Legislator Case Law & Legislation
2-24-3893/26 AI generated

2-24-3893/26 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-24-3893/26
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Y`ilt A kasuks alates 08.03.2024 kuni A täisealiseks saamiseni lapsetoetust 40 eurot) mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma

Legislator headnote

AI generated

2-24-3893/26 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: aprillil, lähtudes baassumma

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-3893

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg

11. oktoober 2024, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

A ja B hagi Y vastu elatise nõudes

Hagihind

4334,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hagejad: A (ik xxxxxxxxxxx)

B (ik xxxxxxxxxxx)

Hagejate seaduslik esindaja: X (ik xxxxxxxxxxx,

aadress xxx, e-post: xxx)

Kostja: Y (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Y`ilt A kasuks alates 08.03.2024 kuni A täisealiseks saamiseni

igakuine elatis 260, 33 eurot (baassumma 249,78 eurot, lisandub 3% Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot, millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot) mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust.

3. Välja mõista Y`ilt B kasuks alates 08.03.2024 kuni B täisealiseks saamiseni

igakuine elatis 221, 28 eurot, mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

4. Välja mõistetud elatis tuleb tasuda iga kuu 15-ks kuupäevaks ette X

arvelduskontole.

5. Otsuse täitmisel arvestada Y poolt alates 08.03.2024 elatisena makstud summasid.

Menetluskulud

6. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt on vanemate kooselu lõppenud. Lapsed elavad ema, X ülalpidamisel

ning kostja osaleb laste ülalpidamisel ebapiisavalt. Laste ema on tööhõivatud ja saab tulu

töötasu näol. Laste ema tegeleb laste kasvatamisega, hoolitsemisemisega ja arendamisega.

Kostja tasus vabatahtlikult kahele lapsele kokku 360 eurot kalendrikuus, mis on käesoleva aja

seisuga ebapiisav ja alla seadusega sätestatud miinimumi. Kostjal puuduvad alused elatise

maksmata jätmiseks vähemalt minimaalses ulatuses. Kostja ei ole töövõimetu saab olulist

töötasu ning tal ei ole muid alaealisi lapsi. Igapäevased mõistlikud vajadused on rahuldatud ja

A arenguks ning ülalpidamiseks piisavad vahendid tagatud, kui kostja maksab igakuiselt elatist

hageja Ale summas 260,33 eurot, millele lisandub lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest

(PKS § 116 lg 1) sama suures ulatuses lapse ema panus ning riiklikud toetused.

2. B arenguks ja ülalpidamiseks piisavad vahendid on tagatud, kui kostja maksab igakuiselt

elatist hageja B´ile summas 221,28 eurot, millele lisandub lähtudes vanemate võrdsuse

põhimõttest (PKS § 116 lg 1) sama suures ulatuses lapse ema panus ning riiklikud toetused.

Antud juhul on arvestatud, et laste vanusevahe on väiksem, kui 3 aastat ja elatisemäära on

vähendatud 15% kuni xx.xx.xxxx.a (so vanema lapse täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 7).

Hagejad paluvad välja mõista A kasuks alates 08.03.2024 igakuise elatis 260,33 eurot kuni A

täisealiseks saamiseni, millist summat indekseeritakse ja korrigeeritakse alates 1. aprillist 2024

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3–5. Välja mõista B kasuks alates 08.03.2024

igakuine elatis 221,28 eurot kuni B täisealiseks saamiseni, millist summat indekseeritakse ja

korrigeeritakse alates 1. aprillist 2024 vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3–5 ja lg-le 7.

KOSTJA VASTUS

3. Kostja vastuse kohaselt sõlmisid vanemad koostöös Alutaguse Vallavalitsuse

sotsiaalteenistusega kompromissi, mille järgi tasus kostja elatist kahe lapse peale kokku 300

eurot. Jaanuar 2022 hakkas laste ema nõudma elatist suuremas ulatuses ja kokkuleppega ei

nõustunud. Kostja tasub igakuiselt elatist 360 eurot kuus. Lastega suhtlemine on napp ja

ebastabiilne. Elatiseks tuleb määrata kahele lapsele kokku 400 eurot kuus.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi

tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad elavad oma isa juures.

Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal

pidama. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise miinimummääras muutuva suurusena.

Kostja soovib elatist tasuda mõlemale lapsele kokku 400 eurot kuus.

5. Kohus märgib kostja väidete osas, et vanemate vahel oli elatise maksmise kokkulepe, et

kompromissis kokkulepitut saab pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise

reguleerimiseks omavahelises suhtes PKS § 100 lg 3 esimese lause mõttes. Seetõttu tulenevad

sellisest kokkuleppest õigused ja kohustused üldjuhul üksnes vanematele. Vanemate

kokkulepe ei välista ega piira PKS § 100 lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest

tuleneva elatisenõude esitamist. Riigikohus on selgitanud, et kui vanemad on sõlminud

ülalpidamiskokkuleppe ja kokkulepitud elatis ei kata lapse vajadusi, saab vanem esitada lapse

nimel teise vanema vastu hagi elatise väljamõistmiseks (RKTKo 3-2-1-101-15 p 16). Lisaks

on kostja väitnud, et viimase kokkuleppega laste ema ei nõustunud. Kohus leiab, et kostja on

võimeline tasuma elatist miinimummääras ja elatise suuruse vähendamiseks alust ei ole.

6. Kostja sissetulek on selleks enam kui piisav ja on üle kahe korra suurem, kui laste ema

sissetulek. MTA tõendi kohaselt on kostja aastatuluks 32076, 79 eurot (kuus 2673 eurot) ja

laste ema aasta tuluks on 14751, 44 eurot (kuus 1229, 28 eurot). Kostjalt välja mõistetav elatis

ei moodusta isegi poolt kostja sissetulekust. Sellises ulatuses elatise maksmine ei käi kostjale

üle jõu, arvestades kostja varalist seisundit, sh. sissetulekut ja võimet sissetulekut teenida.

PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel

arvutatud summa. Elatise suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud asjaoluga, et osa laste

vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Hagi tuleb rahuldada, st. mõlema hageja kasuks

tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatis alates 08.03.2024 kuni laste täisealiseks saamiseni

seaduses sätestatud määras ja muutuva suurusena.

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

(TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

TsMS § 174 lg 1 ja 2).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte enda kanda ja seetõttu ei määra kindlaks

menetluskulude rahalist suurust.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/