2-23-102212/45 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-23-102212

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

F.M-i Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.10.2024. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-102212

Tsiviilasi

W.C hagi S.L-i vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: W.C (isikukood XXX; elukoht XXX);

Hageja seaduslik esindaja: F.M (isikukood XXX; elukoht

XXX);

Hageja lepinguline esindaja: Annika Kiisk (e-post: XXX);

Kostja: S.L (isikukood XXX; elukoht XXX);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tambet

Laasik (e-post: XXX)

Kohtuistungi aeg

20.06.2023. a, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada W.C hagi S.L-i vastu elatise nõudes osaliselt.

2. Mõista Fredy W.C W.C kasuks välja elatis perioodi eest alates 16.01.2023. a kuni

10.10.2024. a summas 1448,38 eurot.

3. Mõista Fredy W.C W.C kasuks välja alates 11.10.2024. a elatis 94,91 eurot kuus kuni

W.C täisealiseks saamiseni.

4. Jätta rahuldamata W.C hagi S.L-i vastu elatise nõudes suuremas

ulatuses.

5. S.L-il tuleb temalt W.C kasuks välja mõistetud elatis maksta F.M

pangakontole nr EE672200221056792345.

6. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

7. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja nõue ja põhjendused

1.1.

W.C, seadusliku esindaja F.M vahendusel, esitas 16.01.2023. a Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse S.L-ilt elatise saamiseks 300 eurot kuus. Kohus tegi

17.01.2023. a S.L-ile makseettepaneku, mille peale viimane esitas tähtaegselt vastuväite.

Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 30.01.2023. a määrusega maksekäsu

kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

1.2.

01.03.2023. a esitas W.C, lepingulise esindaja vahendusel, Tartu Maakohtule oma

nõude S.L-i vastu elatise nõudes hagiavalduse vormis. Hagiavalduses taotletakse, et kohus

mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise 300 eurot kuus alates 16.01.2023. a kuni hageja

täisealiseks saamiseni.

Hagi asjaolude kohaselt on W.C F.M ja kostja W.C ühine alaealine laps sündinud 07.10.2014.

a. Hageja elab oma ema juures. Kostja elab hagejast eraldi. Hageja viibib kostja juures

tavaliselt igal teisel nädalavahetusel, olenevalt vanemate kokkuleppest. Kostja on maksnud

hagejale elatist 150 eurot kuus, kuid elatis sellises ulatuses ei ole piisav. Hageja igakuised

kulud on keskmiselt 1609,84 eurot kuus, sh: 1) ca 140 eurot - kulu toidule ja

majapidamistarvetele; 2) 60,80 eurot - koolitoidule; 3) 15 eurot - juuksurile; 4)

eluasemekulud, mis on jagatud 4 kasutaja vahel ja millest hageja osa on ca 31,25 eurot vesi ja

kanalisatsioon, ca 107,50 eurot küttekulu (pelleti küte) ja ca 20,23 eurot elekter; 5) 8,48 eurot

- telefon; 6) 9,61 eurot- internet + tv (kulu jaguneb 3 pereliikme vahel); 7) 48 eurot -

tantsutrennid (võistlustants); 8) 240 eurot - eratrennid (4 korda nädalas 15 eurot kord); 7) ca

108,75 eurot - trenni ja esinemisriided; 8) ca 351 eurot - võistlustel osalemisega seotud kulud

(võistlused ca 1 – 2 korda kuus, sõidukulud osavõtumaks, piletid, söök, jook jne); 9) ca 10

eurot - kooli ekskursioonid; 10) ca 12 eurot – osalemine sõprade sünnipäevadel; 11) 12,50

eurot – lapse sünnipäeva korraldamine (ca 150 eurot aastas, mis jagatud 12 kuu peale); 12) ca

18 eurot – suvelaagrid (laagrite kulu aastas ca 215 eurot, mis jagatud 12 kuu peale); 13) ca 20

eurot – ravimid ja vitamiinid; 14) ca 45 eurot – riided ja jalanõud; 15) ca 120 eurot –

meelelahutus (kolmel nädalavahetusel kuus vähemalt 1 päev nt seikluspargis,

batuudikeskuses, mängumaal, kinos, teatris, uisutamas jne); 16) 136 eurot – lapse kooli ja

trenni ja sealt tagasi sõidutamise kulud (auto kütuse kulu, lapse kodu ja kooli/trenni vahemaa

on 6,5 km); 17) ca 245,42 eurot – eluaseme kasutamise kasutuseelis (hageja elab ema

Tartumaal Kambja vallas Soinastes oma ema kasutuses olevas majas, mille ehitusalune pind

on 146,3 m2, sarnase eluaseme üürihind on ca 981 eurot ja kui jagada see 4 isiku vahel, on

hageja eluasemekuluks 245,42 eurot). Kuigi hageja igakuised kulud on oluliselt suuremad,

siis arvestades seda, et kostjal on veel teinegi ülalpeetav, taotleb hageja kostjalt elatist 300

eurot kuus.

1.3.

Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud ja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde.

Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud sellise mõjuvat põhjuse esinemist, mis annaks alust

temalt elatise väljamõistmiseks väiksemas ulatuses. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega

hageja igakuiste kulude suuruse kohta. Samuti ei nõustu hageja kostja vastuväidetega temal

piisava sissetuleku puudumise kohta. Elatise vähendamiseks ei anna alust see, kui vanemal ei

ole sissetulekut või see on väike. Kostja on töövõimeline isik ja kohustatud hankima endale

sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise.

Hageja on seisukohal, et kostja üritab ennast näidata võimalikult halvas majanduslikus seisus,

et seeläbi saavutada elatise vähendamine. Kohtule esitatud pangakontode väljavõtetelt

nähtub, et perioodil 20.06.2023. a kuni 01.07.2024. a on kostja LHV Panga arveldusarvele

laekunud kokku 26 663,70 eurot, Swedbank arveldusarvele 6412,69 eurot ja SEB Pank

arveldusarvele 4225,85 eurot, mis teeb sel perioodil ühe kuu keskmiseks laekumiseks kokku

3108,52 eurot. Kontode väljavõtetelt nähtub ka kostja pidev meelelahutusasutuste

külastamine (pubid, klubid, kino, erinevad toidukohad jne), pidev taksoga liikumine, samuti

kolmandatele isikutele rahasummade kandmine, samuti hasartmängudega tegelemine. Neid

andmeid arvestades ei ole põhjendatud kostja väited selle kohta, et tema sissetulek ei

võimalda maksta hagejale elatist nõutud määras. Hageja leiab, et elatise vähendamist ei

põhjenda ka kostja väited selle kohta, et hageja on tema juures keskmiselt 9 päeva kuus.

Iseenesest ei ole vaidlust, et hageja viibib kostja juures igal teisel nädalavahetusel, s.o reede

õhtust kuni pühapäevani (mõni kord hommikuni, teinekord lõunani ja vahel ka õhtuni), s.o

sisuliselt 1,5-2 ööpäeva ehk kuus 3-4 ööpäeva. Kostja väide, et laps viibib vaheaegadel

temaga pikematel perioodidel, ei vasta tõele. Hageja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb

arvestada ka asjaoluga, et tsiviilasjas nr XXX mõistis maakohus kostja teise lapse W.C kasuks

välja seadusjärgse elatise ning seetõttu ei tohi olla hagejale väljamõistetav elatis väiksem

kostja teisele lapsele väljamõistetud elatisest, kuid siinjuures tuleb arvestada, et võrreldes

W.C W.C-ga, tegeleb hageja vanemate kokkuleppe alusel keskmisest kulukama hobi ehk

võistlustantsuga.

2. Kostja seisukoht ja vastuväited

2.1.

Kostja, S.L, tunnistab hagi osaliselt.

2.2.

Esmaselt, 15.03.2023. a kohtule esitatud kirjalikus vastuses, teatas

kostja, et on nõus maksma hagejale elatist 86,26 eurot kuus. Suuremas

ulatuses elatise nõudele vaidles kostja vastu. Kostja tugineb oma

vastuväidetes esiteks sellele, et hageja esindaja ei ole tõendanud lapse

vajalikke kulusid hagiavalduses toodud ulatuses. Muu hulgas leiab kostja,

et põhjendatud ei ole arvestada lapse eluaseme kasutuseelist, sest XXX

maja kuulub hageja vanaemale ja hageja ema ei maksa ei üüri ega

pangalaenu. Kostja leiab ka, et põhjendatud ei ole elatise arvutamisel

arvesse võtta lapse võistlustantsu trenniga seotud kulusid, millele

väidetavalt kulub 747,75 eurot kuus. Sedavõrd kallis trenn ei ole

tavapärane ning kui hageja ema on ise endise võistlustantsijana

otsustanud, et ka laps peab tegema sama trenni sellisel tasemel, siis lasub

vastavate kulutuste kandmise kohustus lapse emal. Lisaks on kostjal veel

üks alaealine laps, W.C, kes on sündinud 10.01.2019. a. Kostja maksab

talle igakuiselt elatist 150 eurot. Kostja töötab O. O. M. ja tema viimase kuue kuu

keskmine töötasu on olnud 1302,75 eurot kuus (netosumma). Kostja peamine igakuine

rahaline kohustus on üür oma kodu eest summas 500 eurot kuus, millele lisanduvad

kommunaalkulud ca 200 eurot kuus. Lisaks on hagejal kolm väikelaenu, mille igakuised

laenumaksed on 504,83 eurot ja kostja sissetulek ei ole piisav, et maksta elatist

hagis nõutud määras, ilma et kannataks kostja enda toimetulek ja tema

teise lapse ülalpidamine. Kostja väitel viibib hageja tema juures ca 9

päeva kuus. Hageja viibib kostja juures igal teisel nädalavahetusel reedest

pühapäevani ja lisaks koolivaheaegadel pikemalt. Näiteks 2022 / 2023 õppeaasta

jõuluvaheajal oli laps isa juures ca ühe nädala. Suvevaheajal on laps isa juures vähemalt ühe

nädala kuus või rohkemgi. Vanemate vahel ei ole ranget kohtulahendiga kehtestatud

suhtluskorda, vaid tegemist on tavapärase toimiva elukorraldusega. Hagiavalduses on aga

üritatud jätta eksitavat muljet justkui laps kostjaga ei suhtleks. Arvestades, et hageja viibib

kostja juures keskmiselt 9 päeva kuus, on seaduse alusel arvutatud elatisesumma 86,26 eurot

kuus. Kostja avaldas, et kompromissi korras on ta siiski valmis jätkama

hagejale elatise maksmist 150 eurot kuus.

2.3.

Menetluse käigus avaldas kostja, et tema varaline seisund on

muutunud.

Kostja väitel tööandja O. O. M. 19.05.2023. a koondas ta. 22.05.2023. a võeti kostja

Töötukassas töötuna arvele. Kuni 29.02.2024. a maksti kostjale Töötukassa poolt

töötuskindlustushüvitist, keskmiselt 721,33 eurot kuus. Kostja uut tööd kohe ei leidnud.

Kostja sõlmis O. H. K.käsunduslepingu ja alustas tegevust maaklerina. See tegevus on aga

algusjärgus ja paraku ei ole kostjal õnnestunud teha ühtegi tehingut ega teenida maakleritasu.

Kostja sõitis vahepeal ka Bolt taksot, kuid ei teeninud sellega kasumit. Teenuse osutamise

kuludele kulus rohkem raha kui sealt laekus, mistõttu kostja oli sunnitud ka selle tegevuse

lõpetama selleks, et otsida tasuvamat tööd. Kostja esitas endise tööandja O. O. M. vastu

nõude saamata töötasu, töövõimetushüvitise, puhkusehüvitise ja koondamishüvitise

saamiseks. Kostja nõue oli edukas ning Töövaidluskomisjon tegi 14.07. 2023. a otsuse,

millega rahuldas nõude. Kostja esitas otsuse täitmisele, kuid kohtutäitur lõpetas menetluse

ilma väljamakseid tegemata, sest vahepeal kuulutati välja O. O. M. pankrot. O. O. M.

pankrotimenetlus ei ole veel võlausaldajatele väljamaksete tegemiseni jõudnud. 2023. aasta

detsembris sai kostja raha temale kuulunud auto Audi A6 müügist. Saadud rahaga täitis kostja

oma laenukohustuse summas 2565,77 eurot Inbank Finance AS-i ees. Pärast auto müüki ei

kuulu kostjale enam mingit registreeritavat vara ega kinnisvara. Sissetuleku puudumise tõttu

kostja hagejale alates 2023. aasta aprillist elatist ei maksnud.

Alates 31.07.2024. a töötab kostja J. O. , kus tema tunnitasu on 7 eurot. Kostja augusti kuu

brutotöötasu oli 1232 eurot ning netotasu 1076,27 eurot. Kostja igakuised vältimatud

väljaminekud on kokku 791,53 eurot, sh 75,46 eurot Swedbank AS laenulepingu nr 23-

000714-VL igakuine tagasimakse, 179,09 eurot Swedbank AS laenulepingu nr 21-075277-

AL igakuine tagasimakse, 400 eurot eluruumi üür, ca 100 eurot Elisa Eesti AS sideteenuste

arve ja 36,98 eurot IPF Digital AS (Credit 24) laenulepingu nr 2927368-1 igakuine

tagasimakse. Lisaks kulub kostjal vältimatult raha toidule. Pärast vältimatute kulude katmist

jääb kostjale netotöötasust alles 284,74 eurot, mis on veidi alla seadusjärgse elatise, s.o

287,72 euro. Kostjal on lisaks hagejale ka teine laps, W.C, kes on samuti kostja vastu esitanud

hagi elatise väljamõistmiseks, mida Tartu Ringkonnakohus menetleb kostja

apellatsioonkaebuse alusel tsiviilasjas nr XXX. Maakohus mõistis kostjalt W.C kasuks välja

seadusjärgse elatise. See otsus ei ole veel jõustunud. Kuna kostjale jääb pärast vältimatute

kulude kandmist alles 284,74 eurot ning ta peab ühetaoliselt ülal pidama ennast ja oma kahte

alaealist last, siis on kostjal võimalik tasuda hagejale elatist 94,91 eurot kuus (284,74 / 3 =

94,91). Kui kohus mõistaks kostjalt välja seadusejärgse elatise hageja kasuks, siis oleks kostja

ise ja tema teine laps W.C vähem kindlustatud kui hageja. Täpsemalt ei jääks kostjale ei

elamiseks ega W.Cle elatise maksmiseks üldse vahendeid. Seetõttu leiab kostja, et esineb alus

kalduda seadusjärgsest elatisest kõrvale ning kohus ei saa mõista kostjalt välja elatist

suuremas summas kui 94,91 eurot kuus.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et W.C hagi S.L-i vastu elatise nõudes on põhjendatud osaliselt.

3.1.

Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hageja W.C on

F.M ja kostja S.L-i ühine alaealine laps, sündinud 07.10.2014. a (hetkel

seega 10. aastane). Hageja elab ema F.M juures ja kostja elab lapsest

eraldi. Hagi esitamisele eelnevalt viimase aasta jooksul maksis kostja

hagejale kokkuleppel elatist 150 eurot kuus.

F.M-il lisaks hagejale rohkem lapsi ei ole. Kostjal on aga lisaks hagejale veel

üks alaealine laps, W.C, sündinud 10.01.2019. a. Laps W.C elab kostjast

eraldi ja kokkuleppel maksis lapsele elatist 150 eurot kuus. Kohus tegi

Kohtute infosüsteemi andmete alusel kindlaks, et Tartu Maakohtu

29.05.2024. a otsusega tsiviilasjas nr XXXmõisteti kostjalt W.C kasuks välja

perioodi eest juuni 2023 kuni mai 2024 elatise võlgnevus summas 350 eurot

(arvestusega, et kostja pidi sel perioodil maksma elatist 150 eurot kuus) ning

edasiulatuvalt alates 01.06.2024. a elatis perekonnaseaduse (PKS) § 101

alusel arvutatud summas, s.o 287,72 eurot kuus, mida iga aasta 1. aprillil

indekseeritakse vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust. Kohtuotsus ei ole praeguseks veel jõustunud

ja Tartu Ringkonnakohtu menetluses on kostja apellatsioonikaebus maakohtu

otsuse peale.

Käesolevas asjas nõuab hageja W.C kostjalt elatist 300 eurot kuus alates

hagi esitamisest, s.o alates 16.01.2023. a kuni hageja täisealiseks

saamiseni. Hageja tugineb hagi põhjendusena sellele, et kostja poolt

makstav elatis 150 eurot kuus ei ole lapse vajaduste katteks piisav.

Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus elatisega maksimaalselt 94,91

eurot kuus ja vaidleb vastu elatise nõudele suuremas ulatuses. Kostja

tugineb oma vastuväidetes sellele, et tema muid kohustusi ja varalist

seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma hagejale ülalpidamist nõutud

ulatuses, kahjustamata enese ja oma teise alaealise lapse tavalist

ülalpidamist.

3.2.

Perekonnaseaduse (PKS) §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem

kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 2

järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei

osale lapse kasvatamises.

Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja kohustatud andma hagejale kui

oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning eraldi elava vanemana saab ta

täita ülalpidamise kohustust eeskätt elatise maksmise teel.

PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist

saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Vastavalt PKS § 99 lg-le 2 arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel

õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi

alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse

kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel

aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi

lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures

aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse

elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava

ajaga.

PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui

vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades

võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv

põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes

elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps.

PKS § 102 lg 3 järgi võib kohus elatise välja mõista sama seaduse § 101 alusel arvutatud

summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt

kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti. Vastavalt TsMS § 230 lg-tele 4 ja 5 võib kohus ülalpidamisasjas kohustada poolt esitama

andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, ja kui pool nõutud andmeid ei

esita, siis nõuda ise asjakohast teavet.

Riigikohus on oma praktikas (vt RKTKo 22.06.2022. a tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 15)

selgitanud, et alaealise elatise nõudmise asjas on kohtu ülesanne välja selgitada asjaolud, mis on

vajalikud PKS § 101 alusel elatise suuruse arvutamiseks. Kohus saab PKS § 101 alusel elatise

suuruse arvutamiseks vajalike asjaolude jaoks koguda tõendeid omal algatusel või poolte

kaasabil. PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks alla PKS §-s 101 sätestatud määra, peab

kohustatud vanem ehk kostja mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka

tõendama. Mõjuvad põhjused on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses toodud näidisloeteluna ja

mõjuv põhjus võib olla ka muu asjaolu.

3.3.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on kostja juures

igal teisel nädalavahetusel reede õhtust kuni pühapäevani, s.o

sisuliselt 3-4 ööpäeva kuus. Kostja väitel on hageja vaheaegadel olnud

tema juures ka pikemalt, näiteks suvevaheajal ühe nädala kuus, mis

teeb aasta jooksul keskmiselt 9 päeva. Hageja esindaja seda kostja

väidet õigeks ei võtnud ja vaidles vastu sellele, et hageja on kostja

juures pikemalt kui igal teisel nädalavahetusel reedest pühapäevani.

Kostja ka oma vastavaid väiteid ei tõendanud. Kohus leiab, et isegi, kui

lugeda, et hageja on kostja juures aasta kokkuvõttes keskmiselt 9

päeva, siis on see vähem kui 7 ööpäeva, millisel juhul PKS § 101 alusel

elatist arvutades lapse kohustatud vanemaga veedetud aega arvesse

ei võeta.

Arvutades hagejatele elatist PKS § 101 alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida on

indekseeritud 1. aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega, lisades baassummale 1. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes arvesse

lastetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seadusele alates 1. jaanuarist 2023. a on 80 eurot kuus,

arvestades, et hageja on kostjaga aasta jooksul keskmiselt vähem kui 7 ööpäeva kuus, kujuneb

elatis järgnevalt:

-

perioodil alates 16.01.2023. a kuni 31.03.2023. a – summas 215,64 eurot kuus

(baassumma

209,20 eurot; 1548 * 0,03 = 46,44 eurot; 209,20 + 46,44 = 255,64 eurot; 255,64 - (80/2) =

215,64 eurot);

-

perioodil alates 01.04.2023. a kuni 31.03.2024. a - summas 260,33 eurot kuus

(baassumma

249,78 eurot; 1685 * 0,03 = 50,55 eurot; 249,78 + 50,55 = 300,33 eurot; 300,33 - (80/2) =

260,33 eurot);

-

perioodil alates 01.04.2024. a - summas 287,72 eurot kuus

(baassumma 272,76 eurot; 1832

* 0,03 = 54,96 eurot; 272,76 + 54,96 = 327,71 eurot; 327,71 - (80/2) = 287,72 eurot).

3.4.

Arvestades asjaolusid leiab kohus, et hageja nõue kostjalt elatise

väljamõistmiseks PKS § 101 alusel arvutatud elatise summaga

võrreldes suuremas summas ei ole põhjendatud.

Hageja on välja toonud, et tema igakuised kulud on ca 1609,84 eurot kuus.

Kohus leiab, et välja toodud kuludest ei saa lugeda hageja põhjendatud

kuludeks ema kasutuses oleva eluaseme kasutuseelist 245,42 euro ulatuses

kuus. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ema pere eluasemeks

olev maja kuulub hageja ema emale. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud,

et ema ehk vanem, kelle juures ta elab, maksaks eluaseme kasutamise eest

tasu (üüri). Seetõttu nõustub kohus kostjaga, et eluaseme kasutuseelist

elatise arvutamisel lapse vajalike kulude hulka lugeda ei ole põhjendatud.

Kohus nõustub kostjaga ka selles, et elatise arvutamisel ei ole põhjendatud

arvesse võtta hageja võistlustantsu trenniga seotud kulutusi. Hageja on välja

toonud võistlustantsuga seotud kulud ühes kuus ca 750 eurot, sh igakuine

osalustasu, lisaks eratrennid, trenni ja esinemisriided, võistlustega seotud

kulud. Iseenesest ei ole vaidlust võistlustantsuga seotud kulude suuruse üle.

Samas ei saa pidada sellise spordialaga seonduvaid kulusid PKS § 99 lg 1

mõttes lapse tavalisest elulaadist lähtuvateks kuludeks ja õigustatud

vajadusteks, mida teine vanem peab igal juhul hüvitama. Kohtu hinnangul ei

saa pidada sellisteks tavalisteks ja vältimatuteks kuludeks ka hageja välja

toodud kulutusi meelelahutusele ca 120 euro ulatuses kuus, mis sisaldab

kolmel nädalavahetusel seikluspargis, batuudikeskuses, mängumaal, kinos,

teatris, uisutamas, spas ne käimise kulutusi. Kohus arvestab, et eraldi on

välja toodud muud vaba aja veetmise kulud nagu näiteks sõprade

sünnipäevadel osalemine jne. Muude hageja märgitud kulude suurust ei

hinda kohus euro täpsusega, kuid kokkuvõtvalt hindab kohus, et need kulud,

sh kulud toidule, riietele, jalanõudele, eluasemekulud jms on üldiselt

mõistlikus suuruses ja saab lugeda põhjendatuks arvestades lapse tavalist

elulaadi ja vajadusi. Nende muude kulude suurus jääb aga suurusjärku, mis

on sarnane PKS § 101 alusel arvutatud kahekordse elatise summaga.

Seetõttu leiab kohus, et hageja nõue kostjalt elatise väljamõistmiseks PKS §

101 alusel arvutatud summast suuremas ulatuses ei ole põhjendatud.

3.5.

Kohus leiab, et kostja on põhistanud, et esineb mõjuv põhjus

temalt elatise väljamõistmiseks PKS § 101 alusel arvutatud elatise

summast väiksemas ulatuses.

Kostja tugineb oma vastuväidetes temal piisava sissetuleku puudumisele ja sellele, et tal on

lisaks hagejale teinegi alaealine laps, kelle ülalpidamiskohustus tal on.

Vaidlust ei ole selle üle, et kuni 19.05.2023. a töötas kostja O. O. M. . Kostja on esitanud

tõendina maksekorraldused (dtl 78-83), millest nähtub, et O. O. M. on perioodil 2022. a

september kuni 2023. a veebruar maksnud kostjale kuue kuu jooksul töötasu keskmiselt 1302,75

eurot kuus.

Kostja on esitanud väljavõtte töötamise registrist (dtl 211), mis tõendab, et 19.05.2023.a on O. O.

M. ja kostja vaheline töösuhte koondamise tõttu lõppenud. Kostja on esitanud tõendina Eesti

Töötukassa otsuse (dtl 212), millest nähtub, et 22.05.2023. a on ta töötuna arvele võetud ja Eesti

Töötukassa otsuse (dtl 273-274), millega on otsustatud maksta kostjale töötuskindlustushüvitist

alates 05.06.2023. a kuni 29.02.2024. a. Kostja esitatud pangakonto väjavõttest (dtl 251-272)

nähtub, et perioodil 2023. aasta juuli kuni 2024. aasta jaanuar on Töötukassa maksnud kostjale

töötuskindlustushüvitist keskmiselt 721,33 eurot kuus.

Kostja on esitanud tõendina töölepingu (dtl 541-546), millest nähtub, et alates 31.07.2024. a

töötab kostja J. O. , kus tema tunnitasu on 7 eurot. Kostja väitel maksti talle 2024. aasta augustis

netotasu summas 1076,27 eurot.

Kostja on esitanud tõendina Töövaidluskomisjoni 14.07.2023. a otsuse, millega rahuldati kostja

avaldus tööandja O. O. M. vastu ja mõisteti O. O. M. kostja kasuks aprilli 2023 töötasu

brutosummas 1217,97 eurot, töövõimetushüvitis netosummas 82,95 eurot, puhkusehüvitise

brutosummas 630,92 eurot ja koondamishüvitis brutosummas 1241,85 eurot. Kostja väitel esitas

ta otsuse täitmisele, kuid kohtutäitur lõpetas menetluse ilma väljamakseid tegemata, sest

vahepeal kuulutati välja O. O. M. pankrot ning O. O. M. pankrotimenetlus ei ole veel

võlausaldajatele väljamaksete tegemiseni jõudnud.

Kostja esitas tõendina ka enda arvelduskontode väljavõtted LHV Pangast ja Swedbankist

perioodi kohta 12.04.2023 kuni 12.04.2024. a. Väljavõttelt nähtub, et lisaks O. O. M. poolt

makstud töötasule ja Eesti Töötukassa poolt makstud hüvitisele on kostja kontole tehtud sel

perioodil LHV kontole sularaha sissemakseid aastase perioodi jooksul kokku summas 1320 eurot

ja samuti on kolmandad isikud (eraisikud) teinud kostja mõlemale kontole makseid väiksemates

summades. 14.12.2023. a on LHV kontole makstud 5000 eurot, selgitusega „Audi ost“. Järgneval

päeval, 15.12.2023. a on kostja kandnud sellest rahast Inbank Finance AS-ile 2565,77 eurot.

Hageja taotlusel otsustas kohus 01.07.2024. a määrusega tõendite kogumise korras nõuda

täiendavalt andmeid kostjale kuuluvate kontode kohta ja nende olemasolul väljavõtteid perioodi

kohta alates 20.06.2023. a Eestis tegutsevatelt krediidiasutustelt ja lisaks Eestis registreeritud

välisriigi krediidiasutuste filiaalidelt. Kohtule esitatud vastustes (dtl 365-463) nähtuvalt on

kostjal Swdbankis arveldus- ja hoiukonto ja LHV Pangas ning SEB Pangas arvelduskontod.

Kohtule esitatud Swedbanki arvelduskonto väljavõttest (dtl 417-422) nähtub, et perioodil alates

13.04.2024. a (s.o alates perioodist, mis kostja esitatud konto väljavõttel ei kajastu) kuni

04.07.2024. a on teinud kolmandad eraisikud kostjale makseid väiksemates summades.

Swedbanki hoiukontole (dtl 423) on kandnud pank arvelduskonto tehingutelt rahakogujasse

kokku 10 eurot. Muud sissemaksed hoiukontol puuduvad. LHV Pank arvelduskonto väljavõttest

(dtl 426-463) nähtub, et perioodil alates 13.04.2024. a kuni 01.07.2024. a on tehtud kontole

sularaha sissemakseid kokku summas 3950 eurot (mais ja juunis) ja kolmandad eraisikud on

teinud makseid väiksemates summades. SEB Panga arvelduskonto väljavõttest (dtl 386-388)

nähtub, et kontol tehtud tehinguid ainult 21.-22.06.2024. a. Kostja on teinud makseid erinevatele

ettevõtetele nagu A. P. ja O. O. , mis äriregistri andmetel tegutsevad hasartmängude ja

kihlvedudega, ning nendel ettevõtetelt on kontole ka raha tagasi kantud.

Kostja enda esitatud ja kohtu poolt kogutud kostja pangakontode väljavõtetelt nähtub, et

perioodil kui kostja oli töötuna kirjas on ta lisaks Eesti Töötukassa poolt makstud

töötuskindlustushüvitisele saanud rahalisi vahendeid. Pangakontode väljavõtted tõendavad, et

kostja ise on teinud kontole sularaha sissemakseid, kolmandad isikud on kandnud kostja kontole

raha. Arvestades aga seda, et tegemist on ebaregulaarsete väiksemate maksetega, mis on tehtud

eraisikute poolt ja saadud nt hasartmängudest, siis leiab kohus, et sellest ei saa järeldada, et

kostjal oli töötuse perioodil mingi oluline püsisissetulek, mida saaks elatise arvutamisel arvesse

võtta. Suurema summana on kostjale laekunud raha auto müügist, kuid tõenditest nähtub, et ligi

poole sellest on kostja kandnud enda finantskohustuste katteks. Seega lähtub kohus sellest, et

nõutaval perioodil alates 16.01.2023. a kuni 19.05.2023. a oli kostja sissetulekuks töötasu O. O.

M. keskmiselt 1302,75 eurot kuus, perioodil alates 05.06.2023. a kuni 29.02.2024. a

töötuskindlustushüvitis keskmiselt 721,33 eurot kuus ja alates 31.07.2024. a on kostja

sissetulekuks töötasu J. O. -lt ca 1076 eurot kuus.

Kostjal ei ole teada mingit registreeritavat vara ega kinnisasju.

Kostja on esitanud tõendina laenulepingud (dtl 541-559, 564-593), mis tõendavad, et tal on

laenulepingutest tulenevad rahalised kohustused Swedbank AS-i ja IPF Digital AS-i ees kokku

291,53 euro ulatuses ühes kuus. Kostja on esitanud tõendina ka üürilepingu (dtl 560-561), mille

kohaselt üürib kostja korterit XXXning maksab üüri 400 eurot kuus. Üürilepingu kohaselt on

üürileandjaks küll kostja vend, aga kohtu hinnangul ei anna see alust lugeda tõendit

ebausaldusväärseks. On ka üldteada asjaolu, et Tallinnas on üürihinnad kõrged ja ei ole alust

arvata, et vennaga kokkulepitud üür ületaks turuhinda. Kuna kostjale endale kinnisasju ei kuulu,

siis saab lugeda eluaseme üürikulu tema vältimatuks püsikuluks. Kostja on esitanud veel

tõendina Elisa Eesti AS-i arve ja konto väljavõtte (dtl 561, 562), mis tõendavad, et tal on

igakuine mobiili teenuste kulu ca 100 eurot kuus.

Kohus leiab, et nende tõenditega on kostja põhistanud, et tema vältimatud püsikulud üheks kuus

kokku on vähemalt 791,53 eurot. Mõistlikult võttes lisanduvad nimetatud kuludele veel ka kulud

toidule, kommunaalmaksetele ja muud igapäevased kulud.

Arvestades kostja püsivate sissetulekute suurust ja tema igakuiste vältimatute püsikulude suurust

hindab kohus, et kostja ei ole võimeline maksma hagejale elatist PKS § 101 alusel arvutatud

summas (s.o perioodil alates 16.01.2023. a kuni 31.03.2023. a summas 215,64 eurot, perioodil

alates 01.04.2023. a kuni 31.03.2024. a summas 260,33 eurot ja alates 01.04.2024.a summas

287,72 eurot), ilma, et saaks kahjustamata tema enese tavaline ülalpidamine ning tema teise

alaealise lapse ülalpidamine. Kohus on seisukohal, et seetõttu esineb mõjuv põhjus kostjal elatise

väljamõistmiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud summa. Iseenesest on vanemal kohustus

teenida sissetulekut, et tagada oma alaealiste laste ülalpidamine, kuid samas peab otsus elatise

väljamõistmise kohta olema täidetav ning kohtu hinnangul elatise väljamõistmine selliselt, et

vanem ei suuda enam ise täita oma vältimatuid kohustusi, satuks võlgadesse ja talle ei jää enda

tavaliseks ülalpidamiseks vahendeid, ei täidaks elatise maksmise eesmärki.

Tulenevalt PKS § 102 lg-st ei vabane vanemad alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ja seda

olenemata sellest, et vanema sissetulek on väike. Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt nt

RKTKo 09.06.2017. a nr 3-2-1-35-17, p 21.4), et kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta

nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb PKS 102 lg 2 mõtte kohaselt jagada vanema

sissetulek tema enda ja lapse vajaduste katteks proportsionaalselt.

Vaidlust ei ole selle üle, et enne kohtumenetluse alustamist ja ka pärast seda, kuni menetluse

peatamiseni 20.06.2023. a maksis kostja hagejale kokkuleppel elatist summas 150 eurot kuus.

Asjas toimunud kohtuistungil 20.06.2023. a (dtl 236) leppisid pooled omavahel kokku, et

menetluse peatamise ajal tasub kostja hagejale elatist varem kokkulepitud summas 150 eurot

kuus. Puudub vaidlus selle üle, et kostja maksis kokkuleppel ka oma teisele alaealisele lapsele,

W.C W.C-le, elatist 150 eurot kuus. Tartu Maakohtu 29.05.2024. a otsusega tsiviilasjas nr XXX

mõisteti kostjalt lapse W.C W.C kasuks välja elatise perioodi eest juuni 2023 kuni mai 2024,

arvestusega 150 eurot kuus.

Arvestades asjaolusid leiab kohus, et perioodi eest alates hagi esitamisest, s.o alates 16.01.2023.

a kuni otsuse tegemiseni, s.o kuni 10.10.2024. a on põhjendatud lugeda kostja elatise maksmise

kohustuse suuruseks 150 eurot kuus nagu oli vanemate kokkulepe elatise maksmise kohta

kohtueelselt ja ka menetluse ajal.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et kuni peatamiseni 2023. a juunis maksis kostja hagejale elatist

summas 150 eurot kuus. 2023. aasta juulist kuni otsuse tegemiseni, s.o 10.10.2024. a pidi kostja

maksma elatist kokku summas 2298,38 eurot (15 x 150 + 48,38). Hageja on esitanud tõendina

konto väljavõte (dtl 350), mis tõendab, et perioodil 08.07.2023. a kuni 07.03.2024. a on kantud

hageja ema kontole kostja poolt või tema eest hageja ülalpidamiseks kokku 850 eurot. Seega on

põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista perioodi eest alates hagi esitamisest kuni otsuse

tegemiseni elatis summas 1448,38 eurot (2298,38-850).

Kohus leiab, et alates otsuse tegemisest on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis

summas 94,91 eurot kuus nagu kostja ise seda taotleb, s.o pool kostja sissetulekust, millest on

maha arvestatud kostja vältimatud püsikulud (1076,27 - 791,53 = 284,74/2).

3.6.

Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja elatise perioodi eest alates 16.01.2023. a kuni 10.10.2024. a summas

1448,38 eurot ja alates 11.10.2014. a 94,91 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Hageja nõue elatise saamiseks suuremas ulatuses jääb rahuldamata.

TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja

määrab, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud elatis maksta hageja ema F.M

pangakontole.

Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459

lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaot

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Antud juhul lahendas kohus alaealiste ülalpidamisasja ja seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1

alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

F.M-i Kask

Kohtunik

Kohtuotsus jõustus osaliselt Riigikoht määrusega 31.03.2025