1-20-7258/56 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

11.10.2024

Kohtuasja number

1-20-7258

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 02.09.2024. a määrus Mikhail

Govyadinkini tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamata jätmises

Määruskaebuse esitaja

süüdimõistetu Mikhail Govyadinkini (isikukood

37907082215) kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev

Teine määruskaebemenetluse

pool

prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Ave Arnim

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 02.09.2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Mikhail Govyadinkin tunnistati Viru Maakohtu 30.10.2020. a otsusega süüdi KarS §

424 lg 1 järgi ning teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti

mõistetud karistusele Viru Maakohtu 18.12.2018. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata

osa, s.o 3 aastat vangistust. 18.12.2018. a otsusega tunnistati M. Govyadinkin süüdi KarS §

200 lg 2 p-de 1 ja 7 järgi selles, et ta võttis koos teiste isikutega ja vägivalda tarvitades ära

tulirelva ja mobiiltelefoni. M. Govyadinkinile mõisteti niisiis liitkaristuseks kohtuotsuste

kogumis 3 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1-3 alusel jäeti mõistetud

vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui ta ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut

kuritegu ja täidab temale KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-des 2 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja

lisakohustusi. Süüdimõistetu allutati elektroonilisele valvele tähtajaga 1 aasta.

2. Viru Maakohtu 21.07.2021. a määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku

erakorraline ettekanne ning M. Govyadinkinile Viru Maakohtu 30.10.2020. a otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistust pöörati täitmisele.

Erakorralise ettekande kohaselt rikkus M. Govyadinkin kohustust ilmuda määratud ajal

kriminaahooldusosakonda registreerimisele, mitte tarvitada alkoholi, ning rikkus mitmel

korral elektroonilise valve ajakava. Määrus jõustus 06.08.2021 ja M. Govyadinkin asus

karistust kandma 08.09.2021.

3. Viru Vangla esitas 07.08.2024. a Viru Maakohtule materjalid M. Govyadinkini

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur

toetavad tema ennetähtaegset vabastamist.

4. Viru Maakohtu 02.09.2024. a määrusega jäeti M. Govyadinkin vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamata. Kuigi formaalsed alused süüdimõistetu vabastamiseks on olemas,

pole materiaalsed eeldused täidetud.

5. Maakohus on positiivsena välja toonud, et M. Govyadinkin on täitnud temale

individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning töötab

majandustöödel koristajana. M. Govyadinkin on vanglas käitunud õiguskuulekalt ja tal

puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral on tal võimalus asuda elama

Kohtla-Järve linnas asuvasse korterisse, kus elas enne vangistust. Samuti toetab M.

Govyadinkinit materiaalselt ja moraalselt tema ema.

6. Küll aga puudub M. Govyadinkinil vabanemise korral kindel töökoht – seejuures on

tal tasumata nõudeid rohkem kui 16 000 euro ulatuses. M. Govyadinkinil on alkoholisõltuvus,

mis on mõjutanud tema õiguskuulekat käitumist ka varem. M. Govyadinkinit on karistatud

mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja ta ei suutnud alkoholi tarbimisest hoiduda

kriminaalhooldusel, mistõttu pöörati tema kandmata karistus 21.07.2021. a määrusega

täitmisele. Esimene kirjalik hoiatus koostati talle alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest

kriminaalhoolduse algusest ühe kuu möödudes. M. Govyadinkini puhul on alkoholi

liigtarvitamine oluliseks riskiks uue kuriteo toimepanemisel. Kuigi M. Govyadinkin on

läbinud sõltuvusainete kuritarvitajatele suunatud sotsiaalprogrammi, siis arvestades tema

senist vähest suutlikkust hoiduda alkoholi tarvitamisest, puudub kindlust, et nüüd suudab ta

vabaduses alkoholi tarvitamisest loobuda. M. Govyadinkin rikkus katseajal ka elektroonilise

valve režiimi.

7. Kõike eeltoodut arvesse võttes leidis maakohus, et vangistuse kandmisest tulenevad

positiivsed aspektid ei kaalu üles M. Govyadinkini varasemast elukäigust lähtuvat uute

kuritegude toimepanemise ohtu. Kehv majanduslik olukord, võlad ning töökoha puudumine

võivad ta viia taas alkoholi liigtarvitamiseni, mistõttu on ka uue kuriteo toimepanemise oht

tema puhul kõrge. Vangla iseloomustus ja M. Govyadinkini selgitused kohtuistungil ei

võimaldanud jõuda järeldusele, et ta on tõsikindlalt motiveeritud ja suutlik tegema elus

vajalikud muutused, tegelema alkoholi tarvitamise probleemiga ning edaspidi hoiduma

olukordadest, mis võivad viia uue kuriteoni. Varasemalt on M. Govyadinkin näidanud, et ta

on motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma vaid siis, kui küsimuse all on karistuse

täitmisele pööramine. Kuigi lähedaste toetus ja elukoht olid M. Govyadinkinil olemas

varemgi, asus ta siiski juba kriminaalhoolduse alguses alkoholi tarvitama ning ka viimase

kuriteo (mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis) pani ta toime katseajal.

Määruskaebus

8. Maakohtu määruse vaidlustas 16.09.2024. a määruskaebusega kaitsja Monica Meristo-

Dmitrijev, kes palub maakohtu määruse tühistada ning M. Govyadinkin vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastada.

9. Kaitsja leiab, et maakohus on vabastamata jätmisel tuginenud valedele asjaoludele,

arvestades üksnes varasemat elukäiku ja toimepandud kuritegu, kuid jätnud arvestamata

kehtiva kohtupraktika. Määrusest ei selgu, millist eesmärki M. Govyadinkini jätkuv

vangistuses hoidmine kannab, kuivõrd vangla iseloomustusest nähtuvalt pole ühtegi tegevust

peale töötamise jätkamise ette nähtud. M. Govyadinkin on teinud oma järeldused, ta suudab

edukalt reeglite kohaselt käituda ja tal on kindel soov elada seaduskuulekalt. VangS § 6 lg-s 1

toodud eesmärk – suunata isik seaduskuulekale teele – on täidetud ja puudub alus arvata, et

M. Govyadinkin hakkaks uusi kuritegusid toime panema. Maakohtu siseveendumuse

kujunemine ei ole piisavalt põhjendatud ega jälgitav. Maakohus on irdunud kõigi asjaolude

kogumis arvestamise põhimõttest ja teinud kaalutlusvea, mille käigus on jätnud arvestamata

süüdimõistetu vabastamise kasuks rääkivad rohked asjaolud ning pole ennetähtaegselt

vabastamata jätmist põhjendanud. Arvesse pole võetud Eesti riigi poliitikat, mille kohaselt

kriminaalhooldus – s.h. elektrooniline valve – on oluliselt efektiivsem kui vangistus ning

vangistus on riigile ja maksumaksjale koormaks. Kuivõrd prokuratuur toetab M.

Govyadinkini vabastamist, tulnuks kohtul põhjendada erinevale seisukohale jõudmist.

Ringkonnakohtu seisukoht

10. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuses esitatud seisukohad ei too kaasa selle muutmist. KarS § 76 lg 4 annab

maakohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel

ulatusliku kaalutlusruumi (Riigikohtu kriminaalkolleegium (RKKK) 12.09.2022, 1-15-

2671/174, p 12 koos viitega), millesse ringkonnakohus saab sekkuda eeskätt siis, kui

maakohus on teinud seda sätet kohaldades sellise kaalutlusvea, mille tulemiks on selge

materiaal- või menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis süüdimõistetu jääda

ebaõigesti vabastamata (RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 8). Selliseid olulisi kaalutlusvigu

praegu ei nähtu. Seetõttu, juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja

§ 342 lg 3 p-st 1, ei pea kolleegium tarvilikuks kõiki maakohtu põhjendusi korrata, vaid

märgib vastuseks määruskaebusele järgmist.

11. Kaitsja heidab maakohtule ette rohkete vabastamise kasuks kõnelevate asjaolude

arvestamata jätmist ja leiab, et kohtu põhjendused selle kohta, miks ei tingi valdavalt

positiivsete asjaolude esinemine ennetähtaegset vabastamist, on ebapiisavad. Kolleegium

kaitsja kriitikaga ei nõustu ja leiab, et vaidlustatud määruses on põhjendused ning kaalutlused

selged ja asjakohased. Maakohus pööras tähelepanu olulistele vabastamist toetavatele

asjaoludele – individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammi läbimine, töötamine,

õiguskuulekas käitumine vangistuses, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, lähedaste

toetus. Samas on selgelt ja jälgitavalt välja toodud põhjused, miks M. Govyadinkinit siiski

ennetähtaegselt vabastada ei saa. Tal on diagnoositud alkoholisõltuvus ja alkoholi

kuritarvitamine soodustab uute kuritegude toimepanemist. M. Govyadinkin kannab

käesolevalt karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja ta rikkus alkoholi

tarvitamise keeldu ka kriminaalhoolduse ajal. Keeruline majanduslik olukord ja kindla

töökoha puudumine vabaduses võivad ta suure tõenäosusega uuesti alkoholi poole pöörduma

panna. M. Govyadinkin rikkus ka elektroonilise valve režiimi ning viimase kuriteo pani ta

toime katseajal.

12. Kolleegiumi hinnangul on positiivne, et M. Govyadinkin on suutnud vangistuses

reeglitele alluda. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne

eeldus on aga siiski isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab

positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane

enam toime kuritegusid (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Selle hindamisel tuleb lähtuda

kõikidest KarS § 76 lg-s 4 märgitud asjaoludest ja seda on maakohus ka teinud. Seetõttu võib

kohus asuda ka sellisele seisukohale, et vangistuse ajal õiguskuulekalt käitunud

süüdimõistetut ei saa vabastada, kuna kuriteo toimepanemise asjaoludest või tema varasemast

elukäigust lähtuv ohuprognoos annab aluse arvata, et ta võib jätkata vabaduses kuritegude

toimepanemist (RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9).

13. Kaitsja hinnangul ei nähtu määrusest, millist konkreetset eesmärki M. Govyadinkini

jätkuv vangistuses hoidmine kannab, kuivõrd vangla iseloomustusest nähtuvalt pole ühtegi

tegevust peale töötamise jätkamise ette nähtud. Maakohus on seda küsimust käsitlenud,

selgitades, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib tulla kõne

alla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud

enne selle lõpptähtaja möödumist, ja et M. Govyadinkini puhul kohtul selline veendumus veel

puudub. Vangistusseaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine

õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi

saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on

oht uute kuritegude toimepanemiseks väike.

14. Ringkonnakohus selgitab viimaks sedagi, et kohus ei ole vabastamise üle otsustades

seotud prokuratuuri arvamusega ega pea eraldi põhjendama, miks ta ei nõustu prokuratuuri

seisukohaga. Piisab, kui kohus näitab KarS § 76 lg-le 4 tuginedes, millistel asjaoludel ja miks

ei pea kohus vabastamist võimalikuks. Samuti pole ennetähtaegse vabastamise otsustamisel

oluline, milline kulu kaasneb riigile isiku vangistuses hoidmisega. Raskeima karistusliigi

kohaldamise välja teeninud inimene naaseb ühiskonda siis, kui temast tulenevat ohtu saab

prognoosida väikeseks või karistuse ärakandmisel.

15. Toodud põhjustel ei tingi määruskaebuses esitatud väited maakohtu määruse

muutmist. Seda leides ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Viru Maakohtu 02.09.2024. a määruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)