3-24-2792/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2792

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate

toimingute sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Rauno Õismaa

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X

(isikukood xxxxxxxxxxx)

Menetlustoiming

Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba

taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku

hüpoteegi seadmist summas 52 361 eurot Xile kuuluvale kinnistule asukohaga

xxxxxxxx(registriosa nr xxxxxxx).

2. Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

lubatud täitetoimingu sooritamisest.

3. Edastada määrus Xile pärast Maksu- ja Tolliametilt täitetoimingu sooritamise

teate saamist.

4. Määruse avaldamisel Riigi Teatajas asendada läbivalt puudutatud isiku nimi,

täitmistoimingule allutatud vara ning osaühingute X ja X ärinimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei määrus edasikaevatav.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. MKS § 1361 lg 1 näeb ette, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada sama seaduse § 130 lg-s 1 sätestatud

täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist

asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1

punkt 2).

2. MKS § 1361 märgitud haldustoiminguks loa andmine toimub halduskohtumenetluse

(edaspidi HKMS) §-des 264 ja 265 sätestatud korras lihtmenetluses ning piiratud teabe

tingimustes. Tegemist on prognoosotsusega, kus tuleb tegutseda ennetavalt ning kus

puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus ning maksuhalduril ja halduskohtul

tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et

maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud

andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane.

3. HKMS ja MKS ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes

sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust

otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja

kohtuistungit pidamata.

4. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub

tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu

tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuvõla sissenõudmiseks

kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja

kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse (MKS § 96 lg 1). Tulevikus

koostatava vastutusotsuse täitmise ennetavaks tagamiseks MKS § 1361 rakendamise tingimusi

on põhjalikult selgitatud Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määruses kohtuasjas nr 3-3-1-15-12

ning need on järgnevad:

a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1);

b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine (MKS §

1361 lg 1) ning halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida rahalise nõude või

kohustuse hinnanguline suurus (MKS § 1361 lg 2 punkt 2);

c) kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus selle suhtes, et kontrolli

tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks (MKS § 1361 lg 1 ja lg 2 punkt 1) ning kohus annab loa, kui ta peab

täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes

tõenäoliseks;

d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase

tegevusest (MKS § 1361 lg 1);

e) vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla vaid kehtiv maksuvõlg (s.o

puuduvad MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alused);

f)

isik, kellele vastutusotsust tahetakse teha, vastutab seaduse alusel maksumaksja või

maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest;

g) maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) ei ole möödunud;

h) MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on eelnevalt

alustatud sissenõudmist maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes ning selle

tulemusel ei ole 3 kuu jooksul õnnestunud võlga sisse nõuda või on maksumaksjale

või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot (MKS § 96 lg 5);

i)

vastutusotsus MKS § 40 lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on

tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes

soovitakse vastutusotsust teha;

j)

halduskohtule esitatavas taotluses on MKS § 1361 lg 2 punkti 3 kohaselt märgitud

andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (sh saab

täitetoimingute lõpetamiseks vajaliku tagatise suuruse arvestamisel lähtuda võimalike

täitekulude suurusest kohtutäituri korraldatavas täitemenetluses).

5. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus

vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on

esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

6. Maksuhalduri 08.10.2024 taotluse punktist 1 nähtuvalt algatas maksuhaldur 30.04.2024

korraldusega nr 13-7/01353-31 puudutatud isiku suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud

maksumenetluse. Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud, et algatatud vastutusmenetluse

tõenäoliseks tulemuseks on vastutusotsuse koostamine summas vähemalt 46 762,27 eurot, mis

tuleneb 05.10.2020, 09.02.2021 ja 28.02.2022 maksuotsustega määratud, kuid tasumata ja X

OÜ poolt deklareeritud, kuid tasumata põhivõlast 46 495,30 eurot ja lisanduvast intressist

266,97 eurot. Tõenäolise maksusumma kujunemine on taotlusest jälgitav. Summad lähtuvad

perioodidest 01.2020–10.2021, mil puudutatud isik oli äriühingu juhatuse ainuliige2.

Maksuhaldur on välja toonud, et puudutatud isikule on 10.04.2017 lisatud e-maksuametis

äriühingu suhtes raamatupidaja paketi õigused, mis tähendab, et tal oli võimalus tutvuda

maksudeklaratsioonidega ja neid ka ise esitada, sj alates detsembrist 2020 esitas

maksudeklaratsioonid puudutatud isik. Seega oli MKS § 8 lg-st 1 tulenevalt puudutatud isiku

kohustuseks tagada õigete andmetega deklaratsioonide esitamine ning deklareeritud

maksukohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Taotluses on maksuhaldur ära näidanud, et

puudutatud isik on MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi rikkunud.

7. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksu-

kohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Sundtäitmise võimatusele

viitab praeguses asjas see, et äriühingu maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole

olnud tulemuslik. Asjaolu, et äriühingu tasutud summade ja tagastusnõuete arvelt on

õnnestunud maksuvõlga vähendada 1866,32 euro võrra, ei väära järeldust, et äriühingult

maksusumma sissenõudmine ei ole õnnestunud. Kuigi maksusumma vähenemine on

toimunud ka rahaliste laekumiste tulemusena, viitab taotluses toodu, et äriühingu

majandustegevusest ei ole võimalik maksukohustust täita. Maksuhaldur on pangakontod

arestinud juba 12.06.2020, kuid maksusummat ei ole tänaseni tervikuna tasutud. Maksuhaldur

on esitanud ka andmed, mille kohaselt ei kuulu äriühingule registervara, mille arvelt võiks

äriühingu maksunõude täitmine osutuda võimalikuks, ning ettevõte faktiliselt enam

tõenäoliselt ei tegutse, mistõttu maksuvõla sissenõudmine äriühingu majandustegevuse

tulemusel tekkiva tulu arvelt ei ole võimalik.

1 Maksuhalduri 08.10.2024 taotlus, lisa 5.

2 Vt maksuhalduri 08.10.2024 taotlus, lisa 9.

8. Vastutusotsuse andmist välistavad asjaolud puuduvad (MKS § 96 lg 6). Kuna maksude

arvestamise ja tasumise varaseim kohustus tekkis 2020. aasta veebruaris, ei ole maksu

määramise aegumistähtaeg MKS § 98 g-s 1 sätestatud tahtliku tegevuse korral möödunud.

Äriregistri kohaselt ei ole äriühingut kustutatud. Seega on vastutusmenetluse läbiviimine ja

täitetoiminguks loa andmine eesmärgipärane. Taotluse asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et

vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS §

1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või

kohustuse määramine.

9. Täidetud on ka eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksukohustuse tasumiseks ebapiisav sissetulek ja laste

ülalpidamise kohustus võivad küll viidata maksukohustuse sundtäitmise raskustele, kuid ei

tähenda, et see tuleneb isiku tegevusest. Siiski leiab kohus, et käesoleval juhul on selline

tõenäosus, arvestades isiku käitumist äriühingu juhtimisel ja taotletavat täitetoimingut taotluse

rahuldamiseks, piisav. 21.09.2020 kontrolliaktist nr 12.2-3/052448-4 nähtub, et X OÜ on

perioodil veebruar–märts 2020 kajastanud alusetult X OÜ müügiarve alusel

sisendkäibemaksu eesmärgiga luua maksueelis. Muu hulgas nähtub, et puudutatud isik on

kahe tehingupoole juhatuses, X OÜ poolt esitatud märts 2020 käibedeklaratsiooni andmetel

on see tehing X OÜ ainuke müügitehing, sj müügiarvele on märgitud, et selle väljastas

puudutatud isik. X OÜ arvel kajastatud tehing ei ole eluliselt usutav3 ning nimetatud arve

alusel sularahas 17 000 euro tasumine viitab tehingu mittetoimumisele4. Samuti nähtub

kontrolliaktist, et puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal on X OÜ teinud ettevõtlusega

mitteseotud sularaha väljamakseid. 25.01.2021 kontrolliaktist nr 12.2-3/053772-35 nähtub, et

X OÜ on perioodil august 2020 kajastanud alusetult OÜ E&T Üldehitus, OÜ Kevori, OÜ

CoralRoof, OÜ AM Prof, OÜ Eesti Elamu, OÜ Vinser, OÜ Ehitusvahendaja, OÜ ATL

Ehitus, OÜ Firm Ehitus, OÜ MPV Ehitusgrupp ja OÜ Etre arvete alusel sisendkäibemaksu

eesmärgiga luua maksueelis. OÜ AM Prof ja Eesti Elamu OÜ nimel vormistatud müügiarvel

on kajastatud mittetõeseid andmeid, ülejäänud äriühingute kinnitusel puuduvad neil

igasugused tehingud kogu oma äritegevuse jooksul X OÜ-ga5. Samuti nähtub kontrolliaktist,

et puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal on X OÜ teinud ettevõtlusega mitteseotud

sularaha väljamakseid. 07.02.2022 nr 12.2-3/057287-3 kontrolliaktist nähtub, et perioodil

august–oktoober 2021 on X OÜ väljastanud tegelikkusele mittevastavaid arveid puudutatud

isikuga seotud äriühingule maksueelise loomiseks.

X OÜ maksuotsustega määratud, kuid tasumata maksukohustused tekkisid ajal, mil

puudutatud isik oli äriühingu juhatuse ainuliige. Samuti oli puudutatud isik juhatuse ainuliige

perioodil jaanuar 2020–juuni 2021, mil äriühing deklareeris ent seejärel jättis maksmata

maksukohustused summas 33 916,24 eurot. Olukorras, kus äriühingul on ainult üks juhatuse

liige, kellel on vaba otsustusõigus äriühingu raha kasutamise üle ja võimalus esitada

deklaratsioone, s.o isik peab omama vähemalt ülevaadet ja kontrolli äriühingu tegevuse kohta,

on alusetult sisendkäibemaksu deklareerimine,

võltsarvete kajastamine äriühingu

raamatupidamises, ettevõtlusega mitteseotud sularaha väljamaksete, iseendale ülekannete

tegemine, dokumentide esitamata jätmine ja tekkinud maksukohustuse tasumata jätmine

tõlgendatav teadliku maksukohustuse tekitamise ja selle tasumise vältimisena. Seega on

põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et puudutatud isik on tekitanud teadlikult alusetult

sisendkäibemaksu mahaarvamisega X OÜ-le või X OÜ kaudu endaga seotud äriühingule

3 Digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 48 jj.

4 Dtl 50 jj.

5 Dtl 65.

maksueelise ning viinud ettevõtlusega mitteseotud ülekandeid ja sularaha väljamakseid tehes

äriühingust raha välja. Seejuures on nt maksuvõla 33 916,24 eurot tekkimise ajal äriühingu

pangakontolt puudutatud isikule tehtud ülekannetega välja liikunud 39 042,22 eurot, sh on

ülekannete selgitusteks üldjuhul märgitud „laenu tagastus“. Maksuhaldur kohustas

30.04.2024 korraldusega nr 13-7/01353-3 kohustas puudutatud isikut esitama tema ja X OÜ

vahel sõlmitud laenulepingud, ent puudutatud isik jättis korralduse täielikult täitmata.

Dokumentide esitamata jätmisest tulenevalt ei ole usutav äriühingule laenu andmine.

Äriühingu võõrandamine variisikule pärast maksukohustuste kuhjumist, raha väljaviimist ja

äriühingu tegevuse sisulist lõppemist, viitab kohtu hinnangul sellele, et äriühingu maksuvõlg

ei tekkinud juhuslikust eksimusest, vaid võis olla äriühingu juhatuse liikme teadlik tegevus

eesmärgiga jätta maksud tasumata ning äriühingu võõrandamisega ka ise vastutusest

vabaneda. Puuduvad tõendid, mis andnuks juba vastutusmenetluse algstaadiumis põhjuse

välistada, et juhatuse liige tegutses MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vormis6. Eelnevast tulenevalt

pole põhjendamatu ka kahtlus, et puudutatud võib hakata tulevikus tehtava vastutusotsuse

sundtäitmisest kõrvale hoidma.

10. Maksuhaldur soovib, et kohus annaks loa puudutatud isikule kuuluvale kinnistule

hüpoteegi seadmiseks. Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 punkti 57

kohaselt peab kohus lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetusele arvestama ka kohaldatava

meetme põhjendatust ja proportsionaalsust.

Kohtule ei nähtu leebemate täitetoimingute tegemise võimalust. Taotleja on põhjendanud, et

isiku sissetuleku arvelt maksuvõla täitmine on ebatõenäoline, sh arvestades ülalpeetavate

olemasolu. Kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine aitab tagada vastutusotsusega

määratava maksukohustuse täitmist ja on samas isiku õigusi väheriivav meede. Hüpoteegi

seadmine ei takista vara valdamist, kasutamist ega käsutamist. Kinnisasjade müügi korral on

isikul võimalik maksunõude tagamises hüpoteegipidajaga kokku leppida. Hüpoteegi seadmist

tuleb eelistada füüsilise isiku igakuiste sissetulekute suhtes täitetoimingute tegemisele,

kuivõrd isiku töötasu on eelduslikult otseselt seotud isiku igapäevase toimetulekuga.

Maksuhaldur on ka ära näidanud võimaliku sundtäitmisega kaasnevate kulude suuruse ning

need ei ole ilmselgelt ekslikud. Samuti on ka asjakohane korteri väärtuse arvutus7.

11. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab puudutatud isik vastu suunatud

täitetoimingud, kui isik esitab tagatise MKS § 120 lg 1 punkti 3 ja § 121 kohaselt.

Asendustagatise esitamisel tuleb arvestada, et tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma

ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui isik soovib

tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 46 762,27 eurot.

12. Kaaludes taotluses toodud põhjendusi, vastutusotsusega nõutava maksusumma suurust ja

kohaldatavast täitetoimingust tulenevaid piiranguid, leiab kohus, et taotlus tuleb rahuldada.

13. Puudutatud isiku eraelu kaitseks asendada määruse avaldamisel Riigi Teatajas tema nimi

ja isikukood, täitmistoimingule allutatud vara ning osaühingute X ja X ärinimi tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3).

6 Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 02.06.2017 kohtumäärus kohtuasjas nr 3-3-1-17-17, p 13.

7 Vt maksuhalduri 08.10.2024 taotluse p 7 ja seal viidatud taotluse lisad.

(allkirjastatud digitaalselt)