2-22-12863/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-12863

Kohtuasi

K.O hagi EfTEN Laagri OÜ vastu mittevaralise ja

varalise kahju hüvitamise ning lisanduva viivise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.06.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

K.O 07.07.2023 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

K.O apellatsioonkaebuse hind 914 eurot 44 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja K.O (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Janar Urres

Kostja EfTEN Laagri OÜ (registrikood 14058888),

lepinguline esindaja Maie Talts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 07.06.2023 otsus tühistada osas, milles

1.1.

jäi rahuldamata hageja nõue varalise kahju hüvitise 832 € ja sellelt summalt

viivise saamiseks, tehes tühistatud osas uue otsuse, millega nimetatud nõuded

osaliselt rahuldada ja välja mõista;

1.2.

poolte menetluskulud jäid poolte endi kanda, tehes selles osas uue otsuse,

millega

jaotada maakohtu menetluses

kantud

menetluskulud

proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega.

2. Ülejäänud osas jätta p-s 1 viidatud otsus muutmata. Sama otsus on edasi

kaebamata jõustunud osas, milles mittevaralise kahju ja viivise nõuded rahuldati.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta 36% ulatuses K.O ja 64% ulatuses EfTEN

Laagri OÜ kanda.

2-22-12863

5. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on:

5.1.

Hagi rahuldada osaliselt.

5.2.

Mõista kostjalt EfTEN Laagri OÜ-lt hageja K.O kasuks välja 107,25 eurot,

millest 100 eurot on mittevaralise kahju hüvitis ja 7,24 eurot on otsuse tegemise

päevaks sissenõutavaks muutunud viivis.

5.3.

Mõista kostjalt EfTEN Laagri OÜ-lt hageja K.O kasuks välja sissenõutavaks

muutuv viivis alates otsuse tegemisele järgnevast päevast (08.06.2023)

mittevaralise kahju hüvitiselt 100 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras, kuid mitte suuremas summas kui 100 eurot.

5.4.

Mõista kostjalt EfTEN Laagri OÜ-lt hageja K.O kasuks välja varalise kahju

hüvitis 533 eurot, viivis 125,87 eurot ja viivis kahjuhüvitise tasumata osalt VÕS

§ 113 lg 1 ls 2 määras alates 12.10.2024.

5.5.

Menetluskulud maakohtus jätta 22% ulatuses K.O ja 78% ulatuses EfTEN

Laagri OÜ kanda.

5.6.

Menetluskulud ringkonnakohtus jätta 36% ulatuses K.O ja 64% ulatuses

EfTEN Laagri OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsuse peale (seni jõustumata osas) võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. K.O (hageja) esitas 31.08.2022 Harju Maakohtule EfTEN Laagri OÜ (kostja) vastu hagi,

milles palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel

ning varalise kahju hüvitise 832 eurot. Hageja palus mõlemalt nõudelt välja mõista viivise

seadusjärgses määras alates hagi kohtule esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt

edasi seadusjärgses määras tähtaegselt kohtu välja mõistetud mittevaralise kahju ning varalise

kahju hüvitamise nõuetelt kuni nende täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui

mittevaralise kahju ning varalise kahju hüvitamise nõude summa.

2

2-22-12863

2. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale kinnistu Tallinnas aadressil Pärnu mnt 554.

Kinnistul asub Laagri Selver ning kaubanduskeskuse haldaja on kostja. Hageja külastas

Laagri Selverit 30.12.2021. Travellaatoril parklasse liikudes kukkus ta kaks korda, mille

tagajärjel tekkis hagejale kehaline vigastus. 30.12.2021 oli Laagri Selveris parklasse viiv

travellaator rikkis. Travellaatori juures puudus märgistus, et see on kasutamiseks ohtlik.

Travellaatori juures puudus mistahes piirav meede, mis takistaks selle füüsilist kasutamist.

Ainult käsitsi kirjutatud silt „ei tööta“ ei hoiatanud hagejat ohu eest. Kostja kasutusele võetud

meede ei olnud piisav kaubanduskeskuse külastajatele kahju ärahoidmiseks.

3. Hagejal tekkisid kukkumise tagajärjel mitmed kehavigastused (parema põlve peal verised

marrastused, turse hüppeliigese piirkonnas) ja suur valu. Lisaks on hagejal 3,5 kuud pärast

kukkumist armid põlvel. Hageja oli sunnitud pöörduma erakorralise meditsiini osakonda, kus

tal tuvastati vigastused. Hagejale on kostja tegevusetuse tagajärjel tekkinud tervisekahjustus,

mis tõi kaasa mittevaralise kahju, mille suurust ei saa tõendada.

4. Hageja nõuab kostjalt ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Hagejale on tekkinud

varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude näol seoses kostjale nõudekirja ja täiendava

vastuse edastamisega. Hageja õigusabikulud kokku on 832 eurot (summa sisaldab

käibemaksu), mis sisaldasid olukorra analüüsimist ja kostjale nõudekirja ja täiendava kirja

edastamist. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, kuulub käibemaks hüvitamisele.

Hageja palus VÕS § 113 lg 1 alusel välja mõista ka viivise.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6. Kostja nõustus, et hageja külastas 30.12.2021 Tallinnas Pärnu mnt 554 kostjale kuuluval

kinnistul asuvat kaubanduskeskust. Hageja liikus 30.12.2021 kell 18:08 kaubanduskeskusest

suunaga parklasse ja astus kiires tempos mööda teisest külastajatest, kes ootasid teise töötava

travellaatori ümbersuunamist ülevalt alla. Hageja astus mööda sildist, mis teavitas

travellaatori rikkest ning suundus mittetöötavale travellaatorile. Teavitussildi asukoht ja

hageja liikumine, sh kukkumised, on nähtavad kaubanduskeskuse turvakaamera salvestuselt.

Travellaatori rikke kohta oli vahetult mittetöötava travellaatori ette paigaldatud kõigile

külastajatele hästi nähtav teavitussilt, et travellaatori rikke tõttu see ei tööta. Hageja kasutas

mittetöötavat travellaatorit ja kukkus kiirel liikumisel kahel korral.

7. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud kahju nõude eeldusi. Ebaõige on hageja väide, et

travellaatori juures puudus märgistus. Eluliselt usutav ei ole hageja väide, et tal ei olnud

võimalik aru saada, et travellaator ei tööta. Ebaõige on hageja väide, et tal puudus

alternatiivne liikumise viis. 30.12.2021 ehk juhtumi toimumise päeval ei töötanud üks

parklasse viinud travellaator, kuid parklasse viiva rikkis travellaatori kõrval oli töökorras ja

toimiv travellaator. Hagejal oli võimalik alternatiivselt kasutada ülemise korruse väljapääsu

keskusest väljumiseks ja parklasse minekuks. Kostja on tõendanud travellaatori hooldamist ja

auditeerimist. Usutavad ei ole hageja väited, milles ta kirjeldab kukkumise tagajärgi ja valu.

Videosalvestistelt nähtub, et mõlema kukkumise järel tõuseb hageja püsti mõne sekundi

jooksul ilma kõrvalist abi vajamata. Hageja oli kukkumise järel võimeline jätkama liikumist

poekottidega, ise istuma parklas autorooli ja autoga sõitma. Väidetavalt välja väänatud

põlvega ei oleks see võimalik. Hageja ei pöördunud arsti poole vahetult kukkumise järel ega

samal päeval hiljem. Epikriisist nähtub, et hageja läks ise arsti juurde ja väänatud põlve ei

tuvastatud.

3

2-22-12863

8. Vaatamata kostja palvetele ei esitanud hageja kohtueelsetel läbirääkimistel tõendeid talle

tekkinud kahju kohta. Hageja on korduvalt nõude suurust muutnud ja esitanud üksteisele

vastukäivaid väiteid ja seisukohti. Hageja on jätnud kostjale ja kohtule avaldamata, kas ta

pöördus kindlustushüvitise saamiseks kindlustusettevõtte poole. Kahju suurus ei saa olla

suurem kui 135 eurot ja sellest tuleb maha arvata säästetud kulud. Alternatiivselt taotles kostja

kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 139 ja § 140 alusel.

9. Kostja vaidles vastu õigusabikulude nõudele. Hageja esindaja on advokaadina rikkunud

advokaadi kutse-eetika nõudeid, esitades kliendi nimel esindajana nõudekirju ja hagiavalduse,

mis sisaldavad valeväiteid. Kostja ei pea kahju hüvitama, sest kostja ei ole kukkumist

põhjustanud. Kostja võttis vahetult pärast juhtumit hagejaga ühendust ja oli valmis andma

Selveri kinkekaarte 270 euro eest, kuivõrd hageja väitel ei saanud ta osaleda aastavahetuse

üritusel. Hageja asus siiski esitama nõudeid, soovides saada koheselt 500 eurot või hiljem

1000 eurot. Seejärel väitis hageja, et tema nõue on 1528 eurot. Selline käitumine on

vastuoluline ega ole kooskõlas hea usu põhimõttega.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Maakohus tegi 07.06.2023 otsuse (vaidlustatud otsus), millega:

-

rahuldas hageja mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõuded (resolutsiooni p-d 1

-3);

Maakohus jättis hageja varalise kahju hüvitamise ja viivise nõuded rahuldamata.

Menetluskulud jaotas maakohus TsMS § 163 lg-te 1 alusel nii, et jättis menetluskulud jätta

poolte endi kanda, millest tulenevalt puudus vajadus neid kindlaks määrata.

11. Maakohus tuvastas järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:

-

Tallinnas Pärnu mnt 554 asuva kinnistu omanik ning kinnistul tegutseva

kaubanduskeskuse haldaja on kostja;

-

hageja külastas kaubanduskeskust 30.12.2021 ning kukkus kaks korda mittetöötaval

travellaatoril;

-

hagejal oli sõlmitud õnnetusjuhtumi kindlustuse leping ning kindlustusandja hüvitas

talle kukkumise tagajärjel 300 eurot.

12. Maakohtu hinnangul vaidlesid pooled selle üle, kas kostja vastutab hageja kukkumise eest

ning peab seetõttu tasuma hagejale mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel,

õigusabikuludest tuleneva varalise kahju 832 eurot ja viivise mõlemalt hüvitiselt.

13. Maakohus leidis, et iseenesest on põhjendatud hageja väited, et kostja rikkus käibes

vajalikku hoolsuskohustust sellega, et ta ei hoiatanud kaubanduskeskuse külastajaid

travellaatori libeduse eest. Maakohus viitas VÕS § 1045 lg 1 p-ile 2 ja § 1050 lg-le 1 ning

leidis, et kostja ei ole tõendanud süü puudumist hoolsuskohustuse rikkumisel.

14. Maakohus osundas, et hagiavalduses kirjeldatud asjaolud selle kohta, kuidas hageja

kukkus ning millised tagajärjed talle seetõttu tekkisid, ei ole kooskõlas kohtule esitatud

tõenditega. Turvakaamera video salvestistelt võib järeldada, et mittetöötava travellaatori ette

oli paigaldatud silt, mis teavitas travellaatori rikkest. Hageja astus sildist mööda, selleks külge

ette keerates. Hageja liikus mööda travellaatorit kiirustades ning kukkus sellel liikudes kaks

korda selili. Vaatamata kukkumisele tõusis hageja ise üles ilma kõrvalise abita ning jätkas

liikumist kiires tempos kuni lahkus parklast ise autot juhtides. Kohus nõustus kostja

4

2-22-12863

väidetega, et kui hageja oleks välja väänanud põlve, siis ei oleks ta suutnud kiiresti liikuda ega

ise sõidukit juhtida. Mittetöötava travellaatori kõrval oli teine töötav travellaator ning teised

külastajad ootasid, millal kaubanduskeskuse töötaja liigub kärudega üles, et saaks kasutada

töötavat travellaatorit. Hageja otsustas ise mittetöötavat travellaatorit kasutada. Pärnu mnt 554

ehitise tööprojekt ei tõenda hageja väiteid, et kaubanduskeskuse parklasse puudus muu

ligipääs. Tööprojektis on märgitud, et pääs parklasse on tagatud ka maapinnalt avanevate

sissepääsude kaudu.

15. Maakohus nõustus aga sellega, et kostja ei hoiatanud kaubanduskeskuse kliente, et

mittetöötav või ka töötav travellaator võib sellel alla kõndimisel olla ohtlik libeduse tõttu.

Sellest ohust teavitamine oleks kuulunud kostja käibekohustuse hulka ning oleks aidanud

mittetöötavat travellaatorit kasutada soovivatel isikutel mõista, et kiirustamine travellaatoril

võib kaasa tuua kukkumise ning kaldteel tuleb liikumiseks valida sobilik kiirus. Seega rikkus

kostja hoolsuskohustust hooletuse tõttu, sest ei hoiatanud kliente, et kui nad kasutavad

mittetöötavat travellaatorit iseseisvalt alla liikumiseks, peavad nad valima sobiliku

liikumiskiiruse kukkumise vältimiseks.

16. Hageja ei ole tõendanud kõiki neid tagajärgi, mis hagiavalduse kohaselt talle kukkumise

tõttu tekkisid. Maakohus tuvastas, et kukkumise tõttu ei esinenud hagejal muid tagajärgi peale

jala ja kanna pindmise vigastuse ning valu, mis olid siiski lühiajalised. Hageja esitas

kohtumenetluse eelselt kostjale teadlikuid eksitavaid väiteid, sest selga ja jalga hageja välja ei

väänanud ning ta sai osaleda aastavahetuse peol.

17. Maakohus leidis, et hageja kukkumine libedal travellaatoril oli osaliselt tingitud hageja

enda tegevusest. Hageja asus parklasse alla minema mittetöötava travellaatori kaudu, kuigi

sellele pääsu tõkestas silt ning kõrval asus töötav travellaator. Lisaks ei olnud kukkumisest

tingitud tagajärjed sedavõrd tõsised, nagu hageja üritas hagiavalduses ja kohtueelselt kostjale

väita. 2018 kuni 2019. aasta kohtupraktikast saab järeldada, et keskmine kehavigastuse tõttu

välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitis oli küll 3485 eurot, kuid seejuures arvestasid

kohtud alati vigastuse raskust. Arvestades hageja enda osalust juhtunus, tema vigastuste

raskust, kuid ka elukalliduse tõusu, pidas kohus õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks 400

eurot. Kuna hageja sai õnnetusjuhtumi tõttu kindlustusandjalt hüvitist 300 eurot, tuli selle

summa võrra vähendada kostjalt väljamõistetavat mittevaralise kahju hüvitist. Seega on

põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena 100 eurot.

18. Maakohus ei rahuldanud hageja õigusabikuludest tulenevat kahju nõuet 832 eurot. VÕS §

128 lg 3 järgi ei hüvitata mitte mistahes õigusabikulusid, vaid ainult mõistlikke ja

põhjendatud kulusid. Hageja esitas kohtule õigusabi arved, milliste alusel on hagejale

osutatud õigusteenust kokku 832 euro eest seoses hageja nõustamise ja kostjale nõudekirjade

saatmisega. Kohus nõustus kostjaga, et selliste nõudekirjade saatmiseks puudus vajadus,

kirjad sisaldasid ebaõigeid andmeid hagejale tekkinud tagajärgede kohta ning nõudekirjades

esitatud nõuded ei olnud põhjendatud. Kohtuväliselt pakkus kostja hagejale hüvitist suuremas

summas, kui kohus käesolevas asjas vajalikuks pidas. Hageja ei nõustunud kostja pakutuga

ning soovis oma esindaja 27.04.2022 nõudekirjas 1528 euro hüvitamist ning 11.05.2022 juba

1976 euro hüvitamist, nõudes muuhulgas 270 euro tasumist aastavahetuse peo eest, millise

osas hageja kohtumenetluses nõuet ei esitanud, kuna osales tegelikult peol. Hageja esindaja

nõudekirjad ei olnud põhjendatud ega vajalikud kahju nõuete esitamiseks. Õigusabikulu

kandmine ei olnud vajalik ega mõistlik, mistõttu jättis kohus õigusabikulude nõude

rahuldamata. Kuna kohus jättis varalise kahju nõude rahuldamata, jättis kohus rahuldamata

sellelt summalt ka viivisenõude.

5

2-22-12863

19. Kuna maakohus rahuldas hageja mittevaralise kahju nõude, kuulus rahuldamisele ka

sellega seotud viivisenõue. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja viivis mittevaralise kahju

nõudelt 100 eurolt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemise päevani seadusjärgses

määras summas 7,24 eurot. Alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast tuleb kostjalt

välja mõista viivis hüvitiselt 100 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

hüvitise tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 100 eurot.

20. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hagejal puudus vajadus kohtu poole

pöörduda, sest kostja pakkus talle kohtuväliselt hüvitist, mis on suurem kohtu väljamõistetud

hüvitisest. Kostja omakorda ei nõustunud kohtumenetluses kompromissi sõlmimisega. Kuna

kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määranud kohus kindlaks rahaliselt

hüvitamisele kuuluvaid kulusid.

Apellatsioonkaebus

21. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 07.06.2023

otsuse osas, milles kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ning hagejale varalise kahju 832

eurot välja mõistmata. Samuti vaidlustab hageja menetluskulude jaotuse. Hageja palub teha

asjas uue otsuse, millega rahuldatakse hagi kogu ulatuses ja mõistetakse kostjalt hageja

kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 832 eurot ja sellelt viivis ning jäetakse

menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja asja saata uueks arutamiseks

maakohtusse.

22. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 valesti, kui

leidis, et hageja varalise kahju hüvitamise (kohtueelsete õigusabikulude) nõue tuleb jätta

rahuldamata.

22.1. Hageja kohtueelsed õigusabikulud olid seotud sellega, et hageja pöördus kostja poole

lepingulise esindaja kaudu ettepanekuga lahendada vaidlus kohtuväliselt. Riigikohus on

kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1

alusel kahjuna hüvitatavad (RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-84-14). Hageja väidab, et täidetud on

kahju hüvitamise üldised eeldused. Hagejal ei oleks tekkinud vajadust pöörduda asjatundja

poole seoses õigusabiteenuse osutamisega juhul, kui kostja poleks tuginenud kohtuväliselt

sellele, et kostja ei vastuta hagejale tekitatud kahju eest, mistõttu on kostja käitumise ja

hagejale tekitatud kahju vahel põhjuslik seos.

22.2. Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega, et hageja varalise kahju hüvitamise nõude saab

jätta vaid põhjusel, et maakohus mõistis hageja kasuks välja väiksema mittevaralise kahju

hüvitise, kui hageja on kostjalt kohtueelselt nõudnud ning kostja kohtueelselt pakkunud.

Riigikohus on leidnud, et kohus peab VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas

õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma

õigusi tõhusalt kaitsta (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11). Hageja enda hinnang hagejale

tekitatud mittevaralise kahju ulatuse osas, mis erineb kohtu väljamõistetud kahju hüvitise

suurusest, ei muuda hageja kohtueelse õigusabi kasutamist põhjendamatuks või ebavajalikuks.

Oluline on vaid see, et hageja esitatud nõue oli põhjendatud, mille maakohus ka tuvastas.

Hageja rõhutab, et ka varasemas kohtupraktikas ei pidanud kohtud asjakohaseks lähenemist,

et kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude rahuldamine sõltub sellest, kas kohus

mõistis kannatanu kasuks välja sama summa, mida kannatanu nõudis rikkujalt kohtueelselt

(TlnRnKo 16.06.2023, 2-21-7613; HMKo 16.08.2021, 2-21-479; HMKo 13.01.2023, 2-21-

11162; HMKo 05.12.2022, 2-22-9739; TlnRnKo 30.11.2022, 2-20-11009, p-d 16.1.-16.2.).

Kohtueelse õigusabi kasutamise eesmärk on teadaolevalt vältida kohtusse pöördumist ning

6

2-22-12863

jõuda mõlemaid pooli rahuldava tulemuseni kohtuväliselt. Hageja on kohtueelselt

väljendanud, et on valmis asjas kompromissi sõlmima.

22.3. Ebaõige on kohtu käsitlus, justkui olnuks kostja valmis tasuma hagejale 270 eurot.

Kostja pakkus kõigepealt 270 euro hüvitamist Laagri Selveri kinkekaartidega. Maakohus jättis

arvestamata, et kostja loobus hiljem enda ettepanekust, sest asus seisukohale, et tema tegevus

ei olnud õigusvastane. Kostja pakkumine eeldas seda, et hageja peab jälle külastama kohta,

kus hagejaga juba üks kord õnnetus juhtus. On ilmne, et tekkinud juhtumi tõttu ei soovinud

hageja enam kostja kaubanduskeskust külastada, mistõttu ei olnud selline ettepanek tõsiselt

vastuvõetav.

22.4. Hageja kohtueelne nõue ei sisaldanud ebaõigeid andmeid, nagu leidis maakohus. Hageja

ei ole kunagi väitnud kostjale, et hageja ei osalenud aastavahetuse peol. Hageja põhjendas

kostjale saadetud nõudekirjas, et talle on tekkinud mittevaraline kahju ning hageja ei

maininud aastavahetuse kulusid. Hageja saatis kostjale aastavahetuse arve, kui kostja seda

küsis. Hageja rõhutas nõudekirjas, et hageja ei nõua kostjalt varalise kahju hüvitamist (v.a

õigusabikulu) ning hageja nõue piirdub vaid mittevaralise kahju hüvitamise nõudega. Hageja

põhjendas ka kohtumenetluses, et hageja ei nõudnud hagiavalduses kostjalt hüvitist

aastavahetuse piletite eest. Hageja mittevaraline kahju, mis on seotud aastavahetuse

tähistamisega, seisneb selles, et selle asemel, et tegeleda ettevalmistustega aastavahetuseks,

pidi hageja minema erakorralise meditsiini osakonda ning veetma seal palju aega. Saadud

vigastused ei võimaldanud hagejal nautida aastavahetuse pidu, hageja pidi võtma

valuvaigisteid ning istus valudes pool õhtut ära. Hotelli jäämise asemel tuli hageja koju.

22.5. Kostja ei tuginenud varalise kahju hüvitamise vähendamisele (RKTKo 03.04.2013, 3-2-

1-19-13, p-d 11-12). Maakohus ei ole välja toonud, et kostja oleks taotlenud VÕS § 139 lg 1

kohaldamist või esitanud tõendeid, mis võimaldaks seda sätet kohaldada. Kostja tugines VÕS

§-le 139 vaid mittevaralise kahju hüvitise kontekstis ning kostja ei ole varalise kahju hüvitise

suurusele eraldi vastu vaielnud (st kostja ei esitanud vastuväiteid, et hagejale osutatud

kohtueelne õigusabi oli ebavajalik, liiga kallis vms).

23. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Hageja on

seisukohal, et maakohus on jätnud põhjendamatult varalise kahju hüvitise välja mõistmata.

Hagi oleks tulnud rahuldada täies ulatuses, mistõttu tuleks kõik menetluskulud jätta kostja

kanda. Suurem osa menetluskuludest tuleks jätta kostja kanda isegi juhul, kui ringkonnakohus

ei peaks hageja kaebust varalise kahju hüvitist puudutavas osas rahuldama. Maakohus ei ole

põhjendanud, millistel kaalutlustel langetas valiku mitme TsMS § 163 järgi võimaliku

menetluskulude jaotusviisi vahel (RKTKo 20.12.2022, 2-19-2709, p 12). Menetluskulude

jaotamisel tuleks arvesse võtta, et hageja esitas kostja vastu kaks nõuet, millest esimene

rahuldati 100% ulatuses. Ühtlasi omab tähtsust asjaolu, et pooled vaidlesid menetluses

eelkõige selle üle, kas kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest. Maakohus tuvastas, et

kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest ning hageja nõue oli selles osas täies ulatuses

põhjendatud. Kuna kohus on täielikult rahuldanud hageja nõude, mille üle käis asjas peamine

vaidlus, siis leiab hageja, et ta on oma eesmärgi suuremas enamuses saavutanud.

Vastustaja seisukoht

24. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

7

2-22-12863

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles jäi täielikult rahuldamata hageja

nõue kahjuhüvitise 832 euro ja sellelt viivise saamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 2).

Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude 533 euro ulatuses ja mõistab

välja sellelt viivise. Ühtlasi muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust vastavalt nõuete

rahuldamise proportsioonile. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

26. Maakohtu otsuse vaidlustas hageja, kes märkis, et teeb seda osaliselt. Kostja

vastuapellatsioonkaebus jäi menetlusse võtmata. Vaidlustamata on seega mittevaralise kahju

ja sellelt arvestatava viivise nõuete rahuldamine (resolutsiooni p-d 1-3). Eelmises lauses

märgitud maakohtu otsustused on TsMS § 456 lg 4 ls 2 alusel edasi kaebamata jõustunud ja

selles osas ringkonnakohus ei kontrolli vaidlustatud otsuse õigsust. Apellatsioonimenetluses

on vaidlusalune varalise kahju hüvitamise ja viivise nõue ning menetluskulude jaotus.

27. Kolleegium ei nõustu kostja ja maakohtuga, et käesoleva juhtumi asjaoludel ei ole hageja

kohtueelsed õigusabikulud hüvitatavad. Maakohus jättis selle kahjunõude rahuldamata

vaidlustatud otsuse p-s 90-91 esitatud põhjendustel ning leidis kokkuvõtlikult, et hageja

nõudekirjad oli põhjendamatud ja nende saatmiseks puudus vajadus.

28. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Käesoleval juhul tähendab see, et hageja tuleb

asetada võimalikult lähedaselt olukorda, milles ta oli enne kostja kinnisasjal asuva ja tema

poolt opereeritava kaubanduskeskuse libedal travellaatoril kukkumist.

28.1. Hüvitatav kahju võib olla varaline või mittevaraline (VÕS § 128 lg 1). Maakohus

mõistis hageja mittevaralise kahju õiglase hüvitisena välja 100 eurot ja sellelt viivise. Hageja

nõuab lisaks varalise kahju hüvitamist. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju

(VÕS § 128 lg 2), mis hõlmab kahju tekitamise tõttu kantud või tulevikus kantavaid

mõistlikke kulutusi, sh mõistlikke kulusid hüvitise saamiseks, kahju kindlakstegemiseks ja

kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Kohtupraktikas on leitud, et

otsese varalise kahjuna selles tähenduses on käsitatavad lepingu rikkumise tõttu kantud

kohtueelsed vajalikud ja mõistliku suurusega õigusabikulud (nt RKTKo 24.11.2021, 2-18-

13432, p 24 ja sealsed viited). Sarnaselt on kohtueelsete õigusabikulude hüvitamine võimalik

ka delikti korral (nt RKTKo 21.04.2021, 2-14-6942, p 14).

28.2. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus hindama, kas õigusabi kasutamine

oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt

kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud

kulud on mõistliku suurusega (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 28). Kostja on käesolevas

asjas esitanud kahjuhüvitise vähendamise taotluse VÕS §-de 139 ja 140 alusel, st

ringkonnakohus saab mh kontrollida, kas kogu hageja esile toodud kohtueelne õigusabikulu

on otsese varalise kahjuna hüvitatav.

28.3. Kolleegiumi hinnangul oli õigusabi kasutamine vajalik, sest isikult ei saa eeldada ilma

õigusteadmisteta isiku abita argumenteeritud nõude esitamist kehavigastusega seotud füüsilise

ja hingelise valu tõttu mittevaralise kahju hüvitise saamiseks. Lisaks märgib ringkonnakohus,

et hageja saatis esmalt nõudekirjad küll ise ja kostja esindaja suhtles hagejaga ka telefonitsi,

kuid on selgitanud 25.01.2022 kirjas, et kahju hüvitamise aluseks saab olla üksnes õigustatud

nõue, millele on lisatud kahjunõude suurust tõendavad dokumendid (tl 57) ning palunud

07.01.2022 hagejalt nõude esitamist kirjalikult, et saaks vastamisel kaasata kolleegid, sh

juristi (tl 12). Ka seda arvestades oli hagejal vajalik õigusabi kasutamine.

8

2-22-12863

28.3.1. Ringkonnakohtu hinnangul oli kohtueelses menetluses hagejale osutatud õigusabi

mõistlik ja vajalik ajakulu 3 t 25 min järgmiste toimingute osas:

-

2:45 t ulatuses arvel nr 22040162 kajastatud toimingud (kliendi materjaliga

tutvumine, analüüs, edasise tegevuskava ettepaneku koostamine ja 27.04.2022 kirja

koostamise kulu; dtl 30 ja 30p);

-

0:40 t ulatuses arvel nr 22050117 kajastatud 11.05.2022 toimingud (dokumendiga

tutvumine ja analüüs kliendile, tl 29 ja 29p);

Kolleegium leiab, et kohtueelselt puudus hagejal vajadus koostada kostjale mitut kirja, sest

kostja positsioon oli selge juba 11.05.2022 vastuskirja põhjal. Küll aga oli ka pärast esimesele

nõudekirjale vastuse saamiselt endiselt vajalik antud dokumendiga tutvumine ja analüüs

kliendile.

28.3.2. Hageja kasutas kohtueelses menetluses advokaadi õigusabi, mille eest tal tuli tasuda

130 € tunnis (lisandus käibemaks 20%). Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleva juhtumi

asjaoludel nimetatud õigusabi hind kohane. Kokku on hageja kohtueelse menetluse kulud

hüvitatavad summas 533 eurot (3 t 25 min × 130 + 20%). Nimetatud summat ei ole enam

alust VÕS §-de 139 ega 140 alusel vähendada, sest põhjendatuks peetud ulatuses ei tinginud

kahju hageja enda käitumine ja selle summa hüvitamine ei ole kostja suhtes äärmiselt

ebaõiglane. Põhjendatud ei ole maakohtu järeldus pooltel vaidluse puudumise kohta selle üle,

et kohtuväliselt pakkus kostja hagejale hüvitist suuremas summas, kui kohus käesolevas asjas

vajalikuks pidas. Vaidlustamata asjaoluks saab kolleegiumi arvates lugeda, et hagejale pakuti

kohtueelselt 270 euro väärtuses Laagri Selveri kinkekaarte, kuid asjas ei ole esitatud tõendeid,

et kostja pakkus hagejale kohtueelselt hüvitist 270 euro raha maksmisega.

28.4. Hagejal tekkinud kahju on eespool märgitud osas (533 eurot) põhjuslikus seoses kostjale

ette heidetava õigusvastase käitumisega (VÕS § 127 lg 4). Kui kostja ei oleks oma

hoolsuskohustust rikkunud ja jätkanud tuginemist vastutuse puudumisele ka pärast hageja

nõudekirja saamist, poleks hagejal õigusabikulu tekkinud. Kolleegiumi hinnangul on kahju

hüvitamine hõlmatud VÕS § 1045 lg 1 p 2 kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ja selle hulka

kuulub käesoleval juhul hageja kohtueelne õigusabikulu.

28.5. Eelnevat arvestades saab hageja kahjunõude osaliselt rahuldada summas 533 €.

29. Viivise nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1. Hageja nõuab viivist viidatud sätte teise

lause järgi alates 31.08.2022, mis on kooskõlas VÕS § 113 lg 2 ls-ga 1. Kostja ei esitanud

viivise nõudele eraldi vastuväiteid. Viivisekalkulaatori (viivisekalkulaator.ee) kohaselt on

31.08.2022–11.10.2024 eest põhivõlalt 533 eurolt sissenõutavaks muutunud viivis 125,87

eurot, mille ringkonnakohus mõistab kostjat hageja kasuks välja. Lisaks tuleb kostjal maksta

edasiulatuvalt viivist sama määra järgi kuni põhivõla tasumiseni.

30. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese

lause järgi muuta asjas ka menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotust hagi osalise

rahuldamise korral reguleerib erinormina TsMS § 163 lg 1. Nimetatud sättest tulenevalt

kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus

ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. See, millisel viisil kohus menetluskulud hagi osalise

rahuldamise korral jaotab, on kohtu diskretsiooniotsus. Olukorras, kus hagiavalduses esitatud

nõudes on suunatud raha maksmisele, tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda hageja rahalise

nõude rahuldamise proportsioonist. Arvestades, et hageja mittevaralise kahju nõude saab

lugeda rahuldatuks ning varalise kahju nõue rahuldatakse 64% ulatuses, tuleb seega jätta

maakohtu menetluskuludest 22% hageja kanda ja 78% kostja kanda. Kuna

9

2-22-12863

apellatsiooniastmes vaidluse all olnud varalise kahju nõudest rahuldati ~64%, tuleb

ringkonnakohtu menetluskuludest jätta 36% hageja kanda ja 64% kostja kanda.

31. TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 kohaselt määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks maakohus

(RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p 21).

32. Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse, milles märgib kõigi seniste menetluskulude jaotuse (TsMS § 654 lgt 2² ja

TsMS § 173 lg 1 ls 2). Erinevalt maakohtust ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata otsuse

resolutsioonis poolte isiku- ja registrikoode, mis on märgitud otsuse sissejuhatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

10