Legislator Case Law & Legislation
3-24-141/10 AI generated

3-24-141/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-24-141/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Legislator headnote

AI generated

3-24-141/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Keywords

AI generated
payment of interest interest rate subsidy declaratory interest disputed claim interest in bringing an action insufficiently substantiated submissions
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-141

Haldusasi

OÜ Stimbar kaebus Maksu- ja Tolliameti 14.12.2023

intressinõude nr 13-3/161875 ja 03.01.2024 otsuse nr

12.2-3/062458-6 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti

kohustamiseks tagastada kaebajale Maksu- ja Tolliametile

tasutud intress summas 25 992 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Stimbar, volitatud esindaja Vladimir

Buldakov

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kerli

Tolk

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Stimbar kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.11.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-24-141

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) viis 13.10.2023 korralduse nr 12.2-3/062458-1 alusel läbi

OÜ Stimbar perioodi juuli kuni september 2023. a käibedeklaratsioonidel (KMD) ning tulu- ja

sotsiaalmaksu, kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioonidel (TSD)

esitatud andmete õigsuse kontrolli.

MTA koostas 05.12.2023 kontrolliakti nr 12.2-3/062458-4, milles asus seisukohale, et OÜ-l

Stimbar oli kohustus deklareerida maksustamisperioodil august 2022. a Alvari 5, Tallinn

kinnistu võõrandamiselt arvestatud 20% määraga maksustatava käive summas 416 666,66

(500 000 / 1,2) eurot ning arvestada ja tasuda sellelt summalt käibemaks 83 333,33

(416 666,66 * 0,2) eurot. Seda põhjusel, et Alvari 5, Tallinn asuv kinnistu oli võõrandamise

hetkel ehitusmaa, millele ei kohaldata käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p-st 3 tulenevalt

maksuvabastust.

OÜ Stimbar esitas maksumenetluse käigus 12.12.2023 maksustamisperioodi august 2022. a

KMD paranduse, millega vähendas maksuvaba käivet 500 000 eurot ja enammakstud

käibemaksu 26 105,15 eurot ning suurendas 20% määraga maksustatavate toimingute ja

tehingute väärtust 500 000 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu 73 894,85 eurot. Kokku

suurenes OÜ Stimbar maksukohustus 100 000 euro võrra.

2. MTA kohustas 14.12.2023 intressinõudega nr 13-3/161875 OÜ-d Stimbar tasuma

intressivõlgnevuse summas 25 992 eurot. Intressi on arvestatud 2022. a augusti KMD-st

tulenevalt käibemaksu nõudelt summas 100 000 eurot perioodi 21.09.2022 kuni 12.12.2023

eest. Intressinõude alusel tasumisele kuuluva intressivõla kujunemine on välja toodud

intressinõude lisas.

OÜ Stimbar tasus intressivõlgnevuse 14.12.2023.

3. OÜ Stimbar esitas 13.12.2023 MTA-le taotluse intressi osaliseks mittearvestamiseks, mis

jäeti MTA 03.01.2024 otsusega nr 12.2-3/062458-6 rahuldamata.

1)

Intressikohustuse vähendamise taotluses on OÜ Stimbar välja toonud järgmised asjaolud:

intressiarvestuse algus 20.09.20222 on ebaõiglane, OÜ Stimbar nõustub intressiarvestusega

alates 13.10.2023 ehk alates maksumenetluse algusest; OÜ Stimbar oli nõus lahendama

küsimuse KMD parandamise kohta enne MTA poolt otsuse tegemist, kuna küsimus, kas saab

kinnistut Alvari 5 käsitleda ehitusmaana, on vaidlusalune; MTA kontrollis sügisel 2022. a

kõiki juuli kuni september 2022. a deklaratsioone ning kontrolli käigus rikkumisi ei

tuvastanud; kinnistu Alvari 5 müügileping oli koostatud ja tõestatud notari poolt ning juhul,

kui tehing pidi sisaldama käibemaksu, ei olnud notaril õigust tõestada müügilepingut ilma

käibemaksuta; OÜ Stimbar konsulteeris telefoni teel enne Alvari 5 müügitehingut MTA-ga

tehingu käibemaksuga maksustamise asjus ning MTA vastas, et antud tehingut käibemaksuga

ei maksustata; kui tehingut oleks maksustatud käibemaksuga, ei oleks reaalset raha liikumist

toimunud, sest ostja võib antud juhul käibemaksu tasaarvestada; OÜ Stimbar ei ole

pahatahtlikult jätnud käibemaksu deklareerimata, kuna oli veendunud, et ei pidanud

deklareerima ja tasuma kinnistu Alvari 5 võõrandamisel käibemaksu.

2)

Vaidlus puudub 13.10.2023 korraldusega alustatud menetluse kestel arvestatud intresside

osas. Deklareerimiskohustus ja seega ka tasumata maksusummalt arvestatud intresside

arvestamise algus 20.09.2022 tulenes tehingu kuupäevast 02.08.2022, mistõttu oli OÜ Stimbar

kohustatud tehingu käibe ja sellelt arvestatud käibemaksu kajastama august 2022. a KMD-l.

MTA nõustub, et OÜ Stimbar parandas perioodi august 2022. a KMD enne maksuotsuse

2(7)

3-24-141

väljastamist. MTA lisab siiski, et KMD paranduse esitas OÜ Stimbar pärast kontrolliakti

väljastamist.

3)

Sügisel 2022. a ei viidud OÜ Stimbar osas läbi kontrolli, vaid nõustamine (mida on

selgitatud ka kontrolliaktis). Puudub alus väita, et maksuhaldur oleks sügisel 2022. a andnud

eksitavat või valeteavet. Eksitavat või valeteavet oleks MTA andnud siis, kui oleks kinnitanud

kirjalikult, et see konkreetne tehing on deklareeritud korrektselt ning on käibemaksuvaba.

Ametnik kirjutas küll, et soovime anda tagasisidet teatud perioodi jäävate tehingute kohta, aga

ei puudutanud seejuures kirjavahetuses kordagi Alvari 5 kinnistu võõrandamist. Samuti pole

OÜ-lt Stimbar küsitud ja OÜ Stimbar pole ka edastanud Alvari 5 tehingut puudutavat

dokumentatsiooni. Nõustamisel keskendus MTA eraisikutele tehtud väljamaksetele (sh

laenutehingud juhatuse liikmega ja töötasud). Samuti pole MTA kirjutanud, et kontrollis kõiki

pearaamatus kajastatud tehinguid. Seega ei kohaldu maksukorralduse seaduse (MKS) § 119 lg

5 ning puudub alus intressi vähendamiseks.

4)

Notari tegevuse õiguspärasuse osas MTA seisukohta ei võta. Maksude arvestamise ja

kontrolli pädevus on antud MTA-le, mitte notaritele. Kuna puudub märge selle kohta, milline

oli OÜ Stimbar väidetav küsimus MTA üldnumbril vastanud ametnikule, siis on ka võimatu

anda vastavale väitele tagasisidet. Samas on OÜ Stimbar olnud käimasoleva maksumenetluse

käigus seisukohal, et kinnistul Alvari 5 asub ehitis ja seega puudub alus arvata, et ka aastal

2022. a oleks OÜ Stimbar esitanud MTA üldtelefonile helistades muid väiteid. Kinnistu ostja

ei ole esitanud väidet, nagu oleksid nad konsulteerinud MTA-ga enne Alvari 5 kinnistu

soetamist. Selleks, et augustis 2022. a toimunud Alvari 5 kinnistu võõrandamistehing oleks

korrektne olnud, oleks pidanud raha liikuma. Kui ostja ei oleks müüjale raha üle kandnud, siis

oleks müüja pidanud käibemaksu tasuma omadest vahenditest ja ostjal oleks tekkinud

võimalus alusetult sisendkäibemaksu tagasi küsida. Erinevalt käibemaksu tasumise

kohustusest pole sisendkäibemaksu tagasi küsimine riigilt kohustuslik – sisendkäibemaks võib

jääda ka muuhulgas mineviku või tuleviku kohustuste katteks või pole ostjal õigust seda tagasi

küsida tulenevalt seaduses sätestatud tingimustest. MTA ei ole maksumenetluse raames

analüüsinud OÜ Stimbar pahausksust kinnistu Alvari 5 võõrandamistehingu deklareerimisel.

Sõltumata pahausksuse tuvastamisest või mittetuvastamisest ei muutu kohustus deklaratsioone

õigeaegselt ning korrektsete andmetega esitada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. OÜ Stimbar esitas 15.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 09.09.2024)

MTA 14.12.2023 intressinõude ja 03.01.2024 otsuse tühistamiseks ning MTA kohustamiseks

tagastada kaebajale MTA-le 14.12.2023 tasutud intress summas 25 992 euro.

1)

Kaebaja müüs 02.08.2022 kinnistu asukohaga Alvari 5, Tallinn hinnaga 500 000 eurot

ilma müügihinnale käibemaksu lisamata. MTA kontrollis sügisel 2022. a kõiki kaebaja dekla-

ratsioone ajavahemikul juuli kuni september 2022. a. Kaebaja esitas MTA-le pangakonto ja

pearaamatu kõikide kontode väljavõtted. Pearaamatus kajastatakse kõik majandustehingud, sh

tehing, mis oli seotud kinnistu müümisega (kontol 115 on kajastatud, et notarilt laekunud

1 000 000 eurot lepingu 2278 alusel). Kontrolli käigus MTA ei tuvastanud rikkumisi.

2)

MTA alustas 13.10.2023 uuesti KMD-del esitatud andmete õigsuse kontrolli. Kontrolli

käigus MTA tuvastas, et kinnistu Alvari 5 puhul oli tegemist ehitusmaaga, millele ei

kohaldata vastavalt KMS § 16 lg 2 p-s 3 sätestatule maksuvabadust. Kaebaja leidis, et

küsimus, kas saab kinnistut Alavari 5 käsitleda ehitusmaana, on vaidlusalune. Arvestades

seda, et küsimus on vaidlusalune, kaebaja nõustus lahendama küsimuse KMD parandamise

kohta enne MTA poolt otsuse tegemist. MTA esitas kaebajale 14.12.2023 intressinõude

3(7)

3-24-141

intressivõla 25 992 euro tasumiseks. Kaebaja tasus ülalmärgitud intressivõla 14.12.2023.

Kaebaja esitas MTA-le 13.12.2023 taotluse intressi osaliseks mittearvestamiseks. MTA jättis

03.01.2024 otsusega kaebaja taotluse rahuldamata.

3)

Kaebaja ei nõustu MTA 14.12.2023 intressinõude ja 03.01.2024 otsusega. MKS § 114 lg

3 järgi võib riiklike maksude maksuhaldur maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel

või põhjendatud erandjuhul omal algatusel kustutada tema maksuvõla. Kaebaja leiab, et

intressiarvestuse algus 20.09.2022 on ebaõiglane. MTA alustas KMD-del esitatud andmete

õigsuse kontrolli alates 13.10.2023. Kaebaja poolt 2022. a sügisel MTA-le esitatud doku-

mentide põhjal pidi MTA tuvastama, et kaebajal oli kohustus deklareerida maksustamis-

perioodil august 2022. a Alvari 5 kinnistu võõrandamiselt arvestatud 20% määraga

maksustatav käive ning arvestada ja tasuda käibemaksu. MTA tuvastas selle alles 05.12.2023.

Samuti kaebaja konsulteeris telefoni teel enne tehingut MTA-ga tehingu käibemaksuga

maksustamise kohta. Konsulteerimisel MTA vastas, et antud tehingut käibemaksuga ei

maksustata. Samuti juhul, kui tehingut oleks maksustatud käibemaksuga, reaalset raha

liikumist ei oleks toimunud, sest kinnistu ostja võib antud juhul käibemaksu tasaarvestada.

Kui MTA oleks õigeaegselt, s.o kontrolli käigus sügisel 2022. a tuvastanud kaebaja kohustuse

deklareerida maksustamisperioodil august 2022. a kinnistu võõrandamiselt arvestatud käibe

ning arvestada ja tasuda käibemaksu, ei oleks tekkinud kaebajal kohustust tasuda intressi

summas 25 992 eurot.

2. Maksu- ja Tolliamet palub 19.03.2024 vastuses (täiendatud 23.09.2024) jätta OÜ

Stimbar kaebus rahuldamata.

1)

MTA ei nõustu OÜ Stimbar kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vaidlustatud intressinõue

ja otsus on õiguspärased ja põhjendatud. Vastustaja jääb otsuses märgitud seisukohtade juurde

neid täies mahus kordamata.

2)

Maksuvõla kustutamine on erandlik meede. MKS § 114 lg 3 kohaldamiseks peaks

esinema kaebajast mitteolenevatel asjaoludel tekkinud ebaõiglus. Kohtupraktikas on

selgitatud, et MKS § 114 lg 3 tähenduses tuleb maksuvõla sissenõudmise ebaõigluse all

mõista olukorda, kus ebaõiglase olukorra tekkimine ei sõltunud taotleja tahtest, asjaolud ei

olnud välditavad ja taotlejal ei olnud võimalik neid kõrvaldada (Tallinna Halduskohtu otsus nr

3-20-575, p 18). Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja välja toonud asjaolusid, mis vastaksid

eelnimetatud kriteeriumitele.

3)

Intressiarvestus toimub vastavalt MKS § 115 lg-le 1. Intressi arvestatakse alates päevast,

mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või

tasaarvestamise päevani. Vastab tõele, et MTA alustas kaebaja KMD-de õigsuse kontrolli

13.10.2023, kuid intressi arvestamise alguse kuupäev sellest ei sõltu. Kuna tehingu kuupäev

oli 02.08.2022, tähendab see, et kaebaja oli KMS § 27 lg 1 järgi kohustatud käibemaksu

kajastama 20.09.2022 esitatud KMD-l ning intressi arvestamine algab alates 21.09.2022.

Seega on intressiarvestuse algus korrektne.

4)

Kaebaja suhtes ei viidud 2022. a sügisel läbi kontrolli, vaid nõustamine. See nähtub

nõustamise käigus toimunud e-kirjavahetusest ning seda on kaebajale selgitatud nii

kontrolliaktis kui ka vaidlustatud otsuses. Nõustamise käigus esitas kaebaja MTA-le

pangakonto väljavõtted, pearaamatu konto väljavõtte ning laenulepingud. Kaebajat nõustati,

kuidas hoida ettevõtte maksuasjad korras. On ilmne, et kaebaja esitatud dokumentide põhjal ei

oleks maksuhalduril olnud võimalik kontrollida Alvari 5 kinnistu võõrandamistehingu

asjaolusid ega tuvastada maksukohustuse rikkumist. 26.01.2023 saatis maksuaudiitor

kaebajale kokkuvõtva e-kirja, millest nähtub, et nõustamise teemadeks olid deklareeritavad

töötasud, sõiduki kasutamine ning laenu korrektne kajastamine. Kirjavahetusest nähtuvalt ei

4(7)

3-24-141

olnud nõustamise sisuks tehingute maksustamine käibemaksuga ning kaebajale ei antud

käibemaksu või Alvari 5 tehinguga seonduvalt ühtegi hinnangut. Seega on otsuses jõutud

õigesti seisukohale, et Alvari 5 tehingut 2022. a sügisel ei kontrollitud, selle tehingu kohta

dokumente ei nõutud ning kaebaja neid ka ei esitanud. Maksuhaldur ei oleks pidanud

nõustamise käigus tuvastama käibemaksu tasumise kohustust, kuivõrd sellel teemal

nõustamist ei toimunud.

5)

Kaebaja väide telefoni teel tehingu käibemaksuga maksustamise küsimise kohta ei ole

tõendatud. Puudub igasugune info, mida täpselt kaebaja telefoni teel küsis ning kas selline

kõne üldse toimus. Samas oli kaebaja menetluse jooksul seisukohal, et Alvari 5 kinnistul asus

ehitis ning seetõttu tehingu hinnale käibemaksu lisada ei tulnud. Seega on tõenäoline, et kui

kaebaja telefoni teel nõu küsis, siis oli ta ka helistades samal seisukohal. MKS § 119 lg 5

mõttes ei ole oluline, kas kaebaja telefoni teel tehingu maksustamise kohta nõu küsis või mida

vastuseks sai, kuna vaid kirjalikult antud eksitav või vale teave oleks intressi mittearvestamise

aluseks.

6)

Õige ega asjakohane ei ole kaebaja seisukoht, mille kohaselt tehingu käibemaksuga

maksustamisel raha ei oleks liikunud, kuna ostja võib käibemaksu tasaarvestada. Otsuses on

kaebajale õigesti selgitatud, et korrektse tehingu korral peab raha liikuma. Tõenäoliselt on

kaebaja pidanud silmas seda, et ostjal oleks õigus tagasi küsida sisendkäibemaks. Ka sellisel

juhul ei ole kaebaja seisukoht õige, kuna käibemaksukohustuslasel on kohustus maksta

käibemaksu (KMS § 3 lg 3). Sisendkäibemaksu tagasi küsimine riigilt aga ei ole kohustuslik,

näiteks võib sisendkäibemaks jääda mineviku või tuleviku kohustuste katteks või pole ostjal

seadusest tulenevalt õigust sisendkäibemaksu tagasi küsida. Käibe õigeaegse deklareerimise ja

käibemaksu tasumise kohustus on siiski kaebajal kui maksukohustuslasel. Intressi kustutamise

aluseks ei saa olla asjaolu, et tehingu teisel poolel on õigus sisendkäibemaksu tagasi küsida.

Intressi eesmärk on hüvitada riigile maksu hilinenult laekumine ning samas ka

maksukohustuslase distsiplineerimine, et maksud saaksid õigeaegselt tasutud. Seega ei ole

kaebaja väide raha mitte liikumisest asjakohane ega anna alust intressi vähendamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et OÜ Stimbar kaebus jääb rahuldamata.

4. Vaidlustatud MTA 14.12.2023 intressinõue vastab MKS § 115 eeldustele.

4.1.

Tähtaegselt tasumata maksusummalt arvestatakse intressi alates päevast, mis

järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või

tasaarvestamise päevani (MKS § 115 lg 1). Maksukohustuslane on kohustatud

arvestama ja deklareerima tasumisele kuuluva maksusumma (MKS § 88 lg 1).

Käibemaksu maksustamisperiood on kalendrikuu ning KMD esitatakse

maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks (KMS § 27 lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb tasuda tasumisele kuuluv käibemaksusumma (KMS § 38 lg

1).

Käibemaksunõue, millelt on 14.12.2023 intressinõudega intressi arvestatud, on tekkinud

maksustamisperioodil 2022. a august. Maksukohustuse tasumise tähtpäev oli seega

20.09.2022. Kaebaja tasus maksunõude 14.12.2023. Vaidlusaluse intressinõudega on

arvestatud intressi alates 21.09.2022 kuni 12.12.2023, seega kooskõlas MKS § 115 lg-ga 1.

Intressinõudes (selle lisas) on näidatud viivitatud päevade arv (448 päeva), intressimäär

(0,06% päevas), tasumisele kuuluv intressisumma (25 992 eurot) ja tasumise tähtaeg (kümne

päeva jooksul intressinõude saamise päevast arvates). Intressi ei ole arvestatud intressi

5(7)

3-24-141

arvestamise perioodis esinenud enammaksetelt (intressinõude lisast nähtuvad

intressivähendused vastavalt MKS § 119 lg-le 2). Seega vastab intressinõue MKS § 115 lg-le

3.

4.2.

Kaebaja on esitanud 13.12.2023, s.o enne intressinõude tegemist MTA-le

taotluse intressi osaliseks mittearvestamiseks ning vastavat taotlust ei ole 14.12.2023

intressinõudes analüüsitud. Samas on MTA koostanud viidatud taotluse osas

03.01.2024 iseseisva otsuse. Seega ei saa pidada 14.12.2023 intressinõuet

õigusvastaseks põhjusel, et analüüsitud ei ole kaebaja 13.12.2023 taotlust.

4. MTA 03.01.2024 otsus, millega jäeti rahuldamata kaebaja 13.12.2023 taotlus intressi

osaliseks mittearvestamiseks, on kohtu hinnangul õiguspärane.

4.1.

Maksuvõla (sh intressi – vt MKS § 32 p 4) mahakandmist ja kustutamist reguleerib

MKS § 114 ning intressi mittearvestamist MKS § 119. Praegusel juhul saab pidada

asjassepuutuvaks MKS § 114 lg-t 3 osas, mille kohaselt võib maksuhaldur maksukohustuslase

põhjendatud kirjalikul taotlusel või põhjendatud erandjuhul omal algatusel kustutada tema

maksuvõla, kui selle sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate

asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu. Samuti saab pidada asjassepuutuvaks MKS § 119

lg-t 5 osas, mille kohaselt intressi ei arvestata perioodi eest, mil maksukohustuslane ei saanud

täita oma maksukohustust maksuhalduri põhjendamatu viivituse tõttu maksukontrolli

läbiviimisel või maksuhalduri kirjalikult antud eksitava või vale teabe tõttu vähem

deklareeritud summalt.

Kohtu hinnangul ei ole MKS § 114 lg 3 ja § 119 lg 5 eeldused praegusel juhul täidetud.

Kaebaja põhjendused intressinõude osaliseks esitamata jätmiseks / osaliseks kustutamiseks ei

täida eelviidatud eeldusi. MTA 03.01.2024 otsuses on põhjendatud taotluse rahuldamata

jätmist ning kohus nõustub valdavalt nende põhjendustega.

4.2.

Puudub alus asuda seisukohale, et kaebaja ei saanud seonduvalt Alvari 5 kinnistu

võõrandamistehinguga täita oma maksukohustust maksuhalduri põhjendamatu viivituse tõttu

maksukontrolli läbiviimisel. Kaebaja on selgitanud ja ka MTA 05.12.2023 kontrolliaktist1

nähtub, et kõnealuse kinnistu võõrandamistehinguga kaasnev maksukohustus sõltus sellest,

kas täidetud olid KMS § 16 lg 2 p-s 3 sätestatud maksuvabastuse eeldused. Kohtu hinnangul

saab maksukohustuslane tuvastada vastavad asjaolud (s.o kas kinnistul asub ehitis ja kas

kinnistu puhul on tegemist ehitusmaaga) ka iseseisvalt, st see ei eelda maksuhalduri poolset

hinnangut maksumenetluses. Maksuhaldur ei ole 13.10.2023 korraldusega alanud

maksukontrolli läbiviimisel seejuures ka põhjendamatult viivitanud (kontrolliakt koostati

05.12.2023).

4.3.

Õige on iseenesest kaebaja seisukoht, et maksuhaldur on perioodil 2022. a lõpp kuni

2023. a algus analüüsinud OÜ Stimbar 2022. a deklaratsioone ja deklareeritud andmete

õigsust2. Samas tuleb möönda, et vastavat analüüsi ei viidud MTA poolt läbi maksukontrollina

MKS § 551 (MKS 41. peatüki) tähenduses. MTA on palunud 30.09.2022 kirjas kaebajal

esitada juuli kuni september 2022. a pangakontode ja pearaamatu kõikide kontode väljavõtted,

selgitades, et soovib anda tagasisidet ning viidata, millised on MTA silmis OÜ Stimbar

maksuriskid või tõdeda maksuriskide puudumist. Lisatud on, et peale dokumentide

analüüsimist annab MTA tagasisidet ning vajadusel viib läbi nõustamise. MTA 26.01.2026 e-

kirjaga on saadetud kaebajale kokkuvõte toimunud analüüsist ja vestlusest, selgitades, et

vestluse eesmärgiks oli anda tagasiside OÜ Stimbar esitatud dokumentidele, rääkida

1 Kaebuse lisa 4 (dtl 18-27)

2 MTA 30.09.2022 e-kiri kaebajale analüüsi läbiviimise kohta (kaebuse lisa 2, dtl 15-16) ning MTA 26.01.2023

e-kiri kaebajale analüüsi tulemuste kohta (MTA vastuse lisa 1, dtl 67-68)

6(7)

3-24-141

hinnangutest, mis aitavad ettevõtte maksuasjad korras hoida, deklareeritavatest töötasudest,

äriühingu omaduses olevate sõidukite kasutamisest ning anda teada MTA ootustest. Seega ei

vormistatud kõnealust analüüsi MTA poolt maksukontrollina, mis oleks alanud

maksukohustuslase teavitamisega maksukontrolli alustamisest ja selle ulatusest (MKS § 552 lg

1), hõlmanud kontrolliakti koostamist (MKS § 552 lg 3) ning lõppenud maksukontrolli

lõpetamise teatega või maksuotsusega (MKS § 552 lg 5).

Siinkohal tuleb siiski rõhutada, et vastus küsimusele, kas MTA viis läbi maksukontrolli MKS

41. peatüki tähenduses, ei sõltu sellest, kuidas MTA suhtluse maksukohustuslasega vormistas,

vaid mis oli MTA ja maksukohustuslase suhtluse olemuslik sisu ja õiguslik alus. Praegusel

juhul ei viita kohtule esitatud tõendid ja selgitused sellele, et kaebaja ja MTA suhtlus perioodil

30.09.2022 kuni 26.01.2023 oleks selgelt olnud mittenõuetekohaselt vormistatud maksu-

kontroll. Sellega seonduvate arusaamatuste vältimiseks tulevikus oleks MTA-l siiski vajalik

sellelaadsete analüüside läbiviimiseks maksukohustuslasele täpsemalt selgitada nii seda, et

läbi ei viida maksukontrolli, kui ka seda, millisel õiguslikul alusel teabe küsimine ja tagasiside

andmine toimub3.

Praeguse vaidluse kontekstis ei ole samas ka määrav, millena on kaebaja ja MTA kõnealune

suhtlus perioodil 2022. a lõpp kuni 2023. a algus sisustatav. Kogutud teabest ei nähtu, et

maksuhaldur oleks selle suhtluse raames analüüsinud 2022. a augustis toimunud Alvari 5

kinnistu võõrandamistehingut. Seega ei saa asuda seisukohale, et MTA-l oleks olnud keelatud

2023. a lõpus (13.10.2023 korraldusega alanud maksumenetluses) vastava tehinguga seonduva

maksuarvestuse õigsust kontrollida, nt korduva kontrolli keelu põhimõtte tõttu (MKS § 555 lg

5).

4.4.

Kaebaja ei ole tõendanud, et maksuhaldur oleks mingil ajahetkel enne 05.12.2023

kontrolliakti koostamist andnud kaebajale kirjaliku seisukoha, et Alvari 5 kinnistu 02.08.2022

müügitehinguga maksukohustust ei kaasne.

4.5.

Kaebaja ei ole toonud esile ka muid asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada, et

intressinõue oleks (osaliselt) ebaõiglane temast mitteolenevate asjaolude tõttu. Intressist

kergekäeline vabastamine ei oleks ühtlasi vastavuses ühetaolise maksustamise põhimõttega.

4.6.

Kokkuvõtvalt ei saa seega asuda seisukohale, et kaebaja kohustus tasuda maksu-

kohustuse täitmisega viivitamise korral intressi (MKS § 115 lg 1) oleks praegusel juhul

täielikult või osaliselt tingitud maksuhalduri kirjalikult antud eksitavast või valest teabest või

oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu (MKS § 114 lg 3 ja §

119 lg 5).

5. Eeltoodust tulenevalt puudub alus MTA 14.12.2023 intressinõude ja 03.01.2024 otsuse

tühistamiseks ning kaebaja kohustamisnõude rahuldamiseks.

6. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud.

Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg

1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

3 vt ka Tallinna Halduskohtu 17.08.2012 otsus asjas nr 3-12-1089

7(7)