Vaide esitaja terviseseisundist tulenevad

tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu vaide esitaja töötamine

oleks üldse või osaliselt takistatud. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist

töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega.

Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et

sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Vaide esitajal on soovitav

vältida füüsilist ülekoormust omandades ergonoomilised töövõtted ja kasutades

töökaitse-vahendeid.

Vaide esitaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegevusi, kuid see ei too

veel kaasa üldist töövõime vähenemist TVTS § 5 lg 3 mõttes. Kuna terviseseisundi

püsivat halvenemist kinnitavaid andmeid ei ole ka vaidemenetluses esitatud ega TIS-i

lisandunud, siis ei ole alust juba tuvastatud töövõime ulatust muuta.

5. X esitas 05.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 03.05.2024

vaideotsuse nr VO/24/988 tühistamise ja vastustaja kohustamise nõuetes.

4(8)

3-24-1699

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja ei nõustu vaidlusaluste otsustega, kuivõrd need sisaldavad ebaõigeid andmeid.

Kaebaja selgitab, et tal on kopsuobstruktsioon, mis nähtub ka digiloost. Kaebaja on käinud

arstide juures ning järginud nende soovitusi ja võtnud kõik ettenähtud ravimid.

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

7.1. Vaidlusalused otsused on õiguspärased (TVTS § 5 lg-d 1-2; määrus nr 39 § 5 lg 1, § 6lg-

d 1, 3, 6; § 8 lg 6). Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles

kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise

tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda

soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on

välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele

funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile.

7.2. Tervishoiuteenuse osutaja Meliva AS (edaspidi TTO) ekspertarst dr Ülla Melnikov,

võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma

tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 07.04.2024

eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks.

Eesti Töötukassa 08.04.2024 otsusega nr TVH/24/013472 tuvastati, et kaebaja töövõime ei

ole vähenenud. Eesti Töötukassa 09.04.2024 otsusega nr TVT/24/018557 jäeti kaebajale

töövõimetoetus määramata.

7.3. TTO ekspertarst analüüsis 18.04.2024 veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja

töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele

ning jäi oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde. TTO

ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise

ekspertarst. Käesoleva kohtumenetluse raames on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst

dr Alvi Tellmann kõik kaebaja terviseandmed ja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud üle

vaadanud ning on 23.07.2024 allkirjastanud oma kokkuvõtliku seisukoha, milles nõustub

TTO ekspertarsti poolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega.

7.4. Kaebaja on töövõime hindamise taotluses märkinud tegutsemispiirangud liikumise

valdkonnas liikumine eri tasapindadel (1.1.) ning seismine ja istumine (1.3.). Lisaks on

kaebaja märkinud muude tervisehäiretena, et tal on astma, raske on hingata, kui kaebaja teeb

füüsilist tööd; vererõhk kõigub, kui on kõrge vererõhk, siis tekib õhupuudus.

7.5. TTO ekspertarst hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevused 1.1. liikumine eri

tasapindadel arvväärtusega 2 ning 1.3. seismine ja istumine arvväärtusega 1. Teiste

valdkondade võtmetegevustes TTO ekspertarst piiranguid ei tuvastanud. TTO ekspertarst on

liikumise valdkonna hindamisel tuginenud pulmonoloogi Talis Kirs 27.03.2024 epikriisile,

sisehaiguste arsti Valentina Zaharanko 20.02.2024 epikriisile, perearsti Inna Prosalova

09.02.2024 epikriisile, pulmonoloogi Mihhail Gromov 29.12.2022 epikriisile, neuroloogi

Olena Kostyukovska 12.12.2022 epikriisile ja ortopeedi Sergii Lytvynenko 26.04.2022

epikriisile ning radioloogi Igor Muhhin 10.06.2022 saatekirja vastusele, samuti kaebajale

viimase kahe aasta jooksul välja kirjutatud ravimitele ja meditsiiniseadmetele.

7.6. On põhjendatud hinnata kaebaja tegutsemise ja osalemise piirangud liikumise valdkonnas

mõõdukaks, arvestades kaebaja enda hinnanguid oma tegutsemisvõimele ning TIS-s olevaid

terviseandmeid. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole

sellised, mille tõttu tema töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Objektiivsed

5(8)

3-24-1699

terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt

tema üldist töövõimet. Töövõime hindamisel hinnatakse isiku üldist töövõimet ning

hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid

töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Kaebaja terviseseisund mõjutab küll tema

igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist TVTS § 5 lg 3

mõttes.

7.7. Pärast vaidlustatud otsuste tegemist on TIS-i lisandunud üks perearsti Inna Prosalova

17.05.2024 epikriis. Lisandunud epikriis kohtus vaidlustatud otsuseid ei muuda, sest selles

nimetatud kaebust seljavalule on juba arvestatud liikumise valdkonna piirangute hindamisel ja

kaebust liigesevalule (tõenäoliselt on mõeldud liigesvalu) ei saa lugeda töövõimet

mõjutavaks. Objektiivse leiu ja uuringute juures ei ole kirjeldatud mingit liigespatoloogiat ega

toodud välja sellele viitavat uuringut. Töövõime hindamise metoodika kohaselt peavad aga

isiku kaebusi kinnitama objektiivse leiu ja uuringu tulemused.

7.8. Vaidlustatud otsuseid ei muuda ka samas epikriisis nimetatud „uimane pea“ ja

ebamugavustunne südame piirkonnas, sest südamehaigust ei ole kaebajal diagnoositud.

14.05.2024 tehtud elektrokardiograafia uuring oli patoloogiata. Kaebuse tõttu „uimasele

peale“ on kaebajale varasemalt tehtud ka kaela arterite ultraheliuuring ning peaaju- ja

kaelaarterite kompuutertomograafia, kuid kummalgi uuringul olulist patoloogiat ei tuvastatud

(vt neuroloogi Boriss Katsanovski 20.10.2023 epikriis; vastustaja 23.07.2024

menetlusdokumendi lisa 15). Mis puudutab perearsti 17.05.2024 epikriisis nimetatud d- ja b-

vitamiinivaegust, siis see on vitamiinipreparaatide tarvitamisega kiiresti korrigeeritav ja

töövõimet mõjutavaid tegutsemispiiranguid ei põhjusta.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on arvesse võtnud olulisi

asjaolusid, sh seda, et kaebaja põeb kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust. Ühtlasi on

vastustaja vaidlusaluses vaideotsuses selgitanud, miks anti varasemast töövõime hindamisest

erinev hinnang.

9. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õigesti tuvastanud,

et kaebaja töövõime vähenenud ei ole.

10. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54).

11. TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise

tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku

terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi

ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul

töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS §

5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema

töötamine on TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või; 3)

puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes

töötama (TVTS § 5 lg 3). Määruse nr 39 § 6 lg-s 3 on toodud võtmetegevuste raskusastmete

vastavustabel, kus arvväärtus 0 tähendab, et piiranguid ei tuvastatud (punkt 1); arvväärus 1 –

kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast

(punkt 2); arvväärtus 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või

esineb 25-50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise

tervisekahjustuseta inimesel […]. Töövõime hindamise metoodikas on selgitatud, et

6(8)

3-24-1699

pikaajaline tervisekahjustus on püsiv terviseseisund, mis eelduste kohaselt vähemalt kuue kuu

vältelt oluliselt ei muutu1. Töövõimet hinnatakse, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks

tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud töötukassa töötaja (vt TVTS § 7 lg 1 ja määrus

nr 39 § 2 p 3). Eksperdiarvamus koostatakse taotlusel olevate, TIS-i kantud ning muude,

täpsustamise vajaduse korral kogutud, andmete alusel (vt määruse nr 39 § 5 lg 1).

Eksperdiarvamus lähtub töövõime hindamise metoodikast ja hinnangus kasutatakse nii

kehalise kui ka vaimse võimekuse hindamiseks nende võimekuste valdkondades ning

võtmetegevustes piirangu raskusastme väljaselgitamiseks punktisüsteemi skaalaga 0 – 4 (vt

määrus nr 39 § 6 lg 3). Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste

punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub

valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga.

Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud

raskusastmed arvväärtusega 0 ja 1 (vt määruse nr 39 § 6 lg-d 4-6).

12. Taotluses on märgitud tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas ning kirjeldatud

piiranguid muude tervisehäirete osas (vt vastustaja 23.07.2024 menetlusdokumendi lisa 1; dtl

33 jj).

13. TTO ekspertarst on leidnud 07.04.2024 eksperthinnangus, et taotlejal on mõõdukas

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on alumiste hingamisteede

kroonilised haigused; muud dorsopaatiad; vigastuste, mürgistuste ja välispõhjuste toime

muude tagajärgede jääknähud; taotleja kirjeldatud muude tervisehäirete osas ei leidnud TIS-i

andmetel kinnitust (vt vastustaja 23.07.2024 menetlusdokumendi lisa 3). Samasisulised

põhjendused on toodud ka vaidlusaluses otsuses (vt vastustaja 23.07.2024

menetlusdokumendi lisa 7).

14. Kohtu hinnangul on vaidlusalune 08.04.2024 otsus põhjendamispuudustega (HMS § 56

lg-d 1-2), kuivõrd puuduvad põhjendused, milles on kaebaja terviseseisundis olulised

muutused toimunud, et antakse varasemalt erinev hinnang kaebaja töövõimele. Kuigi kaebajal

ei ole õiguspärast ootust samasugusele töövõime hindamise otsusele, võrreldes varasemalt

tehtud otsustega, siiski on sellises olukorras vastustajal kohustus põhjendada, millised

asjaolud on vahepeal muutunud, et kaebaja töövõime enam vähenenud ei ole. Selliseid

põhjendusi vaidlusaluses otsuses esitatud ei ole. Küll aga on need puudused kõrvaldatud

vaideotsusega. Nimelt on vaidlusaluses vaideotsuses selgitatud, et eelmise ekspertiisi käigus,

kui vaide esitaja töövõime hinnati osaliseks üheks aastaks (22.02.2023-21.02.2024), on

piirang seismisel ja istumisel üle hinnatud (ei ole arvestatud, et kehaasendi regulaarne

vahetamine on töövõime hindamise metoodika kohaselt lubatud) (dtl 7). Nii on töövõime

hindamise metoodikas selgitatud, et istuvat ja seisvat asendit võib vahetada ehk seismise

vahel võib istuda 2-3 minutit ja vastupidi (vt lk 33)2.

15. Muus osas nõustub kohus vaidlusalustes otsustes tooduga ega pea vajalikuks seda korrata

(HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele selgitab kohus järgmist.

16. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid, sh kaebajal

esinevat kopsuobstruktsiooni.

17. Riigikohus on selgitanud, et töövõime hindamise menetluses ei piisa sellest, kui taotleja

esitab eksperdiarvamuse kohta üldsõnalise vastuväite; selleks et haldusorganil tekiks

kõrgendatud uurimiskohustus, peab taotleja vastustajale ära näitama, millise valdkonna või

võtmetegevuse puhul on eksperdiarvamuse andja eksinud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

Vt töötukassa töövõime hindamise metoodika, lk 4. Kättesaadav elektrooniliselt:

https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoime-hindamise-pohimotted-ja-metoodika

Töövõime

hindamisemetoodika,

lk

33. Elektrooniliselt

kättesaadav:

https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoime-hindamise-pohimotted-ja-metoodika

7(8)

3-24-1699

05.09.2024 otsus nr 3-17-1110, p 21). Seetõttu analüüsib kohus alljärgnevalt, kas vastustaja

on arvesse võtnud asjaolu, et kaebaja põeb kroonilist kopsuhaigust. Muudele asjaoludele

kaebaja konkreetselt viidanud ei ole, mis kaebaja väitel on jäetud arvesse võtmata. Seetõttu

kaebaja väide, et vaidlusaluses otsuses on ebaõiged andmed, on liiga üldine.

18. TTO ekspertarsti 07.04.2024 eksperdiarvamuses on liikumise valdkonna 1.1.

võtmetegevusele antud diagnoosis nimetatud J44.8 – muu krooniline obstruktiivne

kopsuhaigus, muu täpsustatud krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (vt digitaalse

kohtutoimiku leht (dtl) 47). Ekspertarst on toonud seejuures järgmised põhjendused:

„Liikumist häirivad selja- ja liigesvalud ning õhupuudus. Lülisamba nimmeosa piltuuringul

on spondüloartrootilistest muutustest L5/S1 vahemikus vasakpoolne L5 kompressioon

neuraalavas. Retseptipõhist valuravi ega NSAID-e pole vajanud. Taastusravis pole osalenud.

Aprillis 2022 oli parema hüppe-liigese trimalleoraalne murd, mis osteosünteesiti. Juunis 2022

oli piltuuringul fiksatsioon intaktne, seis sekundaarse dislokatsioonita ja luukallus formeeru-

mas. Hiljem hüppeliigese valuga pole perearsti ega ortopeedi poole pöördu-nud. Karkude

vajadust Terviseandmed ei kinnita. Põeb kroonilist kopsuhaigust. Spirograafia alusel on

tegemist mõõduka püsi-obstruktsiooniga. Ravi on ebaregulaarne ja enamus ravimeid (19

retsepti aasta jooksul) on välja ostmata. Füsioteraapia teenust pole kasutanud, kuid suitsetab

jätkuvalt. Ajutist tööst vabastust pole vajanud. Terviseandmetel taotleja ei ole täieliku

tegutsemispiiranguga hooldushaige vaid liigub iseseisvalt abivahendeid ja kõrvalabi vajamata.

Piirang on mõõdukas.“ (dtl 47-48). Sama on ka märgitud 18.04.2024 koostatud

eksperdiarvamuses (vt dtl-d 59-60). Lisaks on töötukassa ekspertarst märkinud oma

23.07.2024 seisukohas seoses tegutsemispiirangutega liikumise valdkonna võtmetegevuse

1.1. osas muuhulgas järgmist: „Lisaks sellele põeb kaebaja kroonilist obstruktiivset

kopsuhaigust, mis spirograafia uuringu andmetel põhjustab mõõdukas obstruktsiooni, st

õhuvoolu takistuse hindamisteedes ja füüsilisel koormusel tekkiva hingelduse, kuid mille ravi

on olnud ebaregulaarne ning ka suitsetamisest ei ole kaebaja loobunud (vt pulmonoloogi Talis

Kirs 27.03.2024 ja pulmonoloogi Mihhail Gromov 29.12.2022 epikriisid).“ (dtl 72).

19. Seega nagu eelnevast nähtub, siis on kaebaja töövõime hindamisel võetud arvesse asjaolu,

et kaebaja põeb kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust. Töövõime hindamisega tuvastatakse

pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel

arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja

määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja

mõju tegutsemisvõimele, samuti isiku kohanemist piiranguga (vt määrus nr 39 § 5 lg 3). Seda

on töötukassa käesoleval juhul ka teinud. Kinnitust pole leidnud kaebaja väide, et ta on

järginud kõiki arstide juhiseid ning võtnud kõiki talle määratud ravimeid. TTO ekspertarst on

välja toonud, et ravi on ebaregulaarne ja enamus ravimeid (19 retsepti aasta jooksul) on välja

ostmata (dtl 60). Nii nähtub ka vastustaja 23.07.2024 menetlusdokumendi lisast 16, et 7

väljakirjutatud ravimiretsepti on küll koostatud, aga ei ole välja ostetud ning 11 retsepti on

annulleeritud (vt dtl 114 jj).

20. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Vastustaja menetluskulude välja mõistmiseks taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

22. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuse kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)