3-24-1736/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-24-1736

Määruse kuupäev

11. oktoober 2024

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X.X.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks

tagastada talle tasutud riigilõiv ning mittevaralise kahju

hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-i kaebus.

2. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte koos tõlkega vene keelde. Kohus

saadab määruse Politsei- ja Piirivalveametile teadmiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas kinni peetav X.X. (kaebaja) esitas 4. juunil 2024 Tallinna Halduskohtule

kaebuse, milles taotleb Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kohustamist tagastada talle tasutud

riigilõiv ning mittevaralise kahju hüvitamist seoses viivitusega elamisloa pikendamise taotluse

lahendamisel.

Kaebuse kohaselt esitas X.X. 22. detsembril 2021 PPA-le tähtajalise elamisloa pikendamise

taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks ning

ta tasus taotluse läbivaatamise eest 16. detsembril 2021 riigilõivu summas 64 eurot vastavalt

riigilõivuseaduse (RLS) § 274 lg-le 1.

PPA teatas 19. jaanuari 2024. a kirjas nr 15.3-10/48-1 X.X.-ile , et tema taotluses esineb VMS

§ 219 lg 1 p-s 6 sätestatud tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise asjaolu, ning

andis X.X.-ile arvamuse ning vastuväidete esitamiseks tähtaja. X.X. esitas 30. jaanuaril 2024

oma arvamuse ja taotluse tasutud riigilõivu tagastamiseks, sest ta ei saanud ootuspärast teenust

(registreeritud 21. veebruaril 2024 nr-ga 15.3-10/48-3).

3-24-1736

PPA jättis 21. veebruari 2024. a otsusega nr 15.3-10/48-4 X.X.-i tähtajalise elamisloa

pikendamise taotluse VMS § 219 lg 1 p 6 ja § 43 lg 3 alusel läbi vaatamata. PPA selgitas X.X.-

ile 21. veebruaril 2024 eraldi vastuses, et tema taotlusega seoses on kõik vajalikud toimingud

tehtud ning teenuse osutamine ei tähenda, et taotluse osas tehakse positiivne otsus. PPA

vastuses suunati taotlejat esitama eraldi riigilõivu tagastamise taotlust.

Kaebusele lisatud materjalidest nähtuvalt esitas X.X. 24. aprillil 2024 PPA-le taotluse 16.

detsembril 2021 tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivuna tasutud 64 euro

tagastamiseks.

PPA jättis 9. mai 2024. a vastusega nr 1.10-22/3084-2 X.X.-i taotluse riigilõivu tagastamiseks

RLS § 12 lg 1 alusel läbi vaatamata. Nimetatud sätte kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue

kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. PPA leidis, et kaebaja 16.

detsembril 2021 tasutud riigilõivu tagastamise nõue lõppes 31. detsembril 2023.

Kaebusest nähtuvalt ei nõustu kaebaja PPA 9. mai 2024. a vastuses esitatud seisukohaga.

Kaebaja leiab, et tema tähtajalise elamisloa taotluse lahendamine PPA-s üle kahe aasta ei ole

tema süü, vaid ametnike hooletus. Ta ei saanud riigilõivu tagastamise taotlust enne elamisloa

taotluse kohta tehtud otsust esitada. PPA ei põhjendanud, miks oli vajalik viivitada

keeldumisotsuse tegemisega enam kui seitse kuud pärast 31. mai 2023. a kohtuotsust.

2. Tallinna Halduskohus andis 17. juuni 2024. a määrusega X.X.-i kaebuse kohtualluvuse

järgi üle Tartu Halduskohtule. X.X.-i kaebus saabus Tartu Halduskohtusse 9. juulil 2024.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kaebaja taotleb kaebuses, et kohus kohustaks PPA-d tagastama elamisloa pikendamise

menetluses tasutud riigilõiv summas 64 eurot. Lisaks palub kaebaja PPA-lt välja mõista

mõistliku hüvitise mittevaralise kahju tekitamise eest seoses sellega, et tema elamisloa

pikendamise taotluse läbivaatamine venis üle kahe aasta ja ületas seaduses sätestatud

mõistlikud tähtajad. Kohtule on esitatud seega kohustamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 2) ning

hüvitamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 4).

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg

2 p 21 alusel tagastada, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

4.1. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja kohustamiskaebusel eduväljavaateid järgmistel põhjustel.

4.1.1. Kohus ei saaks kaebaja esitatud kohustamiskaebust rahuldada, sest PPA-l ei ole

õiguslikku alust kaebajale 16. detsembril 2021 tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Kohus nõustub kaebajaga, et tal ei olnud põhjust esitada riigilõivu tagastamise taotlust enne

elamisloa pikendamise taotluse kohta tehtud otsust. PPA tegi kaebaja elamisloa pikendamise

taotluse kohta otsuse 21. veebruaril 2024. Kohtu hinnangul osutas PPA 9. mai 2024. a vastuses

kaebaja riigilõivu tagastamise taotluse läbi vaatamata jätmisel ebaõigesti RLS § 12 lg-le 1. PPA

nimetatud vastuse tõttu jäi kaebajale ekslik mulje, justkui oleks tal olnud õigus riigilõiv tagasi

3-24-1736

saada, kui ta oleks esitanud taotluse enne 2023. a lõppu. PPA jättis kaebaja 24. aprilli 2024. a

taotluse lahendamisel tähelepanuta VMS § 41, mis on RLS § 12 lg 1 suhtes erinorm. VMS § 41

lg 2 kohaselt ei tagastata taotluse läbi vaatamata jätmisel riigilõivu. Nimetatud normis on muu

hulgas silmas peetud elamisloa taotluse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutud

riigilõivu (VMS § 41 lg 1 p 1). Pelgalt seetõttu, et PPA osutas valele normile, ei saa aga kohus

kohustamiskaebust rahuldada, sest PPA-l ei ole VMS § 41 lg-s 2 sätestatu tõttu õiguslikult

võimalik kaebajale riigilõivu tagastada (HKMS § 158 lg 2).

4.1.2. Kohtu hinnangul ei riivanud PPA tegevus seoses riigilõivu tagastamata jätmisega kaebaja

õigusi intensiivselt. PPA tegevus oli küll eksitav, kuid kohtule teadaolevalt ei takistanud see

kaebaja õiguste teostamist.

4.2. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja hüvitamiskaebusel eduväljavaateid järgmistel põhjustel.

4.2.1. Kaebaja peab talle mittevaralist kahju põhjustanud tegevuseks PPA viivitust tema 22.

detsembri 2021. a elamisloa pikendamise taotluse lahendamisel. Kaebaja taotleb mittevaralise

kahju hüvitamist seoses sellega, et PPA lahendas tema taotlust üle kahe aasta. Samas on ta

avaldanud kaebuses rahulolematust, et PPA ei põhjendanud, miks oli vaja pärast 31. mai 2023.

a kohtuotsuse tegemist üle seitsme kuu viivitada. Kaebaja on osutanud moraalse kahju

tekkimisele, kuid on ainsa kahjuliku tagajärjena esile toonud elamisloa pikendamise taotluse

esitamisel tasutud riigilõivu tagastamata jätmise. Seepärast mõistab kohus, et kaebaja seostab

talle elamisloamenetluse kestuse tõttu saabunud kahjulikke tagajärgi riigilõivu tagastamata

jätmisega. Samas ei ole kaebaja aga väitnud, et talle oleks tekkinud hingelisi üleelamisi

põhjusel, et ta ei teadnud elamisloamenetluse vältel, kas ta saab riigilõivu tagasi. Sellistel

asjaoludel ei pea kohus mittevaralise kahju tekkimist usutavaks. Kahju puudumisel ei ole

võimalik kahju hüvitamise nõuet rahuldada.

4.2.2. Kohtu hinnangul ei ole alust pidada kaebaja õiguste riivet intensiivseks. Sõltumata

sellest, kas PPA viivitus kaebaja elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamisel oli õiguspärane,

on usutav, et viivitus võis põhjustada kaebajale meelehärmi. Kaebaja ei ole aga esile toonud, et

menetluse viibimine oleks mõjutanud tema elukorraldust või takistanud muude õiguste

teostamist. Kuna asja materjalide kohaselt oli kaebaja elamisloamenetluse ajal vahistatu

staatuses, ei saanud teadmatus elamisloa saamise osas kaebaja elukorraldust olulisel määral

mõjutada.

5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X.X.-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

6. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen