2-23-3070/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

11.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-3070

Kohtuasi

F.O ja I.E avaldus Tallinn, Elektri tn 2 korteriühistu

29.01.2023 hääletusprotokolli otsuste 2 ja 4 kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. juuni 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinn, Elektri tn 2 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Avaldaja F.O (isikukood XXX)

Avaldaja I.E (isikukood XXX)

Avaldajate lepinguline esindaja Lia Niitaru

Puudutatud isik Tallinn, Elektri 2 korteriühistu

(registrikood 80141909), lepinguline esindaja Merike

Roosileht

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 28.06.2023. a määruse resolutsioon muutmata, aga

täiendada määruse põhjendusi.

2. Jätta Tallinn, Elektri tn 2 korteriühistu määruskaebus rahuldamata.

3. Võtta asja materjalide juurde Tallinn, Elektri tn 2

korteriühistu

määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

4. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Tallinn, Elektri tn 2 korteriühistu

kanda.

5. Määrata F.O ja I.E menetluskulude rahaliseks suuruseks 297 eurot ning mõista

need Tallinn, Elektri tn 2 korteriühistult F.O ja I.E kasuks solidaarselt välja.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule

määruskaebuse.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-23-3070

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. F.O ja I.E (avaldajad) esitasid 23.02.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palusid

tunnistada kehtetuks Tallinn, Elektri tn 2 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu)

29.01.2023 hääletusprotokolli järgmised otsused:

1) otsuse nr 1, millega otsustati tõsta korteriühistu remondifondi makse alates

01.02.2023 1,8 euroni ruutmeetrilt;

2) otsuse nr 2, millega otsustati trepikoja remondi lõpetamine oma jõududega;

3) otsuse nr 4, millega kehtestati remonditöödes mitteosalevate korteriomanike

korteriühistule makstava kompensatsiooni arvestamise aluseks tööde teostamise

tunnitasu 25 eur/h.

Menetluskulud palusid avaldajad jätta puudutatud isiku kanda.

1.1.

Avalduse kohaselt saatis korteriühistu juhatus 22.01.2023 korteriomanikele otsuse

eelnõu, mille kohaselt sooviti tõsta remondifondi makset 1,8 euroni ruutmeetrilt senise 1

euro asemel. Samuti tegi korteriühistu juhatus ettepaneku teostada vajalikud tööd oma

jõududega. Otsuse eelnõu kohaselt tehti ettepanek kehtestada remonditöödes

mitteosalevatele korteriühistu liikmetele kohustus hüvitada tunnitariifi 25 eur/h alusel töödes

osalevate ühistu liikmete töö. Otsuse eelnõus ei põhjendatud tunnitasu suurust ning see ei

sisaldanud remonttööde teostamiseks vajalike ehitusmaterjalide nimekirja. Samuti puudus

teave selle kohta, kui palju töötunde kulub trepikoja, korstnalõõri, aia ning värava

ehitamiseks. Avaldajad vaidlesid otsuse eelnõu vastavatele punktidele vastu leides, et

korteriomanikku ei saa kohustada tegema tööd ning tasuma teiste korteriomanike tehtud töö

eest. Tasu tehtud töö eest on õigus saada korteriomanikel, mitte korteriühistul. Seega ei saa

korteriühistu nõuda töödes mitteosalenud korteriomanikelt tasu. Puudutatud isik ei

selgitanud, kuidas on trepikoja remont vabatahtlik, kui remonttöödes mitteosalevad

korteriomanikud peavad selle eest maksma.

1.2.

Varem on korteriomanikud teostanud oma jõududega ilma projekti ning järelevalveta

korterelamu fassaadi remonttöid. Tööde teostamisel ei järgitud projekti nõudeid ja nüüd

puhub külma ilmaga tuul korteri pistikupesadesse. Ilma projektita on majas väljaehitatud ka

keskküttesüsteem ja kanalisatsioon. Trepikojast torude korteritesse juhtimisel ei ole järgitud

tuleohutusnõudeid. Oma jõududega tööde teostamine ei taga tööde kvaliteeti ning põhjustab

lisakulusid. Kokkuvõttes tuleb tööde hind kallim võrreldes sellega, kui töö oleks tellitud

asjatundjatelt. Korteriomanike õigustatud huvi on, et kaasomandi eseme seisukorrast

tulenevaid töid teostatakse parima võimaliku kvaliteediga ning turuhinnale vastava

maksumusega. Oma jõududega tööde teostamise tõttu puudub korterelamul kasutusluba.

Seda kinnitab korteriomanikele saadetud majanduskava eelnõu, milles on osas pealkirjaga

„Planeeritavad tööd“ kirjas, et maja dokumentatsiooni, mõõdistusprojekti, ehitise auditi, ja

kasutusloa osas jätkub tegevus, et saada korda maja andmed ehitisregistris.

1.3.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 2 kohaselt peavad

korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu

põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

Puudutatud isiku seisukoht

2

2-23-3070

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Puudutatud

isiku vastuväited olid järgmised.

2.1.

Avaldajad ei ole avalduses selgitanud, millise seaduse sätte või põhikirja punktiga on

korteriühistu 29.01.2023 hääletusprotokolli otsused 1, 2 ja 4 vastuolus. Avaldajad ei ole

tuginenud otsuste kehtetuks tunnistamisel formaalsetele rikkumistele (nt rikuti koosoleku

kokkukutsumise korda). Kuna praegusel juhul ei olnud otsuste vastuvõtmisel formaalseid

rikkumisi, ei ole avaldajatel õigust nõuda otsuste kehtetuks tunnistamist.

2.2.

Korteriomanike huvides on teha vajalik remont võimalikult soodsalt. Seetõttu on

vajalike tööde teostamine oma jõududega põhjendatud. Kuna osad korteriomanikud on nõus

tegema vajalikud tööd ise, on põhjendatud ka see, et need, kes remonttööde tegemises ei

osale, hüvitavad selle. Kaasomandi eseme korrashoid on kõigi korteriomanike huvides.

2.3.

Avaldajate taotluse alusel lõpetas Harju Maakohus 15.06.2023 määrusega menetluse

avaldajate nõude osas tunnistada kehtetuks Tallinn, Elektri tn 2 korteriühistu 29.01.2023

hääletusprotokolli otsus nr 1, millega otsustati tõsta remondifondi makse alates 01.02.2023

1,8 eurole ruutmeetrilt.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 28.06.2023. a määrusega avalduse ning tunnistas puudutatud

isiku 29.01.2023 otsused nr 2 ja 4 kehtetuks. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi

kanda.

3.1.

Maakohtu tuvastas menetluses järgmist:

-

korteriomanikud võtsid vaidlusalused otsused vastu koosolekut kokku kutsumata

kirjalikult hääletades;

-

22.01.2023 edastati avaldajatele e-posti teel otsuste eelnõu;

-

Hääletusele pandi järgmised küsimused: lõpetada trepikoja remont oma jõududega ja

kehtestada töödes mitteosalevatele korteriomanikele tunnitariif 25 eurot;

-

29.01.2023 otsusega nr 2 otsustati lõpetada trepikoja remont oma jõududega ja

otsusega nr 4 kehtestati tunnitariif 25 eurot töödes mitteosalevatele korteriomanikele

korteriühistule makstava kompensatsiooni arvestamisel;

-

otsuse protokollist nähtub, et trepikoja remondi lõpetamiseks vajalikud tööd olid

järgmised:

1) kipsitööd, karbiku ehitus, peamise veetoru asukoha vahetus keldrikorrusel;

2) käsipuude eemaldamine, puhastamine, värvimine ja paigaldus;

3) käsipuude metallpiirete puhastamine ja värvimine;

4) eeskodade (Alajaama ja Elektri tn) ja vahekorruse rõdu seinte ja lagede

värvimine;

5) trepikoja seinte ja lagede pahteldamine, tugevuskruntimine, lihvimine,

kruntvärviga katmine, värvimine struktuurvärviga;

6) põrandapinna katmine värvimise ajaks kaitsepapiga;

7) trepikoja akende värvimine;

8) ehitusaegne ja -järgne koristamine.

3.2.

Maakohus leidis, et korteriomandi- ja korteriühistuseadusest ei tulene õigust

kohustada korteriomanike otsusega korteriomanikke tegema korterelamu remondi- või

hooldustöid, mistõttu tuleb otsus nr 2 kehtetuks tunnistada. Otsusest ei selgu, millised on

trepikoja remonttööd, mida on korteriomanikel võimalik ise lõpetada ning mida keskmine

3

2-23-3070

inimene on võimeline omal jõul teostama. Kui trepikoja remonttööde alla kuulub ka peamise

veetoru asukohavahetus keldrikorrusel, siis võib olla tegemist eriteadmisi nõudva tööga.

Oma jõududega tööde tegemine ei taga tööde kvaliteeti ning võib põhjustada lisakulusid,

mis muudavad tööde hinna kallimaks võrreldes sellega, kui töö tellitaks spetsialistidelt. Oma

jõududega tehtud tööde puhul ei ole võimalik esitada puuduste kõrvaldamise nõuet, s.t

töödel puudub garantii.

3.3.

Vaidlustatud otsuse nr 4 kohaselt kehtestati töödes mitteosalevatele korteriomanikele

tunnitariif 25 eurot. Maakohus leidis, et nimetatud otsus on vastuolus KrtS § 40 lg-tega 1 ja

3 ning tuleb kehtetuks tunnistada. Korteriühistu saab vastavaid makseid nõuda, kui need on

kokku lepitud korteriühistu majanduskavas. Praegusel juhul ei ole sellist kokkulepet

majanduskavas.

3.4.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1

kohaselt menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha

uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda.

4.1.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus arvestanud asja lahendamisel

hagita menetluse erisusi. Maakohus ei selgitanud välja, kas korterelamu remondi- või

hooldustööde tegemine on kohustuslik. Hääletusprotokolli kohaselt ei ole trepikoja

remonditöödes osalemine kohustuslik. Protokolli kohaselt lepitakse tööde jaotus kokku ning

korteriomanikud, kes ei osale remonttöödes, hüvitavad oma osalemata jätmise maksega

remondifondi tunnitariifi alusel (25 eur/h). Hüvitise arvutamise aluseks on korteriomaniku

kaasomandi osa suurus. Seega võisid korteriomanikud valida, kas nad osalevad

remonttöödes või mitte. Otsus nr 2 sisaldab põhimõttelist otsustust selle kohta, kas tööd

ostetakse sisse või tehakse ise. Tegemist on seitsme korteriga majaga. Otsus võeti vastu 6

poolt ja 1 vastuhäälega. KrtS ei kohusta ega ei keela korteriomanikel kaasomandi eseme

säilimiseks ja korrashoiuks vajalike tööde (remonttööd, välja arvatud need tööd, mis

nõuavad erilube, litsentsi ja pädevust (gaasitööd, elektritööd jms) tegemist ise vastavalt oma

oskustele. Samadel alustel on korteriühistus korraldatud trepikoja koristamine ja heakord.

Korteriomanikud koristavad ning hoolitsevad heakorra eest vabatahtlikkuse alusel. Selle

teenuse hind on samuti kokku lepitud. Hinna aluseks on haldusfirmadelt võetud

hinnapakkumised. Korteriomanik, kes ei korista ning heakorra eest ei hoolitse,

kompenseerib oma mitteosalemise korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele

rahas. Trepikoja remonttööd on vajalikud kortermaja säilimise tagamiseks.

4.2.

Maakohus jättis tähelepanuta asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-s 5 sätestatu. AÕS §

72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt kaasomandis oleva asja

valdamist ja kasutamist kõigi kaasomanike huvides. Korteriomanikul on korteriomandi

eriomandi korrashoiu kohustus, samuti kaasomandi alalhoiu kohustus ning eri- ja

kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus.

Seega on korteriomanikel muu hulgas kaasomandi osa alalhoiu kohustus. Kuna trepikoda

kuulub kõigile korteriomanikele mõttelise osana, siis on selle korrashoiu kohustus kõigil

korteriomanikel. Kaasomandi eseme korrashoid on kõigi korteriomanike huvides ja

kaasomanik peab lähtuma KrtS § 30 lg 2 sätestatust.

4.3.

Avaldajate nõue on alusetu, kuna koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud.

Avaldajad ei ole avalduses välja toonud asjaolusid, mis annaksid aluse nõuda 29.01.2023

4

2-23-3070

hääletusprotokolli otsuse 2 ja 4 kehtetuks tunnistamist. Hääletusprotokolli otsused 2 ja 4 on

vastu võetud poolthäälteenamusega.

4.4.

Maakohus on jätnud tähelepanuta KrtS § 13 lg 1 sätestatu. KrtS ei keela

remonditööde tegemist korteriomanikel ja seega võivad korteriomanikud vastavalt oma

võimalustele ja oskustele need tööd ise teha. Hääletusega (hääletusprotokolli otsus 2) soovis

korteriühistu välja selgitada, millised korteriomanikud on valmis trepikoja remonti teostama.

Korteriühistu teostab ehituse kvaliteedi omanikujärelevalvet ise. Korteriühistu üks liikmetest

Janne Turkulainen on erialalt ehitusinsener, kellel on ehituse järelevalve pädevus.

Remondiks vajalikud materjalid (värvid, pahtlid, pintslid jne) ostab korteriühistu

remondifondi laekunud summade eest. Rahas mõõdetakse töö väärtust. Tunnitöö väärtus on

saadud erinevate ehitusfirmade kodulehtedel olevate hinnakirjade alusel. Hääletusprotokolli

otsus nr 4 võeti vastu 5 poolt ja 1 vastuhäälega, 1 ei hääletanud.

4.5.

Kui avaldajad väidavad, et remonttööde tegemine oma jõududega on vastuolus hea

usu põhimõttega, ning puudutatud isik väidab vastupidist, peab kohus, tulenevalt hagita

menetluses kehtivast uurimispõhimõttest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 3,

§ 477 lg-d 5 ja 7) selgitama välja tegeliku olukorra.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele avaldajate seisukohta.

6. Avaldajad vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid selle rahuldamata jätta.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

8. Puudutatud isik esitas 18.04.2024 taotluse võtta asja juurde puudutatud isiku põhikiri, mis

kehtis vaidlustatud otsuste vastuvõtmise ajal, ning põhikiri, mis kehtis enne vaidlustatud

otsuste vastuvõtmist. Puudutatud isik esitas tõendina foto Tallinna linna projekti- ja

tegevustoetuste registri eelarve leheküljelt, millega soovis tõendada, et Tallinna linn arvestab

korteriühistu majandamisel ja juhul, kui korteriühistu taotleb linnalt toetust,

omafinantseeringuna ka korteriühistu liikmete vabatahtlikku tööd ning selle rahalist väärtust.

9. Avaldajad vaidlesid tõenditele vastu ning palusid jätta need asja juurde võtmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning avaldaja määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-iga 659

muutmata, kuid täiendada maakohtu põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

11. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid.

Ringkonnakohus võtab vastu puudutatud isiku määruskaebemenetluses esitatud põhikirjad ja

foto.

12. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus kaebuse läbivaatamisel aluseks esimese

astme kohtu tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate

faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude

5

2-23-3070

tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kolleegium nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid TsMS § 654 lõike 6 järgi ei korrata.

13. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

14. Maakohus leidis õigesti, et seadusest tulenevalt ei ole korteriühistu pädev vastu võtma

sellist otsust, nagu puudutatud isik praegusel juhul tegi. KrtS § 12 lg 1 sätestab, et

korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi

käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 2 järgi

korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu.

Kaasomandi osa tavapärase valitsemise mõiste avab KrtS § 35 lg 2. Maakohus järeldas

õigesti, et kaasomandi osa valitsemisel ei saa korteriomanikule panna kohustusi panustada

füüsilist tööd maja remondiks. Ringkonnakohus täpsustab, et korteriomanikku ei saa

füüsilisele tööle suunata selliste maksete nõudmisega, mida seadus ja majanduskava ei

võimalda.

14.1.

Puudutatud isiku 29.01.2023 otsuste sisustamisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 2 toodud tõlgenduspõhimõtetest. Kui tahteavaldust, mis ei ole

tehtud kindlale isikule, on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik

isik seda mõistma pidi. Kuigi korteriühistu 29.01.2023 otsuse p-st 2 ei saa teha järeldust, et

remonditööde tegemine tehakse korteriomanikele kohustuslikuks (kuidas saakski ühistu

sellist otsust jõustada), tuleb seda punkti vaadata koos punktiga 4. Viimane sätestab, et need

korteriomanikud, kes remonditöödel ei panusta, peavad tegema makseid, mille arvestamise

kord ja tõenäoline suurus jäävad ebamääraseks.

14.2.

Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, et KrtS ja puudutatud isiku

majanduskava ei võimalda puudutatud isiku 29.01.2023 otsuse p-s 4 nimetatud makseid

nõuda. Täiendavalt tuleb märkida, et selliste maksete nõudmine on välistatud ka KrtS § 40 lg

1 ja lg 2 järgi.

14.3.

KrtS § 40 lg 1 järgi teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi

ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi

korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha

KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra

majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta

ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et

tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse

selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud

teenuse mahule. Kohtupraktikas on selgitatud, et KrtS § 40 lg 2 järgseid erandeid tuleb

sisustada kitsalt (RKTKm 22.04.2021, 2-18-12753, p 13.1).

14.4.

Praegusel juhul sätestas 29.01.2023 otsuse p 4 sellise kohustuste jaotuse, mis ei

vastanud KrtS § 40 lg-s 2 nimetatud põhimõtetele. Maksete kogumise täpsem alus jäi

otsuses ebamääraseks, mistõttu ei saa veenduda, et maksete jaotus on ettenähtav, õiglane ja

võrdsetel alustel. Et 29.01.2023 otsuse p-dest 2 ja 4 tulenes, et korteriomanik, kes

korteriühistu määratud alustel maja remondiks füüsiliselt tööd ei tee, peab tasuma seaduse ja

majanduskavaga vastuolus olevaid makseid, tunnistas maakohus põhjendatult kehtetuks

mõlemad otsuse punktid.

Menetluskulud

6

2-23-3070

15. Menetluskulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel

puudutatud isiku kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja

175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata avaldajate esitatud menetluskulude nimekirja

alusel.

15.1.

Avaldajate ringkonnakohtu menetluses esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt

olid avaldajate lepingulise esindaja ringkonnakohtu menetluses teostatud toimingute kulud

kokku 297 eurot (ilma käibemaksuta). Lepinguline esindaja tegi järgmisi toiminguid:

tutvumine määruskaebusega ja sellele seisukoha koostamine 2 tundi, puudutatud isiku

esitatud tõendite kohta seisukoha koostamine 0,66 tund ning menetluskulude nimekirja

koostamine 0,33 tundi. Lepinguline esindaja osutas teenuseid tunnihinnaga 99 eurot (ei

sisalda käibemaksu).

15.2.

Kolleegiumi hinnangul on avaldajate lepingulise esindaja toimingutega seotud

menetluskulud mõistlikud ja põhjendatud, samuti on põhjendatud juristist esindaja tunnitasu

määr. Seega tuleb puudutatud isikul ringkonnakohtu menetluskulud avaldajatele 297 euro

ulatuses (3 tundi × 99 eurot = 297) hüvitada.

15.3.

Menetluskulude jaotuse osas saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse

(TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

määruse edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt

7