3-24-521/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-521

Haldusasi

X kaebus Transpordiameti 10.01.2024 korralduse

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: X, esindaja advokaat Kristina Ivanova

Vastustaja: Transpordiamet, esindaja Eveli Altunbas

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 11.11.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Transpordiamet (TRAM) andis 10.01.2024 korraldusega nr 1.1-3/24/24 vastavalt

korralduse lisale 1 projekteerimistingimused (PT) riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0-17,7

asuva Topi-Kanama lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks.

Korralduses on märgitud, et PT menetluse esemeks olev lõik paikneb riigi transpordimaa

kinnisasjal (kt 72703:001:0606) Harju maakonnas. PT antakse Harju maavanema 14.11.2014

korraldusega nr 1-1/2133-k kehtestatud Harju maakonnaplaneeringut täpsustava

3-24-521

teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltika) trassi asukoha

täpsustamine km 12,0-44,0“ alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks. PT-ga

täpsustatakse teemasid, mida ei olnud võimalik määrata maakonnaplaneeringu täpsusastmes

(projekti koostamiseks vajalikud uuringud, teede ja rajatiste täpsustatud asukohad,

juurdepääsud kinnisasjadele, olemasoleva teedevõrgu ümberehitus, kergliiklusteed,

kogujateed, teevalgustus, tehnovõrkude ümberehitus, vms). Projekti koostamise

põhieesmärgiks on olemasoleva 2+2 sõidurajaga maanteelõigu liikluslahenduse vastavusse

viimine kiirusrežiimiga 120 km/h ning liiklusohutuse taseme tõstmine, samuti Topi-Kanama

lõigu rekonstrueerimine, mis sisaldab uute teerajatiste, teede ja kogujateede rajamist, tee

katendi ning muldkeha remonti, ning tehniliselt vajaliku teemaa rekonstrueerimine.

Õigusliku alusena viidati ehitusseadustiku (EhS) § 261 lg-le 1 ja § 99 lg-tele 1 ja 2, majandus-

ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lg 3 p-le 1

ning kooskõlale majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 84

„Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded.“

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. X esitas 22.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse TRAM 10.01.2024

korralduse tühistamiseks (täiendavad seisukohad 30.05.2024), leides järgmist.

1)

Kaebaja on Vaidla kinnisasja (kt 71801:003:0671) omanik. Ta oli kaasatud menetlusse

puudutatud kinnisasja omanikuna ja esitas oma arvamuse, mida on kajastatud korralduse lisa 2

p-s 2.2. Seega on vale p-s 2.3. toodud info, mille kohaselt Vaidla kinnisasja omanik on

nimetatud nende hulgas, kes arvamust ei avaldanud.

2)

Vastustaja on kaebaja esitatud arvamuse osas selgitanud, et projekti koostamise eesmärk

on olemasoleva maanteelõigu liikluslahenduse vastavusse viimine kiirusrežiimiga 120 km/h,

mis tuleb otseselt teemaplaneeringust ega kuulu PT-ga muutmisele. Kaebaja leiab, et PT

andmine planeeritava teelõigu rajamiseks on vastuolus tema õigustega vaatamata sellele, et PT

on antud kehtiva teemaplaneeringu alusel. Ehitamisel tuleb arvestada ehitamisest mõjutatud

isikute õigusi (EhS § 12 lg 3) ning kohalik omavalitsus ei ole ruumilisel planeerimisel vaba.

PT andmisel tuleb kontrollida, kas kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmanda isiku

õigusi, kas kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavat vältida ega

leevendada (EhS § 32). Isegi kui PT eesmärk on täpsustada varasemat planeeringut, ei anna

see õigust rikkuda kaalumiskohustust. Vastustaja antud ülalviidatud selgitus on ebaselge.

3)

Planeeritava tee rajamine kaebaja kinnistule/vahetusse lähedusse rikub tema

omandiõigust. Riigikohus on selgitanud, et ehitisega põhjustatud varjav mõjutus võib osutuda

keelatud mõjutuseks, mille lõpetamist võib omanik nõuda vastavalt asjaõigusseaduse §-le 89,

kui see kahjustab teise isiku omandiõigust ja ehitis ei ole kooskõlas ehitamist reguleerivate

normide ja nõuetega (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-42-03, p 18). Riigikohus on samuti selgitanud,

et kohtus on vaidlustatavad ka kaudsed ja faktilised riived, mitte ainult otsesed omandiõiguse

kitsendused (Riigikohtu otsus 3-18-913/85, p 12). Vaidlust ei ole, et kõnealune kavandatav

tegevus piirneb Vaidla kinnistuga, mistõttu ilmselgelt kahjustab see mh kaebaja omandiõigust.

Projekti koostamise eesmärk on olemasoleva 2+2 sõidurajaga maanteelõigu liikluslahenduse

vastavusse viimine kiirusrežiimiga 120 km/h. Rajataval teel hakkavad liiklema erinevad

mootorsõidukid suurema kiirusega, mis tekitavad müra, eritavad heitgaase ning varjavad

vaadet.

4)

Korraldus rikub kaebaja õigust tervise kaitsele ja puhtale keskkonnale. Kaebaja kaitseb

enda elukeskkonda, millega tal on oluline puutumus. Ehitustegevuse käigus kahjustatakse

2(7)

3-24-521

maad ka planeeritava tee pindala väliselt. Nimelt on ehituse vältimatuks osaks materjalide

ladustamine, suurte masinate kasutamine jne. Seega mõjutab ehitustegevuskinnistut ja selle

ümbrust negatiivselt.

5)

Ehitamisega kaasneb paratamatult teiste isikute õiguste riive (müra, vibratsioon,

vaatevälja vähenemine jm häiring). Vastustaja peab hoolitsema, et riive oleks võimalikult

väike. Praegu seda tehtud ei ole. Sellele on tähelepanu juhtinud ka Tuuleveski-2 ja

Tuuleveski-3 kinnistute kaasomanik, ent arvamuste tabeli järgi on vastustaja jätnud selle

asjaolu tähelepanuta.

6)

Kaebaja möönab, et tugines algselt kaebuses ekslikult Saku valla kehtetu üldplaneeringu

joonisele, mille kohaselt läbib Vaidla kinnistut rohevõrgustik, tegemist on puhke- ja

virgestusmaaga, kus asub kaitsevööndi piir. Samas on Vaidla kinnisasi 100%

maatulundusmaa. Kinnistule ulatub rohelise võrgustiku koridor, äriettevõtte maa-ala,

tiheasustusega ala, perspektiivne kergliikluse läbipääs, samatasandiline või eritasandiline

ulukiläbipääs piiranguvööndiga ning ohtlik ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohuala. Kaebaja

on jätkuvalt seisukohal, et tema kinnistu on põllumajandussaaduste tootmiseks või

metsakasvatuseks kasutatav maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. Kaebaja

maa on väga väärtuslik maatulundusmaa, millel on viljakad mullad ning hea reljeef. Mulla

viljakuse kirjeldamiseks kasutatakse boniteeti. Väärtuslikuks peetakse üldjuhul maad, mille

mulla boniteet on üle 40. Maa-ameti mullastiku kaardi kaardirakenduse andmete kohaselt on

Vaidla kinnistu pinnal väärtuslik muld boniteediga 50, 48 ja 43.

7)

Kinnistule ulatuva rohelise võrgustiku koridori tõttu on oluline märkida, et rohelise

võrgustiku koridorid on oluline rohelise võrgustiku struktuurelement. Üldplaneeringu

seletuskirja kohaselt on selles piirkonnas sidusa rohelise võrgustiku säilitamise jälgimine eriti

oluline (30.05.2024 seisukoha lisa 5, lk 44). Rohevõrgustik on mõeldud olema terviklik.

Rohelise võrgusiku koridore tuleb tähtsustada rohelise võrgustiku terviklikkuse ja toimimise

tagamisel. Saku valla üldplaneeringu lähteseisukohtadest nähtub, et oluline on säilitada ja

parandada rohelise võrgustiku sidusust nii linnalise asustusega ala siseselt kui ka ühendusi

teiste rohevõrgu struktuuridega. Sidususe säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel

(30.05.2024 seisukoha lisa 6, lk 8).

8)

Vastustaja ei ole esitanud analüüsi, kust nähtuks, et avalik huvi kaalub üle kaebaja õiguse

omandile ja selle kaitsele.

9)

Vastustaja leiab, et käesolevas haldusasjas on võimalik vaidlustada ainult seda osa, mida

pole üheselt üle võetud „Mõisavahe tee ja riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 16-18

ühendustee projekteerimine“ põhiprojektiga (haldusasi nr 3-22-2003). Kaebaja vastustaja

hinnanguga ei nõustu. Vaidlustatava korralduse lisa 1 p-st 5.2.3. ei selgu üheselt ja täpselt,

kuidas ja millised põhiprojekti tingimused on üle võetud, kuna üldisest viitamisest ei piisa.

Kaebaja on välja toonud asjakohase analüüsi ja kohtupraktika, mille kohaselt on ilmselgelt

kaebajal kaebeõigus konkreetsetes küsimustes. Vastustaja on andnud vale hinnangu kaebaja

kaebeõigusele ja selle ulatusele.

10) Asjaolud kogumis annavad aluse selleks, et kohus kontrolliks korralduse õiguspärasust.

3. TRAM palub 05.04.2024 vastuses jätta kaebus rahuldamata (täiendavad

seisukohad 19.09.2024 ja 25.09.2024), leides järgmist.

1)

Kaebaja kinnisasjale ei ole PT aluseks oleva eskiislahenduse kohaselt kavandatud ühtegi

tegevust. PT kohase lahenduse realiseerimine ei sea kaebaja kinnistule piiranguid. Kaebaja

kinnistu piirneb riigiteega, ehitustegevus tema kinnistule ei ulatu ja ka tänases olukorras

3(7)

3-24-521

puudub kinnistule põhimaanteelt juurdepääs (vt väljavõte PT lisa 3 eskiislahendusest, kuhu on

kantud Vaidla kinnisasja piirid, dtl 38). Hinnates PT andmise eelset ja järgset olukorda, ei

halvene kaebaja õiguslik positsioon PT andmise tulemusena. PT on antud olemasoleva tee

rekonstrueerimiseks.

2)

Kaebaja kinnistu näol on tegemist maatulundusmaaga, seega ei saa PT kohase lahenduse

realiseerimisel rääkida sellest, et kaebaja kinnistu osas väheneks miljööväärtus seoses

vaatevälja vähenemisega, samuti ei asu kaebaja kinnistul eluhooneid, mistõttu on alusetu

rääkida võimalikust mürahäiringust. Kaebaja ei ole ära näidanud, kuidas vaidlustatud PT

mulla viljakust mõjutavad.

3)

Poolte vahel ei saa olla vaidlust riigitee 4 asukoha üle, kuna tegemist on olemasoleva,

mitte uue teega. PT on antud olemasoleva tee rekonstrueerimiseks, mille ümberehitamine on

ette nähtud nii alas kehtiva Harju maavanema 14.11.2014 korraldusega kehtestatud

teemaplaneeringuga kui ka Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega kehtestatud

üldplaneeringuga. Rekonstrueerimist vajavate teede, ristmike ja mahasõitude asukohaga

seotud huvide kaalumine on praegusel juhul toimunud juba nii teemaplaneeringu kui ka

üldplaneeringu menetluses. Kaebaja ei ole planeeringuid vaidlustanud, need on kehtivad ja

vastustaja on PT andmisel nendest lähtunud.

4)

PT on kooskõlas kehtiva õigusega. Alal kehtib teemaplaneering,1 millega hõlmatud

riigimaantee trassi koridor läbib mitut kohalikku omavalitsust. Sellist planeeringut käsitatakse

riigi eriplaneeringuna (EhSRS § 13 lg 2). PT anti selle planeeringu alusel rajatavate ehitiste

ehitusprojekti koostamiseks. PT-ga täpsustati teemasid, mida ei olnud võimalik määrata

maakonnaplaneeringu täpsusastmes. PT eesmärgiks on liiklusohutuse taseme tõstmine, ka

sõidumugavuse tõstmine, katendi kandevõime parandamine ning tehniliselt vajaliku teemaa

määramine. Tegemist on avaliku huviga, mis kaalub üles kaebaja huvi, et PT-ga nimetatud

tegevusi (lõigu rekonstrueerimine, mis sisaldab uute teerajatiste, teede ja kogujateede rajamist,

tee katendi ning muldkeha remonti, sh olemasolevad ristmikud, vete äravoolusüsteemid,

liikluskorraldusvahendite asendamine jmt) tema kinnistu lähedale ei kavandataks. PT andmise

aluseks oli Topi-Kanama teelõigu eskiislahendus, mille koostamisel on arvestatud eelnevalt

koostatud liiklusuuringu, mürauuringu ja ulukiuuringu tulemusi. Teemaplaneeringu kohaselt

jääb kaebajale kuuluv kinnistu täies ulatuses I klassi maantee trassi koridori ning kinnistule

ulatub põhimaantee ja kogujatee poolt teekaitsevöönd (vt väljavõte teemaplaneeringu

asendiplaanist, kuhu on peale kantud Vaidla kinnisasja piirid dtl 40). Teemaplaneering ja

üldplaneering on sellise üldistuse astmega, mida saab planeeringutes seatud eesmärkide

realiseerimiseks täpsustada projekteerimistingimustega. Seejuures on teemaplaneering

üldplaneeringu suhtes ülimuslik.

5)

Saku valla üldplaneeringu2 maakasutusplaani kohaselt ulatub kinnistule rohelise

võrgustiku koridor, äriettevõtte maa-ala, tiheasustusega ala, perspektiivne kergliikluse

läbipääs, samatasandiline või eritasandiline ulukiläbipääs piiranguvööndiga ning ohtlik ja

suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohuala. Saku valla üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt ei

ole Vaidla kinnistule ette nähtud hajaasustuse puhke- ja virgestusmaad koos kaitsevööndiga.

Kaebaja on ilmselt ekslikult aluseks võtnud kehtetu üldplaneeringu joonise (kaebuse lisa 4),

millele viitab ka joonise kirjanurgas toodud aastaarv 2009. PT on antud kooskõlas kehtiva

Saku valla üldplaneeringuga.

6)

PT korralduse lisa 1 p 5.2.3. kohaselt tuleb projekti koostamisel mh arvestada

„Mõisavahe tee ja riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 16-18 ühendustee projekteerimine“

1 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-mp-tp-via-baltica/

2 https://www.sakuvald.ee/uldplaneering

4(7)

3-24-521

põhiprojektiga (K-Projekt AS, töö nr 22096), mis on ette nähtud realiseerida enne teelõigu

rekonstrueerimist. Eeltoodud põhiprojekt on koostatud vastavalt TRAM 12.05.2022

projekteerimistingimuste korraldusele, mille osas jõustus haldusasjas nr 3-22-2003 Tallinna

Ringkonnakohtu otsus, millega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 10.02.2023 otsus muutmata. Eeltoodud projektiga pole samuti ette nähtud

ehitustöid Vaidla kinnistul, kuid sellega on määratud tee-ehitustegevus Vaidla kinnisasja

vahetus läheduses olemasoleva Mõisavahe tee ristmiku sulgemise ja kogujatee rajamise näol,

mida on arvestatud ka vaidlustatud PT aluseks oleva eskiislahenduse koostamisel. See

tähendab, et antud menetluses on vastustaja hinnangul võimalik vaidlustada ainult seda osa,

mida pole üheselt üle võetud eeltoodud projektist.

7)

Vastustaja on lähtunud asjakohastest kaalutlustest. Lähtumine kehtivatest planeeringust

ahendab kaalutlusõigust PT andmisel. Eeltoodud asjaoludel on põhjendatud ja jääb seadusega

antud kaalutlusõiguse piiridesse PT lahendus.

8)

Asjaolu, et kaebaja oli nimetatud kinnisasjade omanike hulgas, kes arvamust ei

avaldanud, on ilmselge eksitus.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kaebaja on vaidlustanud 10.01.2024 korralduse, millega TRAM andis PT

riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0-17,7 asuva Topi-Kanama lõigu

rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks.

5. Korralduse põhjendustest nähtuvalt on selles käsitletav lõik olemasolev

maanteelõik, mis paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal Laagri alevikus (vt

korralduse lisaks 1 olev skeem dtl 14). PT on antud Harju maavanema 14.11.2014

kehtestatud teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via

Baltika) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“ alusel.

Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega kehtestatud Saku valla üldplaneeringu seletuskirja

kohaselt on üldplaneeringu joonisele kantud rekonstrueeritav Tallinn-Pärnu-Ikla maantee

olemasolevas trassi koridoris koos eritasandiliste ristmike/ristetega, kus liikluskorraldust ja

kitsendusi tuleb arvestada vastavalt teemaplaneeringule (lk 59).

Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt on projekti koostamise põhieesmärgiks 2+2 sõidurajaga

maanteelõigu liikluslahenduse vastavusse viimine kiirusrežiimiga 120 km/h ning

liiklusohutuse taseme tõstmine, samuti Topi-Kanama lõigu rekonstrueerimine, mis sisaldab

uute teerajatiste, teede ja kogujateede rajamist, tee katendi ning muldkeha remonti, ning

tehniliselt vajaliku teemaa rekonstrueerimine.

6. Kaebajale kuuluv Vaidla kinnistu piirneb kõnealuse riigi transpordimaa

kinnisasjaga, paiknedes selle suhtes järgmiselt (vt vastustaja esitatud joonis dtl 34).

5(7)

3-24-521

7. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebaja oli PT andmise

menetlusse kaasatud ja sai oma seisukohad esitada. Korralduse lisa 2 p-st 2.2.

nähtuvalt on kaebaja PT menetluses leidnud, et juba lubatud kiirust 110 km/h ei ole

vajalik suurendada, kuna tegu on tiheasustuse ja Tallinna eeslinnaga, kus kiirus ei saa

olla 120 km/h ja kus hetkel on olukord normaalne. Kaebaja on küll esile toonud, et ta

on nimetatud nende kinnisasjade omanike loetelus, kes menetluses arvamust ei

avaldanud, kuid vastustaja on põhjendanud, et tegu on eksitusega. Korralduse lisast 2

nähtuvalt on vastustaja kaebaja esitatud arvamusele vastanud, selgitades, et

kiirusrežiimiga vastavusse viimine tuleneb teemaplaneeringust (dtl 21). Seega on

kaebaja olnud menetluses ära kuulatud ja seda ei mõjuta tema ekslik nimetamine

nende kinnistute omanike seas, kes arvamust ei avaldanud.

8. Kaebuses on viidatud tee rajamisele kaebaja kinnistule/vahetusse lähedusse, ent

PT-ga kavandatakse olemasoleva maantee rekonstrueerimist. Tegu ei ole uue tee

rajamise, vaid olemasoleva teega, mille ümberehitamine on ette nähtud nii

teemaplaneeringuga kui ka Saku valla üldplaneeringuga. Vastustaja on seejuures

selgitanud, et kaebaja kinnisasjal tegevusi ei kavandata – kaebaja kinnistule

ehitustegevus ei ulatu ja ka tänases olukorras puudub kaebaja kinnistule põhimaanteelt

juurdepääs. Ainuüksi asjaolust, et PT alusel on tegevus planeeritud kinnisasjal, mis

piirneb kaebajale kuuluva kinnistuga, ei saa järeldada ilmselget kaebaja omandiõiguse

kahjustamist.

9. Konkreetsemalt on kaebaja välja toonud, et peab enda õigusi riivavaks asjaolu,

et teel hakkavad mootorsõidukid liiklema suurema kiirusega, mis tekitab müra,

vibratsiooni, heitgaase ning varjab vaadet. Kaebaja soovib seega kaitsta nii enda

omandiõigust kui ka õigust tervise kaitsele ja puhtale keskkonnale.

10. Kaebaja ei ole ära näidanud, kuidas PT-ga kavandatu tema õigusi riivab.

Kaebaja ei ole esile toonud, et PT-st lähtuksid mingid tema elukeskkonda või tervist

mõjutavad häiringud, arvestades ühelt poolt seda, et tegu on olemasoleva riigiteega,

teisalt aga seda, et kaebaja kinnistul puuduvad eluhooned ja tegu on

maatulundusmaaga. Seega ei ole põhjendatud väited kaebaja õiguste riivest seoses PT-

s ette nähtud lahenduse tõttu kaebaja kinnistule kanduva mürahäiringu ja õhusaastega

või vaate vähenemisega. Kuigi kaebaja hinnangul on kõnealusel maatulundusmaal

metsa- või põllumajanduslik potentsiaal ja viljakad mullad, ei ole kaebuses ära

näidatud, kuidas olemasoleva tee rekonstrueerimine mõjutab põllumaa mulla viljakust.

11. Etteheide huvide kaalumata jätmisest ei ole põhjendatud. Praegusel juhul

toimus huvide kaalumine juba teemaplaneeringu menetluses ning vastustaja ei pidanud

PT andmisel enam kordama teemaplaneeringu menetluses tehtut ega asuma hindama

trassist tulenevat müra, õhusaastet jms, samuti tuli rohelise võrgustikuga seonduvat

6(7)

3-24-521

analüüsida teemaplaneeringu käigus (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-22-

2003, p 13).

Seega ei pidanud vastustaja esitama korralduses vastavat analüüsi uuesti. Vastustaja on talle

PT menetluse käigus esitatud arvamustele ja seisukohtadele vastates vaidlustatud korralduse

lisas 2 põhjendanud maanteelõigu liikluslahendust, sh selgitanud kaebajale asjaolu, et

teemaplaneeringust tulenevat kiirusrežiimi 120 km/h vaidlustatud PT-ga ei muudeta ning et

PT antakse teemaplaneeringu alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks.

Rohevõrgustiku puhul on lisaks tegu asjaoluga, mille toimimist kaebaja enda subjektiivsete

õiguste kaitseks esitatud kaebusega kaitsta ei saa. Kaebaja ei saa PT vaidlustada avalikes

huvides ega ka teiste isikute kaitseks.

12. PT-s ettenähtud lahendus ei riku seega kaebaja omandiõigust ega õigust

tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale.

13. Eelneva põhjal leiab kohus, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta

rahuldamata.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Vastustaja pole taotlenud menetluskulude kaebajalt välja mõistmist. Poolte kulud

jäävad seega nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)