1-23-2424/62 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg

11. oktoober 2024

Kriminaalasja number

1-23-2424

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Ingrid Kullerkann ja Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 18. septembri 2024 määrus Andrei

Pavlovi

(Pavlov;

isikukood:

38212223720)

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata

jätmises

Määruskaebuse esitaja

Andrei Pavlovi kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil

Menetluse vorm

kirjalik

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 18. septembri 2024 määrus muutmata ja selle peale esitatud

määruskaebus rahuldamata.

2. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole vandeadvokaat Leelo Viili poolt Andrei

Pavlovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks

87,84 eurot, sealhulgas käibemaks 15,84 eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Andrei Pavlovilt Eesti

Vabariigi kasuks välja 87,84 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul

makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui

rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri

kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle

seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu

Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil

isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada

advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur).

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. Harju Maakohtu 22. augusti 2023 otsusega tunnistati Andrei Pavlov süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle 1 aasta ja 6 kuu pikkune

vangistus. Seda karistust vähendati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel

ühe kolmandiku võrra. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja

hulka, mille tulemusena kuulus kandmisele 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1 ja

3 alusel asendati kandmisele kuuluv karistus 358 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks

määrati 2-aastane tähtaeg. Ühtlasi kohustati A. Pavlovit üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 ning lg 2 p-des 2, 5 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi.

Kohtuotsus jõustus 30. augustil 2023.

2. Harju Maakohtu 27. märtsi 2024 määrusega pöörati A. Pavlovile mõistetud karistuse

kandmata osa täitmisele.

3. Viru Vangla esitas 16. augustil 2024 Viru Maakohtule materjalid A. Pavlovi ennetähtaegse

vabastamise üle otsustamiseks. Prokuratuur ja vangla toetavad A. Pavlovi vabastamist.

Maakohtu määrus

4. Viru Maakohus jättis 18. septembri 2024 määrusega A. Pavlovi tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata. Kohus leidis, et vabastamise formaalsed eeldused on täidetud.

Samas puudub A. Pavlovil kindel vabanemisjärgne elukoht – kuigi kinnipeetav soovib elada

oma tuttava juures, puudub selleks eluruumi omaniku nõusolek. Ilma kindla elukohata ei saa

süüdimõistetut vabastada. A. Pavlovit on korduvalt mootorsõiduki joobes juhtimise eest

karistatud. Viimane kord asendati talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuid see

pöörati täitmisele, sest A. Pavlov rikkus käitumiskontrolli nõudeid ning tarvitas alkoholi –

358 töötunnist tegi ta ära vaid 43,5. Seega on A. Pavlov lasknud käest võimaluse karistust

vabaduses kanda. Ka 2022. aastal pöörati A. Pavlovile mõistetud vangistus täitmisele.

Kinnipeetava iseloomustuses toodud andmete põhjal saab järeldada, et A. Pavlovil on tõsiseid

probleeme alkoholiga. Süüdimõistetu varasem käitumine, kuritegude korduvus,

kriminaalhoolduse ebaõnnestumine ühes alkoholiprobleemidega viitavad keskmisest

suuremale retsidiivsusriskile. Kuivõrd vabastamist toetavad asjaolud pole A. Pavlovit

seaduskuulekale käitumisele suunanud, ei ole need uute kuritegude toimepanemise ohu

maandamiseks piisavad.

Määruskaebus

5. 2. oktoobril 2024 esitas A. Pavlovi kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil Viru Maakohtu 18.

septembri 2024 määruse peale kaebuse, paludes kohtumäärus tühistada ning A. Pavlov

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja meelest tegi maakohus kaalutlusvea,

kui jättis A. Pavlovi hoolimata positiivsetest asjaoludest vangistusest vabastamata.

Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et A. Pavlov suhtub mõistvalt ühiskonnas

kehtivatesse reeglitesse, tema motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on pigem

kõrge – ta osaleb aktiivselt programmis „Eluviisitreening“ ning on seadnud vabanemiseks

reaalsed eesmärgid. A. Pavlov soovib naasta oma tuttavale kuuluvasse korterisse, kus ta on

varemgi elanud. Kuna süüdimõistetul on võimalik seal end sisse seada, on tal olemas kindel

vabanemisjärgne elukoht. A. Pavlovile on garanteeritud töökoht ettevõttes Benaton OÜ. A.

Pavlov on osalenud rehabiliteerivates tegevustes, mille tulemusena on ta motiveeritud oma

käitumist muutma. Hea käitumise tõttu toetab vangla süüdimõistetu vabastamist. Juhul, kui

korduvalt karistatud isikutele ei anta võimalust tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, vähendab

see nende motivatsiooni osaleda rehabiliteerivates tegevustes ning järgida vanglas kehtivaid

eeskirju. A. Pavlovil on kaks kehtivat kriminaalkaristust, millest ei nähtu pikemaajaline

väljakujunenud käitumismuster. Jääb ebaselgeks, mida saaks A. Pavlov veel teha, et oma

õiguskuulekust tõestada. Alkoholi tarvitamisest tingitud risk on maandatav

kriminaalhoolduslike meetmete abil. Koostöö kriminaalhooldusega teeb kinnipeetava

tagasituleku ühiskondlikku ellu oluliselt kergemaks ning võimaldab efektiivselt rakendada

sotsiaalprogrammides õpitut.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Tulenevalt KarS §-st 76 peab kohus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kontrollima nii vabastamise formaalseid kui materiaalseid eeldusi.

Kui formaalsed eeldused ei ole täidetud, ei saa süüdimõistetut vabastada isegi siis, kui

materiaalsed eeldused tema vabastamiseks on täidetud.

7. Maakohus leidis, et formaalsed eeldused A. Pavlovi vabastamiseks on täidetud, kuna ta on

ära kandnud vähemalt KarS § 76 lg 1 p-s 2 sätestatud karistusaja. Piisava karistusaja

kandmine pole aga mitte ainuke formaalne eeldus, mis peab olema täidetud. Nagu

maakohuski viitas, näeb KarS § 76 lg 5 ette, et ennetähtaegsel vabastamisel määratakse

süüdimõistetule katseaeg ja ta allutatakse KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kuna

mitmed KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli tingimused on seotud süüdimõistetu kindla

elukohaga, on järelikult ka selle olemasolu ennetähtaegse vabastamise vältimatuks

formaalseks eelduseks: vastasel juhul ei ole süüdimõistetut võimalik kohustuslikule

käitumiskontrollile allutada.

8. Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et A. Pavlov soovib vabanemisel elama asuda

aadressile XXX, kus elab tema tuttav J.N. . Seejuures on vangla märkinud, et A. Pavlovil

puudub korteriomaniku nõusolek, mille alusel saaks süüdimõistetu korterisse elama asuda.

Maakohtus toimunud istungil tõdes A. Pavlov, et tal ei ole vabanemisjärgset elukohta,

mistõttu soovib ta esimesel võimalusel registreerida ennast sotsiaalpinna järjekorda. Siiski tõi

ta välja, et plaanib vahetult pärast vabanemist naasta J.N. juurde. Kuigi kaitsja meelest on A.

Pavlovil vabanemisjärgne elukoht olemas, ei ole kolleegiumi hinnangul praegusel juhul

võimalik tõsikindlalt väita, et süüdimõistetul on tagatud reaalne võimalus sinna elama

asumiseks – ehkki A. Pavlov on seal varemgi elanud, pole teada, kas J.N. on nõus ta enda

juurde elama võtma. Istungil kõlanud väide, justkui oleks A. Pavlov säilitanud

vanglakaristuse kandmise ajal J.N. ga kontakti, pole piisav väitmaks, et viimane nõustub

süüdimõistetule püsivat peavarju pakkuma.

9. Vangla iseloomustuses viidatakse sellelegi, et A. Pavlov saab pärast vabanemist kasutada

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse kodutute varjupaigas öömaja teenust. Sedagi ei saa pidada KarS

§ 75 lg 1 p 1 järgseks elukohaks. Esiteks pole teada, kas A. Pavlov selles varjupaigas üldse

vastu võetakse – näiteks võivad seal olla kohad täis vms. Teiseks saab elukohaks lugeda vaid

niisugust paika, millel on vähemalt mõningal määral alaline iseloom – vaid niisugusel juhul

on võimalik viia läbi tõhusat, st kuriteoriske maandavat kriminaalhooldust. Varjupaigateenus

on ringkonnakohtule teadaolevalt ajutine ja ebakindel: nt ei pruugita inimest lasta teenusele

siis, kui ta saabub teenuse osutaja juurde liiga hilisel kellaajal või kui ta on alkoholijoobes.

10. Kuivõrd A. Pavlovil pole KarS § 75 lg 1 p 1 järgset vabanemisjärgset elukohta, ei ole

vabastamise formaalsed eeldused täidetud. Ent isegi kui A. Pavlovil oleks elukoht olemas, ei

saaks teda ikkagi vabastada. Seda põhjusel, et lisaks formaalsetele eeldustele peavad

ennetähtaegseks vabastamiseks olema täidetud materiaalsed eeldused ning maakohus leidis

õigesti, et need A. Pavlovi puhul täidetud pole.

11. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku

edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset

retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime

kuritegusid. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute

kuritegude toimepanemise tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema. Niisugust

prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.

aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus A. Pavlovi vabastamata jättes

kaalutlusviga. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa A.

Pavlovit ennetähtaegselt vabastada ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei

korda kohtukolleegium juhinduvalt KrMS § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi

üle. Määruskaebuses välja käidud argumentidele vastab kolleegium lühidalt järgnevat.

13. Ei saa eitada, et A. Pavlovit on määruskaebuses kirjeldatud viisil võimalik iseloomustada

võrdlemisi positiivselt. Tal pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning ta osaleb

sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Ehkki toodud asjaolud on tunnustamisväärsed, ei

kummuta need siiski järeldust, et A. Pavlovi käitumine ei pruugi pärast võimalikku

vabanemist püsida õiguskuulekas – selle vastu kõneleb tema varasem elukäik ühes

ebaõnnestunud kriminaalhoolduste ja pikaajalise alkoholiprobleemiga.

14. A. Pavlovit on kuuel korral kriminaalkorras karistatud – ta on pannud toime salajase

varguse ja röövimise, samuti korduvalt juhtinud joobes olles mootorsõidukit. Vangla on

asjakohaselt välja toonud, et A. Pavlov kipub kuritegusid sooritama impulsiivsuse ajel,

planeerimata tegusid ette. Samaaegselt on A. Pavlov kuritarvitanud mitmel korral kohtu

usaldust. Harju Maakohtu 26. novembri 2020 otsusega (asjas nr 1-20-7864) karistati A.

Pavlovit vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. Selle tegemise ajal kohaldati A.

Pavlovi suhtes käitumiskontrolli, mille kestel tuli tal järgida üldisi (KarS § 75 lg-s 1 toodud)

kontrollnõudeid ning hoiduda alkoholi tarvitamisest. Võimaluse karistust vabaduses kanda

lasi A. Pavlov üsna pea käest. 2021. aasta sügisel ei ilmunud ta kriminaalhooldusosakonda

registreerimistele. Seepärast jäid tal sooritamata ka töötunnid. Hoolimata viidatud

üleastumistest tuli kohus A. Pavlovile vastu ning andis talle võimaluse kriminaalhooldust

jätkata. Hirm karistuse täitmisele pööramise ees A. Pavlovit aga ei heidutanud, sest juba 2022.

aasta kevadel tabati ta uuesti alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimiselt. Samuti polnud

A. Pavlov ilmunud registreerimistele. Kohtuistungile saabus ta alkoholijoobes. Nende

rikkumiste tagajärjel pöörati Harju Maakohtu 9. juuni 2022 määrusega talle mõistetud

karistuse kandmata osa reaalse vangistusena täitmisele. Teise võimaluse karistust vabaduses

kanda sai A. Pavlov 2023. aasta suvel: Harju Maakohtu 22. augusti 2023 otsusega karistati A.

Pavlovit joobes juhtimise eest küll vangistusega, kuid see asendati taas üldkasuliku tööga.

Seegi kriminaalhooldus ebaõnnestus, kuna A. Pavlov rikkus registreerimiskohustust, ei teinud

nõutud ulatuses töötunde ning jätkas alkoholi pruukimist. Kuna A. Pavlov jäi kohtule

kättesaamatuks, tuli tema suhtes kohaldada sundtoomist – kohtusse toomise ajal oli A. Pavlov

alkoholijoobes. Kirjeldatud viisil käitumine kinnitab vangla iseloomustuses märgitut, mille

kohaselt on A. Pavlovi kuritegude soodusteguriteks alkoholi kuritarvitamine ja puudulik

probleemilahendamise oskus. Pidades silmas seda, et A. Pavlov sooritas viimase kuriteo

katseajal ning rikkus kriminaalhoolduse nõudeid, tuleb nentida, et kohtu usaldus tema vastu

on kadunud: tema varasem käitumine ei võimalda karta muud, kui seda, et järjekordne

käitumiskontrollile allutamine jääb tema puhul taas edutuks. Kontrollnõuete rikkumine võib

aga päädida uute kuritegudega.

15. A. Pavlovi retsidiivsusriski tõstab ka tema harjumus kuritarvitada alkoholi. A. Pavlov

tunnistas kohtuistungil, et ta on lasknud ennast varasemalt „kodeerida“. Kuna süüdimõistetu

on hoolimata karskusele orienteeritud meetmetest jätkanud alkoholi tarvitamist, jäi tema poolt

ette võetud samm viljatuks. Kriminaalhoolduste korduv ebaõnnestumine lükkab ümber kaitsja

argumendi, justkui võimaldaksid kriminaalhoolduslikud meetmed A. Pavlovi puhul alkoholist

tingitud riske maandada. Niisiis on kõigiti võimalik, et A. Pavlov jätkab vabaduses alkoholi

tarvitamist. See aga suurendab uute kuritegude toimepanemise riski: pole välistatud, et A.

Pavlov võib istuda järjekordselt alkoholi tarvitanuna autorooli.

16. Tagajärjetuks jääb ka viide sellele, et vangla ja prokuratuur toetavad A. Pavlovi

vabastamist. Kuivõrd vangla ega prokuratuuri seisukohta KarS § 76 lg-s 4 välja ei tooda, ei

saa kellegi vabastamise või vabastamata jätmise otsustust neile rajada. Vangla või

prokuratuuri arvamus võiks omada kaalu vaid puutuvalt argumentidesse, millega vangla või

prokuratuur oma seisukohta põhjendavad – kohtul võiks tulenevalt lahendi

põhistamiskohustusest (KrMS § 145 lg 1 p 1) olla tarvis neile argumentidele vastata. Praegu

aga vangla ega prokuratuur mingeid argumente oma seisukoha selgitamiseks esitanud ei ole.

17. Asjakohane ei ole kaitsja märkus, mille kohaselt jääb talle ebaselgeks, mida saaks A.

Pavlov oma õiguskuulekuse tõestamiseks veel teha. Mõnikord ei olegi süüdimõistetul tema

varasemast elukäigust lähtuvalt võimalik oma õiguskuulekust tõestada ja ta peab vangistuse

lõpuni kandma. Motivatsiooni vanglas korralikult käitumiseks võib ta aga saada sellest, et

niisugusel juhul ei karistata teda distsiplinaarkorras.

18. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab

ringkonnakohus Viru Maakohtu 18. septembri 2024 määruse muutmata ja selle peale esitatud

määruskaebuse rahuldamata.

19. A. Pavlovi kaitsja vandeadvokaat L. Viil taotleb kohtumääruse analüüsimise,

määruskaebuse koostamise ja nõustamise (toimingute ajakulu kokku 60 minutit) eest tasu 71

eurot, millele lisandub käibemaks 15,84 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on

põhjendatud ning rahuldab selle. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi

õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu A. Pavlovilt Eesti Vabariigi kasuks välja

mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)