2-24-11211/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse avaldamise aeg ja koht

11.10.2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-11211

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi P.L vastu võla saamiseks

Tsiviilasja hind

14 199,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bigbank AS (registrikood 10183757), lepinguline

esindaja IT

Kostja: P.L (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista P.L-ilt Bigbank AS kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed

(tulenevalt laenulepingust nr X ja uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt)

alates 10.04.2024 maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtpäev

Summa

10.04.2025

85,25

12.05.2025

246,25

10.06.2025

246,25

10.07.2025

246,25

11.08.2025

246,25

10.09.2025

246,25

10.10.2025

246,25

10.11.2025

246,25

10.12.2025

246,25

12.01.2026

246,25

Menetluskulude jaotus

3. Jätta maakohtu menetluskuludest 40% kostja kanda ja 60% hageja kanda.

4. Mõista P.L-ilt Bigbank AS kasuks välja menetluskulud 404 eurot.

5. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis

takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu

tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja kohtu põhjendused

1. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 9709,86 eurot, intressi 767,06 eurot, haldustasu 6,80

eurot, lepingutasu 25 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1 573

eurot, viivise alates 24.07.2024 kuni põhinõude 9709,86 eurot täitmiseni lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras 21,9% aastas ning menetluskuluna riigilõivu 910 eurot ja

õigusabikulud 100 eurot.

2. Bigbank AS ja kostja sõlmisid 18.11.2020 tarbijakrediidilepingu nr X, mille alusel sai kostja

laenu 15 000 eurot (lepingutasu 225 eurot). 07.03.2023sõlmisid Bigbank AS ja kostja lepingu lisa

nr 1, millega krediidiandja andis krediidisaajale maksepuhkust 2 kuud. Maksepuhkuse ajal oli

krediidisaaja kohustatud tasuma krediidiandjale intressi ja lepinguhaldustasu, st krediidisaaja oli

maksepuhkuse ajal vabastatud krediidisumma tagasimaksetest. Krediidisumma jääk kuulus

tagastamisele uue maksegraafiku alusel. Lepingu muutmise eest kohustus krediidisaaja tasuma

krediidiandjale lepingu muutmise tasu 30,00 eurot. Seoses maksepuhkusega muutusid järgmised

lepingu põhitingimused: lepingu lõpptähtpäev, intressi kogusumma, krediidi kogukulu ja krediidi

kulukuse määr. Alates 18.11.2020.a. (s.o. lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni

29.10.2023.a. on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid

kogusummas 12 473,50 eurot, millest 7 089,35 eurot arvestati intressi katteks, 5290,14 eurot

arvestati krediidisumma katteks, 46,50 eurot lepingu haldustasu katteks, 30 eurot lepingu muutmise

tasu katteks, 5 eurot sissenõudekulu katteks, 12,51 eurot viivise katteks. Vastavalt lepingu

põhitingimustele tasaarvestas krediidiandja üleantavast krediidisummast lepingu sõlmimise tasu

225 eurot. Vastavalt lepingu põhitingimustele teostas hageja krediidisumma kande osas, mida ei

tasaarvestatud krediidiandja nõudega krediidisaaja vastu ega kantud krediidisaaja palvel

kolmandate isikute konto, kostja arvelduskontole nr x. Ülekanded, mida hageja teostas krediidisaaja

palvel kolmandatele isikutele. Lisaks sõlmisid pooled lepingu lisa, millega tulemusena krediidisaaja

kohustus Lepingu põhitingimuste

lahtris „ÜLEKANDED KREDIIDISUMMAST

KOLMANDATELE ISIKUTELE“ nimetatud krediidisaajale üle antava(te) summa(de) arvelt

täitma järgmised kohustused: 1.1. krediidisaaja laenulepingust r tuleneva kohustuse Swedbank AS

pank ees täies ulatuses, s.o summas 4910 eurot. Kostja oli viivituses järgmiste osamaksetega

10.07.2023, 10.08.2023, 11.09.2023 ja 10.10.2023 maksegraafikus, mis tingisid lepingu

ülesütlemise.

3. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi. Krediidiandja ütles lepingu 27.10.2023 avaldusega

üles.

4. Maakohus andis hagejale 11.09.2024 võimaluse esitada nõude

ümberarvestus, kuivõrd laenu väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

5. Hageja esitas 20.09.2024 ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt sai

kostja krediiti 15 000 eurot. Hageja tasaarvestas üleantavast krediidisummast

lepingu sõlmimise tasu 225,00 eurot, mille tulemusena teostati krediidisumma

väljamakse summas14 775eurot. Kostja on teinud tagasimakseid 12 473,50

eurot. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada 2301,50 eurot (14 775,00–12

473,50 = 2 301,50). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks

sellisel juhul lugeda lepingut 27.03.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks

hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Hageja esitas alternatiivselt

lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 20.09.2024 hageja vastusest

nähtub, et lepingu katteks teostatud makseid ei olnud hagiavalduse esitamise

seisuga 23.07.2024 krediidisumma sissenõutavaks muutunud. Uuesti

määratud maksete alusel muutub 10.04.2025 sissenõutavaks osamakse jääk

summas 85,25 eurot ning alates 12.05.2025 – 12.01.2026 igakuiselt 246,25

eurot. Kuna kostja ei ole alates 17.06.2023 täitnud lepingust tulenevaid

kohustusi, st kostja ei ole lepingu katteks teostanud ühtegi makset juba üle 1,3

aasta, võib eeldada, et kostja ei tasu ka tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks

muutuvaid osamakseid. Seega palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks

välja edasiulatuvalt alates 10.04.2025 uuesti määratud põhiosamaksed nende

sissenõutavaks muutumisel uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise

graafiku kohaselt, kogusummas 2 301,50 eurot.

6. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud

21.08.2024 AET-is. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise

tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 05.09.2024).

7. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine,

kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt

vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise

korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

8. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus

hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on

seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud

tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui

hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses

märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja

annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

10. AS Bigbank ja kostja sõlmisid 18.11.2020 tarbijakrediidilepingu nr X (dtl 3) ning 07.03.2023

sõlmisid pooled lepingu lisa nr 1, millega krediidiandja andis krediidisaajale maksepuhkust 2 kuud

(dtl 4). Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust

kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel

täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Kostjal oli kohustus laen tagastada

vastavalt graafikule (dtl 17).

11. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2020 krediidiasutuste eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,52%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses

kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 20,52% = 61,56%. Kostjale

antud laenu krediidi kulukuse määra oli 25,75% aastas (dtl 11) ja 26,37% aastas (dtl 20), mis ei

ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

12. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest

tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui

kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et

krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse

tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase

täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja

ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel

loetakse ülesütlemine tühiseks.

13. 11.09.2023 on hageja edastanud kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, kus on andnud viimase

tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 28.09.2023, ning teavitanud, et kui võlgnik nimetatud

tähtajaks võlgnevust täielikult ei kustuta, on Bigbank AS-l õigus teenuseleping üles öelda (dtl 43).

Leping öeldi üles 27.10.2023 (dtl 44).

14. Kohus on tuvastanud, et kostja on saanud krediiti 15 000 eurot ning kostja jäi krediidi

tagastamisega võlgnevusse. Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja

antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist

kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

16. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja

seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

17. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi

viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

18. Krediidiandja lähtus laenuotsuse tegemisel kostja kinnitatud sissetulekust 680 eurot, elatisraha

150 eurot ning lastetoetuse 120 eurot, kokku 950 eurot. Samuti lähtus ka kohustustest Swedbank ja

AS Inbank ees, mida kostja soovis refinantseerida. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollis

laenuandja kostja pangakonto väljavõtet (dlt 56-75).

19. Kohus andis 21.08.2024 ja 11.09.2024 hagejale tähtaja esitada võlaõigusseaduse (VÕS) § 403⁴ lg

7 järgne ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed uuesti (dtl 89-90, 93).

20. Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud andmetest ja pangakonto väljavõttest. VÕS § 4034 lg 1

p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud

tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus

koguda ja hinnata teavet. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu

andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS §

4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Riigikohus on märkinud, et teabe

saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta,

mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama

asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS §

4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4

lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste

tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu,

pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1

ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS §

49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS §

49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui

krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave

ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidi info), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4

järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui

muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad

asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel

(s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks

peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema

selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta

tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija

sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab

krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma

krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa

ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks

ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures

summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid

sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka

pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud

andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral

tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi

laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3).

21. Hageja poole esitatud tõenditest nähtub, et krediidiandja küsis kostalt pangakonto väljavõtte.

KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Kohtule esitatud kostja pangakonto

väljavõttest nähtub, et kostja sissetulekuteks olid töötasu ca 700 eurot kuus + lapse elatisraha 150

eurot + peretoetus 158.36 eurot. Kostja ülalpidamisel olid alaealised lapsed. Kostjal oli

laenukohustused Inbank AS ja Swedbank AS ees kokku umbes 256,38 eurot + kohustused

kindlustuse AB Lietuvos Draudimas Eesti filiaal ja AS Inges Kindlustuse ees umbes 43.92 eurot +

elamiskulud. Isegi, kui hageja andis laenu teiste laenude refinantseerimiseks, oleks pidanud hageja

olema ettevaatlik, et miks kostja ei suuda võetud laene ise tasuda, ning oleks pidanud arvestama

töötasu suuruse ja ülalpeetavate arvuga. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja ei olnud laenu

andmise hetkel maksevõimeline isik, kellele oleks tohtinud anda juurde laenu, mille osamaksed olid

lisaks esmase laenulepingu alusel 415,55 eurot kuus. Kohus leiab, et laenusaaja sissetulekutena ei saa

arvestada sularaha sissemakseid ja ülekandeid eraisikutelt, kuna need ei ole stabiilsed

sissetulekuallikad. Arvestada tuleks vaid püsivaid ja kindlaid sissetulekuid. Nimetatust ilmneb, et

laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Laen ei

vastanud kostja finantsolukorrale. Krediidiandja oleks pidanud märkama, et krediidist võib tekkida

taotlejale olulisi raskusi ning kahjulikke majanduslikke tagajärgi.

22. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt

nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034lg

3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja

KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo nr 2-

14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

23. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe

lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise

intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva

tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse

alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.

24. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole

(https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) laenulepingu sõlmimise ajal oli intress 0,00%.

Seega kostja intressi tasuma ei pidanud.

25. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja

kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi

maksnud.

26. Hagiavaldusest ja lepingust nähtub, et kostja sai hagejalt krediiti 15 000 eurot. Samas nähtub

lepingust, et kostja tasus ka lepingutasu 225 eurot. Tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisest ei tulnud kostjal lepingutasu maksta. Kohtu hinnangul on hageja andnud kostjale laenu

seega 14 775 eurot. Krediiti on kostja tagastanud 12 473,50 eurot. Seega lepingu ülesütlemine

laenuandja 27.10.2023 avaldusega (dtl 44) ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel

kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Uuesti määratud maksete alusel muutub 10.04.2025

sissenõutavaks osamakse jääk summas 85,25 eurot ning alates 12.05.2025–12.01.2026 igakuiselt

246,25 eurot.

27. Hageja taotleb tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus

peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks

muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel

ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole enam kui aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust

tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks

muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu.

28. Seega mõistab maakohus kostjalt välja üksnes edasiulatuva võlgnevuse alates 10.04.2025 ja

hageja poolt uuesti määratud põhiosamaksed vastavalt nende sissenõutavaks muutumisel uuesti

määratud põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt, kogusummas 2301,50 eurot (dtl 99).

29. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressi, haldustasu, lepingutasu, sissenõudmiskulude

hüvitamise ja viivise nõue jäävad rahuldamata.

30. Hageja 20.09.2024 avalduse kohaselt palub hageja et, juhul kui maakohus asub seisukohale, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, välja mõista viivis seadusjärgses määras

sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest. See nõue on VÕS § 101 lg 1 p

6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse

täitmisega.

Menetluskulude jaotus

17. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi

rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

18. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt kogu

põhivõla, intressi, haldustasu, lepingutasu, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded

jäid osaliselt rahuldamata. Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Nõude rahuldamise ulatus on

ligikaudu 40%. Seega jäävad menetluskulud 40% ulatuses kostja kanda ning 60% ulatuses hageja

kanda.

19. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Hageja menetluskulud on 1010

eurot, millest riigilõiv on 910 eurot ja kulud lepingulisele esindajale 100 eurot.

20. Riigilõiv on põhjendatud kulu, mis tuleb kostjalt välja mõista.

21. Hageja õigusabikulud on 100 eurot. Hageja on pöördunud võlgnevuse kohtu kaudu

sissenõudmiseks Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ poole. Osutatud õigusabiteenuse eest on

Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ esitanud hagejale arve summas 100 eurot, mille on hageja

tasunud (dtl 84). Kohus on seisukohal, et nimetatud kulu on olnud vajalik ja põhjendatud.

22. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 1010 eurot (910+100). Kohus jättis

menetluskuludest 40% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 404 eurot (0,4

x 1010). Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei saanud kostjal tekkida menetluskulusid, mida

hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja ei mõista.

23. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik